Sõja ülevaade: 252. päev – vene kaotuste arv peaks jätkuvalt kõrge püsima…
Avaldatud: 2 november, 2022
Foto: Ukraina kaitseministeerium Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. november 2022:
vene kaudtule löökide arvu kasv kogu rindejoonel, mõni küla käib käest-kätte ja 120 000 uut vene ajateenijat alustas teenistust ning varjatud mobilisatsioon jätkub… vene kaotuste arv peaks jätkuvalt kõrge püsima…
Eile rindejoonest enam kui 100 km kaugusel sai Iraani drooni tabamusi vaid Poltava linn ja selle energiataristu. Ukraina sõjaväeluure teatas, et Iraan saadab venemaale enam kui 200 drooni lahtivõetud olekus ja et Vene töötajad panevad need kokku venemaa märgistusega. Mitu allikat väidab, et Iraan kavatseb aasta lõpuks saata venemaale tuhat õhus lendavat elukat, sealhulgas lühimaa ballistilised raketid (täpne distants hetkel endal teadmata, aga kuni 1000 km). Enamuses kohtades on elektriühendus mujal Ukrainas taastatud, energia kokkuhoiureziim on karm, aga laseb elada. Lisaks kasvas Ukraina piiriäärsete külade pommitamine alates Harkivi oblasti piirist kuni Valgeveneni.
Harkivi põhjasuund: siingi piiriäärsete külade pommitamine kasvas ja mõni neist mitu korda pommisadu sai.
Kupiansk-Kreminna: lahingud jätkusid kogu rindejoone ulatuses. Võimalik, et paar küla Kreminna-Svatove vahel hallis alas käest-kätte käisid. Makiivka ja Novovodjani külast Ukraina hetkel taandus, sest piisavalt häid kaitsepossasid pole võimalik nii lühikese ajaga rajada ja vene kaudtuld anti nii tihedalt, et polnud mõistlik küla hoida (liialt kalliks oleks läinud). Kuna kohati on halli ala laius isegi üle 10 km, siis ongi keeruline isegi küla täpsusega seisu teada. vene pool töötles enamusi sillapäid üle Zerebetsi jõe ning ulatuti ka Kupianskini. Eile iseloomustas päeva korduvad sama sihtmärgi pihta pommitamised. Tavaliselt kiputakse vähemaga piirduma. Enamus Ukraina sillapäid Zerebetsi jõe ääres jäävad Krasna jõest u 20 km kaugusele ja selle tagant on pisut suuremate torudega ohutum lasta. vene pool jätkab vasturünnakuid põhiliselt Kreminna suunalt, aga edutult. Ukraina kaudtuli vaid Svatove ja Kreminna kanti. Lääne suurtükke küll tuleb lisaks, aga ikkagi on vene poolel suurtükke u 10 korda rohkem. Ukraina poolel teeb nende moona ja hoolduse keerukaks nende eriliigilisuse suur arv. Ilm seal ikka niiske, aga veel kannatab enamusest põldudest soomukiga üle sõita (kui just reljeefi pole ja seda kipub seal olema). Arvan, et niiske pinnas rohkem mõjutab hetkel vene poolt…
Siversk: mingi aktiivsem Ukraina torkimine Bilohorivka küla juures jätkub. Paar päeva tagasi tuli info, et Ukraina luureüksused külast ida suunal metsades tegutsevad, loodan et on selle jätk. vene kaudtuld jagus nii Bilohorivka külale kui selle taha. Kogu rindejoonel oli siiski suht vaikne ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Bahmut: eile siingi lahingud enamuses vanades ründesuundades jätkusid. Soledari linnas pisut vaid torgiti ja enamasti piirduti kaudtuletöötlusega terve päev ning tabamusi said ka kõik külad ümber linna. Uuesti prooviti Bahmuti linna rünnata kagust möödumaks betoonitehasest kirde poolt. Seal aga ründekoridor pisut kitsas ja piiratud põhja poolt veekogudega. Kaudtuletoetus oli vene poolelt rünnakusuunale kõva, aga kõlakad käivad, et siin vene pool üritab frontaali tulla ja selle tõttu kaotused suured. Lisaks jätkati Bahmuti ründamist lõunast piki maanteed Opytne juures. Siingi vene kaudtuld jagus rünnakutoetuseks ja mingi kõlakas on, et võib olla wagneri omad pisut lähemale külale said. Küll peaks siingi vene poole isikkoosseisu kaotuste arv suur olema. Lisaks jagus vene poolel ressurssi ründamaks Bahmutist lõunas lääne poole, aga siingi edu ei saadud. vene kaudtuld jagus tervele päevale ja päris tihe ja pikk pommisadu oli Kramatorski linnale. Ukraina keskendub kergemate torudega ikka wagneri rünnakute tagasi löömisele ja mõni suurem toru wagneri tagalaalale laksu annab. Siin rindelõigus tunne, et vene poole kahureid rohkem kui 10 korda enam on ja moona vist piiramatult käes. Hetkel tunne, et vene poolel siin suurt edu loota pole ja niiskus hakkab siingi oma jälge järjest enam jätma.
Donetsk: paari päeva tagune edulugu kokku kuivas ja tundub, et mõnes kohas on pidanud pisut oma edu vene pool isegi loovutama. Avdiivka linn ikka vene poolel pinnuks silmas ja enamus rünnakuid selle ümberhaaramise nimel käivad. Idasuunalt eile vaid pisut survet avaldati möödumaks linnast põhja poolt, aga rindejoonede muutust teha ei suudetud. Vodiane külas vist vene pool pidama ei jäänud ja seni käivad lahingud küla piiril. Kaugtuld tuleb mõlemalt poolt, aga vene oma tugevam ja tihedam ja ikka jagub seda kõikjale. Kõrval Pervomaiske suunal vene pool teatab, et jälle pisut edeneti paar tänavavahet, aga seni jätkuvalt selles kindel pole, sest vene kaudtuld ikka sinna asula keskele antakse. Marinka linnas vene pool ka väidab, et edenes, aga kindel selles pole. Lahingud Pavlivka pärast eile terve päeva jätkusid ning siingi tunne, et võib olla suruti vene üksused asulast välja ja madin jätkub asula piiril. vene poole kaudtuli töötles terve päeva oma rünnakusuunda kuni Vuhledari linnani välja ja linn isegi mitmel korral päevas tabamusi sai. Mõned rünnakukatsed olid ka mujal, aga pigem need katseks jäidki. Ukraina kaudtuli läks vaid Donetski linnale.
***
Lõunarinne: vaid kaudtuleduell. Ikka kõlakad Ukraina partisanitegevuse jätkumisest ning mõnest õnnestunud Ukraina kaudtulelöögist Melitopoli kanti tulevad. Eile selgusid ka Berdjanski sadamalinna plahvatuse asjaolud, nimelt olla autopomm pandud okupatsioonivõimude asejuhile ja vähemalt raskelt viga isik sai. Enerhodaris asuva tuumajaama mured jätkuvad. Mingid liinid olla miini tõttu kahjustada saanud, töötajaid survestatakse sõlmima lepinguid vene tuumaagentuuriga ja kes seda ei tee, jaama ei saa. Lisaks olla soldateid juurde toodud ja ühe reaktori katusele mingeid (arvatavalt) luureseadmeid püsti pannakse.
Herson: lahingud küll jätkuvad ja enamasti põhjaosas, aga seni rindejoone muutusi tuvastada pole õnnestunud. Kõlakad mõlema poole rünnakutest vaid. Küll langes põhjapoolse rindelõigu ja kirdesuuna vene kaudtule löökide arv. Jätkuvalt arvamusel, et siit palju kahureid on Hersonile lähemale või lausa üle Dnepri jõe ida poole viidud. Küll jagus kaudtuld Mõkolajevi suunal ja mõned löögid vist Dnepri jõe läänekaldalt rinde põhjalõigu pihta. Ilm siin pisut soojem ja kuivem kui mujal Ukrainas, sestap liikumine põldudel lihtsam. Elanike äravedu Dnepri läänekaldalt jätkub ja eile põhiliselt ponnistati Nova Kakhovka ümbruses. Kõlakad, et nii kolmandat kaitseliini Hersonist lääne pool rajatakse ning linnaski possasid tugevdatakse. Lisaks olla alustatud Dnepri ida kaldalal jõest kuni paarikümne kilomeetri kaugusel uue kaitsevööndi rajamist. Eks peatselt saab neil teemadel rohkem selgust. Mingid vägede liikumised seal käivad ning jätkuvalt murelik Mõkolajevi suunal, sest ründerusikat peaks sellel suunal jätkuma, kui põhja suunal vaid kaitsele panustada. Lisaks tulevad kõlakad, et mobbituid sinna põhja suunale kaitsesse lisandub ning osa elukutselisi olla tõmmatud teise kaitseliini taha. Loodan, et satiluurest täpne info siiski ei lase vene poolel üllatada. Ukraina kaudtuli ikka Hersoni ja Nova Kakhovka pihta ja mõni koht ka seal ümbruses valusalt pihta sai.
1. november algas siis 120 000 uuele soldatile vormis. Käib jätkuvalt kõva trummi tagumine meedias, et neid sõtta ei saadeta, huvitav, miks neid siis üldse välja õpetatakse ja väljend „nada Fedja, nada” peaks olema piisav põhjus teha mida iganes. Varjatud mobilisatsioongi jätkub ja põhjuseks olla, et putin pole selle lõpetamise käsku kirjalikult veel teinud. Mis saab nüüd ajateenistuse lõpetajatest, on ikka veel selgusetu, aga kuidagi hirmvaikne on sel teemal kõik.
Viljavedu hetkel Odessast siiski jätkub vaatamata vene poole taganemisele lepingust. Laevu seal sadamareidil veel jagub, aga kas uued julgevad tulla, on seni selgusetu. Eks mure laevaomanikel ja kindlustajatel, kas laevu põhja ei lasta ja sestap võivad sinna uusi laevu mitte saata. Eks näis, Türgi ja ÜRO seni viljaveolepingu täitmist jätkavad.
Eks pisut muret teeb osades lääneriikides populistide surve lõpetamaks vene-vastased sanktsioonid ja relvaabi andmine Ukrainale. Jah, ka USA-s aga seal õnneks nende arv väga väike ja seal majanduski mitte nii suure surve all. Sestap jääb vaid riikide juhtkondadele kindlameelsuse jätkumist soovida…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
