Sõja ülevaade: 249. päev – Ukraina rünnak Sevastoopolis
Avaldatud: 30 oktoober, 2022
Kuvatõmmis. Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. oktoober 2022:
rünnak Musta mere laevastiku pihta nende sadamas Sevastoopolis ja rindejoones mõned muutused…
Eile hommikul hakkasid tulema uudised seoses Sevastoopolis paikneva Musta mere laevastikuga. Esmalt teatas vene pool, et paar õhu- ja veedrooni nad ära lasid. Nimetasid rünnakuid sõjalaevadele lausa „terroriaktiks”. Kohalikud riputasid aga sotsmeediasse üles pilte ja videosid, et tuld ja suitsu rohkem. Mõne aja möödudes andis vene pool teada, et nende miinijahtija olla pisut pihta saanud ja kui lõpuks Ukraina oma videod üles riputas, siis kinnitas, et nende fregatt Admiral Makarov olla ka pisut viga saanud. Siiski tundub, et vene pool kahjusid vähendada üritab, aga hetkel rohkem infot pole. Lisaks teatas kohalik okupatsioonivõimu esindaja, et kõik avalikud valvekaamerad enam miskit filmida ei tohi. Eks ootab siis täpsemat infot. Küll on sel fregatilt peal Kalibr raketid…
Eile oli rindest kaugemal asuvatel linnadel rahulik. Mõned Ukraina külad siiski piki vene piiri tabamusi said ja seekord paar küla ka piirist mõnekümne kilomeetri kaugusel oli.
Harkivi põhjasuund: piirduti pommitamisega ja töödeldi ikka piiriäärseid Ukraina külasid. Tundub, et Harkiv eile jälle pommitamata jäeti. Viimasel ajal kipub ülepäevaselt vaid raketisadu olema. Eks neid rakette annab sealt venemaa avarustest vedada ja tundub, et uueks suuremaks löögiks peab vene pool kauem valmistuma.
Kupiansk-Kreminna: lahingud jätkusid mitmes rindelõigus ja kõlakad on, et pisut Ukraina edenes mööda Kupiansk-Svatove maanteed ja laiendas ala, kust kontrollib Svatove-Kreminna maanteed. Maantee kontrollimiseks see enam suurt rolli ei mängi, sest selleks piisas Ukrainal juba mõne kilomeetrisest lõigust, et seal vene poole liikumine kinni panna. Küll hakkab tekkima mure vene üksustel, kes paiknevad Krasna jõe läänekaldal. Sildasid üle jõe küll jagub, aga kõigi kandevõime ei pruugi olla piisav vene rasketehnika jaoks ja arvata on, et neid kõiki tahaks vene pool ka enne Ukrainlaste sinna jõudmist õhkida. Mingid kõlakad tulid, et Kreminna poole olla kuskil Ukraina pisut edenenud ja rindelõigu põhjaosas ka olla tugevaid lahingkontakte. Ikka tuleb veel kõlakaid, et vene pool pole suutnud teisele poole Krasna jõge korralikult possasid valmis saada. Arvan, seda vene inseneritehnikat ja spetsialiste lihtsalt pole piisavalt. Eks palju jäeti ka taganemisega maha. Vangi aga langeb mobbituid nii paari kaupa kui jaokaupa. vene kaudtuld jagus küll pisu hõredamalt aga ulatus Kupianskini. Ukraina omad seekord Svatove kanti ja sealt ida suunal mõned löögid tegid ning Kreminna ümbrust töötlesid.
Siversk: eile rünnakuid polnud ja vene kaudtuld jagus kogu rindejoonele. Eks täna vast proovivad jälle Bilohorivka küla rünnata…
Bahmut: Eile suuremaid lahinguid ei toimunudki. Ju avaldas mõju täpne ja õigeaegne kaudtulelöök wagneri üksuste pihta, kes valmistusid järjekordseks rünnakuks Bahmutist lõuna pool Mayorski lähedal 28. oktoobril. Hukkus umbes 300 ja haavata u 60 wagnerlast. Enamasti eile piirduti vaid pommitamisega ning kes sai, see ka otse tuld andis. Ukraina vastas ikka wagneri kagu piirkonna tagalaala töötlemisega.
Donetsk: ainuke piirkond, kus kahes kohas siiski edeneti. Vene pool tegi rünnakuid mitmel suunal ja esimene edenemise koht oli Vodiane külas. Neljapäeval õnnestus vene poolel esmalt edeneda küla lõuna poolsematel põldudel u 1 km ning eile siis vallutati Vodiane küla. Juba siis arvasin, et sealt kaugemale on keeruline edeneda, sest ees on ida-lääne suunaline paljudest kohtadest paisutatud Vodjana jõgi ja loodan, et see peab sealt edenemise kinni. Samast kohast ei saa ka lääne poole lihtsalt, sest sealgi teine jõgi Vodjana jõega ühineb. Kaudtuld jagus siin rünnaku toetuseks kui kogu rindejoonele. Teine edenemise koht vene poolel oli Vuhledari linna lähedal Kaslakatsi jõe lõuna kaldal asuva Pavlivka asulas. Asula u paari tuhande elanikuga ja sellest mingi osa eile vene pool vallutas. vene pool suutis siin teha päris kõva kaudtuletöötlust ja tundub, et iseliikuvad suurtükid anti vist ründavate üksuste käsutusse, mis neile suuremat edu tõi. Küll aga loodan, et Ukraina siin neid enam üle jõe ei lase. Mujal piirdus vene pool kaudtulega ja Ukraina aktiivselt ikka Donetski ja selle ümbruse suunas tuld andis.
***
Lõunarinne: vaid kaudtuleduell.
Herson: uudiseid mitmes rindelõigus kõvadest lahingutest tuleb, aga rindejoones muutusi tuvastada ei õnnestu. Kõlakas tuli, et vene pool on ida-lääne suunalise teise kaitseliini enam-vähem valmis saanud ja seal olla soldateid pisut rohkem ning koosneb nii elukutselistest dessantnikest kui mobbitutest. Arvatakse seda väge siiski Dnepri lääne kaldal olevat 10 000-20 000 ja mõni ka arvab et 30 000. Ukraina luure hinnagul neid Hersoni oblastis kokku 40 000 on. Hersoni linn vist kohalikest päris tühjaks on saadud. Küll käib vilgas vene soldatite riiete vahetus (vorm tsiviilrõiva vastu) mitmes kohas Dnepri lääne kaldal ja põhjuseks võib olla vene soov teha nn valelipu rünnak näitamaks, kuidas Ukraina kohalike elanikke ründab. vene kaudtuld jagus enamusele rindejoonele ja ulatuti ka Mõkolajevi linnani. Ukraina taas jälle vähemalt ühte pontoonparve, mitut vägede paiknemiskohta ja laskemoonaladu tabas. Kiiret rindejoone muutust hetkel veel ei paista ja jätkuvalt võib vene poolel olla seal jõudu ise alustada rünnakut Mõkolajevi linna poole. vene poole teine kaitseliin isegi toetaks seda rünnakusuunda. Küll ei tea seal kandis Ukraina üksuste suurust…
Eile tulid ka kõlakad, et vene põhjapoolsema rindelõigu ülem lapin olla oma kohalt tagandatud, mingid kõlakad juba väidavad, et tema laip olla moskva lähistel jõest leitud jne, eks kuuleb päeva peale rohkem infot. Hetkel tundub, et kremli ja kindralite vaheline suhe pisu tavapärasest jahedam on. Ammustel aegadel oli seal kõva võitlus kgb ja vene sõjaväeluure vahel ja kgb võitjaks jäi ja sõjaväeluure tiivad ära kärpis. Eks sõjaväe vanemad olijad pole seda päris ära unustanud. Sestap tundub, et kreml laseb nii mil blogijatel kui wagneri infokanalil kui kadõrovi sarnaste kisajate rünnakuid vene sõjaväe juhtkonna suunal. Eks kindralitel ole see võimupööre kremlis kõige lihtsam teha.
Eile teatas kreml, et lõpetab lubamast Ukraina viljatarneid laevadega. Eks selle suunaline töötlus on olnud kogu sügis ja rünnatud on nii sadamat kui selle ümbruse taristut. Küll läheb vene laevastikul opereerimisega Mustal merel üha keerulisemaks…
Väidetavalt andis kreml venemaa kohtunikele korralduse mitte anda vangidele tingimisi vabastamist, vaid suunata nad wagneri värbamispunktidesse. Vangide kolooniatest värbaminegi jätkub ning vangide arvu vähenemine kolooniates olla tuntav. Sõber olla leidnud info, et üks paarikümnepealine vangide punt olla relvadega wagneri kontolli alt jalga lasknud ja nüüd käib ja laamendab (tapab, röövib jne) belgorodi oblastis (venemaa).
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Video Ukraina rünnakust Sevastoopolis:
#Ukraine: Remarkable video of today’s attack on the Russian Sevastopol Naval Base.
Ukrainian Uncrewed Surface Vessels (Drone boats filled with explosives) apparently managed to hit a Project 11356R frigate (presumably Admiral Makarov) & the Ivan Golubets Project 266M minesweeper. pic.twitter.com/6nJVkwvgKW— 🇺🇦 Ukraine Weapons Tracker (@UAWeapons) October 29, 2022
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
