Sõja ülevaade: 1665. päev – rindel üks pikem hüpe
Avaldatud: 15 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. september 2026:
Orihivi kandis üks pikem infiltreerujate edasihüpe, aga üldseis rindel enam-vähem.
1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukraina suunas.
2. Ukraina kaugmaa rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: mõned soldatid päris kaugele jõudsid.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa on hakanud kinni keerama võimalust hääletada välismaal.
12. venemaa regioonid hakkasid eelarveprobleemide tõttu järsult kärpima „sõjalises erioperatsioonis” hukkumise eest makstavaid surmahüvitisi.
13. FT: putin ei taha sõlmida Ukrainaga energiarahu, mille Trump välja kuulutas.
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 262 lahingukokkupõrget. Koos kõrgete isikkoosseisu kaotustega seda ikka kevad-suvi-sügis pealetungiks peab ja üllatavalt pikalt on seni vene pool suutnud tempot hoida mitmes piirkonnas (Harkiv, Ukraina tööstuslinnade komplekt, lõunarinde ida ja keskmine lõik). Eile jälle vist väiksemaid gruppe teele saadeti ning üha vähem näeb millegi pärast infiltreerujatel kergliikureid. Eip tea, kas kogutakse kuskil neid suuremate grupeeringute moodustamiseks või on kütusemured (saadavus ja kvaliteet) hakanud olukorda mõjutama. Suures pildis on seis enam vähem ehk siis hea on juba see, et iga ruutkilomeetri hind vene poole jaoks kallineb kiiresti ning selle käigus pole näha edenemiste pikkuste kasvu ajas.
Eile korraldas vastane 81 õhurünnakut, mille käigus heitis 280 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 10 368 kamikaze-drooni ning tulistasid asulaid ja Ukraina vägede positsioone 2839 korral, neist 38 korral mitmikraketiheitjatest ehk siis kõike pisu vähem kui viimasel ajal keskmiselt. Tehnikat kaotati ka pisu vähem kui tavaliselt. Põhjust ei tea.
Ilm seal jätkuvalt suht suvine, ikka üle 20 päevas, aga ööd kisuvad 10 kanti ning sademeid veel pole ehk siis ilm tegevusi eriliselt veel ei mõjuta.
1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukraina suunas.
Ööl vastu 15. septembrit ründas venemaa Ukrainat Ukraina õhuväe andmetel 84 drooni ja kolme S-300 raketiga. Umbes 50 droonidest olid Shahedid. Kella 9 seisuga teatas Ukraina, et oli alla tulistanud või elektrooniliselt tõrjunud 59 drooni; rakettide ja 25 ründedrooni tabamusi registreeriti 13 paigas. Rünnak jätkus hommikulgi.
See oli väiksem õhurünnak kui eelmisel ööl: ööl vastu 14. septembrit saatis venemaa Ukraina vastu 108 drooni, millest Ukraina teatel neutraliseeriti 85. Viimase ööpäeva jooksul on venemaa rünnakud jätkunud ka rindelähedaste linnade ja tsiviiltaristu vastu; näiteks Donetski oblast oli üks enim kannatada saanud piirkondi.
Kui võtta viimane ööpäev kuni 15. septembri 2026 hommikuni, siis praeguseks teadaolevatest tabamustest Ukrainas on olulisemad järgmised:
Tšernihivi oblast, Prõlukõ: venemaa tabas põllumajandusettevõtte laohooneid. 3 inimest hukkus ja 7 sai vigastada. See on viimase ööpäeva üks raskemaid kinnitatud üksikrünnakuid.
Harkivi oblast, Izjum: juhitav lennukipomm tabas linna; kahjustada sai vähemalt 9 elamut ja autosid. Vigastada sai kaks täiskasvanut ning rünnakus sai kannatada ka kahekuune imik. Lisaks sai Harkivi lähistel droonilöögis tsiviilautole haavata 62-aastane mees.
Hersoni oblast: jätkusid drooni- ja suurtükirünnakud. Viimases ametlikus ööpäevabilansis oli 2 hukkunut ja 15 vigastatut, nende seas kolm meditsiinitöötajat. Kahjustada said elamud, kaks meditsiiniasutust, kaks kiirabiautot, kriitilise taristu ja mobiilside seadmed, laohooned ja muud tsiviilobjektid.
Donetski oblast: Kramatorskis, Slovjanskis, Družkivkas ja teistes asulates on tabatud elamuid ja muud tsiviiltaristut. Viimases piirkondlikus bilansis oli 3 hukkunut ja 13 vigastatut, Kramatorskis üksi hukkus kaks ja sai vigastada kümme inimest.
Sumõ oblast: drooni-, pommi- ja miinipildujarünnakutes oli viimases ametlikus bilansis 1 hukkunu ja 5 kannatanut, nende seas 14-aastane poiss.
Üks oluline eristus tänases loos: need arvud sisaldavad lisaks kaugrünnakutele ka rindelähedasi KAB-pommide, FPV-droonide ja suurtükiväe lööke, mida tihti pole kahjuks varasemalt lugudes tervikuna kajastanud.
2. Ukraina kaugmaa rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.
Ööl vastu tänast toimus samal ajal üsna ulatuslik Ukraina kaugrünnak venemaale. Kõige olulisem teadaolev sihtmärk oli Sõzrani naftatöötlemistehas Samara oblastis, kus avaldatud videote ja OSINT-allikate järgi puhkes mitu tulekahju, esialgsetel andmetel naftatoodete mahutite piirkonnas.
Taganrogis teatati raketirünnakust Berijevi-nimelise lennundustehase/teadus-tehnilise kompleksi piirkonnas. Seal remonditakse ja moderniseeritakse muu hulgas vene sõjalennukeid. Kohapealt avaldatud materjalides oli näha tulekahju, kuid täpset kahjustuste ulatust pole veel usaldusväärselt kinnitatud.
Lisaks teatati plahvatustest Volgogradi oblastis Sebrjakovcementi tehase juures. vene võimud kehtestasid drooniohu tõttu piiranguid enam kui kümnes lennujaamas ning droonioht kuulutati välja muu hulgas Samaara, Belgorodi, Tuula, Pensa ja Voroneži oblastis.
Viimase ööpäeva sisse jääb ka Ukraina teade löögist okupeeritud Krimmis asuvale Saki sõjaväelennuväljale.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: uudiste puudus sektorist kipub kinnitama arvamust, et võib-olla on arengud sarnased varasemate päevadega.
6. Siversk: pisu üllatusega eip suuda tuvastada vene poole uusi eesmisi kaugemaid possasid.
7. Bahmut: Ukraina blogikanali kokkuvõte: Kostjantõnivka pärast käivad endiselt lahingud, kuid vene väed liiguvad aeglaselt edasi ning tõenäoliselt suudavad linna varemed aasta lõpuks täielikult vallutada.
Samal ajal on vene väed hakanud saavutama kindlamat tugipunkti põhja pool Oleksijevo-Družkivkas ja seda peab hetkel isegi suuremaks mureks, sest asub asula Kostjantõnivkast loodes ja seda läbib suur maantee, mis on põhiliseks logistikamarsruudiks Ukrainale.
8. Donetsk: eile polnud vene pool suutnud edeneda Dobropilja poole ning kohatised Ukraina vasturünnakud on võib-olla parandamas jooksvat seisu ehk siis mitte edenemine vaid vene poole sammhaaval edasi rühkimise aeglustamine.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
vene pool riputas üles video ja väidab, et suutis tungida Orihivi linnast põhjas asuvasse Novopavlivka külla ning selle käigus lükata ka rinnet nii kaugele. Kindlasti on tegu soovmõtlemisega aga mõned hea väljaõppega soldatid (õhudessantväelased) sinna tõesti jõudsid ning kipub arvama, et siin suunal üritab võib-olla parandada kohatiselt vähemalt rünnakute kvaliteeti.
10. Herson: muutusteta.
11. Välismaal viibivatel venemaa kodanikel on hakatud blokeerima võimalust hääletada eelseisvatel riigiduuma valimistel, selgitasid välja projekt „Sotsiaalsete Tehnoloogiate Kasvuhoone” (Теплица социальных технологий) ja The Bell. Testide kohaselt valimisteenused ise — föderaalne elektroonilise kaughääletamise platvorm (ДЭГ), mis on mõeldud venemaa Föderatsiooni 32 regioonis registreeritud valijatele, ning moskvalastele mõeldud mos,ru — formaalselt töötavad, kuid välismaisest võrgust on neis peaaegu võimatu autentimist läbida või hääletamisele ligi pääseda. Analüütikute sõnul on tegemist nn pöördblokeeringutega.
Näiteks on mos.ru avaleht välismaisest internetisegmendist sisenedes kättesaadav. Ühel testijal ei õnnestunud aga mitmest Euroopa riigist login.mos,ru kaudu sisse logida. Kahel teisel tekkis sama probleem, kuid lõpuks õnnestus neil sisse logida ühe tasulise VPN-teenuse abil. Alamdomeenid my.mos,ru ja login.mos,ru ei avanenud Euroopa koduse internetiühenduse kaudu ega VPS-i (virtuaalse privaatserveri) kaudu Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis.
Föderaalse elektroonilise kaughääletamise süsteemi puhul oli olukord sarnane: portaal vybory.gov.ru avanes kõigist testitud asukohtadest, kuid Saksamaal asuvast serverist ei vastanud autentimiseks vajalikud „Gosuslugi” ega ESIA.
Uurijad märkisid, et teenuste üldist kättesaamatuse ulatust on praegu raske hinnata, sest teiste välismaiste ühenduste kaudu need kaks teenust töötasid. Samal ajal oli mobiilirakendus „ДЭГ — 2026” kättesaadav Euroopa koduvõrgu ja Peterburi ühenduse kaudu, kuid ühegi kontrollitud VPS-i ega VPN-i, sealhulgas venemaa omade kaudu, ei võimaldanud see sisse logida. Tõenäoliselt blokeerib teenus andmekeskuste IP-aadresse sõltumata sellest, millises riigis need asuvad.
Valimiskomisjonide portaalid, sealhulgas venemaa keskvalimiskomisjoni veebisait ja piirkondlike komisjonide saidid — muu hulgas nende komisjonide omad, mille Moskva on loonud okupeeritud Ukraina piirkondades — ei olnud „Sotsiaalsete Tehnoloogiate Kasvuhoone” teatel ühegi välismaise ühenduse kaudu tehtud katse puhul kättesaadavad.
Elektroonilise hääletussedeli tegelikku kättesaamist ei ole praegu veel võimalik kontrollida, sest hääletamine ise algab alles 18. septembril.
12. Moscow Times: venemaa regioonide võimud vähendavad Ukraina sõjas hukkumise eest makstavate hüvitiste suurust, kuna kohalike eelarvete probleemid süvenevad. Eelmise aasta lõpetasid regioonid rekordilise, 1,5 triljoni rubla (15 miljardi euro) suuruse koondpuudujäägiga.
Viimaste kuude jooksul on vähemalt kuus venemaa Föderatsiooni regiooni niinimetatud surmahüvitisi järsult kärpinud ning üks regioon on need täielikult kaotanud, juhtis tähelepanu Saksamaa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi teadur Janis Kluge.
Baškortostanis, kus algselt maksti „sõjalise erioperatsiooni” käigus hukkumise eest 2 miljonit rubla (20 tuhat eurot), vähendati hüvitist esmalt 1 miljonile, seejärel 500 000-le ja lõpuks kõigest 100 000 rublale (ühele tuhandele eurole). Kirovi ja Omski oblast vähendasid surmahüvitisi poole võrra — 1 miljonilt 500 000 rublale. Uljanovski oblastis kukkus hüvitise suurus 20 korda — 1 miljonilt kõigest 50 000 rublale. Orenburgi oblast aga kaotas need väljamaksed alates käesoleva aasta 1. juulist täielikult.
Sõtta värbamise rahastamise vajadus muutub regioonide eelarvetele üha raskemaks koormaks, märgib Kluge. kremlist ette antud värbamiskvootide täitmiseks on regioonid tõstnud tänavu kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest makstava keskmise ühekordse tasu 3,4 miljoni rublani (34 tuhande euroni). Sellele vaatamata vähenes lepinguliste sõjaväelaste juurdevool teises kvartalis aastatagusega võrreldes 10%. Esimeses kvartalis oli langus 20% ning värvatute arv langes kahe aasta madalaimale tasemele — 70 500 inimeseni, selgub Kluge arvutustest.
Et kohalike eelarvetega ots otsaga kokku tulla, kärbivad kubernerid tsiviilvaldkondade kulutusi, osutab ekspert. Näiteks vähenes regioonide tasandil tervishoiu rahastamine jaanuaris–märtsis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,4%.
Surmahüvitiste kärpimine — nende suurus oli püsinud peaaegu kogu sõja vältel stabiilsena — sobitub sellesse praktikasse ning vastab Kluge hinnangul poliitilisele ja majanduslikule loogikale: „Regioonide makstavad surmahüvitised mängivad värbamisprotsessi toetamisel vaid marginaalset rolli, samas kui värbamine ise on üks peamisi ülesandeid, mida piirkondlikud võimud peavad täitma. Regioonid ei panusta uute värvatute ligimeelitamisel nendele hüvitistele, sest keegi ei taha lepingu allkirjastamise hetkel mõelda enda surmale.”
Regioonide eelarveprobleemid on seotud venemaa majanduse jätkuva aeglustumisega, mille tõttu kannatavad piirkondlike eelarvete maksutulud, rõhutab Kluge. venemaa Kontrollikoja andmetel lõpetas esimese kvartali puudujäägiga 56 regiooni, samas kui eelmise aasta samal perioodil oli neid 46. Esimese poolaasta kokkuvõttes ületasid regioonide kulud tulusid 56 miljardi rubla võrra.
Tänavu ulatub venemaa Föderatsiooni regioonide eelarvete summaarne auk 2 triljoni rublani, prognoosib Sberi makromajanduslike uuringute keskuse juht ja tegevdirektor Aleksandr Issakov. Võrreldes 2025. aastaga suureneb puudujääk 500 miljardi rubla ehk 33% võrra ning selle nominaalne suurus püstitab Sberi hinnangul juba teist aastat järjest uue ajaloolise rekordi.
13. putin ei soovi Ukrainaga enne talve sõlmida kokkulepet vastastikuste rünnakute lõpetamiseks energiataristu vastu, sest usub, et löögid Ukraina energiasüsteemile võivad suurendada survet Kiievile ja sundida seda järeleandmisi tegema. Sellest kirjutab Financial Times, viidates allikatele, kes on kursis kremli seisukohaga.
Samas kinnitavad lehe allikad, et Moskva ja Kiiev on tõepoolest taastanud läbirääkimised võimaliku energiataristu vastu suunatud rünnakute peatamise üle. Lõplikku kokkulepet siiski veel ei ole, hoolimata USA presidendi Donald Trumpi vastupidisest väitest.
Financial Timesile rääkisid USA, Ukraina ja venemaa rahuläbirääkimistes osalevad ametnikud, et energiataristu ründamise lõpetamist on arutatud juba pikka aega. Algul käsitleti seda kolmepoolsetel konsultatsioonidel, pärast nende katkemist veebruaris aga eraldi kohtumistel ja mitteametlikes läbirääkimistes.
Allikate sõnul on Ukraina juba mitu kuud püüdnud saavutada venemaaga vastastikust pausi rünnakutes energiataristu, sadamate ja muu elutähtsa taristu vastu. Moskva pole nende ettepanekute vastu huvi tundnud ning on hoopis rünnakuid intensiivistanud.
Kaks kõrget Ukraina ametnikku ütlesid Financial Timesile, et nende hinnangul tahtis Trump oma avaldusega näidata ameeriklastele, kes on kõrgetest kütusehindadest väsinud, et tegeleb nende alandamisega.
13. septembril kutsus Trump Ukrainat üles lõpetama rünnakud venemaa kütusetööstuse objektide vastu, väites, et need põhjustavad bensiini ja teiste naftatoodete puudust maailmaturul. „On palju teisi sihtmärke,” ütles ta.
14. septembril teatas Trump, et Kiiev on nõustunud lõpetama rünnakud venemaa energiaobjektide vastu ning Moskva olevat võtnud endale samasuguse kohustuse. Samas rõhutas ta, et diislikütuse maailmaturuhindade tõus on peamiselt seotud venemaa sõjaga Ukraina vastu, mitte USA ja Iraani vahelise konfliktiga.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski täpsustas peagi, et Kiiev on valmis lõpetama rünnakud venemaa naftatöötlemistehaste vastu juhul, kui Ukraina partnerid suudavad tagada venemaa rünnakute lõppemise Ukraina energiataristu, muu kriitilise taristu, toidu- ja ravimiladude, sadamate ning logistikaobjektide vastu.
Zelenski sõnul peab selline kokkulepe olema usaldusväärne ja pikaajaline ning venemaa peab selle tingimusi ka tegelikult järgima.
Tegelikult on Trumpi nõudmine ülekohtune Ukraina suhtes, sest venemaa on puruks pommitanud juba enamuse Ukraina energeetika sektorist ja venemaa omast enamus siiski töötab…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
