Sõja ülevaade: 237. päev – märksõna on droonid

Ukraina 18. oktoober 2022:

Viimase ööpäeva kokkuvõte, mis tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega…ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Eile rindejoones suuremaid muutusi ei tuvastanud, lahingud siiski jätkuvad ning suuremad Ukraina linnad ikka pommirahet saavad…

vene raketi- ja droonirünnakud Ukraina linnade pihta jätkusid ning läänepoolsemad sihtmärgid jäid Poola piirist u 100 km kaugusele. Ametlikult on on vene poole sihtmärgiks Ukraina energiataristu ja seda ka kohati tabatakse, aga enamasti langevad pommid kuhu juhtub. Seni suudetakse energiakatkestused kiiresti likvideerida. Allalastavate Iraani droonide suhtarv kipub minema juba üle poole Ukraina kasuks. Iraani droonide eelis võrreldes vene täppisrakettidega on nende odavus (u 20 000 eurot), lennukaugus kuni 2500 km ja suur lõhkelaeng (40 kg). Küll on nende puuduseks aeglasem lennukiirus (kuni 180 km tunnis), madalal lendamine ja kõva kaasnev heli, mistõttu neid ka käsitulirelvadest alla lastakse.

Harkivi põhja suund: vene pool piirdus rindejoone läheduses asuvate külade pommitamisega. Imekombel jäi vist eile Harkivi linn pommitamata. Belgorodi linnas (venemaa) õhuhäire töötas aga tabamuste kohta hommikuks infot polnud.

Kupianski suund: jätkusid nii lahingud kui tugev kaugtuli. Aktiivsem pool on Ukraina, kes jätkuvalt üritab leida vene kaitses nõrkusi. Tugevam surve on otse Svatove linna suunal aga kasvab surve Svatovest põhja poolt, kuhu koondus eile enamus Ukraina kaugtuld. Jätkuvalt arvamusel, et sealt pakub maastik paremaid rünnakuvõimalusi ning vene poolel pole põhja-lõuna suunalisi jõgesid abiks uue kaitseliini rajamisel. Vene kaugtuld jagus põhiliselt Svatovest lääne suunal ning tundus, et kaugtuleduell oli päris võrdne mahult. Senine kogemus näitab, et Ukraina kaugtuli on kordades täpsem ja sihtmärkide prioriteetsus on võtmesõnaks. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Vihmad on teinud põllud pehmemaks, aga tanki veel kannab, kuid rööpa sügavus laseb aimata, et seda ajaakent pole enam kauaks.

Slovjansk: Kreminna linna suunal jätkub tugev tulevahetus ning siia on keskendunud enamus vene kaugtuld (läks põhiliselt vene rünnakusuuna toetuseks). Päevas vene pool tavaliselt ühe vasturünnaku ette võtab, aga seni need ebaõnnestuvad. Ukraina omad suruvad pigem vaiksemalt säästes elavjõudu. Otse Kreminna peale minekut ei arva ja pigem usun, et peamine löögi suund tuleb Svatove ja Kreminna vahelisel alal ning vene pool kotti jäämise hirmus linna maha jätab. Ukraina kaugtuld jagus vaid Kreminnale ja selle ümbrusele. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.

Siversk: vene pool ikka hädas Spirne külaga, viimastel päevadel ikka proovivad rünnata ja juba üle kuu pole edu saadud. Mujal oli vaid kaugtuli ja ulatuti kuni Siverski linnani. Ukraina kaugtuld tuvastada ei õnnestunud ja rindejoones muutusi polnud.

Bahmut: siin kõige ägedamad lahingud jätkuvad, kuid rünnakute arv pisu langes. Soledari linnas (Bahmutist kirdes) seisab rindejoon juba nädalaid ja ei ole vene poolt aidanud ei lauspommitamine ega otserünnakud. Seni ei paista, et wagnerile täienduseks palgatud vangid otsa saaksid. Jätkuvalt kõhkleval arvamusel, et otserünnakuteks peab kuidagi soldateid motiveerima ja kahtlus langeb igatsugu meeltesegadust põhjustavatele keemilistele ühenditele.

Bahmuti linna kagu ja lõuna ääres lahingud kõige intensiivsemad ja kipuvad kestma kogu päeva. Eile anti tuld kõigist vene torudest alates mitmikraketiheitjatest ja lõpetades automaatidega. Linna sisse seni pole saadud ja enamus madinat käib linna ümbritevates külades. Videodelt terveid hooneid enam eriti ei leia ning pommitabamuste lehtreid on kõikjal tihedalt. Ikka imestama paneb, et Ukraina kaitsjad vastu peavad. Küll on tunne, et osa Siverski suuna Ukraina kaugtule üksusi toodi siia appi ning kaugtuld anti wagneri tagalaalale. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.

Donetsk: siin vene rünnakute arv pisu üleeilsega võrreldes tõusis ning neljas suunas prooviti (Marinka, Krasnogorivka ja Vodiane küla ning Novomikhailivka asula suunas), aga edu ei saadud. Rinne siin juba pikemat aega seisab. Kaugtuld jagus keskmiselt ning enamasti said pihta rindejoone läheduses paiknevad külad. Ukraina pommitab kaugtulega igapäevaselt Donetskit ja selle põhja poolset ala.

***

Lõunarinne: juba kuid kiputakse piirduma kaugtuleduelliga. Vene pool töötleb külasid rindejoone läheduses ja linnasid kaugemal. Ukraina annab lööle vene logistikateede ja vägede koondumisalade pihta. Krimmi sild jätkuvalt rekkadele (rääkimata raskemast sõjatehnikast) suletud on ning maanteesillal liigub vaid kergem transpordivahend. Raudteed pole ka seni käima saadud ja loodan, et info silla alles järgmiseks suveks korda saamine õige on. Praami liiklus on küll käimas, aga mõnel päeval on tuul seganud ja praamid ei suuda korvata liiklemise vajadust, sestap on tõusnud transport läbi Melitopoli linna. Sinna on osa Ukraina kaugtuld suunatud. Mingi plahvatus ja suurem põleng toimus Berdjanski sadamalinnas Musta mere kaldal, rohkem infot pole. Lisaks kukkus teisel pool Aasovi merd krasnodari krais jeiskis toimunud sõjaväe Su-34 allakukkumise tagajärjel hukkus 4 inimest, 6 jäi vahele, 25 sai haavata ja osa kortermaja kukkus kokku. Lennuki hind u 60 miljonit eurot. Krimmis džankois toimus vali plahvatus, mis täpsemalt ei tea, aga seal asub suur vene sõjaväelennuväli ning seal on varemgi plahvatusi olnud.

Eile viidi läbi järjekordne ulatuslik sõjavangide vahetus, vangistusest vabastastati 108 Ukraina naist. Enerhodari tuumajaamas toimuv ikka ärevaks teeb. Ikka üritab vene pool jaama vene elektriliinidega ühendada, mingid ümberkorraldused toimuvad tuumajäätmetega ning osa vene soldateid tehnikaga päris reaktorite juurde hoonetesse on paigutatud.

 ***

Herson: siin on kahjuks sõjaudu varjust info leidmine keeruline, Ukraina ei anna peaaegu mingit infot ja vene pool kipub paljut vastupidiselt väitma. Tundub, et Ukraina pool kaugtulega paari võimalikku rünnakusuunda põhja poolt töötleb. Eks siingi üritab Ukraina leida vene kaitses nõrkusi. Vene enda kaugtuli oli paarile rindelõigule ja ikka tavaline nn profülaktika. Droonidega ulatuti kuni Odessani, aga siingi õnneks enamus neist alla lastakse. Ukraina küll üritab tabada Dnepri jõe ületusi (Hersonis asub vana silla kõrval uus pontoonsild) ja seda pole juba mingi aeg tabada suudetud. Vene pool on siin oluliselt tõstnud õhukaitset. Küll on jõeületuse kaitsmise tõttu jäänud kaitsmata Hersoni ümbruses paiknev vene vägi koos tehnikaga ja sinna osa Ukraina kaugtuld läheb.

vene pool teeb jõupingutusi saamaks mobbitute arvu 300 000 täis aga hetkel tundub, et see neil ikka raske on. Videosid ja pilte tagajamistest veel tuleb ning tundub, et tõsteti pigem survet kaugemates lõunapoolsemates regioonides arvu täis saamiseks. Vangi neid langeb rindel ohtralt ning esimesed surnudki kodu poole teele saadetud.

vene rünnakud suuremate Ukraina linnade vastu on rohkem motiveerinud lääne liitlasi saatma tugevamat ja paremat tehnikat ning koostöö kasv on tuntav.