Sõja ülevaade: 1720. päev – venemaa pealetung jätkub ilma suurema eduta
Avaldatud: 9 november, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Lühiülevaade rindel toimuvast seisuga 09.11.2026.
Njah, venemaa kevad-suvi-sügis pealetung jätkub täie hooga, aga ilma loodetud eduta. Jah, siin, seal saadakse samm edasi, aga üllatavalt paljudes lõikudes on hakatud possasid hoopis kaotama ning jätkuvalt on Ukraina suurim mure ressursside hoidmine, et ei tekiks kuskilgi liigset läbikulumist.
Eilnegi päev tõi uusi väga-väga kõrgeid vene poole kaotuse numbreid ning veel ei ole loota, et surve langeb. Lihtsalt seda väge väikeste gruppidena edasi saatmiseks jagub pikalt.
Seni arvamusel, et kunagises venemaa ajalooõpikus kirjutatakse putinist kui venemaa rahvaste suurimast mõrtsukast…
Sumõ suunal on vene poole surve pisu tõusnud otse linna poole põhjast ja vähemalt üht kaugemale jõudnud vene üksust töödeldi ning tundub, et lõplikult. Piiriülene tegevus on samas seisus ehk siis vene poole reidid jätkuvad ning paras ports külasid on ka nende kontrolli all ning Ukraina ei kuluta oma maaväge külade puhastamisele.
Harkivi suunal on Ukraina omad vist isegi osa alasid suutnud vene üksustest puhastada ning mitme nädala vene poole sammhaaval edenemine on saanud tagasi algsesse seisu. Vovtšanski kandis jätkub seni tihedam vene poole tegevus ning üritatakse nii üle Vovtša jõe kaugemale infiltreerujatega jõuda kui üle vene piiri piki piiri edasi ida poole. Senise arvamusel, et kuskilgi väga pikalt pole kanda maha saadud.
Kupjanski kandis tundub, et vene pool „kratsib kukalt”. Esmalt kipuvad nende kaardid linna enda kontroll all olevaks pidama, aga sõltumatute blogijate kaardid näitavad linnas Ukraina kontrolli sammhaaval suurenemist ehk siis vene poole infiltreerujaid sinna üha väiksema vooga suundub ja eks kõrgel kindralil kaardil linn vallutatud ja ei peaks nagu sinna enam ressursse kulutama.
Lõmani kandis tundub, et sammhaaval suudavad Ukraina omad suruda vene poolt Zerebetsi jõe taha. Kui veel selle Torske suuna ka sinnani saaks…
Slovjanski-Kramatorski suunal on ka kuidagi seis püsinud ning imestama paneb, et tihe vene poole konveier ei suuda tuua enam edenemisi Kostjantõnivkas ega selle ümber. Kas hoitakse parema kvaliteediga väge kaugemal ja edasi saadetakse enamasti vaid kehvema väljaõppega jalaväge…
Pokrovski kandis oleks eeldanud, et selleks ajaks vast on enam-vähem Dobropilja linn vene poole kontrolli alla, aga veel ei ole. Hall ala on kuidagi laiemaks läinud ja vist jätaks kirjeks, et rindejoone muutusi ei tuvastanud. Küll kipub arvama, et vaatamata keskmisest tihedamale vene poole kooslusele, et sisse viskamas päevi, kus vene poole edasi pürgimiste arv on isegi languses ja siis jälle topelt ports teele saadetakse.
Lõunarinde Huljaipole kandis mõned vene poole edenemised küll kirjas on aga eks näis, kauaks. Orihivi olukorra paranemine pole enam ammu uudis aga uuesti on vene pool suutmas kestvamalt kanda maha saamas sektori lääneserval Stepnohirski linnas.
Kokkuvõtteks rindel toimuvast
Igat tüüpi vene poole tehnika kaotused jätkuvalt kõrgustes ning sekka tõusnud soomukite kaoatuse numbrid näitavad, et Ukraina suudab enda possadest 30-50 km kaugusel suht edukalt kõike liikuvat ja seisvat tuvastada ja töödelda ehk siis kui vahepeal olid arvud väiksemad, siis viimased päevad näitavad tuntavat vene poole tehnika kaotuste tõusu. Oma osa võib-olla ka kasvanud edasi saadetavate soldatite hulgas, sest pikki vahemaid jala eriti ei läbi.
Samal ajal on kuidagi harjumatult madalal vene poole tapjadroonide ning kaudtule laskude arv. Jätkuvalt arvamusel, et vahendeid jagub aga need ei jõua enam nii lihtsalt sobivasse kaugusesse oma töö läbiviimiseks.
Hetkel siis pikka prognoosi ei muudaks ehk siis vene poole jätkab kevad-suvest kõrgema intensiivsusega soldatite edasi saatmist ja kuigi arvud on kõrged, siis järjest enam on lõike, kus vene poole aktiivsus on olnud kas tuntavas languses või järjest enam tuleb sisse päevi, kus tempot hoida ei suudeta ehk siis miskit on vene poolel nirumini…
venemaa õhu- ja kaugmaarünnakud Ukrainas 7.–8. novembril
Ukraina kindralstaabi andmetel korraldasid venemaa väed kahe ööpäeva jooksul kokku 131 õhurünnakut ja kaks raketirünnakut, mille käigus heideti alla 401 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutati 13 445 kamikaze-drooni ning tulistati Ukraina asulaid ja kaitseväe positsioone kokku 18 621 korral.
venemaa rünnakud hõlmasid nii rindepiirkondi kui ka Ukraina tagalaalasid. Eriti intensiivse tule alla sattusid Sumõ ja Tšernihivi oblasti piiriäärsed asulad. Õhurünnakuid korraldati muu hulgas Sumõ linnale ning Vilna Sloboda, Ivolžanske, Tšernetšõna ja Tokari asulatele. Ikka jagub kahjuks hukkunuid ja vigasaanuid tsiviilelanikke ja mitte vähe ning see terroristlik käitumismall kaugmaa rünnakutest ikka tugevalt esindatud.
Ukraina kaugmaarünnakud
Ööl vastu 9. novembrit ründas Leningradi oblastit 113 drooni, teatas oblasti kuberner. „On kinnitatud juhtumeid, kus droonid tabasid Kiriši linna tööstuspiirkonda,” kirjutas kuberner oma Telegrami kanalis. Tema andmetel tabasid droonirusud ka üht Kiriši korterit ning Vsevoložskis asuva mitmekorruselise elumaja katust. Kirišis keegi vigastada ei saanud, kuid korteri elanikud tuli evakueerida. Vsevoložskis toimunud intsidendi tagajärgi alles selgitatakse, märkis kuberner.
Nagu väljaanne Astra pealtnägijate videote põhjal tuvastas, oli rünnaku sihtmärgiks Kiriši naftatöötlemistehas (KINEF). Pärast mitut võimsat plahvatust puhkes tehase territooriumil vähemalt kahes kohas tulekahju. Muu hulgas süttis üks nafta esmase töötlemise seadmetest.
KINEF on venemaa suuruselt teine naftatöötlemistehas, mille aastane töötlemisvõimsus ulatub 21 miljoni tonnini. Tehas kuulub ettevõttele Surgutneftegaz ning varustab naftatoodetega venemaa loodeosa, sealhulgas Peterburi ja Pulkovo lennujaama.
Lisaks bensiinile, diislikütusele ja lennukipetroolile toodab tehas masuuti, bituumenit, vedelgaasi ning naftakeemiatooteid.
Aastatel 2025–2026 on tehast korduvalt droonidega rünnatud. Pärast tänavu 30. augustil toimunud rünnakut peatas ettevõte nafta töötlemise täielikult, kuna kahjustada said kaks nafta esmase töötlemise seadet.
Oktoobri lõpus jätkasid Ukraina relvajõud pärast kahenädalast pausi rünnakuid venemaa naftatöötlemistehaste vastu.
Pausi põhjuseks oli USA presidendi Donald Trumpi nõudmine rünnakud peatada.
Pärast rünnakute taasalustamist on tabamuse saanud mitu venemaa naftatöötlemistehast:
– 30. oktoobril – Rosnefti Novokuibõševi naftatöötlemistehas.
– 31. oktoobril – Bašnefti naftatöötlemistehas Ufas.
– 1. novembril – Lukoil-Nižegorodnefteorgsintezi (NORSI) naftatöötlemistehas Nižni Novgorodi oblastis.
– 5. novembril – Rosnefti Rjazani naftatöötlemistehas.
– 6. novembril – Afipski naftatöötlemistehas.
– 7. novembril – Saratovi naftatöötlemistehas.
Lisaks anti 2. novembril löök Samaara oblastis asuvale Samara naftapumpamis- ja jaotusjaamale (LPDS Samara), mis on Transnefti suurim nafta transpordi- ja jaotussõlm.
Häkkerite tuvastatud u 450 000 hukkunud vene soldatite andmed ei näita kogu kaotuste hulka, sest mitmed sõltumatud endast palju targemad organisatsioonid oma analüüsides näitavad vähemalt sada kuni kakssada kõrgemaid numbreid ning kuskil on veel teadmata kadunud jne.
Juba ammu keelas venemaa ära sõjaväe kalmistute või soldatite matmiskohtade fotode näitamise, aga eks neid ikka tuleb ning seda, et hukkunute arvud peavad väga-väga kõrged olema, näitab üha kasvav uute matmiskohtade põldudele rajamine ning enamasti ikka suurema hulgaga neid koos maetakse…









