Sõja ülevaade: 1706. päev – vene pool suudab tõsta oma reaktiivmootoritega droonide tootmist
Avaldatud: 26 oktoober, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. oktoober 2026:
maa hinna tõus ja kaugmaarünnakute kasv.
1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukraina suunal.
2. Ukraina kaugmaa rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk: muutusteta rindejoones.
6. Kreminna: muutusteta rindejoones.
7. Slovjansk/Kramatorsk: muutusteta rindejoones.
8. Kostjantõnivka: muutusteta rindejoones.
9. Pokrovsk: Dobropillja kandis vene poole edenemine jätkus.
10. Lõunarinne: muutusteta rindejoones.
11. Herson: muutusteta.
12. putin lubab Euroopa ettevõtetele soodsaid tingimusi, kuid jätkab nende varade ülevõtmist
13. Must meri on muutunud maailma ohtlikemaks piirkonnaks kaubalaevadele.
Kahjuks suudab vene pool tõsta oma reaktiivmootoritega droonide tootmist ning jätkuvalt üritab vene pool teha paljus Ukraina inimeste elu Ukrainas võimatuks. Kui aga tabatakse näiteks naftatehast venemaal, siis algavad kohe kremli süüdistused Ukraina suunal ehk siis tige tita liivakastis oleks hea iseloomustus vist kremli mõttemaailmale. Ukraina edukad tabamused 2500km kaugusel aga tekitavad vene poolele vist mõtlemisainet, sest sinna pole veel eriti õhutõrjevahendeid pandud ja egas neid üle ka kuskil pole.
Üks huvitav muutus siiski veel, nimelt on Ukraina tugevamalt rünnanud Belgorodi linna, vähemalt üks suur kaubanduskeskus pihta sai jne ning võimalik, et esmalt maalib hetkel Ukraina pilti, mis venemaalastega võib hakata vastu talve siiski juhtuma.
Jätkuvalt on venemaa kaotused igapäevaselt ülikõrged ja kahe tuhande kant on muutumas tavapäraseks ning nende kaotuste tasandamist käigult enam vene pool ei suuda ja peab mitte ainult vägesid liigutama tempo hoidmiseks vaid arvatavalt ollakse hädas ka üksuste lahingvõime kaotustega suuremteks operatsioonideks. Jah, neid väikesi infiltreejujate gruppe ikka suudetakse saata aga arvatavalt mitte neid enam piisavalt hästi koordineeritult juhtida ning pigem näeb selles valdkonnas kvaliteedi langust ehk siis rindel soovitakse muutusi pigem kvantiteediga kui mõistusega, sest senine mõttetegevus pole sõjas ju võitu toonud ja arvamus, et küll kunagi Ukraina võitlejad või nende tahe lisaks kogu Ukraina rahva tahtele otsa saab, kipub olema hetke peamiseks vene poole kogu toimuva seletuseks…
Veel ei võtaks vaevaks kirjutada rahuläbirääkimiste teemal, sest pole piisavalt ainest…
Miks aga kõiguvad suuresti vene poole tehnika kaotused, ei oska kindlalt vastata, kõike ilma süüks panna ei saa, sest pole tuvastanud kindlat seost ja kipub arvama, et võib-olla pole lihtsalt lõiguti enam piisavalt tapjadroone nende püüdmiseks vaid peabki enamust kasutama elavjõu suunal, sest tabatavat kõike elavat ongi läheduses snii palju…
1. venemaa kaugmaarünnakud Ukrainale 25.–26. oktoobril 2026
Ülevaade 26. oktoobri varahommikuse seisuga.
Viimase kahe ööpäeva jooksul jätkas venemaa ulatuslikke drooni- ja raketirünnakuid Ukraina linnadele, energiataristule, elamutele ning kaubandus- ja logistikahoonetele. Kõige raskemad kinnitatud tagajärjed olid Dnipropetrovski, Harkivi ja Vinnõtsja oblastis.
Öö vastu 25. oktoobrit: 153 õhuründevahendit
Ukraina õhujõudude teatel kasutas venemaa Shahed-tüüpi ründedroone, sealhulgas 92 reaktiivmootoriga drooni, samuti Gerbera ja Parodija peibutusdroone ning Banderol/Dan-T tüüpi relvi.
Kella kaheksaks hommikul oli Ukraina õhutõrje alla tulistanud või elektroonilise sõjapidamise abil tõrjunud 119 drooni, sealhulgas 64 reaktiivdrooni. Tabamusi registreeriti 15 kohas ja allatulistatud sihtmärkide rususid leiti veel üheksas kohas. Vähemalt üheksa drooni viibis esialgse raporti ajal veel õhus.
Suuremad rünnakud tsiviiltaristule
Vinnõtsa
25. oktoobri öösel tabas venemaa droon viiekorruselist elumaja. Hävis neli korterit, hoone teise ja kolmanda korruse vaheline konstruktsioon sai tõsiselt kahjustada ning kannatada said ka läheduses seisnud autod. Vigastada sai kuus inimest, kellest üks viidi haiglasse. Piirkonnas esines ka elektrikatkestusi.
Harkiv
venemaa ründas kaubandus- ja logistikataristut, sealhulgas Epicentri kaubanduskeskuse rajatisi. Rünnakutes sai vigastada kolm päästjat, kes olid sündmuskohal tööd tegemas. Kahjustada sai päästetehnika.
venemaa kaitseministeerium väitis, et rünnatud logistikahoonetes hoiti sõjaväele mõeldud või kahesuguse kasutusega kaupu. Seda väidet ei ole sõltumatult kinnitatud.
Dnipropetrovski oblast
24.–25. oktoobri rünnakutes hukkus Sõnelnõkove piirkonnas kolm inimest ja sai vigastada 14, nende hulgas 11-aastane tüdruk. Nikopoli piirkonnas hukkus kaks naist ja sai vigastada viis inimest, sealhulgas 14-aastane poiss. Rünnakutes kasutati mitmesuguseid relvi, mistõttu kõiki neid ohvreid ei saa seostada kaugmaarünnakutega.
Žõtomõri oblast
25. oktoobril teatati droonirünnakutest, milles said kahjustada energiarajatis, ambulatoorne raviasutus ja elumaja.
Zaporižja
Öösel rünnati kaubandusobjekti, kus puhkes tulekahju. Ukraina allikate järgi korraldas venemaa linnale ka kuus raketilööki. Nende kõigi täpsed tagajärjed vajavad veel täpsustamist.
Liugpommirünnakud 25. oktoobril
25. oktoobri õhtul teatasid Ukraina õhujõud venemaa juhitavate lennukipommide ehk KAB-ide väljalaskmisest Harkivi, Sumõ ja Zaporižja oblasti suunas. Samal ajal liikusid reaktiivmootoriga Shahedid Žõtomõri, Vinnõtsj, Rivne ja teiste Lääne-Ukraina oblastite kohal. See viitab mitut piirkonda korraga hõlmanud õhurünnakule.
Laiem pilt
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski 25. oktoobril avaldatud andmetel kasutas venemaa eelnenud nädala jooksul Ukraina vastu ligikaudu:
– 1600 juhitavat lennukipommi;
– 2300 ründedrooni;
– 48 eri tüüpi raketti, sealhulgas ballistilisi rakette.
Need on kogu nädala, mitte kahe viimase ööpäeva arvud.
ÜRO inimõiguste vaatlusmissioon hoiatas 16. oktoobril, et tsiviilohvrite arv Ukrainas on püsinud erakordselt kõrgel. Septembris hukkus kinnitatud andmetel vähemalt 328 ja sai vigastada 2105 tsiviilisikut. ÜRO tõi eraldi esile energiarajatiste vastu suunatud rünnakud, mis suurendavad talve eel elanikkonna haavatavust.
2. Löögid venemaa territooriumil
2.1. Berezniki – 25. oktoobril ründasid Ukraina droonid Permi krais Bereznikis asuvat Avisma tehast, mis kuulub maailma suurimate titaankäsna tootjate hulka. Tehas asub Ukraina piirist enam kui 1400 kilomeetri kaugusel ning toodab materjale, mida kasutatakse muu hulgas sõjalennukites, allveelaevades, soomukites ja raketisüsteemides.
2.2. Omsk – droonid jõudsid 25. oktoobril 2500 kilomeetri kaugusele kus teatati suurest tulekahjust Siberis asuvas Omsky Kauchuki naftakeemiatehases. Kohalikud kanalid avaldasid teateid põlengust, piirkonna kuberner kinnitas droonide jõudmist linna põhjapoolsesse tööstuspiirkonda ja õhutõrje tegevust. Ukraina rünnakute võimalike sihtmärkide hulgas nimetati ka Omskis paiknevat logistikakeskust. Kõigi tabamuste täpne ulatus ja kahju pole veel sõltumatult kinnitatud.
2.3. Belgorodi oblast – Ukraina kindralstaabi 25. oktoobri teatel tabati Belgorodi oblastis Hostõštševe ja Kurhanne piirkonnas venemaa radarijaamu. Radarite kahjustamine võib raskendada venemaa õhuseiret ning luua Ukraina droonidele võimalusi järgnevateks rünnakuteks. Ukraina ei avaldanud hävitatud radarite täpset arvu ega kahjustuste ulatust.
Belgorodi linnas sai droonirünnakus kannatada ka kaubandus- ja meelelahutuskeskus ning elumaju ja sõidukeid. Kohalike võimude teatel hukkus üks inimene ja vähemalt kümme sai vigastada. Mõned hilisemad kokkuvõtted teatasid suuremast vigastatute arvust. Tsiviilohvrite puhul ei ole rünnaku täpne asjaolude käik veel selge.
2.4. Lipetski oblast – 25. oktoobril avaldati teateid ja videomaterjali raketirünnakust Jeletsis asuvale Energiya tehasele. Ettevõte kuulub venemaa sõjatööstuse tarneahelasse ning toodab muu hulgas elektroonikakomponente ja energiaallikaid, mida kasutatakse sõjatehnikas. Tehase kahjustamise kohta on avaldatud teateid, kuid tootmise seiskumise ulatust pole sõltumatult kinnitatud.
Okupeeritud Ukraina alad
2.5. Zaporižja oblast – Ukraina kindralstaap kinnitas, et 24. oktoobril ja ööl vastu 25. oktoobrit tabati okupeeritud Zaporižja oblastis Tarassivka piirkonnas venemaa üksuse juhtimispunkti. Samuti anti lööke venemaa vägede koondumisaladele Berdjanski, Ohhõmivka ja Tarassivka ümbruses.
2.6. Hersoni oblast – Okupeeritud Hersoni oblastis Hola Prõstani lähistel tabati venemaa juhtimis- ja vaatluspunkti.
2.7. Donetski oblast – Okupeeritud Donetski oblastis tabati venemaa vägede koondumiskohti Mõkolajivka ja Novoukrainka piirkonnas.
2.8. Krimm – 24. oktoobri öösel jäi suur osa okupeeritud Krimmist elektrita. Elektrikatkestustest teatati mitmel pool poolsaarel, samuti okupeeritud Zaporižžja ja Hersoni oblasti osades.
Öö vastu 26. oktoobrit – ulatuslik droonirünnak jätkusvenemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistati ööl vastu esmaspäeva alla 148 Ukraina drooni.
Suurimad teatatud droonide arvud olid Belgorodi, Brjanski ja Tuula oblastis.
Belgorodi oblast 53
Brjanski oblast 37
Tuula oblast 26
Must meri 7
Krasnodari krai 4
Kurski oblast 4
Aasovi meri 4
Rjazani oblast 4
Moskva oblast 3
Rostovi oblast 3
Kaluuga oblast 2
Lipetski oblast 1
3. Sumõ: põhiliselt piiriülesed vene poole askeldamised.
4. Harkiv: siin ei jäta vene pool jonni ja üritab jõuda Harkivi linnale lähemale töötlemaks linna odavamate vahenditega nagu tapjadroonid ja kaudtuli ning läbi pole katsed suurendada olemasolevat sillapead Vovtšanski linnas Vovtša jõe lõunakaldal aga mujalgi ning eks see põhiliselt vist Kupianski suuna toetuseks ole ning vähetähtis pole ka suuremate ukraina jõudude sidumine, et poleks piisavalt mehi ja ressursse näiteks Dobropillja kanti appi saata.
5. Kupjansk: olukord sarnane juba pikemat aega ehk siis Kupjanski linn hall ala ning rindejoone muutusi pole enam tuvastanud. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina pigem hoiab oma elavjõudu ja ei üritagi tagasi enda kontrolli alla Kupjanski linna saata ja see võib-olla õigustatud, sest vene poole paistab tugeva järjekindlusega üle Oskili jõe sinna soldateid saatma aga neil puudub võimekus teostada linnas väljas operatsioone ning on liialt lihtsalt Ukraina omadele sihtmärkideks ning kuna üle jõe olevate soldatite varustamine on ka keksmisest keerulisem, siis nn keskmiselt paremas tapaalas olemine Ukraina vaates ongi ok hoidmaks vene poolt tegevuses ilma lootuseta pikemale edenemisele.
6. Lõman: vene pool küll üritab initsiatiivi tagasi saada aga see pole enam õnnestunud ja jätkuvalt loodan, et Zerebetsi jõe üha jahedam vesi hoiab pisu Ukraina poolele pöialt.
7. Slovjansk/Kramatorsk: infiltreejujaid nagu on aga pikemalt paika jäämisi eip tuvastada suuda.
8. Kostjantõnivka: jätkuvalt on miskit muutust näha ja ei näe sellest sõjaudust piisavalt hästi läbi, mida on Ukraina suutnud siin muuta oma taktikas või vahendites, et vene pool pigem mõned sammud linnas on tagasi astunud.
9. Pokrovsk: kõikse hullema vene konveieriga lõik, kus kaotusi igapäevaselt mõõdetakse iga sadasid loendades ning tundub, et see Ukraina kurnamine vene poolele sammhaaval edenemisi toobki (kaart Dobropilja umbkaudeest seisust). Väheoluline pole ka väga tugev vene lennunduse, droonimeeskondade ja kaudtulevahendite toetus ning siin ikka paljus need Rubikoni omad on, kellede keskmine operaatoritite ja vahendite tase parem on.
Kui pikalt selline edenemine jätkub? Selliselt kulutades peab vene pool mujalt hakkama lisaüksusi juurde tooma hoidmaks tempot ning see võib tuua pigem leevendust mujal, näiteks Kostjantõnivka suunal. Kas Ukraina omad suudavad aga kahandada selle uue eenduva kombitsa teket mõju ümbitsevale, on eraldi küsimus, sest logitikaahelate ümberkorraldamine võtab pisu aega ning milliseid suundi kaitserajatiste tegemisel eeldati.
Veel ei ole suurt ohtu Kramatorskile aga mure sellel suunal kasvab. Küll on näha, et Dobropilja linna veel tervenisti vene pool kontrollida ei suuda.
10. Lõunarinne: survet jagus paaris kohas aga uusi rindejoone muutusi ei tuvastanud.
11. Herson: muutusteta.
12. putin lubab Euroopa ettevõtetele soodsaid tingimusi, kuid jätkab nende varade ülevõtmist
putin kinnitas, et Moskva püüab luua soodsaid tingimusi Euroopa ettevõtetele, kes on pärast Ukraina sõja algust venemaale jäänud. Samal ajal on kreml viimastel kuudel hoogustanud välisfirmade venemaal asuvate varade ülevõtmist.
Intervjuus kremli propagandistile pavel zarubinile väitis putin, et venemaal on Euroopas palju sõpru, kuid lääneriikide valitsused on sundinud paljusid neist oma äritegevust venemaal lõpetama. „Kui mõned ettevõtted Lääne-Euroopa valitsuste survel lahkusid, olid meie sõbrad nendest riikidest peaaegu pisarates,” rääkis putin. „Mõned neist tegutsevad muide endiselt ning me püüame luua neile soodsaid tingimusi.”
putin kritiseeris ka lääneriikide sanktsioonipoliitikat, nimetades venemaalt pärineva kauba ja teenuste keelustamist rumaluseks.
putini sõnad on aga teravas vastuolus kremli viimaste kuude tegevusega. Septembris andis putin oma dekreetidega venemaa võimude ajutise kontrolli alla mitme suure lääne ettevõtte venemaal asuvad varad. Nende hulka kuulusid Šveitsi toidukontsern Nestlé, USA pakenditootja Aptar, Saksamaa jaekett Metro, Prantsuse jaemüüja Auchan, logistikaettevõte FM Logistic ning endise Leroy Merlini venemaa äri Lemana Pro.
Oktoobri keskel tabas sama saatus ka Prantsuse põrandakattematerjalide tootjat Tarkett, mis kuulub oma valdkonna maailma juhtivate ettevõtete hulka. kreml põhjendas varade ülevõtmist sellega, et ettevõtete omanikud pärinevad venemaa suhtes „ebasõbralikest” riikidest. kremli väitel osalevad need riigid aktiivselt venemaa-vastases sõjategevuses, sealhulgas rünnakutes venemaa majandustaristu vastu.
Kõigi nende otsuste õigusliku alusena on putin kasutanud enda 2023. aastal allkirjastatud dekreeti nr 302. See võimaldab kehtestada välisettevõtete varade üle ajutise halduse vastusammuna sellele, mida Moskva nimetab USA ja tema liitlaste ebasõbralikuks ning rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks tegevuseks venemaa vara suhtes.
Euroopa suurettevõtted on sattunud kremli surve alla
Reutersi allikad venemaa valitsuses ja ettevõtlusringkondades rääkisid juba septembri lõpus, et venemaale jäänud Euroopa suurettevõtetest on saanud välisvarade ülevõtmise kampaania peamised sihtmärgid.
„On saabunud aeg asümmeetrilisteks vastumeetmeteks. Mõelgu nad sellele, milliseid meetmeid meie vastu rakendavad ja milliseid sanktsioone kehtestavad,” ütles Reutersile olukorraga kursis olev kõrge vene ametnik.
Küsimusele, kas järgmisena võivad löögi alla sattuda ka Itaalia pangandusgrupi UniCredit ja Austria Raiffeiseni venemaa üksused, vastas ametnik lühidalt: „Las kardavad.”
Nii saadab kreml Euroopale vastuolulise sõnumi: ühelt poolt lubab putin venemaale jäänud ettevõtetele soodsaid tegutsemistingimusi, teisalt näitavad järjestikused varade ülevõtmised, et isegi venemaalt lahkumata jätnud lääne ettevõtted ei saa olla kindlad oma vara säilimises.
13. Must meri on muutunud maailma ohtlikemaks piirkonnaks kaubalaevadele.
Must meri on tänavu kujunenud maailma kõige ohvriterohkemaks piirkonnaks kaubalaevanduses. Aasta algusest on piirkonnas toimunud üle 570 rünnaku laevade vastu ning surma on saanud vähemalt 40 meremeest. Viimastel kuudel on olukord järsult halvenenud ning laevandusettevõtted kaaluvad piirkonnast lahkumist.
Briti majanduslehe Financial Times andmetel, mis tuginevad mereturvalisuse ettevõtte Ambrey ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) statistikale, on rünnakute arv Mustal merel kasvanud enneolematu kiirusega. Ainuüksi juulist septembrini sattus rünnakute alla 387 laeva, mida on üle viie korra rohkem kui aasta teises kvartalis. Osa alustest sai kannatada sadamate pommitamisel. Kolmandas kvartalis toimus Mustal merel keskmiselt üle nelja laevavastase rünnaku päevas. Ambrey hinnangul oli viimase 45 päeva jooksul ligikaudu 90 protsendi rünnakute taga venemaa.
Must meri on muutunud ohtlikumaks kui Pärsia laht
Teravilja- ja naftavedude seisukohalt strateegiliselt tähtis Must meri on nüüd kaubalaevadele märksa ohtlikum kui Pärsia laht. Rünnakuid on Mustal merel registreeritud üle kuue korra rohkem kui Pärsia lahe piirkonnas. Hormuzi väina ümbruses on samal ajavahemikul hukkunud 24 meremeest.
Üks viimaseid raskeid juhtumeid leidis aset 23. oktoobril Rumeenia ranniku lähedal, kus süttis ja seejärel uppus kaubalaev Khoryv. Ukraina ja Aserbaidžaani meremeestest koosnenud meeskonnast hukkus üks inimene ning kolm jäi teadmata kadunuks. Rumeenia presidendi sõnul tabas laeva venemaa droon.
Oktoobris on Mustal merel toimunud veel mitu ohvriterohket rünnakut. 6. oktoobril uppus Bulgaaria ranniku lähedal kaubalaev Alfa Watan, mille kümme meeskonnaliiget jäid teadmata kadunuks. Nädal hiljem, 13. oktoobril, uppus Bulgaaria majandusvööndis droonitabamuse saanud HS Dignity. Kadunuks jäi veel 11 inimest.
Rünnakutes said kahjustada ka kaubalaevad Able ja Chelsea 3. 15. oktoobril puhkesid Rumeenia ranniku lähedal tulekahjud tankeritel Wine Trader ja Yara J. Esimese tankeri seitsme meremehe saatus on teadmata.
Ambrey vanemanalüütiku Tomasz Aleksa sõnul on rünnakute sihtmärgiks eelkõige Ukraina teravilja vedavad laevad. Bulgaaria laevandusagentuuri omanik Todor Georgiev hoiatas, et Must meri võib muutuda kaubalaevastiku jaoks sisuliselt „surnud tsooniks”.
Odessa sadamate laevaliiklus on peaaegu seiskunud
Rünnakute sagenemine on andnud tugeva löögi Ukraina meretranspordile ja teraviljaekspordile. Sadamaoperaatori TIS andmetel saabus septembris Odessa piirkonna suursadamatesse vähem kui kümme laeva, samas kui juulis oli neid ligikaudu 400. See tähendab, et laevaliiklus vähenes kahe kuuga enam kui 97 protsenti.
Ukraina põllumajandusministeeriumi andmetel kahanes põllumajandustoodete mereeksport augustis 1,4 miljoni tonnini, jäädes ligikaudu 75 protsenti alla sõjaeelsele tasemele.
Probleemid on tabanud ka venemaa eksporti. Musta mere ja Aasovi mere sadamate kaudu veetud venemaa teravilja kogus vähenes augustis aastatagusega võrreldes kuus korda.
Laevade kindlustamine on muutunud erakordselt kalliks
Financial Timesi andmetel vaatavad laevandusettevõtted praegu ümber oma tegevust Rumeenia ranniku lähedal asuvas Sulina ankrualas, mis on oluline peatus- ja ümberlaadimiskoht Musta mere kaubavedudes.
Kasvav julgeolekuoht on kergitanud järsult laevade sõjariskikindlustuse hinda. Mustal merel võib kindlustusmakse ulatuda juba 15 protsendini laeva kere väärtusest, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui Pärsia lahes.
Kõrgete kulude ja rünnakuohu tõttu loobuvad osa laevandusettevõtteid Mustal merel tegutsemisest. Teised püüavad kulusid kokku hoida, kasutades vanemaid ja odavamaid aluseid. Mõned piirkonnas tegutsevad laevad on juba kuni 50 aastat vanad ning nende tehnilist seisukorda peetakse ebarahuldavaks. See suurendab omakorda õnnetuste ja keskkonnakahjude ohtu.
Mustal merel süvenev julgeolekukriis ei ohusta seega üksnes meremeeste elusid, vaid häirib üha tõsisemalt ka rahvusvahelisi teravilja- ja naftatarneahelaid. Kui rünnakud jätkuvad senises tempos, võib kaubalaevandus piirkonnas veelgi järsemalt väheneda.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
