Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. september 2026:

maa hind kasvab üha kiiremini.

1. venemaa kaugrünnakud Ukraina suunal.

2. Ukraina kaugmaa rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.

3. Kursk: rindejoones muutusteta.

4. Harkiv: rindejoones muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Lõmani lõigus tasapisi Ukraina edeneb.

6. Siversk: meeldiva üllatusena ikka muutusteta.

7. Bahmut: tundub, et Ukraina omasid leiab ka Kostjantõnivka kesklinnas.

8. Donetsk: vist muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: nii ja naa.

10. Herson: muutusteta.

11. Wildberries ja Ozon seisavad pärast droonirünnakuid ladudele silmitsi müüjate hagide tulvaga.

12. Moskvas kasvab kütuse puudus.

13. Tšehhi, Läti ja Rootsi luureteenistused ootavad venemaa provokatsioonide sagenemist.

Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 238 lahingukokkupõrget. Tihedam ikka Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal, mujal kas tavapärane või väiksem surve. Pisu loodab, et selline tihe surve toob kaasa üha enam üksuste liigutamist aktiivsemate suundade toetamiseks ja mujal seetõttu vene poole surve vähenebki.

Väga-väga tugev surve jätkub ning hetkel pole märke selle surve vähenemisest ning ikka vaid väikesed grupid üritavad infiltreeruda max kaugele. Üks-kaks soldatit üldjuhul pole väga suur probleem, kui nad just mingil olulisel taktikalisel possal ei paikne. Kui aga kuhugi hakkab koonduma jao suurune grupp, siis kipuvad asuma jõulisemalt tegutsema aga seni on Ukraina omad suutmas neid enam-vähem ohjeldada ja selle kõige juures on vene poole kulu isegi ühtki edusammu saavutamata väga kõrge. Jah, ka Ukraina omasid hukkub ja seda harva otsekontaktis sõdur-sõdur käsitulirelvadega. Droonide mahasurumine ning droonioperaatorite rindest kaugemale lükkamine jne on muutumas üha suuremaks prioriteediks kummalgi poolel ning arvatavalt hakkame nägema päris huvitavate suundadega tehnoloogia arenguid.

Eile andis vastane 91 õhulööki, mille käigus heitis alla 295 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 237 kamikaze-drooni ning tulistasid asulaid ja meie vägede positsioone 2903 korral, neist 35 korral mitmikraketiheitjatega ehk siis kõike kesmiselt ja ikka on kõrged vene poole tehnika kaotused.

1. 138 kaugmaa drooni venemaa teele saatis

Ukraina õhuväe teatel neutraliseeriti neist 101. Tabamusi registreeriti 17 paigas ja allatulistatud droonide rususid langes viies paigas. Kasutati Shahedi, Gerbera ja Parodija tüüpi droone; ligikaudu pooled Shahedidest olid reaktiivmootoriga.

Kiievi oblast – neli hukkunut, neist kolm last

vene droon tabas eramaja, tappes ema ja tema kaks kolmeaastast last. Teises rünnakus vigastatud tüdruk suri hiljem haiglas. Fastivi piirkonnas sai kahjustada üle 24 objekti, sealhulgas elumaju, ettevõtteid ja põllumajandustaristut.

Zaporižja – viis vigastatut

Ööl vastu 21. septembrit tabasid vene droonid linna. Kahjustada said kortermajad, kaubanduskeskus ja ülikoolihoone. Mitmes paigas puhkes tulekahju. Esialgset üht vigastatut puudutavat teadet täpsustati hiljem viie vigastatuni.

Sumõ – üks hukkunu ja üks vigastatu

20. septembri õhtul tabasid kaks vene drooni kortermaja lähedust. Hukkus naine ja tema 41-aastane abikaasa sai šrapnellihaavu. Vähem kui tund hiljem tabas teine droon tsiviilautot. Kahjustada said elamu ja viis sõidukit.

Lühimaa FPV-droonid ja muud rünnakud

Sumõ oblastis Šostka piirkonnas hukkus FPV-drooni tabamuse saanud autos neli inimest.

Hersoni oblastis hukkus ööpäeva jooksul kolm inimest ja sai vigastada üheksa. Hukkunute seas oli vaimulik, kes sai surma kloostrit tabanud FPV-drooni rünnakus.

Kramatorskis hukkus kohalike võimude teatel üks inimene.

Dnipros sai kaubanduskeskus tabamuse ja puhkes tulekahju. Teatati viiest vigastatust.

2. venemaa võimude andmetel toimus seni kõige ulatuslikum droonirünnak Moskvale ja selle ümbrusele. Rünnak algas 19. septembril ning jätkus pühapäeva hommikul. Droonid tabasid muu hulgas Moskva naftatöötlemistehast, elumaju ja laohooneid.

Moskva linnapea sõnul tõrjus venemaa õhutõrje alates laupäevast eri piirkondades üle 1600 drooni, neist 450 Moskva suunal. Moskva oblasti kuberner teatel tulistati või suruti elektroonilise sõjapidamise vahenditega ainuüksi kella 3 ja 5 vahel alla 249 drooni. Rünnak puudutas 17 Moskva oblasti halduspiirkonda. Need arvud pärinevad venemaa ametivõimudelt ning neid ei ole sõltumatult täielikult kinnitatud. Üle 1600 drooni puudutav arv ei tähenda, et kõik need oleksid lennanud otse Moskva poole.

Hukkunud ja vigastatud

20. septembri õhtuks oli Reutersi andmetel Moskva oblastis hukkunud kolm inimest. Kaks inimest surid rünnaku ajal ning kolmas suri hiljem haiglas. Moskva linnas hukkunutest ei ole teatatud. Moskva oblasti võimude andmetel vajas arstiabi 20 inimest, nende hulgas kolm last. Kannatanute arv võib täpsustuda.

Kas rünnak häiris ka Moskva lennuliiklust kõigis neljas lennujaamas – Šeremetjevos, Domodedovos, Vnukovos ja Žukovskis – kehtestati ajutised lennupiirangud. Osa lende hilines, tühistati või suunati teistesse lennujaamadesse. Piirangud tühistati Moskva aja järgi kella 9 paiku hommikul.

Tabatud Moskva naftatöötlemistehas on oluline kütusetootja. Reutersi andmetel töötles see 2024. aastal 11,6 miljonit tonni naftat ning tootis 2,9 miljonit tonni bensiini ja 3,2 miljonit tonni diislikütust. Ukraina sõjaväe andmetel said kahjustada nafta esmase töötlemise seade AVT-6, nafta kompleksse töötlemise seade ja isomeriseerimisseade. Financial Timesi andmetel õnnestus tehas uuesti käivitada, kuid see töötas vaid kolmandiku võimsusega.

Moskva oblastis sai tabamuse vähemalt üks laokompleks. Avaldatud andmete põhjal ei saa veel kindlalt öelda, kas tegemist oli Wildberriesi või Ozoni laoga või mõne muu ettevõtte logistikakeskusega.

Tänane öö

venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistati öö jooksul alla 112 Ukraina drooni. Neid märgati muu hulgas Moskva piirkonnas ning Orjoli, Kaluga, Belgorodi, Brjanski, Kurski ja Tula oblastis. Dronebomberi info kohaselt olla enamus droone koondunud Voroneži kanti.

Brjanski oblastis Starodubi lähistel tabas Ukraina droon venemaa kohalike võimude teatel marsruuttaksot. Kildudest sai vigastada 15-aastane tüdruk.

Okupeeritud Krimm

venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistati öösel droone alla ka Krimmi kohal.

Okupeeritud Donetski oblast

venemaa okupatsioonivõimude juht teatas kahest hukkunust ja neljast vigastatust droonirünnakutes.

Jenakijeve lähistel Korsunis hukkus veoautot tabanud droonirünnakus mees ja teine sai vigastada.

Urzufi–Berdjanski maanteel Babah-Tarama lähedal hukkus sõidukitele korraldatud rünnakus mees ja teine sai vigastada.

Šahtarski–Donetski maanteel ning Horlivkas sai sõidukeid tabanud rünnakutes vigastada veel kaks meest.

Need on venemaa okupatsioonivõimude väited, millele ma ei leidnud sõltumatut kinnitust. Ka on keeruline tuvastada, kas juhtumid olid viimasest ööpäevast või üleeelmisest.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupiansk-Kreminna: Kupjanski kandist uudiseid polnud ehk siis arvatavalt linn ise ikka hall ala.

Lõmani suunal andis Ukraina ametlikult teada edenemistest Lõmani suunal ja mitmed sõltumatud allikad sinna lisa infot lisasid. Jah, ala vabastamine on pikk protsess, kui tahad hoida elavjõudu.

6. Siversk: jätkuva üllatusega pole vene pool siin juba pikemalt kuskil kaugemal kanda maha saanud. Kas edasi jõudnud soldatite uuel possal eluiga on päev või kaks, eip oskagi arvata…

7. Bahmut: väga palju infot sektorist polnud, aga üks video vene poolelt, kus rünnati drooniga maapeal toimetavat Ukraina mehitamata süsteemi Kostjantõnivka linna keskel annab kinnitust, et Ukraina võitlejaid võib olla lausa nii kaugel. Edu pole saatnud ka vene poolt linna ümber edenemistega.

8. Donetsk: pisu aktiivsust on tõstnud ka Ukraina ohjeldamaks seda tihedat konveierit. Põhitegevused ikka Pokrovskist põhja ja kirde pool.

9. Lõunarinne: vist muutusteta rindejoones.

Kui sektori idalõigus on märgata eesmiste possade risti-rästi asetsemist ehk siis ka Ukraina omad hoida uusi eesmisi possasid hallis alas.

Orihivi kandist uusi sõnumeid pole ja jätkuvalt peab olukorda päris pingeliseks ja ootab pigem vene poole surve kasvu. Eks põhjused nii poliitilised kui sõjalised, sest tegu ikkagi linnaga (enne sõda peaaegu 14 000 elanikku) ja see asetseb 5 maantee sõlmpunktis ja on oluline logistikakeskus suure osa lõunarinde kaitsel.

Sektori läänelõigus on vist vene soldatite eluiga Stepnohirski linnas jälle otsa saanud.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa suurimad veebipõhised kauplemisplatvormid Wildberries ja Ozon, mis on kandnud Ukraina droonirünnakute tõttu oma ladudele miljarditesse ulatuvat kahju, seisavad silmitsi müüjate massiliste kohtuhagidega, kirjutab „Kommersant”.

Andmebaasi SPARK andmetel esitati 15. juulist 15. septembrini Wildberriesi juriidilise isiku OOO RVB vastu 599 hagiavaldust. Seda on 53,6% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Ozoni juriidilise isiku OOO Internet Rešenija vastu esitati 236 uut hagi, mis on enam kui kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Märkimisväärne osa nõuetest pärineb väikestelt e-kaubandusega tegelevatelt ettevõtetelt.

Süstemaatilised rünnakud Wildberriesi logistikaobjektidele algasid 18. juulil, Ozoni ladusid hakati ründama 25. augustil.

Rahvusvahelise Kauplemisplatvormide ja Ettevõtjate Arendamise Assotsiatsiooni teatel sai rünnakute tagajärjel kannatada üle 400 000 müüja ning kogukahju ulatus 600–800 miljardi rublani (6-8 miljardi euroni).

Kauplemisplatvormide Müüjate Liidu (SPM) sõnul on Wildberriesi ja Ozoni vastu hakatud üha sagedamini hagisid esitama just müüjate kaubakadude tõttu. KSK Grupi digitaliseerimisvaldkonna juht Mihhail Boldõrev ütles, et tegemist on muu hulgas kauplemisplatvormide taristu vastu suunatud rünnakute tagajärgedega.

Tema sõnul kasutavad Wildberriesi müüjad aktiivselt ettevõtte koostatud kahjuaruandeid. Nende alusel esitavad nad kahjunõudeid ja vaidlustavad platvormi keeldumise vastutust võtta.

Ekspert märgib ka, et osa müüjate hagidest võib olla seotud Wildberriesi väljamaksete hilinemisega. SPM-i küsitluse kohaselt teatas 95,6% müüjatest, et nad ei saanud kätte 27. juulist 2. augustini kestnud arveldusnädala eest ette nähtud raha. Varem oli maksehäiretega kokku puutunud märksa vähem müüjaid.

Wildberries põhjendas väljamaksete viibimist DDoS-rünnakutega. Eelmisel nädalal sai teatavaks, et müüjad olid pöördunud valitsuse poole, teatades juuli viimase nädala müügitulust saamata jäänud 20 miljardi rubla suurustest väljamaksetest
.
Ettevõtluse ja Majanduse Arengu Instituudi direktor Artur Gafarov ütles, et müüjate esitatavad kahju hüvitamise hagid võivad olla keerulisemad kui varasemad nõuded kauplemisplatvormide vastu. Tema sõnul viitavad platvormid kohtuvaidlustes vääramatu jõu asjaoludele, mis võivad vabastada nad hüvitiste maksmise kohustusest.

Gafarovi hinnangul kasvab selliste müüjate ja kauplemisplatvormide vaheliste vaidluste arv vähemalt juba seetõttu, et ettevõtjate arv suureneb. Vaidluste peamiste põhjustena nimetab ta trahve ja rahalisi kinnipidamisi, müüjakontode blokeerimist, vahendustasusid ning logistikatasusid.

12. Moskvas hakkas 20. septembril Gazprom Nefti tanklates bensiin otsa saama pärast Ukraina droonide öist rünnakut ja suurt tulekahju ettevõttele kuuluvas Kapotnja naftatöötlemistehases (Moskva naftatöötlemistehas). Sellest teatab msk1,ru
.
Väljaande ajakirjanik kontrollis kütuse saadavust pealinna idaosas Goljanovo linnaosas asuvas tanklas ja selgitas välja, et seal ei olnud enam bensiini.

„Täna kästi meil välja panna teade, et müüme bensiini kuni 30 liitrit auto kohta. Nüüd on bensiin aga täiesti otsas ja võtsime teate maha. Nii et ootame uut tarnet. Millal see saabub, pole meile veel öeldud. Saame sellest teada siis, kui kütus kohale jõuab,” ütles tankla töötaja.

Varem oli Telegrami kanal „Ranše vseh, nu potšti” kirjutanud, et Gazprom Nefti Moskva tanklates kehtestati hommikul uus bensiini müügipiirang – 30 liitrit auto kohta, kuigi veel laupäeval oli lubatud kogus kaks korda suurem.

Ettevõtte klienditeenindusest, mille kaudu kehtestati Moskvas bensiini müügipiirangud juba kuu aega tagasi, ei osatud selgitada, kas kogu linnas kehtivad uued ühtsed piirangud. Küll aga märgiti, et eri tanklates on tavaliselt erinevad piirangud.

Näiteks Južnoje Tšertanovo linnaosas asuvas tanklas võib üks klient osta kuni 40 liitrit bensiini.

„Tõenäoliselt kehtib teie piirkonnas sama piirang kõigis tanklates. See sõltub ka sellest, kas tegemist on automaattanklaga või mitte,” öeldi klienditeenindusest.

13. Tšehhi, Läti ja Rootsi luureteenistuste esindajad ootavad venemaa sabotaažitegevuse intensiivistumist Euroopas, kuid hindavad erinevalt NATO riikidesse sissetungi tõenäosust.

Allikas: Euroopa luureteenistuste esindajate intervjuud ajalehele The Guardian
.
Eelmisel nädalal eri paikades toimunud eraldi intervjuudes avaldasid kolme Euroopa luureteenistuse juhid arvamust Moskvast lähtuva võimaliku ohu kohta.

Tšehhi julgeoleku- ja teabeteenistuse (BIS) juht Michal Koudelka leiab, et venemaa võib juba lähikuudel, mitte alles aastate pärast, korraldada piiratud sissetungi mõnda NATO riiki või võõra lipu all provokatsioone.

Koudelka märkis, et lisaks droonide aktiivsuse suurenemisele võib kremli plaanide hulka kuuluda piiratud sissetung venemaaga piirnevate NATO riikide territooriumile.

„See on võimalik. See võib hõlmata piiratud sissetungi, võõra lipu all korraldatud provokatsioone või ulatuslikku mõjutuskampaaniat,” ütles ta Prahas BIS-i peakorteris antud intervjuus.

Koudelka sõnul võib selline stsenaarium teostuda juba kuude, mitte aastate jooksul, kuid ta lisas, et paljud inimesed teevad kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks.

„Me ei näe märke vältimatust rünnakust,” ütles Läti riikliku julgeolekuteenistuse (VDD) juht Normunds Mežviets intervjuus ametkonna peakorteris Riias.

Ta tunnistas, et on märke Moskva valmistumisest otsustavamaks tegevuseks Euroopas, kuid märkis, et pole selge, kas need plaanid on lihtsalt osa destabiliseerimisstrateegiast.

„Endiselt on lahtine küsimus, kas neil on otsesed ja konkreetsed plaanid või on see vaid osa nende üldistest katsetest külvata lääne ühiskonnas hirmu ja ebakindlust,” ütles ta.

The Guardiani teatel on Balti riikide poliitikud, kes on aastaid kritiseerinud Lääne-Euroopat liiga leebe suhtumise eest venemaasse, sattunud nüüd kummalisse olukorda. Nad peavad kutsuma mõningaid lääneriikide juhte üles oma avalikes väljaütlemistes vaoshoitusele, kartes, et jutud vältimatust sissetungist võivad kahjustada nende ühiskondi ja majandust.

Mežviets märkis, et üldiselt on hea, et Lääne-Euroopa on venemaast lähtuvat ohtu teadvustanud.

Koudelka sõnul püüab kreml avaldada survet lääne ühiskondade nõrkadele kohtadele, et vähendada nende toetust Ukraina sõjategevusele.

Rootsi sõjaväeluure- ja julgeolekuteenistuse juht Thomas Nilsson märkis, et ta ei näe mingeid märke Moskva valmisolekust pidada tõsiseid läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks.

Kõik kolm luurejuhti ütlesid, et sõltumata sündmuste edasisest arengust intensiivistub venemaa sabotaažikampaania Euroopas lähikuudel tõenäoliselt veelgi.

Nilsson nimetas pöördepunktiks hiljutist juhtumit Leipzigi lennujaamas, kus avastati lõhkeainega droon, mida Saksa võimud seostavad venemaa luurega.

Tema sõnul on venemaa sabotaažitegevuse hiljutise intensiivistumise taga mitu eesmärki: nõrgestada toetust Ukrainale, tekitada NATO-s lõhesid ning hirmutada Euroopa elanikke.

Mežviets märkis, et venemaa liigub paanika külvamisele suunatud kaootilistelt sabotaažiaktidelt ja süütamistelt üle rünnakutele konkreetsete objektide vastu, mis on seotud lääneriikide toetusega Ukrainale.

Koudelka sõnul on sabotaažikampaania veel üks tagajärg luureteenistuste ressursside ülekoormamine, sest kahtlused jäävad sageli püsima isegi siis, kui vahejuhtumid on põhjustatud muudest teguritest.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised