Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. september 2026:

rindel enam vähem ja riigiduuma „valimised” käivad…

1. venemaa kaugmaarünnakud Ukraina suunal.

2. Ukraina kaugmaarünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.

3. Kursk: Sumõst kagus kasvab vene poole tegevus.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta rindejoones.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vist muutusteta.

8. Donetsk: üllatusega muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: pingelisem olukord Orihivi kandis jätkus..

10. Herson: muutusteta.

11. Enamik venemaalasi peab valimisi ebaausaks ja riigiduumat kahjulikuks.

12. kreml valmistab ette läbirääkimisi Saksamaa paremäärmuslastega gaasitarnete taastamiseks Saksamaale.

13. „Tingimusteta prioriteet.” putin andis korralduse näha eelarves ette kulutused sõja jätkamiseks.

USA president Donald Trump allkirjastas venemaa-vastaste sanktsioonide seaduseelnõu, mille üks kaasautoreid oli nüüdseks surnud senaator Lindsey Graham. Valge Maja: „Seaduseelnõu HR 5334 ehk „Lindsey Grahami 2026. aasta venemaa ja Iraani vastaste sanktsioonide seadus” võimaldab kehtestada ja laiendada venemaa suhtes seadusega ette nähtud sanktsioone, tollimakse ja keelde ning pikendab Iraani suhtes kehtivate sanktsioonide kehtivusaega.” Eks näis, kuidas neid tegelikkuses rakendatakse…

Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti kokku 213 lahingukokkupõrget. Kuna kahel eelmisel päeval lugu ei teinud, siis lisan, et kolmpäeval tabati rekordiliselt 1960-t vene soldatit. Nii üleeile kui eile vene poole keskmisest suuremate isikkoosseisu kaotustega rünnakud jätkusid ning ei kipu veel see kevad-suvi-sügis aktiivsem surumine läbi saavat. Kuna aastavahetuseks lubasid vene kindralid tulemusi, siis vist sinnani surve vähenemist tulla ei tohiks. Jah, kindlasti mõjutab tegevusi ilm, Ukraina paranev ja kasvav võimekus tabada sihtmärke rindejoonest (või siis pigem hallist alast) 100-200 km kaugemal ning bensiini kehv kvaliteet kergliikuritele jne.

Suurimaks mureks jääb ikka Ukraina reservide vähesus ning rindel paiknevate üksuste kulumine, sest seni pole Ukraina saanud piisavalt heaks uute sõdurite värbamist hoidmaks üksusi piisavas täituvuses ning eks see vist ongi ainuke koht, mida vene pool enda suurte kulutuste hinnaga üritab ära kasutada saavutamaks kus iganes mingigi läbimurre.

Eile korraldas vastane ühe raketi- ja 89 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 312 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 588 kamikaze-drooni ning tulistasid Ukraina asulaid ja meie vägede positsioone 2952 korral ehk siis kõike ikka palju. Seni pole vene pool suutnud vähendada Ukraina droonide mõju vene tehnika hävitamisel.

1. venemaa öine rünnak oli ulatuslik: Ukraina õhuväe andmetel kasutati 174 drooni ja kahte Tsirkon-raketti. Ukraina poolel registreeriti tabamusi 15 asukohas.

18. septembril tabas venemaa liugpomm Sumõs kortermaja. Ukraina ametnike andmetel hukkus kaks ja sai vigastada seitse inimest, sealhulgas 13-aastane tüdruk.

18. septembril ründasid vene väed kaks korda järjest Odessa kesklinna, kusjuures teine rünnak toimus ajal, mil päästeteenistused olid sündmuskohal tööl. Rünnakutes sai vigastada 11 inimest. Teine rünnak toimus ajal, mil pääste- ja hädaabiteenistused likvideerisid esimese rünnaku tagajärgi ning osutasid inimestele abi.

Ukraina siseministeerium täpsustas, et venelased tabasid 11-korruselist administratiivhoonet. Kahjustada said ka sõidukid.

2. Kinnitus: Doni-äärses Rostovis asuva lennuvälja rünnakus hävitati täielikult neli venemaa õhusõidukit: kaks Mi-8 helikopterit, üks An-12 ja üks An-26.

Brjanski lähistel hävitati venemaa õhutõrjesüsteem S-400. See on viimaste päevade jooksul teine samalaadne teade, kuid esimene, mida kinnitavad visuaalsed tõendid.

Täna öösel ulatuti kuni Moskvani. Kahjuks loo kirjutamise ajal täpsemat infot polnud.

3. Kursk: see nädal on toonud suurema vene poole aktiivsuse tõusu Sumõst kagus vene piiri lähistel, kus juba pikalt suudetakse hoida kontrolli mitme Ukraina küla üle ja nüüdseks on suudetud ala veelgi laiendada. Eks näis, kas neil on plaan siit suunast sügavamale surumiseks…

4. Harkiv: rindejoone muutusi ei tuvastanud. Kipub arvama, et Ukraina võib-olla üritamas puhastada Vovtšanski linna osa, mis asub Vovtša jõe lõunakaldal vähendamaks veelgi vene poole survet.

5. Kupjansk-Kreminna: kui Kupjanski linn on seni hall ala, siis Lõmani suunal tundub, et vene pool suudetakse hetkel hoida ohutumas kauguses Lõmani linnast ning eks ootab täiendavaid uudiseid, sest Ukraina omade operatsiooni julgeolek hoiab vist infot siin lõigus kinni…

6. Siversk: mõni vene infiltreerujate grupp jõuab küll päris kaugele, aga seni pikemalt kanda siiski maha ei saada ehk siis olukord selles sektoris on enam-vähem ok.

7. Bahmut: vist muutusteta rindejoones. Egas Kostjantõnivka linnas jooksvat seisu eip tea täpsemalt ükski blogikanal…

8. Donetsk: pisu jätkuva üllatusega pole vene pool enam suutnud edeneda Dobropilja suunal, kuigi tihe konveier teeb selleks tugevaid pingutusi.

9. Lõunarinne: sektori ida poolsemas osas ja Huljaipole kandis küll vene üksused hallis alas kaugemale jõuavad aga uusi pikemaid kanna maha saamisi eip tuvastada suuda, ju siis vast neid pole.

Orihivi kandis siiski nii hästi pole ning vene poole aktiivsust jagub ning üritatakse linnani jõuda mitmest suunast. Mõni kõlakas siiski annab teada, et võib-olla on olukord kaardi järgi nirum kui tegelikkus maastikul. Eks näis.

Kahjuks on vene pool uuesti jõudnud Stepnohirski linna (sektori läänelõik). Kas see vaid üks grupp või rohkem, veel ei tea, isegi seda ei tea, kas pikemalt kand maha saadi…

10. Herson: muutusteta.

11. Vähem kui kolmandik venemaalastest (30,8%) usub, et 18. septembril alanud venemaa riigiduuma IX koosseisu valimised toimuvad „ausalt”, näitas ExtremeScani küsitlus.

Uuringu kohaselt, mis viidi läbi kaks nädalat enne hääletamist kõigis venemaa föderaalringkondades, peab üle poole venemaa kodanikest tõenäoliseks valimistulemuste ühel või teisel viisil manipuleerimist. 32,7% vastanutest leidis, et tulemusi „muudetakse märkimisväärselt”, 23,5% pidas võimalikuks, et mõnele kandidaadile „lisatakse hääli”, kuid see „ei mõjuta oluliselt lõpptulemust”.

Alates 2021. aastast tegutsenud riigiduuma VIII koosseis, mis paistis silma rekordilise hulga repressiivsete seaduste vastuvõtmisega, on enamiku vastanute hinnangul „toonud rohkem kahju”. Nii vastas 40,2% küsitletutest ning see oli kõigist vastusevariantidest populaarseim. Saadikute tööd pidas „kasulikuks” 19,9% vastanutest. Seejuures teatas 7%, et nad „ei tea”, milliseid seadusi riigiduuma on vastu võtnud, ning 20% „ei osanud vastata”.

Kolm päeva kestev hääletamine, millel kasutatakse venemaa keskvalimiskomisjoni uut elektroonilist häälte lugemise süsteemi ning mis viies piirkonnas toimub muu hulgas elumajade hoovides – kändudel, pinkidel ja autokapottidel –, ei too kaasa olulisi muutusi jõudude vahekorras riigiduumas, kus Ühtne venemaa on hoidnud enamust juba 23 aastat. Ainus opositsioonipartei Jabloko kõrvaldati valimistelt föderaalse nimekirja tasandil pärast seda, kui kreml märkas, et parteist on kujunemas ühiskonna sõjavastaste jõudude koondumispunkt.

Võimalik, et Ühtsel venemaal lubatakse oma toetust veidi kaotada, et viia partei ametlikult väljakuulutatavad valimistulemused tõenäolistele tegelikele tulemustele lähemale. Samas hoolitsetakse selle eest, et partei „säilitaks riigiduumas absoluutse ülekaalu”, märgib konsultatsioonifirma Mayak Intelligence juht Mark Galeotti. Galeotti hinnangul on valimised kremli jaoks omamoodi „legitimeerimisrituaal“, mille eesmärk on luua mulje massilisest toetusest.

„Praegustes tingimustes on valimised kaotanud igasuguse mõtte,” kirjutab  politoloog Abbas Galjamov. „Režiim on need täielikult sisutühjaks muutnud, jättes valimised ilma konkurentsist ja seega ka sisust.”

Ja kuigi „teie hääl varastatakse”, saavad parlamendierakondade valimiskomisjonide liikmed siiski ligikaudse ettekujutuse tegelikest hääletustulemustest. Mõned neist on oma erakonna tegelikud esindajad ning annavad parteijuhtkonnale kindlasti salaja teada valijaskonna tegelikest eelistustest, leiab Galljamov.

„Avalikult mässama parteijuhtkond ei hakka, kuid vaikselt väljendab ta kindlasti oma pahameelt,” on ekspert veendunud.

12. Moscow Times: kreml ja Saksamaa paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) valmistuvad alustama läbirääkimisi venemaa gaasitarnete taastamiseks Saksamaale. Enne sõda oli Saksamaa Gazpromi suurim eksporditurg, kus venemaa gaas moodustas üle poole kogu imporditavast gaasist.

Nagu Reuters teatab, viidates kahele olukorraga kursis olevale allikale, kavatseb AfD-ga läbirääkimisi pidada venemaa presidendi eriesindaja kirill dmitrijev, kellest sai pärast Donald Trumpi võimuletulekut venemaa peamine läbirääkija Ukraina küsimuses.

Reutersi allikate sõnul võib kohtumine toimuda märtsis. Sellest võtavad osa AfD kaasesimehed Alice Weidel ja Tino Chrupalla. Weidel on varem Saksa meediale antud intervjuus lubanud, et võimule tulles taastab ta odava venemaa energia impordi, millel tema väitel põhineb kogu Saksa tööstuse edu.

Kohtumine toimub üksnes juhul, kui venemaa ja Ukraina jõuavad esmalt kokkuleppele rahulepingu raamistikus. Korraldajad loodavad, et kolmanda osapoolena osalevad kohtumisel ka USA esindajad, sealhulgas Steve Witkoff ja Jared Kushner, kes on juba üle pooleteise aasta püüdnud saavutada kokkulepet Ukraina sõja lõpetamiseks, rääkis Reutersi allikas. Võimalike kohtumispaikadena nimetas ta Iisraeli, Araabia Ühendemiraate ja Indiat.

USA kõrge ametnik ütles Reutersile, et Witkoffi ja Kushnerit ei ole kavandatavast kohtumisest teavitatud ning nad ei ole saanud sellele kutset.

Samal ajal on Washingtonis hakatud kaaluma võimalust pakkuda venemaale teatavaid ärikokkuleppeid juba enne Ukraina sõja lõplikku lahendamist, teatas The New York Times asjaga kursis olevatele allikatele viidates.

Varem nähti majandussuhete taastamist ette üksnes omamoodi preemiana Moskvale sõja lõpetamise eest. Uus lähenemine võib aga ühe USA ametniku sõnul osutuda võimalikuks viisina näidata Washingtoni tõsist kavatsust suhteid Moskvaga taaskäivitada.

Trump pakub putinile ärikokkuleppeid USAga juba enne Ukraina sõja lõppu

Trumpi administratsioon on varemgi tõstatanud Saksamaale suunduvate Nord Streami gaasijuhtmete taaskäivitamise küsimuse, sealhulgas võimaluse, et need ostaksid ära USA ettevõtted.

Mõned blogijad ja investorid, kes elavad endiselt roosade ponide maailmas, on nüüd otsustanud, et tulevad head ameeriklased, ostavad gaasijuhtme ära ja lasevad venemaa gaasi taas Euroopasse, kirjutavad Vector Capitali analüütikud.

Nende hinnangul ei aita see aga midagi. venemaa gaasitarnete taastamine Euroopasse on vastuolus Euroopa Liidu ja Saksamaa õigusnormidega ning põrkub ka tehniliste ja bürokraatlike takistustega.

Näiteks keelab EL Euroopa ettevõtjatel osaleda tehingutes, mis on seotud Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 käitamise, hooldamise ja kasutamisega. Selle muutmiseks oleks vaja kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut.

„Huvitav, kuidas kavatsetakse Poolat ja Balti riike sellega nõustuma veenda,” märgib Vector Capital.

Lisaks on EL vastu võtnud kava lõpetada venemaa gaasi ostmine täielikult 2027. aasta oktoobriks. Isegi kui gaasijuhe kuuluks ameeriklastele, jääks gaas ikkagi venemaa omaks, osutavad analüütikud.

Nord Streami neljast torujuhtmest kolm lasti 2022. aasta septembris õhku. Alles jäi üks Nord Stream 2 torujuhe, kuid Saksamaa ei ole seda kunagi sertifitseerinud. Lisaks on veel hulk muid takistusi.

Teine gaasijuhe, Jamal–Euroopa, mille kaudu Gazprom transportis gaasi Saksamaa idaosariikidesse, kus AfD toetus on eriti suur, kulgeb läbi Poola. Poola aga ei nõustu kindlasti selle taas kasutuselevõtuga.

Saksamaa ei tohi uuesti venemaast sõltuvusse sattuda, ütles Saksa Roheliste erakonna parlamendisaadik Michael Kellner, kes vastutas 2022. aasta energiakriisi ajal valitsuses riigi energiapoliitika eest:

Me ei tohi korrata energiakriisi ajal tehtud vigu. See läks meile maksma 50 miljardit eurot. Me ei tohiks isegi soovida selle juurde tagasi pöörduda. See oleks reetmine. putin kasutab AfD-d oma eesmärkide saavutamiseks.

AfD on seni võitnud valimised vaid ühel liidumaal – Saksi-Anhaltis. Pühapäeval võib erakond saavutada esikoha ka Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa valimistel. Sellesse liidumaasse jõuab ka Nord Streami gaasijuhe. venemaa gaasitarnete taastamise küsimust ei saa aga lahendada liidumaa tasandil.

Saksamaa järgmised Bundestagi valimised toimuvad 2029. aastal. Selleks ajaks on Washingtonis president vahetunud.

13. Kaitsekulutused peavad jääma venemaa 2027. aasta eelarve prioriteediks, teatas putin neljapäeval majandusküsimustele pühendatud nõupidamisel. Valitsus valmistab praegu ette järgmise aasta eelarvet.

„Rõhutan: föderaaleelarve tingimusteta prioriteediks peab olema riigi sotsiaalsete kohustuste täitmine, kodanike julgeoleku tagamine ja venemaa kaitsevõime tugevdamine,” ütles putin majandusvaldkonna ametnikele, kelle seas olid peaminister mihhail mišustin, rahandusminister anton siluanov ja keskpanga juht elvira nabiullina.

putini sõnul toetavad eelarvet tõusvad naftahinnad. Lähis-Ida pingete teravnemise tõttu on venemaa nafta hind kerkinud üle 110 dollari barreli kohta ning üksikuid partiisid müüakse Hiinale enam kui 120 dollariga barreli eest.

„Eeldame, et lähikuudel suurenevad ka eelarve nafta- ja gaasitulud,” ütles putin.

Valitsus kavandas 2026. aasta eelarveseaduses riigikaitsele esialgu 12,9 triljonit rubla (129 miljardit eurot). Tegelikud sõjalised kulutused ületavad aga plaani 4–5 triljoni rubla võrra, rääkisid Bloombergi allikad juunis.

Saksamaa Rahvusvaheliste ja Julgeoleku-uuringute Instituudi teaduri Janis Kluge arvutuste kohaselt ulatusid tegelikud sõjakulutused koos nendega seotud eelarvekuludega juba esimese poolaasta lõpuks 10,687 triljoni rublani.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid kulutused armeele ja relvatootmisele veel 30%, võrreldes 2024. aasta jaanuari–juuniga 65% ning sõjaeelse 2021. aastaga enam kui viis korda. Alates 2022. aasta algusest on kreml kulutanud armeele kokku üle 57 triljoni rubla.

putini sõnul ulatub järgmise aasta eelarvepuudujääk 2%-ni SKPst ehk ligikaudu 4,8 triljoni rublani.

Lisaks kavatsetakse langetada eelarvereeglis kasutatavat nafta piirhinda 59 dollarilt 50 dollarile barreli kohta. Sellest piirhinnast madalama naftahinna korral laekuvaid nafta- ja gaasitulud kasutatakse eelarvekulude katmiseks, piirhinda ületavast osast saadav tulu aga suunatakse riikliku heaolufondi reservidesse.

putini avaldatud eelarveparameetrite põhjal võib järeldada, et valitsus valmistab ette üsna ranget kulukava, kirjutavad Alfa-Banki analüütikud. Eelarvesse laekub ligikaudu 42 triljonit rubla ja kulutused ulatuvad umbes 47 triljoni rublani – see on 2 triljonit rubla vähem, kui varem oodati.

Financial Timesi andmetel võivad 2027. aasta kärped puudutada tsiviilvaldkondade ehk mittesõjalisi kulutusi 5,4 triljoni rubla ulatuses.

Käesoleva aasta eelarvet koostades lootis rahandusministeerium vähendada mullust 5,7 triljoni rubla suurust eelarvepuudujääki 3,8 triljoni rublani, tõstes selleks käibemaksu ja väikeettevõtete makse.

Tegelikkuses ületati kogu aastaks kavandatud eelarvepuudujääk juba esimeses kvartalis ning augusti lõpuks oli riigikassa „auk” kasvanud 5,8 triljoni rublani.

venemaa eelarve ei ole just kõige paremas seisus, tõdeb majandusteadlane Sergei Gurijev. „putin pidi makse tõstma ja see on väga ebapopulaarne otsus. Kuid isegi kõrgemate maksude juures seisab ta silmitsi märkimisväärse eelarvepuudujäägiga,” märgib Gurijev.

Lisaks on majanduskasv seiskunud ning venemaalased on hakanud tundma sõja „valu“ ka majanduslikus mõttes, lisab ekspert.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised