Sõja ülevaade: 1650. päev – Ukrainat on rünnatud intensiivselt 5. päeva järjest
Avaldatud: 31 august, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. august 2026:
kuskil paremini, kuskil halvemini…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Ozon, Kiriši kant, jne.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: võib-olla on pisu olukord Kupjanski kandis paranemas.
6. Siversk: uuesti on hakanud sektor muret valmistama.
7. Bahmut: mingid märgid näitavad, et võib-olla on olukord paranemas.
8. Donetsk: üha enam vene pool survet põhja-loode poole pöörab.
9. Lõunarinne: Orihivi linnas ikka vene poolel kand maas.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa välisministeerium teatas, et Moldova valmistub sõjaks venemaaga.
12. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 225 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotuste numbritega on näha jätkuvat keskmiselt edasi saadetavate üksuste koosseisude kasvu ning tundub, et jälle on vene pool suutmas hoida pisu pikemalt neid väga tugeva survega päevi. Küll on näha suuremaid survega kõikumisi kõigis sektorites, mis jäävad välja Ukraina tööstuslinnade suunast. Võimalik, et neis annab pisu enam tunda vene poole sealsetest suundadest osade jõudude ümberpaigutamine Ukraina tööstuslinnade komplekti suunale.
Kuna Ukraina on vähemuses, siis reservide paigutamisega mingi sektori või lõigu toetuseks peavad nad tegema karmi triaaži, et kuhu siis ja kuhu siiski mitte ning just ressursside nappus (nii vahendid kui mehed) võib hakata tekitama rindel vene poole võimalusi läbimurdeks.
Muideks, läbimurre ükskõik kus kohas on Ukraina üksuste sidumiseks koos vajadusega saata reserve võimalikuks vaheetapiks saavutamaks läbimurre just Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal…
Eile viis vaenlane läbi 91 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 288 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 11 517 kamikaze-drooni ja viisid läbi 2966 kaudtulelasku, millest 38 puhul kasutati mitmekordseid raketisüsteeme. Kõike peale kaudtule palju, aga vaatamata keskmisele laskude hulgale tabati kuidagi palju neid mitmikraketiheitjaid ning üha enam koondub võitlus droonide endi vaheliseks võitluseks saavutamaks kontrolli ala üle…
1. President Volodõmõr Zelenski ütles 30. augustil, et viimase nelja päeva jooksul on venemaa välja saatnud umbes 800 reaktiivmootoriga drooni, samal ajal kui Ukraina linnade vastu suunatud ulatuslikud rünnakulained on nüüdseks kestnud viis päeva järjest.
Presidendi viimane ülevaade tuli ajal, mil Kiievi vastu jätkus venemaa droonirünnak. Kiievi Independent’i ajakirjanike sõnul kostsid 31. augusti öösel umbes kell 00.30 kohaliku aja järgi kesklinnas plahvatused. Viimase rünnaku tagajärgede kohta ei olnud kohe infot.
Taktika muutusena on Moskva viimase nädala jooksul üha sagedamini korraldanud Kiievi vastu päevasel ajal kamikaze-droonirünnakuid, hoides pealinna pidevas valmisolekus ning põhjustades õhuhäirete korduvat sisse- ja väljalülitamist. Pihta on saanud elumajad, ettevõtted ja muu tsiviilinfrastruktuur, kirjutas president.
venemaa kasutab üha rohkem reaktiivmootoriga droone, mille kiirus võib ulatuda 600 kilomeetrini tunnis ehk enam kui kolm korda suuremaks kui kolbmootoriga Shahedi droonidel.
„Praegu on Venemaa taktika Ukraina ja ukrainlasi kurnata – eelkõige meie inimesi,” ütles Zelenski oma õhtuses pöördumises, märkides, et Moskva väed saatsid viimase nelja päeva jooksul teele ligi 1500 drooni. venemaa suurendab oma reaktiivmootoriga droonide – Geran-4 ja Geran-5 – tootmist, samal ajal kui Ukrainal on tundidepikkuste rünnakute ajal raskusi nende alla tulistamisega. „Kõige keerulisem ülesanne on reaktiivmootoriga droonide tõrjumine. Praegu kaitsevad meie vastu neid peamiselt lahingulennukid,” lisas president.
Samal ajal, kui Ukraina otsib jätkuvalt tõhusat kaitset reaktiivmootoriga droonide vastu, ütles Ukraina uus kaitseminister Jevhen Hmara 29. augustil ajakirjanikele, et Ukraina on katsetanud nelja võimalikku püüdurdrooni venemaa reaktiivmootoriga Shahedi droonide vastu. „Neli ettevõtet on välja töötanud vastavad püüdurdroonid ning ühel ettevõttel on kõige edukam tehnoloogia,” lõpetas Zelenski oma õhtuse pöördumise. „Sel sügisel peame andma vastuse ja tõstma tõrjumise määra tunduvalt üle 90 protsendi.”
Viimase nädala jooksul lasi venemaa Ukraina vastu välja ligi 2000 ründedrooni, rohkem kui 1600 liugpommi ja 31 raketti, sealhulgas Põhja-Korea ballistilisi rakette. See tähistab rünnakute sagenemist.
PepsiCo teatas oma tootmisüksuse kahjustustest Mõkolaivi oblastis 29. augustil, rünnakus keegi vigastada ei saanud. Täna öistes venemaa rünnakutes küll hukkunuid polnud, aga vigasaanuid üle Ukraina siiski jagus.
2. Esmalt eilsest ööst: Ukraina relvajõud (VSU) ründasid 30. augusti öösel Leningradi oblastit. Kiriši linna tööstuspiirkonnas puhkes tulekahju, teatas kuberner aleksandr drozdenko.
Pealtnägijad teatasid, et mehitamata õhusõidukid tabasid Surgutneftegazi naftatöötlemistehast „Kirišinefteorgsintez” („Kinef”) – üht venemaa suurimat naftatöötlemistehast, mille tootmisvõimsus on 20 miljonit tonni aastas. Reutersi andmetel moodustas see naftatöötlemistehas viimastel aastatel umbes 7% kogu venemaa naftatöötlemisest.
Samuti ründasid Ukraina relvajõud Krasnodari krais asuvat Jeiski sõjaväelennuvälja. Ukraina seirekanal Exilenova+ kirjutas pealtnägijatele viidates, et pärast rünnakut toimus objektil sekundaarne detonatsioon ning plahvatused jätkusid vähemalt tunni jooksul. NASA FIRMSi satelliiditeenus registreeris lennuvälja piirkonnas kaks tulekollet, sealhulgas ühe lennundustehnika varustuse laos.
Lisaks toimus Brjanski oblasti vastu suunatud droonirünnakute ajal piirkonna pealinna Bežitski rajoonis plahvatus – Postovaja tänaval maja nr 154 lähedal, tuvastas Astra.
Sellest kohast 4–5 kilomeetri kaugusel asuvad Brjanski elektromehaaniline tehas ja Brjanski autotehas. Brjanski elektromehaaniline tehas toodab sõjalist raadioelektroonikat, sealhulgas elektroonilise sõjapidamise komplekse „Krasuhha”, raadiokontrolli- ja raadioside luurejaamu ning lennukite radarisüsteemide komponente.
Brjanski autotehas toodab spetsiaalseid suure läbivusega ratastel šassiisid ja vedukeid ning kuulub alates 2015. aastast õhu- ja raketikaitsesüsteemide kontserni „Almaz-Antei”. Brjanski oblasti võimud seda rünnakut ei kommenteerinud.
Eile õhtul teatati Telegrami kanalites, et Belgorodis tabati ühte Ozoni sorteerimiskeskust, sealset soojuselektrijaama, teletorni kandis ülekande taristut jne. Olla hukkunuid.
3. Kursk: rindejoonel muutusteta.
4. Harkiv: rindejoonel muutusteta. Tahet edeneda, on vene poolel siiski palju…
5. Kupjansk-Kreminna: tundub, et Kupjanskist põhja pool on Ukraina omad suutnud nihutada mitmes kohas oma eesmisi possasid edasi Oskli jõe poole vähendamaks vene soldatite valgumist Kupjanski linna.
Hetkel arvamusel, et Ukraina üritab linna puhastada droonide ja kaudtulega, hoidmaks elavjõudu. Linnast lõunapool on pisu vene poolel õnnestunud edeneda Oskili jõe idakaldal, aga ei miskit erilist ja võib-olla vaid ajutiselt.
Lõmani suund ok, aga üha kasvava drooni ja kaudtuletöötluse all ehk siis ootab siingi tugeva konveieri algust Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal.
6. Siversk: olukord on hakanud uuesti halvenema ja tundub, et suurema koosseisuga infiltreeruda üritavad grupid on hakanud uuesti hõivama positsioone maastikul ning olukorra teeb keeruliseks reljeef, kus üks hea possa maastikul suudab kontrollida päris suurt ala ning kõlakad, et Ukrainal olla tekkimas siin sektoris ressurssidega muresid, teevad olukorra muret tekitavaks…
7. Bahmut: tundub, et Ukraina omad siiski ei taha nii lihtsalt Kostjantõnivkas loobuda. Linna kaotus halvendaks oluliselt Ukraina kaitseliinide toimet ülejäänud tööstuslinnade komplekti suunal. vene droonivideotest on näha, et Ukraina on suutnud uuesti edeneda linna kummalgi küljel (linnast kaugemal) ning on haanud tulema uusi videosid vene droonide rünnakutest Ukraina võitlejate suunal Kostjantõnivka linnas sees.
8. Donetsk: näha on vene poole surve tugevnemist põhja ja loode suunal ning tundub, et vene pool üritab kolmest suunast samaaegselt suruda Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal. Õnneks on hetkel pidama saadud ja suudetud hoida uusi saadud alasid selles varasemas vastikus vene kombitsas, mis ohustas nii Kostjantõnivka kui Kramatorski suunda.
9. Lõunarinne: idalõigus jätkub vene poole aktiivne tegevus aga lai hall ala toob omad mõjud, mida hetkel vist vene pool murda ei suuda. Nimelt ollakse liialt pikalt Ukraina droonide töötluse all sinna üldse jõudmaks ja nn jalavaeva vähendamiseks kasutatakse erinevaid transpordivahendeid (ATV, sõiduauto, väiksemad kuudi- ja kastiautod jne), kuhu pannakse peale 4-9 soldatit ja eks sihtmärgid tänu sellele lihtsamini leitavad.
Huljapole kandis on jooksva seisu tuvastamisega ka keeruline, sest osa vene poole tegevustest ongi lippude lehvitamised, kus puudub tahe päriselt kuskil hetkel kand maha saada.
Nii hästi ei lähe Orihivi linna suunal ja vene poole kand on vist üha tugevamalt linna kaguosas maas… Sektori läänelõik on soldatite tegevuses poolest päris rahulik koht aga pommiatmist kõigega jagub siiski väga palju.
10. Herson: muutusteta.
11. Lääneriigid relvastavad Moldovat ja valmistavad seda ette sõjaks venemaaga, ütles venemaa suursaadik Chișinăus oleg ozerov intervjuus TASSile. „Ametliku Chișinău suund kiirendatud militariseerimisele on tingitud eranditult läänepoolsete eestkostjate huvidest, kes janunevad täitumatu lootusega venemaa strateegilise lüüasaamise järele ning väidavad, et valmistuvad 2030. aastaks venemaaga relvastatud vastasseisuks,” ütles diplomaat.
Ta lisas, et Lääs kasutab juba praegu Moldova territooriumi Ukraina relvajõudude (VSU) huvides ning see „ei saa kohalikes elanikes mitte muret tekitada”. ozerovi sõnul on jutt droonide komponentide, droonivastase varustuse ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide tootmisest ning droonioperaatorite väljaõppest. Lisaks rõhutas diplomaat, et Lääs rakendab Moldovas tema väitel sama skeemi, mida kasutati Ukraina puhul.
„Ajalugu näitab paljude näidete varal, et Lääs on sõjaliste konfliktide tulekeerisesse põhimõttelagedalt paisanud eelkõige oma satelliite. Me näeme selle strateegia kurba rakendamist Ukrainas, mida euroatlantilised eliidid aastaid ette valmistasid meie riigile maksimaalse kahju tekitamiseks vajaliku kahuriliha rolliks,” selgitas suursaadik. Ta märkis, et lääneriigid tema hinnangul relvastavad Moldova armeed, tugevdavad sõjalist taristut ja saadavad vabariiki NATO instruktoreid.
Lisaks süüdistas Ozerov lääne valitsusväliseid organisatsioone russofoobsete meeleolude levitamises ja ajaloo ümberkirjutamises. „Kõiki neid suundumusi analüüsime me põhjalikult. Erilise tähelepanuga jälgime olukorda vabariigi venekeelsete kodanike õiguste järgimise või rikkumisega,” märkis ta.
Augusti keskel avaldas New York Times uurimuse, mis põhines Moskva juhiste järgi tegutsenud aktivistidega, Moldova, Euroopa ja USA eriteenistuste esindajatega tehtud vestlustel ning tuhandete dokumentide analüüsil.
Väljaande andmetel käsitleb kreml Moldovat järgmise sihtmärgina pärast Ukrainat. Allikate hinnangul on Ukraina kremli prioriteetide nimekirjas esikohal ja Moldova järgmisel kohal. Allikate sõnul loodab putin võtta kontrolli alla Ukraina lõunaosa, et rajada maismaakoridor, mis ühendaks venemaa Moldovaga.
12. Lühiuudised
Mustal merel kamikaze-drooni rünnaku alla sattunud vene kuivlastilaev uhuti Istanbuli lähedal kaldale. Ankrusse jäänud alus muutus kiiresti kohalikuks vaatamisväärsuseks, kus rannajoonele kogunesid inimesed kahjustatud laeva vaatama.
kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et Trumpi, putini ja Zelenski kolmepoolne kohtumine on võimalik ainult juba saavutatud kokkulepete vormistamiseks. „Selline kohtumine on võimalik ainult kokkulepete kindlustamiseks. Kokkulepped ei ole mingi primitiivne tehing,” ütles peskov. Ta lisas, et Moskva on endiselt avatud venemaa-Ukraina läbirääkimiste uuendamisele Türgis, kuid väitis, et sellisteks kõnelusteks pole praegu mingeid eeltingimusi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
