Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 01. september 2026:

Dobropilja suund hakkas kiiresti lagunema…

1. Kõik ikka sihtmärgiks sobib.

2. Ust-Luga pihta sai.

3. Kursk: lühiajalised lippudega lehvitamised vaid.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: ilma suuremate muutustega, aga pigem paranemismärkidega.

6. Siversk: sammhaaval kipub vene pool edenema.

7. Bahmut: vist muutusteta.

8. Donetsk: asi kipub Pokrovskist põhjapool käest minema.

9. Lõunarinne: vist muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa rahandusminister ilmus esimest korda pärast sõja algust G20 kohtumisele ja pidas USA-ga Ukraina teemal kõnelusi.

12. venemaa keskpank ennustab jätkuvat sularaha väljavoolu pankadest.

13. Ukraina sõjaväeluure avalikustas vene Zircon-rakettide võimekuse.

14. Lühiuudised

Ukraina blogikanalist: venemaa on laiendanud droonide ja rakettide tootmist määral, mis avaldab tohutut survet Ukraina linnadele, taristule ja elanikkonnale. Euroopa pealinnades räägitakse palju õhukaitsest ja õigustatult. Kuid on üks karm tõde, millele tuleb näkku vaadata: maailmas ei ole piisavalt õhukaitset, et kaitsta Ukrainat selle eest, mida venemaa on praegu võimeline tootma, rääkimata sellest, mida ta võib toota järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 210 lahingukontakti ehk siis koos isikkoosseisu kaotustega jätkuvalt arvamusel, et venemaa kevad-suvine pealetung jätkub ja on jõudnud sügisesse ning veel ei näe surve püsivamata languse ootust. Küll on märke, et rünnakule saadetavate üksuste mehitamisega on lõiguti suuremaid muresid (näiteks Sumõ, Kupjanski, lõunarinde kandis) ning üha kasvavat survet Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal, kus eilsel päeval andis tooni vene poole surumine Pokrovski suunalt põhja poole ja see ohtlike edenemisi tõi (vt allpool sektori infot).

Eile andis vastane 93 õhulööki, mille käigus heitis 319 juhitavat lennukipommi (KAB). Lisaks kasutasid vallutajad 10 947 kamikaze-drooni ning sooritasid 2872 tulistamist asulate ja meie vägede positsioonide pihta.

Eile andis vastane 93 õhulööki, mille käigus heitis 319 juhitavat lennukipommi (KAB). Lisaks kasutasid vallutajad 10 947 kamikaze-drooni ning sooritasid 2872 tulistamist asulate ja meie vägede positsioonide pihta. Liugpomme ja tapjadroone ikka palju ja kaudtule vähenemine nende vast tiheda tabamise tõttu ikka alla varasema keskmise. Jätkuvalt kaotab vene pool igatsugu tehnikat nii läheduses kui kaugemal.

1. venemaa jätkas järjekordse öö jooksul rünnakuid Kiievi vastu. Ukraina pealinna õhutõrje tulistas 31. augusti hilisõhtul alla venemaa droone ning 1. septembri öösel ründasid linna ballistilised raketid. Ametnike sõnul hukkus pealinnas vähemalt kolm inimest ja neli sai vigastada. Kiievi oblastis sai vigastada veel kaheksa inimest.

Hommikul tuli täiendav info, et vene okupandid ründasid ballistiliste rakettidega Kiievis raudteedepood ja teisi raudteerajatisi, tappes 7 inimest (6 Ukrzaliznytsja töötajat) ja vigastades teisi.

Samaaegselt sai tabamusi droonide ja rakettide rünnakus Odessa kant.

Samal ajal kui Ukraina otsib tõhusaid kaitsevahendeid reaktiivmootoriga droonide vastu, ütles Ukraina uus kaitseminister Jevhen Hmara 29. augustil ajakirjanikele, et Ukraina on katsetanud nelja võimalikku püüdurdrooni venemaa reaktiivmootoriga Shahedi droonide vastu.

2. Ukraina droonirünnak kahjustas 1. septembri varahommikul venemaa Läänemere-äärset Ust-Luga sadamat Leningradi oblastis, teatas piirkonna kuberner aleksandr drozdenko. Ust-Luga on üks venemaa suurimaid ja tähtsamaid sadamaid Läänemerel ning seal asub naftaterminal, mis on oluline toornafta ja naftatoodete ekspordi sõlmpunkt. Peterburist läänes ja Ukraina piirist kaugel asuv sadam mängib olulist rolli riigieelarve tulude teenimisel.

venemaa õhutõrje teatas 31. augusti ja 1. septembri vahelisel ajal piirkonna kohal kümnete droonide allatulistamisest. Ust-Luga sadama piirkonnas käimas olnud rünnaku käigus peeti kinni 17 drooni. Kohaliku aja järgi kella kuueks hommikul oli Leningradi oblasti kohal drozdenko sõnul hävitatud 38 drooni ning ta kinnitas, et sadam sai kahjustada.

Telegramis levinud videomaterjal näitas sadamas puhkenud tulekahju. Kahjustuste ulatus ei olnud esialgu selge.

Moskva ja Voronezi kandis ka Ukraina droone nähti, tabamustest seni info puudus.

Reuters teatab kahele tööstusallikale viidates, et venemaa Jaroslavnefteorgsintezi rafineerimistehas peatas pärast 28. augustil toimunud droonirünnakut kolmveerandi oma tootmisvõimsusest. 15 miljoni tonni aastas tootva tehase, mis on üks venemaa kümnest suurimast ja Moskva piirkonna kütusetarnija, kaotas kaks oma kolmest peamisest töötlemisüksusest: AVT-3, mis moodustab 40% tootmisvõimsusest, ja AVT-4, mis moodustab 33%. Töötab alles vaid AT-4, mis moodustab 27% tootmisvõimsusest.

Krimmi kandis olla ka palav olnud.

Olenivka vangla asejuht dmitri nejelov lasti laupäeval õhku, kinnitas tema abikaasa venemaa opositsioonimeediale, kuid keeldus tema seisundit otseselt avaldamast. neyelov on kahtlustatav 29. juulil 2022 Olenivka veresaunas, kui plahvatus tabas vangistatud Azovi sõjaväelaste kinnipidamisasutust. Hukkus vähemalt 53 Ukraina sõjavangi ja üle 130 sai vigastada.

3. Kursk: lippudega lehvitamist Ukraina piirkülades ikka toimub, aga eip neist hetkel ükski pikemalt toimima jää… küll on siin vist sagedamid vene soldatite edasi püüdluse katsed tsiviilriietes raskendades nende identfitseerimist.

4. Harkiv: pisu üllatusega on Ukraina omad suutnud hoida vene poolt kontrolli all ning edukatest jõgede ületustest vene soldatite poolt pole enam märke olnud aga otsivad ka muid võimalusi.

5. Kupjansk-Kreminna: lisaks tihedale droonide omavahelisele võitlusele üritab Ukraina ikka maapeal nihutada oma eesmisi possasid Kupjanskist põhjas Oskili jõe poole takistamaks vene soldatite Kupianski imbumist, aga tundub, et päris müüri ette luua pole suudetud.

Lõmani suunal jätkuvalt ok, aga ootab kasvavat vene poole tugevamat survet toetamaks kogu Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal edenemist lõunapoolsematest sektoritest.

6. Siversk: tihe infiltreejujate konveier kipub üha enam leidma auke ning kui lisandub veel edukas droonidega koostöö, siis tavaliselt kipub see tooma Ukraina eesmise possa kaotuse ja selle mehitamise vene soldatite poolt ja siis algab Ukraina töötlus jne. Kahjuks hetkel arvamusel, et konveier kipub olema tihedam kui Ukraina võimekus neid piisavalt edukalt jooksvalt töödelda vältimaks vene poole edenemisi.

7. Bahmut: jätkuvalt hetkel arvamusel, et lisandunud reservid on parandanud Kostjantõnivkas ja selle ümber olukorda, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.

8. Donetsk: kui veel eile olin pisu optimistlikum, et Ukraina on suutnud vähendada seda vastikut eenduvat vene kombitsat põhja suunal, siis uus info kahjuks näitab, et kaotati eelnevalt saavutatu ja lisaks kaotati veel olulisi tugipunkte ning soldatite püsivalt jõudmine Dobropilja linna põhjakvartalitesse kipub kinnitama arvamust, et Ukraina kaitse ja ressurssid on siin liialt hõredalt ning kipuvad andma vene poole tihedale konveierile liialt palju edenemisi. Hetkel tundub, et läbi lõigati suur maantee Dobrobiljast Kramatorski suunal (linna kõrval) ja kaugemal põhjas Novoandrijivka küla juures jääb järgmise läbilõikeni vaid 4 km. See vahemaa on juba piisav, et edukalt töödelda maantee ümbrust suuremate miinipildujate ja isegi kõige nirumate tapjadroonidega. Lisaks tõusetus oht ka Kostjantõnivka-Kramatorsk maantee läbilõikamiseks ning siit suunaltki eelneva maantee suunalise üle õhu töötlus.

9. Lõunarinne: sektori idalõigus hallis alas liikumisi jagus aga püsivateks rindejoone muutusteks neid hetkel ei peaks.

Orihivi linnas jätkuvalt vene poolel kand maas ja pingsalt ka seda sektorit jälgib…

10. Herson: muutusteta, paadindus suht väljasurnud…

11. Moscow Times: venemaa rahandusminister anton siluanov osales esmaspäeval, 31. augustil USA-s Asheville’is toimunud G20 riikide rahandusministrite kohtumisel.

Visiidi käigus, mis oli sanktsioonide nimekirja kantud siluanovi jaoks esimene pärast venemaa sissetungi algust Ukrainasse, pidas venemaa minister läbirääkimisi USA rahandusministri Scott Bessentiga, teatas Fox Newsi korrespondent Edward Lawrence. Tema andmetel oli kohtumise teemaks Donald Trumpi 28-punktiline rahuplaan, mis koostati juba möödunud aastal, kuid mida pärast mitut ebaõnnestunud läbirääkimiste vooru ei suudetud ellu viia.

Bloombergi andmetel ei rääkinud siluanov Bessentiga üksi – teda saatis venemaa delegatsioon. Kes täpselt läbirääkimistel osalesid, agentuur ei täpsustanud.

siluanovi ilmumine G20 ministrite kohtumisele kutsus esile proteste Asheville’is viibivate Euroopa ametnike seas, kirjutab New York Times. Saksamaa asekantsler ähvardas traditsioonilisest läbirääkimistel osalejate grupifotost boikoti korras loobuda, kui siluanov peaks sellel koos teistega seisma. See ähvardus näib olevat mõjunud, märgib NYT: venemaa ministrit grupifotole ei lubatud.

siluanovi ootamatu visiit USA-sse toimus kuus päeva pärast seda, kui Moskvat külastas ette teatamata visiidil USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor John Ratcliffe. Axiose ja New York Timesi andmetel kohtus ta venemaa välisluureteenistuse (SVR) juhi sergei narõškini ja föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juhi aleksandr bortnikoviga, püüdes välja selgitada, kas nad suudaksid veenda putinit naasma läbirääkimiste juurde sõja lõpetamise üle.

NYT allikate sõnul edastas Ratcliffe bortnikovile venemaa armee ja majanduse väljavaadete kohta sünge hinnangu ning kutsus üles kokkuleppele jõudma enne, kui on liiga hilja. Samuti tegi ta ettepaneku korraldada putini, Trumpi ja Volodõmõr Zelenski kolmepoolne tippkohtumine.

Wall Street Journali allikate andmetel viis Ratcliffe kremlisse hoiatuse NATOt mitte rünnata. Lääne luure peab sellist stsenaariumi võimalikuks ning leiab, et putin võib pärast riigiduuma valimisi minna üle sõjategevuse eskaleerimisele ja kuulutada välja uue mobilisatsioonilaine.

12. Moscow Times: venemaa keskpank prognoosib, et sularaha väljavool pangandussüsteemist jätkub, selgub keskpanga „Ühtse riikliku raha- ja krediidipoliitika põhisuundade” projektist. Aasta esimesel poolel oli väljavool tavapärasest suurem ning keskpank ootab, et aasta lõpuks kasvab ringluses oleva sularaha maht 3,7 triljoni rubla (37 miljardi euro) võrra. Järgmisel aastal lisandub veel 2 triljonit rubla ja 2028. aastal 1,6 triljonit rubla.

Arvestades, et venelased võtsid käesoleva aasta esimese seitsme kuuga pankadest välja 2,1 triljonit rubla, ulatub väljavool aasta lõpuks veel 1,6 triljoni rublani, 2027. aasta lõpuks lisandub veel 3,6 triljonit ning 2028. aasta lõpuks 5,2 triljonit rubla, nähtub keskpanga prognoosist. Kolme aasta peale kokku suureneb ringluses oleva sularaha maht keskpanga hinnangul 7,3 triljoni rubla võrra.

Keskpank seostab suurenenud huvi sularaha vastu hoiuseintresside langusega, inimeste sooviga hoida käepärast sularaha võimalike sularahata maksete katkestuste puhuks ning muude põhjustega. Varem tõi regulaator ühe põhjusena välja ka maksude tõstmise. Alates sellest aastast tõusis käibemaksumäär 20%-lt 22%-le ning käibe piirmäär, millest alates tuleb käibemaksu tasuda, langes 60 miljonilt 20 miljoni rublani. Sberbanki juhatuse aseesimees Tarass Skvortsov nimetas peamiseks põhjuseks seda, et osa ettevõtlusest liigub sularahaarveldustele.

Sularaha väljavool vähendab pankade likviidsust. Hoiuste intressimäärad lõpetasid juuli algusest langemise vaatamata baasintressimäära alandamisele. Sellest ajast on kümne suurima jaepanga keskmine maksimaalne hoiuseintressimäär augusti teiseks dekaadiks tõusnud 0,14 protsendipunkti võrra, 12,9%-ni aastas.

Väljavool suurendab konkurentsi klientide raha pärast, märkis Skvortsov. Pangad vahetavad keskpangas olevatelt korrespondentkontodelt raha sularaha vastu ning annavad selle elanikele ja ettevõtetele. Selle tulemusena peavad pangad keskpangalt rohkem likviidsust kaasama, selgitab regulaator.

Keskpank tõstis tänavuse pangandussektori struktuurse likviidsusdefitsiidi prognoosi 2,4–3,6 triljonilt 4,6 triljoni rublani. Järgmise aasta lõpuks ulatub puudujääk keskpanga prognoosi kohaselt 7,1 triljoni rublani.

Oluline pole ainult see, et sularaha hulk on kasvanud, vaid ka see, et raha ei naase pangandusringlusse, märkis Skvortsov. „Me ei näe inkassatsioonimahtude ega iseteenindusseadmete, sularahaautomaatide ja terminalide kaudu pangandussüsteemi tehtavate sissemaksete kasvu. See tähendab, et sularaha jääb elanike kätte.”

Keskpanga tellitud augustikuises FOM-i küsitluses nimetasid venelased esimest korda pärast 2022. aastat säästude hoidmise parimaks vormiks sularaha: seda eelistas 37% vastanutest. Pangakontot või hoiust eelistas 36%.

Keskpank nimetab ringluses oleva sularaha kasvu majanduse kasvuga kaasnevaks loomulikuks protsessiks. Raha kogumaht ja selles sisalduva sularaha hulk kasvavad, rahustab keskpank ning kutsub vaatama sularaha osakaalu kogu rahamassis. Praegu moodustab sularaha sellest 15%, viis aastat tagasi oli osakaal umbes 20%. Seetõttu ei ole sularaha osakaalu praegune kasv keskpanga hinnangul mingil moel vastuolus pikaajalise suundumusega selle vähenemise poole.

Keskpanga prognoosi kohaselt jätkub sama areng ka edaspidi: „Aastatel 2026–2029 oodatakse ringluses oleva sularaha mahu järkjärgulist suurenemist. Samal ajal väheneb selle osakaal rahamassis.”

13. Kyiv Independent: Ukraina sõjaväeluureagentuur (HUR) avaldas 31. augustil uusi üksikasju venemaa 3M22 Zircon hüperhelikiirusega raketi kohta, paljastades, et selle tegelik võimekus jääb kremli väidetust väiksemaks.

kreml on kirjeldanud Zirconi kui ühte venemaa kõige arenenumat relva, reklaamides seda kui hüperhelikiirusega laevadevastast tiibraketti, mis suudab peaaegu kõigist lääne õhutõrjesüsteemidest mööda hiilida.

Kuigi see on loodud sõjalaevade sihtimiseks ja hävitamiseks, on Zirconi üha enam kasutatud venemaa ulatuslikes raketirünnakutes Kiievi ja teiste Ukraina linnade vastu. Ukraina ainus praegune kaitse selle raketi vastu on PAC-3 MSE püüdur, mida tulistab USA-s toodetud õhutõrjesüsteem Patriot.

HURi hinnangute kohaselt on rakett aeglasem kui varem arvati, kannab väiksemat lõhkepead kui venemaa odav S8000 Banderol tiibrakett ja ei ole tegelikult hüperhelikiirusega tiibrakett, nagu venemaa on varem väitnud.

HUR kirjeldas laskemoona pigem ballistilise raketina kui hüperhelikiirusel töötava tiibraketi rollis. Agentuuri andmetel kasutas see tahket kütust, järgis kvaasiballistilist trajektoori ja selle tegevusraadius oli 1000 kilomeetrit.

Agentuur tuvastas ka 70 ettevõtet, sealhulgas USA firmad TriQuint Semiconductor ja Altera Corporation, mis oli osa Intelist, mis nende sõnul kas tarnisid raketi komponente või olid seotud selle tootmisega.

venemaa oli varem väitnud, et Zircon võis saavutada kiiruse kuni Mach 9. HUR väitis hoopis, et raketi registreeritud maksimaalne kiirus oli oluliselt madalam, Mach 6,8.

HUR hindas, et Zirconil oli 120-kilogrammine lõhkepea. Võrdluseks, odav tiibrakett S8000 Banderol, mida venemaa üha enam kasutab Kiievi ja Odessa ümbruse sihtmärkide ründamiseks, kandis umbes 150-kilogrammist lõhkepead.

Ukraina sõjaväeluureagentuuri (HUR) asejuht Vadõm Skibitski ütles RBC-Ukrainale antud intervjuus, et 3. augusti seisuga oli venemaa juba saavutanud oma Zircon-rakettide aastase tootmiseesmärgi, valmistades aasta esimese seitsme kuuga 33 ühikut.

14. Lühiuudised

India peaminister Narendra Modi kuulutas Biškekis, kus toimub Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) tippkohtumine, putiniga kohtudes vajaduse Ukraina sõja viivitamatuks lõpetamiseks. Ta rõhutas, et “ga sõjapäev viib inimkonna tagasi ja kutsus üles üleminekule lõputult sõjalt rahule. „Me peame töötama vaenutegevuse lõpetamise nimel. Me jätkame Ukraina ja venemaa vaheliste rahuläbirääkimiste toetamist. Me peame liikuma lõputult sõjalt sõja lõpetamise poole. See on India sõnum. Me vajame sõja lõppu, mitte lõputut sõda,” ütles India peaminister (tsiteeris News18). Njah, läbi suure koguses venemaa nafta ostmise toetab India siiski tugevalt venemaa võimekust sõda jätkata…

putin ja Xi Jinping kohtusid Kõrgõzstanis. kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et Ukraina teemat arutati venemaa ja Hiina juhtide kõnelustel vaid möödaminnes. Muideks, sellist kallistamist nagu toimus putini ja Modi vahel, polnud…

Poolas Skarżysko-Kamiennas asuvas WB Electronicsi tehases, mis toodab Ukraina ja Poola armeedele sõjaväedroone, puhkes öösel tulekahju. Väidetavalt jäädvustasid valvekaamerad vahetult enne tulekahju tundmatu isiku balaklavas üle aia ruumidesse sisenemas. Hiljem leiti lähedusest seljakott ja pikkade varrukatega särk. Teavitati Poola sisejulgeolekuagentuuri ja sõjaväe vastuluureteenistust ning politsei alustas uurimist.

putin allkirjastas määruse, millega laiendatakse föderaalse kaitseteenistuse (FSO) keskasutust. See on neljas kord pärast Ukraina täiemahulise sissetungi algust. Määruse kohaselt on FSO keskasutuse töötajate maksimaalset arvu suurendatud 785-lt 812-le. Eelmine suurendamine kiideti heaks eelmise aasta 1. jaanuaril. Varem suurendas kremli juht teenistuse töötajate arvu 1. jaanuaril 2024 775-ni ja 2022. aasta lõpus 760-ni. FSO on kinnine julgeolekuasutus, mis vastutab venemaa tippametnike – presidendi, peaministri, parlamendi kodade esimeeste, kõrgeimate kohtute esimeeste ja peaprokuröri – turvalisuse eest. See hõlmab putini isiklikku turvaüksust, mis saadab teda reisidel ja kaitseb tema elukohti. Lisaks tegeleb FSO erikommunikatsiooni ja avaliku arvamuse jälgimisega.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised