Sõja ülevaade: 1673. päev – pigem ok päev rindel
Avaldatud: 23 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. september 2026:
pigem ok päev rindel, maa hinna kasv jätkub üha enam sõda läheb kaugustesse.
1. venemaa kaugmaarünnakud Ukraina tagalasse.
2. Ukraina kaugmaarünnakud venemaale ja okupeeritud aladele.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski ja Lõmani kandis olukord paranes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta ehk siis pisu nirusti.
9. Lõunarinne: võib-olla Orihivis pisu ok.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa hakkas aafriklasi Ukraina sõtta meelitama ettekäändel, et nad osalevad filmivõtetel.
12. Laevatehas, kus „putini jahti” hoitakse 40 miljoni euro eest, sattus pankroti äärele.
13. Tšehhi saatis riigist välja Euroopas dokumentaalfilmi teinud Z-propagandistid aga üllatavasse riiki.
14. EL tühistas Prantsusmaa ja Luksemburgi survel Usmanovi ja Fridmani sanktsioonid.
Viimase ~24 tunni pilt: venemaa jätkas korraga kolme tüüpi õhukampaaniat — sügava tagala droonirünnakud, linnade/majandusobjektide ründamine ning väga suure mahuga KAB-ide kasutamine rindelähedases vööndis. Ukraina omakorda jätkas süvalööke venemaa naftataristu vastu ja droonirünnakuid okupeeritud Donbassis.
Hetkel oligi vaid ühe päevane edasi saadetavate soldatite arvu languse anomaalia ja eile jätkus kõrges mahus soldatite edasi saatmine. Jah, kõik nad ei hukku infiltreerumispüüetel vaid neid hukkub ka tagalas aga nende numbrite vahet ei oska teha, teeb sellest osaliselt kohvipaksu pealt eraldi loo…
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 247 lahingukontakti. Surve tuntav tõus uuesti Harkivi suunal. Eks siin on juba pikalt olnud vene poole huvi miskit saavutada, mida ei teps mitte pidada vaid nn turvatsooniks vene piiri ääres. Kupianski, Lõmani ja Slovjanski suunal kuidagi üllatavalt väike surve ja võimalik, et mõnes kohas peab vene pool tegema ümberkorraldusi uuesti tempo tõstmiseks, sest viimases kahes piisava surve puudumine ei aita sugugi vene poolt kaasa Ukraina tööstuslinnade komplekti vallutamise püüdlustele vaid kagu ja lõunasuunalt. Kostnatõnivka ja Pokrovski kant ikka kõikse tihedama surumisega ja miks oli olulises languses vene poole rinde toimeatmine lõunarindel, eip tea ning arvab pigem mitmete halbade asjaolude kokkusattumist ja eks juba täna vast suudetakse vähemalt varasem surve taastada.
vene poole taktikas muutusi pole tuvastanud ning Ukraina omad kasutavad pigem alade puhastamiseks, reidideks kui operatsioonideks vastase eesmise liini taga parema väljaõppega üksusi. Jah, kohati teeb seda ka vene pool aga enamuse massist kipub ikka tavaline ja tihti kehva väljaõppega jalaväelane tegema ja eks võetakse ka mujalt hoopis teise väljaõppega soldateid.
Eile korraldas vastane ühe raketilöögi ja 87 õhurünnakut, mille käigus heideti 309 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 9377 kamikaze-drooni ning tulistasid asulaid ja Ukraina vägede positsioone 2693 korral, neist 34 korral mitmikraketiheitjatest. Kui liugpomme üha enamatel päevadel üle 300 siis tapjadroonide arvu langemine alla kümne tuhande järjestikustel päevadel on hea. Kaudtuli aga on saavutanud oma viimase aja keskmise, mis siiski madala kui oli enne selle kevad-suvi-sügis pealetungi ajal.
1. venemaa kaugmaarünnakud Ukraina tagalasse.
Ööl vastu 23. septembrit saatis venemaa Ukraina õhujõudude esialgsetel andmetel välja 161 drooni, nende seas 82 reaktiivmootoriga Shahedi, lisaks Gerbera/Parodiya tüüpi droone ja Banderol/Dan-T relvasüsteeme. Kella 8-ks teatas Ukraina 122 sihtmärgi allatulistamisest või elektroonilisest mahasurumisest. Tabamusi registreeriti 18 paigas ja allatulistatud objektide rusude kukkumist kaheksas paigas.
Kiiev. Droonid tulid linna suunas lainetena kogu öö ja hommiku vältel. Holossijivskõi rajoonis sai tabamuse laohoone; Solomjanskõi rajoonis kukkusid esialgsetel andmetel rusud elumajade vahelisele alale.
Zaporižja. 22. septembri hilisõhtul tabas vene rünnak kaubanduskeskust, kus puhkes tulekahju. Esimestes teadetes polnud veel kinnitatud andmeid kannatanute kohta.
Harkiv ja Izjum – liugpommid. Harkivit rünnati drooniga, kuid eriti intensiivne oli õhurünnak Izjumile. Kohalikud võimud kinnitasid vähemalt ühe neljast juhitavast lennukipommist koosnenud löögi: kahjustada said korterelamud ja puhkes tulekahju. Vigastada sai seitse inimest, nende seas 11-aastane laps. Teised hommikused teated räägivad, et Izjumi piirkonda võidi õhtu ja öö jooksul heita kokku kuni 12 KAB-i.
Rindelähedase pommitamise mastaap on tegelikult kaugelt suurem kui üksikute linnade uudistest paistab. Ukraina kindralstaabi järgi sooritas venemaa 22. septembril 53 õhurünnakut ja heitis 191 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutati 5378 kamikaze-drooni ning Ukraina positsioone ja asulaid tulistati 1999 korral. Need arvud sisaldavad nii sõjaliste positsioonide kui ka asulate ründamist, mistõttu 191 KAB-i ei saa tõlgendada 191 rünnakuna tsiviilobjektidele.
2. Ukraina kaugmaarünnakud venemaale ja okupeeritud aladele.
Viimase ööpäeva kõige selgemalt kinnitatud osa puudutab venemaa naftataristut: Ukraina teatas kahe venemaa naftatöötlemistehase kahjustamisest ning AP kajastas rünnakuid Samara ja Baškortostani rafineerimistehastele. Ööl vastu tänast rünnati droonidega ka okupeeritud Donetski ja Luhanski oblastit. Esimestes hommikustes teadetes polnud veel usaldusväärselt kinnitatud, milliseid objekte tabati või kui suur oli kahju.
Seega Praegu on kõige suurem infolünk just tänaöiste Ukraina löökide tulemused okupeeritud Donetskis ja Luhanskis; plahvatused on kinnitatud, sihtmärgid mitte.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: tundub, et seni ikka aktiivsemad varasemates lõikudes aga vene poole edenemisi pole tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: paar infokildu lõpuks Kupjanski kandist, kus Ukraina omadel on õnnestunud ala puhastada vähendades sellega oluliselt vene sillapead Oskili jõe läänekaldal ja tõmmates sellega koomale ala, kus vene pool saab varjatult siseneda linna.
Lõmani suunal jätkuvalt ok. Enamus läbi tulevast infost on mõned nädalad vanad ja uuemad infokillud tulevad vene droonide videodest ning näitavad, et Ukraina suudab järjest mitte ainult ala puhastada vaid ka vähendada Lõmani suunal uute tekkivate vene possade arvu.
6. Siversk: jätkuvalt muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: pisu üllatusena (ikka meeldiva), et rindejoon püsib muutusteta. Kui Kostjantõnivka linna keskusest põhja poole jäävatel avaratel väljadel kipuvad vene poole ponnistused jõudma kaugemale aga seni küll edutult, siis oht kasvab, et võidakse suuta läbi lõigata linna viiv põhjast tulev suur peamine logistikaahel. Õnneks pole vene pool suutnud juba Donetski sektorisse viivat kombitsat uuesti välja sirutada.
8. Donetsk: rindejoone muutusi ei tuvastanud ja kohvipaksu pealt ütleks, et Dobropilja juures võib olla pisu nirusti ning olukorra mutmiseks oleks vaja Ukrainala siia suunale rohek ressursse vaja aga eks nad teavad seda isegi, küsimus on vaid, kust võtta…
9. Lõunarinne: võib-olla on Ukraina omad suutnud Orihivi linnast jooksva seisuga soldatid välja suruda.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ei väsi välja mõtlemast uusi viise, kuidas värvata inimesi verisesse sõtta, mida ta Ukrainas peab. Pettuse teel, lubades kõrget palka rahumeelsetel ametikohtadel (äärmisel juhul sõjaväe tagalateenistuses), on venemaal õnnestunud meelitada riiki ja seejärel rindele saata juba tuhandeid inimesi Aafrika ja Aasia vaestest riikidest.
Värbamiskampaania uus võte on pakkumine osaleda filmivõtetel.
Märulifilmi plakati stiilis kujundatud kuulutuses seisab: „Ülemaailmne casting. Uus filmiprojekt. Otsitakse Aafrika mehi meesrollidesse.” Seda reklaami näidati Facebookis ning sellel oli tehisintellekti abil loodud kujutis sõdurivormis mustanahalistest meestest, kirjutab Politico. Pildiallkirjades mängitakse – kas tahtlikult või mitte – ingliskeelse sõnaga shooting, mis võib tähendada nii „tulistamist” kui ka „filmimist”.
Värbajate peamine sihtrühm on noored mehed, kes ei suuda leida püsivat või üldse mingit tööd ega teenida endale kodumaa kehva majandusliku olukorra tõttu inimväärseks eluks piisavalt raha. Aafrika mittetulundusorganisatsioon Code for Africa tuvastas 89 veebisaiti, seitse Facebooki ja teiste sotsiaalvõrgustike kontot ning 39 sõnumirakenduste kontot või kanalit, mida kasutatakse venemaa operatsiooni raames. Seejuures tekib pidevalt uusi.
Sel viisil on Ukraina sõtta sattunud India, Sri Lanka, Kuuba, Keenia, Nepali, Botswana, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja teiste riikide elanikke. Mõne sellise riigi juhid, näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Keenia omad, on isegi isiklikult nõudnud putinilt ja välisminister lavrovilt, et selline tegevus nende riikides lõpetataks.
Moskva on loonud tohutu propagandasüsteemi kümnete tuhandete botikontode, suunamudijate ja sisuturundajatega, kelle ülesanne on kujundada Aafrika elanikele veenev narratiiv, milles venemaad kujutatakse nende vabaduse, suveräänsuse ja väärikuse kaitsjana, ütles Politicole Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Will Brown:
Alguses arvasime, et seda propagandasüsteemi on vaja üksnes avaliku arvamuse mõjutamiseks. Nüüd on aga selge, et seda kasutatakse ka meeleheitel noorte värbamiseks rindele. Sinna sattunud inimesed räägivad rassistlikest solvangutest, sellest, kuidas neilt varastatakse raha ja sunnitakse neid allkirjastama venemaa kaitseministeeriumiga lepinguid, mille sisust nad aru ei saa, ning kuidas nad pärast vaid nädalast väljaõpet miiniväljale saadetakse.
12. The Moscow Times: Itaalia laevaehitusettevõte The Italian Sea Group (TISG), mis on viimased neli aastat hooldanud ja moderniseerinud Itaalias külmutatud niinimetatud putini jahti „Šahrazadi”, on sattunud pankroti äärele ja otsib kiiresti lisaraha, et tegevust jätkata. Ühtlasi on lõppenud ettevõtte leping 140-meetrise jahi remondi ja kai ääres hoidmise kohta.
Pärast jahi külmutamist 2022. aastal leppisid Itaalia võimud laevaomanikuga kokku eraldi rahastamisskeemis. Marshalli saartel registreeritud offshore-firma Bielor Assets jätkas igal aastal umbes 10–12 miljoni euro maksmist. Ettevõtte tegelikku omanikku ei ole avalikustatud.
La Stampa andmetel on „Šahrazadile” nelja külmutamisjärgse aasta jooksul kulutatud kokku 40 miljonit eurot. Meeskonnale makstakse endiselt palka, kuigi jaht seisab kai ääres. Enne külmutamist töötas alusel üle 70 inimese, praeguseks on meeskond kahanenud umbes 25 inimeseni.
„Šahrazadi“ moderniseerimine kestab juba viiendat aastat. Muu hulgas rajati jahile uus otse vee äärde avanev rannatsoon. 28. augustil väljus „Šahrazad” pärast nelja aastat Marina di Carraras seismist merele ning suundus mootorikatsetusteks La Spezia lahe poole.
Kõik need tööd tehti TISG-ga 2021. aastal sõlmitud lepingu alusel. Nüüd soovivad laevaomaniku esindajad välja vahetada jahi administraatori, kelleks on TISG laevatehase asutaja Giovanni Costantino.
TISG ise on sattunud äärmiselt rasketesse finantsoludesse. Kontserni omakapital on langenud 388 miljoni euroga miinusesse ning kahjum ulatub 170,9 miljoni euroni. Võlausaldajad on pöördunud kohtusse, nõudes ettevõtte likvideerimist. Septembris teatas TISG kavatsusest koondada 270 töötajat ehk üle 60 protsendi tootmisüksuse personalist.
„Šahrazadi” ehitas Saksa laevatehas Lürssen ning jaht lasti vette 2020. aastal. Alus on 140 meetrit pikk ja selle kuuel tekil paiknevad muu hulgas kaks kopteriväljakut, veedisko, kino, jõusaal, saun, Türgi saun, krüokamber ja meditsiinikeskus.
Kui Itaalia majandusministeerium 6. mail 2022 jahi külmutas, teatas ministeerium, et on tuvastanud aluse omanikuga seotud isikute sidemed venemaa valitsuse kõrgete ametnike ja sanktsioonide alla kuuluvate isikutega.
„Šahrazadi“ omanikuks on end nimetanud Rosnefti endine juht eduard hudainatov. Mitmed uurimised on aga seostanud jahti putiniga.
Aleksei Navalnõi meeskonna uurimise kohaselt kuulusid jahi meeskonna võtmeisikute hulka venemaa Föderaalse Kaitseteenistuse (FSO) töötajad, kes teenindavad ka putini residentsi „Botšarov Rutšei”.
Uurimiskeskuse Dossier andmetel läks „Šahrazad“ maksma 583 miljonit eurot. Keskuse väitel kogus jahi ehitamiseks raha ärimeeste rühm, mida juhtis putini lähedaseks peetav gennadi timtšenko.
13. Moscow Times: Tšehhi politsei pidas kinni ja kuulas üle venelased Vitali Tšaštšuhhini ja Igor Dolmatovi, kes töötasid propagandaprojekti „Rõbar” heaks, ning kohustas mõlemat kui riigis ebasoovitavat isikut kolme päeva jooksul Tšehhist lahkuma. Sellest teatas väljaanne Seznam Zprávy, mille ajakirjanikud olid võttegrupi varem Prahas kohtumisele meelitanud ja salakaameraga jäädvustanud Tšaštšuhhini ülestunnistuse, et ta töötab „Rõbari” heaks. Politsei ülekuulamisel väitsid venelased aga, et töötavad Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluva ajalehe Izvestija heaks.
Võtete korraldaja, venemaa dokumentalist Boriss Dvorkin rääkis ajakirjanikele, et Tšaštšuhhinit kuulati üle umbes üheksa tundi. Seejärel anti talle dokument nõudega Tšehhist lahkuda ning ta naasis Saksamaale, kus viibib enda sõnul seaduslikult. Seega täitis ta Tšehhi võimude nõude, kuid Euroopa Liidust ei lahkunud. venelane on elanud Saksamaal juba pikka aega ning nagu ta salakaameraga jäädvustatud vestluses ise ütles, on tal olnud seal alaline elamisluba umbes kümme aastat.
Saksamaalt teeb Tšaštšuhhin reportaaže sanktsioonide alla kuuluvatele venemaa meediakanalitele Izvestija, Viies Kanal ja REN TV, kujutades Saksamaad majanduslanguses ja tühjade poeriiulitega riigina, mille ainus lootus olevat suhete taastamine venemaaga. Seznam Zprávy andmetel jätkavad Tšehhi julgeolekuasutused tema tegevuse kontrollimist ning on sellest juba teavitanud oma Saksa kolleege.
Saksamaa tolliameti esindaja André Lenz selgitas ajakirjanikele, et ei ole võimalik ette kindlaks teha, kas ajakirjaniku töötamine sanktsioonide alla kuuluva venemaa meediakanali heaks kujutab endast kuritegu. See sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ja kohaldatavatest sanktsioonireeglitest.
„Võimalikule sanktsioonide rikkumisele viitavaid konkreetseid asjaolusid hinnatakse igal üksikjuhul põhjalikult. Uurimise algatamise üle otsustab vastav prokuratuur,” lisas ta.
Tšaštšuhhin ja Dolmatov sattusid Tšehhi pärast Seznam Zprávy uurimist, milles ajakirjanikud tegid kindlaks, et „Rõbari” esindajad korraldavad Euroopas filmivõtteid. venelased leppisid Prahas kokku kohtumise Tšehhi meediapädevuse ja desinformatsiooni eksperdi Bohumil Kartousiga.
Tšehhi ajakirjanikud korraldasid salajase filmimise ning vestluse käigus kinnitas Tšaštšuhhin varjatud kaamera ees, et töötab „Rõbari” huvides. Kui Seznam Zprávy ajakirjanikud nende juurde astusid ja end tutvustasid, jooksid mõlemad venelased eri suundades minema.
Hiljem selgitasid ajakirjanikud välja, et võtteid korraldas Moskvas elav Dvorkin. Tema seostest „Rõbariga” ei olnud varem teada. Seznam Zprávy andmetel kavatses võttegrupp töötada lisaks Tšehhile ka Slovakkias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Austrias, Ungaris, Belgias ja Prantsusmaal.
„Rõbari“ asutaja mihhail zvintšuk on Euroopa Liidu sanktsioonide all. ELi sanktsioonide põhjenduse kohaselt kuulub ta putini loodud töörühma, mille ülesanne on koordineerida venemaa mobilisatsioonitegevust. Projekti peamisel Telegrami kanalil on üle 1,5 miljoni jälgija.
2024. aastal kuulutasid Ameerika Ühendriigid seoses mõjutusoperatsioonidega välja kuni 10 miljoni dollari suuruse tasu teabe eest „Rõbari” töötajate kohta.
14. Euroopa Liidu riigid leppisid kokku miljardäride Ališer Usmanovi ja Mihhail Fridmani eemaldamises sanktsioonide nimekirjast. Samal ajal pikendatakse veel kolmeks aastaks piiranguid ülejäänud ligi 3000 venemaaga seotud füüsilise ja juriidilise isiku suhtes, teatasid ELi diplomaadid Reutersile. Otsus sündis Prantsusmaa ja Luksemburgi survel.
Financial Timesi andmetel oli Läti läbirääkimistel kuni viimase hetkeni Prantsusmaa ja Luksemburgi nõudmiste vastu. „See on täielik häbiasi. See on sanktsioonirežiimi lõpp,” ütles üks EL-i suursaadik väljaandele. Tema sõnul seisid liikmesriigid valiku ees: kas eemaldada kaks miljardäri sanktsioonide nimekirjast või loobuda kogu nimekirja pikendamisest.
„Me kõik tunneme end selle pärast väga ebamugavalt. Aga see on ju Prantsusmaa… Mida me teha saime?” ütles teine diplomaat.
Prantsusmaa oli varem põhjendanud oma seisukohta riikliku julgeoleku kaalutlustega. Prantsuse välisministeeriumi esindaja ütles Washington Postile, et Pariis soovis Usmanovi küsimuses „reageerida positiivselt meie rahvusvaheliste partnerite pöördumistele“.
The Washington Posti allikate andmetel oli Prantsusmaa nõudmine seotud katsetega saavutada Aserbaidžaanis kinni peetavate Prantsuse kodanike vabastamine. Kaks Euroopa diplomaati ütlesid väljaandele, et Bakuu avaldas Pariisile Usmanovi küsimuses survet.
Luksemburg nõudis samasugust otsust Fridmani suhtes. Miljardär on esitanud Luksemburgi vastu 15,8 miljardi dollari suuruse arbitraažihagi. Luksemburg oli varem teatanud, et tema positsioon selles vaidluses muutuks nõrgemaks, kui EL eemaldaks sanktsioonide nimekirjast ainult Usmanovi.
Financial Timesi teatel kardavad diplomaadid kokkuleppe pikaajalisi tagajärgi. Nende hinnangul võib otsus luua pretsedendi, kus üksikud ELi liikmesriigid kasutavad ühist sanktsioonipoliitikat oma huvide edendamiseks ning kolmandad riigid püüavad saavutada Brüsselilt järeleandmisi, avaldades survet Euroopa valitsustele.
„See loob ohtliku pretsedendi: kui avaldada ELi liikmesriigi valitsusele piisavalt survet, võib Euroopavenemaa-poliitika muutuda läbirääkimiste objektiks,” ütles keskkonna- ja inimõigusorganisatsiooni Urgewald esindaja Alexander Kirk.
Usmanovi ja Fridmani suhtes kehtestati sanktsioonid pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse. Sanktsioonide pikendamiseks on vaja kõigi ELi liikmesriikide ühehäälset otsust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
