Sõja ülevaade: 1676. päev - pikema perioodi üks tõsisemaid päevi

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 26. september 2026:

Tundub, et oli pikema perioodi üks tõsisemaid päevi. Erinevad numbrid (lisaks kõrgele isikkoosseisu kaotuste arvule) näitavad, et töösse lükati palju ning oma osa oli ka nn eeltöötlusel ja jooksval toetamisel. See tõi vene poolel kõrgemad numbrid nii soomuse, kaudtulevahendite kui ka tagalatoetuselementide kaotustes.

Jätkuvalt olen arvamusel, et vene pool keerab vähemalt enda nimetatud kevad-suvi-sügis pealetungil vinti juurde ning võib-olla hakatakse tegevusi rohkem kombineerima, et olla jõulisem ja saavutada kuskilgi läbimurre. Jah, vene pool oskab ressursse koondada ning kui ühele pikemale rindelõigule koondub parema väljaõppega edeneda püüdev seltskond koos piisava toetusega, siis võidakse kuskil ka edu saavutada. Vähemuses olev Ukraina püüab siiski oma elavjõudu hoida ja peab päris pikal rindel sügavusse hõredamalt mehitatud kaitset.

Eks nende kaitserajatistega ole nii ja naa. Suur osa rõhust on varem läinud vana konventsionaalse sõja loogikale ehk mitmekordsetele tõketele, mis on mõeldud eelkõige soomuse edenemise takistamiseks ja koos sellega jalaväe pidurdamiseks. See peaks andma kaitsevööndis tegutsejatele aega vastasele mõju avaldada nii kaudtule kui droonidega.

Koos droonidega on arengus ka miinindus, sest see valdkond pole väga kallis. Siingi on vähemalt minu arvates võrreldes varasema konventsionaalse sõjapidamisega toimunud muutusi ja seda juba pikemat aega. Varem tähendas tõke või miiniväli üldjuhul seda, et jalavägi kasutas seda ära vastase pidurdamiseks või hävitamiseks. Nüüd näeb pigem miine ilma täiendava julgestuse või seltskonnata, kes miinivälja mõju kohapeal ära kasutaks. Okei, droonid on ikka ning kaudtuligi, kui ollakse õigel ajal õiges kohas, aga selle kõige planeerimine on päris keeruline, kui tuleb vältida hukkumist juba enne tule avamist või kaudtule andmise ajal.

Kuna kummagi poole tapjadroonid ulatuvad järjest kaugemale, siis kasvab ka hall ala. See annab kaotustest vähem hoolivale vastasele võimaluse siiski sammhaaval edeneda.

Jätkuvalt olen arvamusel, et kui Ukraina riigil — nii valitsusel kui rahval — jätkub piisavalt kaitsetahet ning lääne abi ja mõju püsib vähemalt samal tasemel kui praegu (jah, seda võiks ja peaks olema palju rohkem), siis ei näe ma, et venemaal jaguks Ukraina vallutamiseks reserviealisi mehi isegi juhul, kui neid järjest rindele saadetaks. Maa hind eludes on lihtsalt nii kõrge.

Kas mehel rindel või tema abikaasal ja lastel on kerge? Muidugi mitte. Häid sõnu selle jaoks ei leiagi. Loodan vähemalt, et venemaa sunnitakse lõpuks kogu tekitatud kahju kinni maksma. Elusid ja muresid aga rahaga ei korva… Okei, sai mõte pisut uidata.

Eilsed võimalikud liikumised rindel alles hakkavad tavapärase hilinemisega laekuma, mistõttu eilse päeva tegelik mõju pole veel täielikult teada. Praegu siiski tundub, et peale tavapäraste väiksemate muutuste suuremaid arenguid polnud.

Põhisurve on endiselt Kostjantõnivka ja Pokrovski kandis. Mujal on olukord kas tavapärane või surve väiksem. Head meelt teeb mitme rindelõigu päris hea pidamine või isegi vastase kaugemale lükkamine. Eks mõnes kohas ole samm tagasi ka normaalsus, millega tuleb leppida, kui eesmärk on sõda võita.

Ukraina kindralstaabi andmetel viimase ööpäeva numbrid:
205 lahingukontakti ööpäeva jooksul;
79 venemaa õhurünnakut, mille käigus heideti 277 juhitavat lennukipommi (KAB);
kasutati 9223 kamikaze-drooni;
2636 asulate ja Ukraina vägede positsioonide tulistamist, neist 44 mitmikraketiheitjatega (MLRS).
Ukraina kaitsejõud tabasid või hävitasid 3 droonide juhtimis- ja stardipunkti, 6 suurtükisüsteemi ning 1 laskemoonalao.

Rünnakute arv rindelõikude kaupa: Sumõ 7, Harkiv 11, Kupjansk 1, Lõman 3, Slovjansk 5, Kramatorsk 0, Kostjantõnivka 21, Pokrovsk 21, lõunarinde idalõik 2, Huljaipole 7, Orihiv 2 ja Dnepri suund 0.

venemaa ööpäevased kaotused Ukraina kindralstaabi andmetel: 1710 sõdurit, 7 tanki, 20 soomustatud lahingumasinat, 96 suurtükisüsteemi, 3 MLRS-i, 4 õhutõrjevahendit, 12 maapealset robotkompleksi, 1445 drooni, 576 sõidukit ja 8 ühikut eritehnikat.

Kaugmaarünnakutest ka. Ukraina droonid ulatusid taas sügavale venemaa tagalasse ning tabamusi said mitmed olulised tööstus- ja energiataristu objektid. Teadete kohaselt olid sihtmärkide seas Uljanovskis asuv Iskra tehas, Voronežsintezkautšuki tehas Voronežis ning Permi naftatöötlemistehas. Ehk jätkub Ukraina surve venemaa sõjatööstust ja sõjapidamist toetavale taristule ka väga kaugel rindejoonest.