Sõja ülevaade: 257. päev – kaotuste numbrid idanaabril jätkuvalt kõrged
Avaldatud: 7 november, 2022
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. november 2022:
„tavaline” rindepäev, paar vene poole rünnakut uutest suundadest ning pisut nende edenemist Bahmuti juures ning kaotuste numbrid idanaabril peaks jätkuvalt kõrged olema…
Idapoolsemas Ukrainas mõnedes linnades õhuhäire oli, hetkel info vaid ühest tabamusest Kiievi ja Sumõ vahel. vene pool jätkas Ukraina piiriäärsete külade pommitamist.
Harkivi põhjasuund: siingi vene pool töötleb piiriäärseid Ukraina külasid. Küll tabasid Ukrainlased ühte piirilähedast ja belgorodi linna naftabaasi. vene pool tegi siin uues suunas lausa mitu rünnakut päevas Zybyne küla suunas. Asub see Harkivist kirdes ja hetkel ei oska arvata, miks seal päevas mitu rünnakut tehti. Kõige paljulubavama suunana ei tundu ja võib-olla seetõttu vene pool proovis pisu tugevamalt rindejoone tugevust.
Kupiansk-Kreminna: lahingutegevus hallis alas jätkub, vene pool ikka üritab Kreminna suunalt pisut vastu suruda ja Ukraina olla seal eile neid oma vasturünnakutega üllatanud. Otse Svatove suunal ka mingid liikumised toimusid, aga täpsemat infot pole. Küll tõstis eile Ukraina oma kaudtulelöökide arvu ja töötles nii Svatovet kui Kreminnat keskmisest rohkem. Vene poole kaudtulelöökide arv isegi vähenes ja jätkati ikka Zerebetsi jõe äärsete külade pommitamist. Siit tuleb kõlakaid, et mobbitute surmasaamiste arv on kõrge, neid igasse vabasse kohta rindel paigutatakse ning tihti pole seal isegi varem rajatud possasid. Jah, osad on juba enne rindele jõudmist surma saanud. Öine miinuskraad porises kaevikus ja päeval kuni 10 soojakraadi on hullem kui pidev miinus. Lubab sel nädalal vihmavaba ning päikeselisemat ilma, sestap veel põllud päris läbimatuks ei muutu. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Siversk: juba on reegliks saanud, et kummaski rinde otsas rünnak ette võetakse, Bilohorivka ja Spirne küla suunas. Bilohorivka juures löödi rünnak tagasi ja Spirne juures olla Ukraina vastast üllatanud oma vasturünnakuga. vene kaudtuld suht vähe ning rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll on järjest rohkem liikumas kõlakaid, et kgb üksused sunnivad relva ähvardusel selja tagant soldateid rünnakule. Lisaks tulevat juurde vangilaagreid okupeeritud aladel, kus üritatakse „muuta” lahingusse minekust keeldujaid.
Bahmut: eile suutis wagner end rohkem „käima tõmmata” ning pingelised rünnakud algasid kogu rindejoonel. Aga põhja poolt alates: Yakovlivka küla, Soledari linna ja Bahmutke küla suunas rünnati, aga rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kaudtuletöötlus rünnakusuunal ka ei aidanud. Bahmuti linna rünnati nii kagust kui lõunast. Kagu suund sai ruttu vastu näppe, aga terve päev kestsid lahingud linna lõunaküljel asuva Opytne ja Ivanhradi küla piiridel. Opytne suunal kitsas koridoris piki põhja-lõunasuunalise maantee ja Bahmutka jõe vahel suudeti jõuda küla piirini ja esimesed hooned saadi kätte. Maastik seal enamasti avatud ja loodan, et Ukraina kaudtuli seal suudab piisavalt toimetada. Need esimesed hooned seal küla serval on kaks pikka põhja-lõuna suunalist tööstushoonet (kas mingi remonditöökoda või hoidla) ning võivad pisut varju pakkuda. Arvan, et Ukraina kaitseliin asub esimeste eramajade ja ühe suurema kortermaja joonel ning sinnani aga ka nende kahe pika tööstushooneni jõudmiseks ei saa wagneril lihtne olema. Jätkati surumist ka Bahmutist lõuna poolt möödumiseks mitmes kohas, aga siin edenemist tuvastada ei õnnestunud. wagneril paistab kaudtulemoona jätkuvat nii profülaktikaks kui rünnakute toetuseks.
Donetsk: tuntav rünnakusuundade ja intensiivsuse langus. Põhisuundadel piirduti tugeva pommisajuga. Üritati Marinka asulas edeneda, aga siingi olla Ukraina neid vasturünnakuga üllatanud ning rindejoones muutusi ei tuvastanud. vene pool ei jäta Pavlivka asula ründamisel jonni, eilegi veel üritati asulale tormi joosta ja ei muhvigi. Siit kostab kõige rohkem vene poole hala, et neid siin palju surma saanud ja selle ebaõnnestunud ja kuluka rünnaku eest peaks mõni kindral vastutuse võtma. Lisaks tuleb kõlakaid, et seal ei jaguvat väge väljavahetamiseks ning üldse olevat mingi tohuvabohu. Jätkuvalt loodan, et siin vene pool edasi „üritab”. Kaudtuld jagus mõlemapoolselt, aga tuntav oli Ukraina kaudtulelöökide arvu tõus Donetski ümbrusele.
***
Lõunarinne: vene pool ühe rünnakus siiski tegi Shcherbaky küla suunas. Asub küla Dnepri jõest 15 km ida poole, seal laialt ümber põldusid ja võiks vene poolele olla ahvatlev rünnakusuund. Eelnevalt suudeti kohta kaudtulega töödelda, aga see rindejoones muutusi ei toonud. Eks näis, kas vene poolel siin tõsisemad plaanid või lihtsalt torgiti. Kaudtuld oli aga rindel tavapärasest vähem ja mitmed lõigud nautisid vaikust.
Herson: põhiliselt kaugtuleduell, aga see Ukraina kasuks nii mõju kui rohkuse poolest. Pihta olla saanud Nova Kakhovka juures üks vene vägede paiknemiskoht ja kaotuste arv olla 150-200 soldatit. Jätkub ka vene possade töötlus põhiliselt Mõkolavist Hersoni suunal ja seda kuni Hersonini. Kipub arvama, et siit suunalt võiks ka kõvem rünne tulla. Maastikul veetakistusi vähem ja lõigataks ära kogu põhjarinne, kes jääks sinna lõksu. Juba mitmeid päevi siin vähemalt kaudtulelöökide arv ja suund nii mõtlema paneb. Hersoni linnast aga kadus vool, sest pihta olla saanud linna tulev elektriliin. vene pool jätkab igatsugu paatide hävitamist Dnepri ääres. Ei tundu võimalik olevat, et nende pontoonparvedega suudetaks kogu vägi Dnepri lääne kaldalt kergelt ära tuua. Eks linnas olevad possad küll pidurdaks Ukraina edenemist, aga see ei päästa neid pommisajust. Ukrainale on asi ka lihtsaks tehtud, sest kohalikke pole eriti Dnepri jõe äärde jäänud.
Ikka tuleb uudiseid venemaalt, et siin mingid seltskonnad saboteerivad vene raudteevedusid ning kuskil miskit õhku lendab. Mobbitutega jamad jätkuvad ning pingete tõus ametnike-ohvitseride-mobbitute vahel vaid tõuseb. Iraan jätkab hämamist enda droonide teemal ja Põhja-Koreast olla uus raudteeešelon mingi staffiga teele asunud venemaale. Jätkuvad venemaal aga korjandused nii mobbitutele kui teistele soldatitele. Vaja on seal kõike.
Ukraina eelarvest 90 protsenti on hetkel seotud kaitsetegevusega ning tänu lääne finantsabile siiski suudetakse kuidagi vee peal püsida. Kiievist siiski veel evakueerima ei hakata ja üritatakse kasina elektriga hakkama saada. Kurb on kõrvalt aga meite riigis vaadata, et võimalus, et meil võib tulla talvel mõnetunniseid elektrikatkestusi, ajab ikka mõne väga „pöördesse”. Pigem võiks mõelda, kuidas ise saaks enda ja lähedaste ellujäämise võimekust tõsta, unustamata seejuures riigikaitset. Kui energiat üle jääb, siis Kaitseliit pakub võimalusi seda õiges suunas rakendada…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti. kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
