Sõja ülevaade: 1657. päev – mitmes suunas jätkub olukorra halvenemine
Avaldatud: 7 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. september 2026:
Dobropilja ja Orihivi suunas jätkub olukorra halvenemine, aga on lõike, kus on ok.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Viimaste päevade Ukraina löökides jookseb korraga kaks liini — naftatöötlemine/logistika ning vene õhutõrje ja lennuväed.
3. Kursk: ei miskit olulist.
4. Harkiv: ok.
5. Kupjansk-Kreminna: kui Kupjanskisse soldateid lisandub, siis Lõmani suunal ikka ok.
6. Siversk: vist muutusteta.
7. Bahmut: veel on Ukraina võitlejaid Kostjantõnivka linnas.
8. Donetsk: mõlema Dobropilja juures pole hästi.
9. Lõunarinne: Orihivi suunal ka pole hästi.
10. Herson: muutusteta.
11. lavrov teatas pärast Leipzigi lennujaamas toimunud sabotaažis esitatud süüdistusi „tõelise sõja algusest Saksamaaga”.
12. „Mingist Kiievist pole isegi juttu.” Z-patrioot prilepin kutsus loobuma lootusest Ukraina täielikult alistada.
13. Prantsusmaa peaministrikandidaat kutsus üles vaatama üle Euroopa rahalist abi Ukrainale.
14. Pisu partisanide tegevusest (Ateš).
Rahuläbirääkimistest ma täna pikemalt ei kirjuta. Kohtumisi toimub, osapooled nimetavad neid sisulisteks ja järgmised kõnelused on juba alanud, kuid vähemalt praegu pole avalikkuse ette jõudnud midagi sellist, mis näitaks sisulist läbimurret. Kui tekib midagi enamat kui diplomaatiline „räägime edasi”, siis tasub selle juurde tagasi tulla.
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 237 lahingukontakti. Isikkoosseisu kaotused näitavad jätkuvalt, et teele saadetakse keskmiselt palju rohkem soldateid kui enne kevade algust ning võib-olla jäärapäiselt nimetan seda kevad-suvise pealetungi jätkumist ja muutumas kevad-suvi-sügis pealetungiks. Võimalik, et osa põhjust nii kõrge edasi saadetavate soldatite numbri taga on vene kindralite lubadus Ukraina tööstuslinnade komplekt aastavahetuseks vallutada (nende mõistes vabastada) aga ka putini nn vahe-eesmärkide täitmine ehk siis nelja Ukraina oblasti täielik vallutamine .
Harkivi suunal keskmisest tugevam surve jätkus, Kupjansk ja Lõman olid eile keskmise survega, langes isegi Slovjanski suunal Siverski-Bahmuti suunalt, üllatas Kostnatõnivka suuna tempo vähemalt korraks langus ja tõusis surve Porkovski lõigus põhiliselt suunaga Dobropilja poole ning ikka Orihivi lõik. Kostjantõnivka suunda pigem peab anomaaliaks ehk siis ühepäevaseks surve languseks.
Suuri muutusi taktikas pole, ikka sekka neid kuni jagu gruppe rohkem on ja vahel ka mõni soomus julgeb tulla rindele lähemale põhilselt jalaväe edasi toimetamiseks kui tuletoetuseks.
Eile korraldas vastane 87 õhurünnakut, mille käigus heitis 313 juhitavat õhupommi. Lisaks kasutasid vene väed 8812 kamikaze-drooni ning tulistasid Ukraina asulaid ja Ukraina vägede positsioone 2646 korral. Juhitavaid pomme ikka palju, tapjadroonide langus vast ajutine ning langustrendis ollakse kaudtulelaskudega.
Kõike ja palju suudab Ukraina tabada ning eraldi tooks välja 7 mitmikraketisüsteemi, 591 muud tagalatoetuselementi. Kaudtulevahendite tabamisega üldiselt on kogu aeg ok. Seni need tabamused pole veel suutnud lõhkuda vene poole tempot aga arvatavalt ei lase sel nii lihtsalt kõrgemale tõusta.
1. Tänane öö
Zaporižja – ööl vastu tänast ründasid vene droonid linna ning süttis kaubanduskeskus. Zaporižja oblasti sõjaväeadministratsiooni esialgsetel andmetel inimesed kannatada ei saanud.
Balaklija, Harkivi oblast – varahommikul tabas venemaa ühte linna elamupiirkonda. Kell 5.39 avaldatud info järgi alles selgitatakse, mida täpselt tabati ja kas on kannatanuid.
Dnipro – 6. septembri pärastlõunal tabati logistikafirma ladusid; puhkes tulekahju. Hukkus 69-aastane mees, kes töötas kõrval asuvas garaažikooperatiivis, ning kolm meest sai vigastada.
Orlivka, Odessa oblast – eile õhtul/öösel tabasid šaheedid Ukraina–Rumeenia piiripunkti, mistõttu peatati inimeste ja sõidukite piiriületus. Sama piiripunkti oli venemaa rünnanud alles mõni päev varem.
Herson ja Hersoni oblast on kõige jõhkram näide sellest, kuidas suunaks on tsiviilkeskkond ja elanikud. Viimases täielikus ööpäevaraportis olid löökide all elamukvartalid, era- ja kortermajad, transpordi- ja sotsiaaltaristu. Hukkus inimesi ja vigastatute hulgas oli lapsi. Ühel juhul tabas vene droon korteri rõdu ajal, mil korteris viibis kahe lapsega perekond; 11- ja 12-aastane laps ning mõlemad vanemad said vigastada. FPV-droonidega rünnati ka tänaval/liikvel olnud üksikuid inimesi.
2. Ukraina droonid ründasid ööl vastu pühapäeva Doni-äärse Rostovi lennuvälja, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap. Ukraina sõjaväe andmetel puhkes objekti piirkonnas tulekahju. Mida täpselt lennuväljal tabati, pole esialgu selge. „Tekitatud kahju ulatust täpsustatakse,” teatas kindralstaap.
Tõenäoliselt peetakse silmas Doni-äärse Rostovi Tsentralnõi lennuvälja, mis asub Leninavani asula lähedal linna loodeservas.
Ukraina teatas ka Rostovis asuva Podljot-radarijaama ja kahe Pantsir-S1 õhutõrje-raketikompleksi tabamisest. Tabamusi tõendavaid fotosid või videoid pole avaldatud.
Piirkonna võimud olid varem teatanud öisest rünnakust linnale ning neljast vigastatust, kes said kannatada elumajadele langenud droonirusude tõttu. Lennuvälja tabamisest ametlikult ei teatatud. Kohaliku meedia andmetel tulistati Rostovi ja oblasti kohal rünnaku käigus alla üle 30 drooni.
Lisaks hävitasid Ukraina droonid reedel Sotši (Adleri) lennuväljal kaks vene sõjaväehelikopterit – Ka-52 ja Mi-28 – ning kahjustasid veel üht Mi-8 helikopterit, kirjutab UNIAN, viidates Telegrami kanalile „Absoluutselt usaldusväärne allikas”. Kanal avaldas ka satelliidipildid rünnaku tagajärgedest. Dnipro Osinti andmetel tabati lennuvälja juures lisaks kuut kütusemahutit.
Ukraina relvajõudude kindralstaap kinnitas samuti, et möödunud eelmise öö rünnakus tabati Rjazanis asuvat venemaa üht suuremat naftatöötlemistehast. Tehases puhkes tulekahju. Ukraina OSINT-allikate andmetel said kahjustada AVT-1 ja AVT-6 naftatöötlusseadmed ning tehas peatas töö.
Tänane öö
venemaa Sotši linnas asuv naftabaas näib olevat 7. septembril uuesti süttinud, kolm päeva pärast Ukraina droonirünnakut, teatasid venemaa Telegrami kanalid. Sotši elanike sotsiaalmeedias avaldatud videotel on näha väidetavalt venemaa riiklikule energiakontsernile Rosneft kuuluvat naftabaasi leekides ja sealt tõusmas paksu suitsu. venemaa olukorda jälgiv Telegrami kanal ExileNova+ teatas, et võimud paluvad kohalikel elanikel tugeva suitsu tõttu aknad sulgeda. Õhuhäiret sel ajal polnud ning arvatavalt oli tegu uuesti süttimisega.
Okupeeritud Mariupol. Linnas toimus droonirünnak ja puhkes väga suur tulekahju. Kohalike teadete ja seirekanalite järgi põleb kaubanduskeskus Galaktika, mis enne okupatsiooni oli Ukraina Epicenteri hüpermarket. Fotod ja videod näitavad ulatuslikku põlengut, kuid täpset sihtmärki ja kahjusid pole veel ametlikult kinnitatud.
Okupeeritud Krimm. Öösel teatati plahvatustest eelkõige Armjanski piirkonnas. Kohalike teadete järgi töötasid seal vene mobiilsed õhutõrjegrupid ning seejärel kostis väga tugev plahvatus. Ukraina allikad peavad võimalikuks, et tabati laskemoonaladu, kuid seda ei saa praegu veel kinnitatud tabamusena käsitleda.
3. Kursk: ei miskit olulist.
4. Harkiv: kuna vene doorinid on asunud ründama Ukraina positsioone Kozatša Lopani külas (asub Harkivi suunal suurest maantees lääne pool), siis võib arvata, et vene pool on külast välja surutud ja Ukraina pisu parandas jooksvat seisu. Küll on näha ka keskmisest parema oskusega vene droonioperaatorite tööd, kahjuks.
Mujal sektoris on ok ehk siis vene poole alates kevadest keskmisest peaaegu kaks korda suurem surve pole toonud neile loodetud edenemisi. Kipub arvama, et Ukraina on suutnud paremini hoida kontrolli all vene poole jõeületusi.
5. Kupjansk-Kreminna: seni pole Ukraina suutnud peatada vene poole väikeste infiltreeruvate gruppide jõudmist Kupianski linna ning osaline linnast põhja pool oleva sillapea vähendamine loodetavasti jätkub…kinnitust selle pole aga neid kohati ringlevaid suuri edulugusid sealt kandist veel väga tõsiselt ei võtaks…
Lõmani suunal on ok. Kipub arvama, et päris suure Ukraina edukuse kasvanud vene poole surve peatamiseks toob see eenduv kombits Zerebetsi jõe suunas, sest esmalt pole palju neid sildasid, mida mööda saaks jõge lihtsalt ületada ning ka jõest ida poole jäävad marsruudid on tabatavad kõikse odavamate tapjadroonidega.
6. Siversk: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Eks infiltreeruda üritavate gruppide vool pole peatunud aga keeruline on tuvastada maastikul uusi kanna maha saamisi nii metsasel ja suurema reljeefi liigendusega maastikul.
7. Bahmut: vähemalt üks infokild vene poolelt tuli, et seni peavad töötlema Kostjantõnivka linna keskosas põhja ja loode poole jäävaid sektoreid, seal veel on Ukraina võitlejaid. Olen ekslikult arvanud, et linna langeb varem ja oma prognoosi kaugemale lükkamine on alati tervitatav. Lisaks kipub arvama, et siinne sektor on vene poole üks kulukamaid.
8. Donetsk: kui see vastik eenduv pikem vene poole kombits, mis ohustas nii Kostjantõnivka suunda kui maantee Kramatorsk-Dobropillja läbilõiget, on suudetud nn maha rahustada, siis kahjuks Dobropilja suunal nii hästi ei lähe. Eilseks sai vene pool kanna maha Dobropillja küla keskel ehk siis veelgi kaugemal ning senine info paistab kinnitavat, et vene soldatitest pole lahti saadud ka mõnedest Dobropilja linna äärmistes kvartalites ehk siis olukord üha enam pingestub, sest vene konveier töötab siin suunal väga tempokalt.
9. Lõunarinne: Orihivi linnas seni vene poolel püsivamalt kand maas ehk siis üha enam suudetakse muuta vene soldatite sinna jõudmist kas ohutumaks või suundub neid sinna rohkem kui Ukraina suudab tuvastada ja hävitada. Lisaks on näha, et neid püsivamaid paiknemisi jagub linnast ida ja lõuna poole.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: Saksamaa tegevust venemaa suhtes pärast lõhkeainega varustatud drooni avastamist Leipzigi lennujaamas võib pidada „tõelise sõja” alguseks, ütles venemaa välisminister sergei lavrov.
„Leipzig, lennujaam… Leiti mingi droon. Öeldi, et see on vene droon, keegi ei hakanud asja uurima. Sisuliselt ja laiemalt võttes on see juba sellise tõelise sõja algus,” ütles lavrov intervjuus propagandist pavel zarubinile, vahendab Interfax.
Augusti alguses leiti Leipzigi/Halle lennujaamast mitu lõhkeainega varustatud drooni. Üks neist avastati Ukraina sõjaväe transpordilennuki lähedalt, teine lennujaama lähistelt.
Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt ütles, et hübriidrünnaku korraldajad tegutsesid venemaa riiklike struktuuride tellimusel. Seejärel otsustasid Saksamaa võimud sulgeda venemaa peakonsulaadi Bonnis ja vene Maja Berliinis ning karmistada kontrolli riiki saabuvate venemaa kodanike üle.
lavrov kommenteeris Berliini samme järgmiselt: „Mäletan, et enne Teise maailmasõja, täpsemalt Suure Isamaasõja algust sulgesid sakslased samuti oma diplomaatilisi esindusi.”
Samuti ütles lavrov, et Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz „on sisuliselt teel selleni, et meile sõda kuulutada”.
„Selgus, et need natsismi metastaasid hakkavad jälle esile tungima. See on ohtlik nähtus. Arvan, et venemaa juhtkond teeb sellest vajalikud järeldused,” rõhutas lavrov.
Varem teatas Dobrindt, et Saksamaa võimud valmistavad ette terviklikku plaani venemaa hübriidrünnakute tõrjumiseks. Tema sõnul näeb plaan ette föderaalpolitsei spetsiaalsete droonitõrjeüksuste kiire paigutamise üheksasse Saksamaa strateegiliselt olulisse linna.
Üksused hakkavad kaitsma lennujaamu, raudteejaamu, Berliini valitsuskvartalit ja teisi kriitilise tähtsusega objekte. Samuti saavad nad võimekuse lõhkeainega varustatud droonide kahjutuks tegemiseks.
Lisaks kavatsetakse anda kriitilise infrastruktuuri objektidele õigus droone iseseisvalt kahjutuks teha. Plaanis on laiendada tehisintellektil põhinevate süsteemide, näotuvastuse ja videovalve kasutamist, et tuvastada võimalikke ründajaid, relvi ja potentsiaalselt ohtlikku käitumist.
Samuti töötatakse välja riikliku „küberkupli” loomise kontseptsiooni.
12. Moscow Times: venemaa ei suuda vallutada Kiievit ega teisi Ukraina piirkondi, ütles sõda toetav Z-kirjanik zahhar prilepin.
„Mingist Kiievist ega Odessast pole isegi juttu. Aga isegi kui juhtuks ime ja me vallutaksime Kiievi nagu XVII sajandil, ei tagaks ka see selle probleemi lõplikku lahendamist. See jääb alati alles,” ütles prilepin Moskva rahvusvahelise raamatumessi külastajate küsimustele vastates, millele juhtis tähelepanu Sota.
prilepini sõnul ei „lõpe Ukraina kunagi” ning see olevat venemaa jaoks isegi hea, sest Ukraina kaudu saab venemaa riiklus „aru, millises vormis ta ise on – heas või halvas”.
„Ei maksa uskuda, et midagi saab lihtsalt vallutada ja seejärel justkui betooni valada ning asi on igaveseks lahendatud. Ei, loomulikult mitte. Isegi kui me praegu seda olukorda mingil määral parandame – millesse minu arvates siin keegi tõsiselt ei usu… Nojah, me liidame poole aasta või aasta jooksul Donbassi endaga ja raporteerime, et see on tohutu, suur võit ning et just seda me kogu aeg tahtsimegi,” ütles kirjanik oma uue raamatu „Interventsiooni aabits” esitlusel.
prilepin väitis samuti, et seisukoht, nagu oleks Ukraina „välja mõelnud Lenin”, on vale ning seda levitavad tema sõnul oponendid. Varem on sellist käsitlust korduvalt esitanud venemaa president vladimir putin.
prilepini sõnul teab iga mõistlik inimene, kes tunneb Väike-venemaa ja Zaporižja Sitši venemaaga liitmise ajalugu, et juba toona kasutati mõisteid „Ukraina” ja „Ukraina riik” ning nende piirkondade elanikke ei nimetatud „venelasteks”, vaid „tšerkassideks” või mõne muu nimetusega.
Kirjanik väitis ka, et juba ligi neli sajandit on venelased ja ukrainlased „iga saja aasta jooksul kaks-kolm korda omavahel suhteid klaarima pidanud”.
„Kui meie oleme heas vormis, siis kusagil paitame neid, kusagilt asustame Kubanisse ümber, kusagil lõikame neil tukad maha – ja siis on justkui jälle kõik normaalne, jah. See on venemaa jaoks normaalne ülesanne, sest miski ei kesta kunagi igavesti,” ütles ta, võrreldes Ukraina probleemi sugulastevaheliste raskustega.
„Selles pole midagi erilist. Jah, muidugi oleks parem mitte sõdida, aga seni, kuni eksisteerib ajalugu, oleme ka meie selle ajaloo sees. Lihtsalt võtke seda nii, nagu see on,” ütles prilepin.
Juunis sai teatavaks, et prilepin nimetati Mäeinstituudi prorektoriks ülesandega kureerida kõrgkoolis ideoloogilist ja kasvatustööd ning kujundada tähendusi instituudi tegevuses.
13. Prantsusmaa peaks oma senise tingimusteta toetuse Ukrainale ümber vaatama ning asendama selle pragmaatilisemate, vastastikusel kasul põhinevate suhetega, ütles Rahvusrinde juht Jordan Bardella, keda peetakse üheks võimalikuks kandidaadiks Prantsusmaa peaministri kohale.
„Me upume võlgadesse. Me upume eelarvepuudujääki. On vastutustundetu võtta endale kulukohustusi ja lubada mõnele riigile rahalist toetust, ilma et meil oleks mingeid tagatisi selle eest midagi vastu saada,” ütles Bardella laupäeval Bloomberg TV-le antud intervjuus.
„Absoluutselt kõik tuleb üle vaadata,” ütles Bardella.
Ta kiitis ka USA-d selle eest, et Washington nõuab Ukrainalt antud toetuse eest vastusamme. Näitena tõi Bardella juurdepääsu haruldastele muldmetallidele kui laenude tagatise.
Bardella rõhutas siiski, et Pariis ei hülga Ukrainat juhul, kui Rahvusrinde kandidaat Marine Le Pen võidab eelseisvad presidendivalimised. Tema hinnangul peaks Ukraina aga tagama, et Euroopa riikidelt saadud rahalist abi kasutatakse eranditult relvade ja varustuse ostmiseks nende samade riikide kaitsetööstusettevõtetelt.
30-aastane Bardella esindab Rahvusrinde nooremat põlvkonda ning tema vaated ja poliitiline programm on mitmes osas kooskõlas USA praeguse presidendi poliitilise kursiga.
„Donald Trump, nagu ka paljud teised tänapäeva suured maailma liidrid, räägib jõu, suveräänsuse ja rahvuslike huvide kaitsmise keeles. Just seetõttu, et me mõlemad räägime patriotismi ja oma riikide huvide kaitsmise keeles, suudame pidada konstruktiivset dialoogi,” ütles Bardella.
Bardella sõnul liigutakse praegu maailma poole, mis tegelikult austab ainult jõudu.
„Peame seda tunnistama ja sellega arvestama,” ütles ta, lisades, et nõrkust või naiivsust üles näitavad juhid surutakse suurriikide poolt lihtsalt maha.
Varem on Rahvusrinde juhtkonnale lähedased parteiliikmed öelnud Politicole, et Bardella toetajad peavad venemaad Prantsusmaale ja Euroopale ohuks.
Samas jagab partei traditsioonilisem, vanematest liikmetest koosnev tiib kremli seisukohta, mille järgi põhjustas Ukraina sõja NATO laienemine itta.
Bardella ise avaldas 2024. aastal isegi foto, millel ta surub kätt Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Ei saa jätta kommenteerimata: mida enam on riigijuhte, kellele meeldib jõupositsioonilt asjade lahendamine ja kes seavad riigid erinevatele tasanditele vastavalt jõu suurusele ning suhtlevad selle järgi, seda enam hakkame liikuma maailma poole, mis ei sobi enamusele maailma inimestele. Miks ka enamusele maailma inimestele, mitte vaid lääne kultuuriga riikide elanikele… siis maksavad inimõigused ja vabadused maailmas veelgi vähem…
14. vene sõjaväelane läks Ukraina poolele üle ja hävitas sügaval venemaa tagalas sidemasti, mis võimaldas Ukraina vägedel rünnata üht venemaa suurimat naftatöötlemistehast, teatas partisanirühmitus Ateš 5. septembril.
Ukrainameelne sabotöör võttis väidetavalt ühendust venemaa tagalas tegutseva partisanirühmitusega Ateš ning põletas augustis läbi Permi linna lähistel asuva sidemasti kaablid. Perm asub Ukrainast ligikaudu 1500 kilomeetri kaugusel.
Ateši teatel liitus vene sõjaväelane Ukraina vastupanuliikumisega, kuna „ei nõustunud riigi juhtkonnaga ja oli näinud sõjaväes valitsevat omavoli“.
Sidemasti rivist väljaviimine häiris väidetavalt piirkonnas andmeedastust, mistõttu julgeolekutöötajatel ja vene sõjaväeüksustel tekkisid probleemid usaldusväärse side ja tegevuse koordineerimisega. Seejärel ründasid Ukraina droonid 21. augustil läheduses asuvat Lukoil-Permnefteorgsintezi naftatöötlemistehast. Pärast rünnakut peatati tehase töö ajutiselt.
Kyiv Independent ei ole suutnud Ateši väiteid sõltumatult kontrollida.
venemaa ühele suuremale naftatootjale Lukoilile kuuluv Permnefteorgsintezi tehas on üks riigi suuremaid naftatöötlemistehaseid. Seal töödeldakse aastas üle 13 miljoni tonni toornaftat ning toodetakse bensiini, diislikütust, lennukikütust ja määrdeõlisid.
Ukraina väed olid Lukoil-Permnefteorgsintezi naftatöötlemistehast rünnanud ka varem, 29. juulil. Rünnak oli osa Ukraina laiemast raketi- ja droonikampaaniast venemaa energiataristu ja naftatööstuse vastu Ukrainast kaugel asuvates piirkondades.
Partisanirühmitus Ateš korraldab regulaarselt sabotaaži venemaa sõjalise taristu vastu nii venemaa okupeeritud Ukraina aladel kui ka venemaal.
Rühmitus võttis vastutuse 20. juunil Lõuna-venemaal sõjatehast elektriga varustanud alajaama saboteerimise eest. Ateši liikmed olevat 10. mail saboteerinud ka venemaa Lipetski oblastis Vene sõjaväe kasutuses olnud elektrivedurit.
Rühmitus tegutseb aktiivselt ka venemaa okupeeritud Krimmis. Ateši teatel on seal kasvanud nii nendega ühineda soovivate inimeste kui ka nende arv, kes on valmis edastama olulist teavet venemaa sõjaliste objektide ja relvastuse kohta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
