Sõja ülevaade: 1643. päev - Ukraina oli eile edukam, aga lihtne pole kuskil...

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 24. august 2026:

Ukraina oli eile edukam, aga lihtne pole kuskil…

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Langenud droonirusud kukkusid eralasteaia peale.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: muutusteta rindejoones.

8. Donetsk: Ukraina kärpis tuntavalt eenduvat kombitsat.

9. Lõunarinne: vist nii ja naa, ega ma päris täpselt selgust saa…

10. Herson: muutusteta.

11. Lääne luure: kreml on alustanud piirkondades sõjaväeõppusi uue mobilisatsiooni ettevalmistamiseks.

12. putini esindaja riigiduumas teatas suurenevast kontrollist internetis ja sõnumsiderakendustes leiduva teabe üle.

13. Deutsche Welle: sabotaažide arv Euroopa relvatehastes kasvab

14. Lühiuudised

Täna, 24. augustil, tähistatakse Ukraina iseseisvuspäeva (День Незалежності України), mis on riigi tähtsaim riigipüha. See tähistab Ukraina 1991. aastal taastatud iseseisvust ja riigi suveräänsust.

Zelenski tänas Ukraina Põhjala ja Balti partnereid juhtimise ja ühtsuse eest, öeldes, et nende koostöö tugevdab Ukraina ühist kaitset liitlastega ja aitab kaasa kogu Euroopa julgeolekule.

Kevad-suvine vene poole pealetung jätkus ning ikka töötab väikeste infiltreeruda püüdvate gruppide tihe konveier. Sektoriti suuremaid aktiivuse kõikumisi polnud aga ootel, kunas mõnel vene kindralil villand saab ja suurema massiga kas ühes kolonnis või väiksel lõigul mitmete suurema arvuliste kolonnidega uuesti üritab…

Jätkuvalt on väga kõrged vene kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuse tabamisel ehk siis seni suudab Ukraina õigeaegselt leida ja hävitada paljut rinde läheduses.

Süvarünnakutes on seni juba üle kuu olnud aktiivsem Ukraina ja sihtmärkide paljusus venemaal annab selleks ohtralt võimalusi. Esmalt venemaal pole nii palju õhutõrje võimekust, et katta kogu võimalikku rünnakuala koos lähenemisteedega. Lisaks on võimalike tasuvate rünnakuobjektide nimekiri nii pikk ja kirju, et enne saab ööpäev läbi kui kirja saaks. Küll kipub arvama, et pisu võib-olla vähenenud keskmaadroonide töötlus, aga võib-olla ei leia seda infot suure massi seest lihtsalt üles…

1. venemaa ründas 23. augustil Sumõ oblastis USA rahvusvahelisele toiduainetööstusettevõttele Mondelez International kuuluvat tehast, teatas välisminister Andri Sõbiha. Sõbiha sõnul tabasid Trosjantsis asuvat tehast kaks vene drooni, kahjustades hoonet ja vigastades mitut töötajat. Hukkunutest ei teatatud.

vene droon ründas Lozova-Harkivi reisirongi, tappes ühe naise ja vigastades kuut inimest.

Lisaks anti teada, et eile õhtuse vene droonirünnakuga Harkivi kandis hukkus kolm inimest.

24. augusti öösel Konotopis Sumõ oblastis toimunud venemaa droonirünnak hävitas bussidepoo, jättes suurema osa linnast bensiinita ja liinibussideta.

2. Ukraina relvajõudude droonid jõudsid esimest korda Arhangelski oblastini, mis asub Ukraina piirist ligikaudu 1900 km kaugusel. Nagu teatab seirekanal Supernova+, rünnati esialgsetel andmetel Plesetski kosmodroomi – venemaa ainsat tegutsevat sõjaväe kosmodroomi. Seal on korduvalt katsetatud uusimat mandritevahelist ballistilist raketti „Sarmat”. Lisaks saadeti sealt 2026. aastal mitu korda edukalt orbiidile sõjaliste satelliitide ja kosmoseaparaatidega kanderaketid „Sojuz-2” ja „Angara” ning satelliidid venemaa kaitseministeeriumi poolt Starlinki analoogina käsitletavasse „Rassveti” orbitaalkonstellatsiooni.

Eile hommikul kuulutati Arhangelski oblastis välja droonioht. Kuberner aleksandr tsõbulski kutsus elanikke varjuma ning hoiatas mobiilse interneti väljalülitamise eest. Rünnaku tagajärgedest ta ei teatanud. Päev varem märgati droone esimest korda Pinega piirkonna kohal. Piirkonna juht ljudmila kolik teatas, et rünnaku sihtmärkideks olid strateegilised objektid. Kokku hävitati oblasti territooriumi kohal 40 drooni.

Ukraina väed ründasid juba kolmandat järjestikust ööd venemaa e-kaubandushiiglase Ozon kolme logistikakeskust. Seirekanalite teatel tabasid rünnakud 24. augustil ka mitmeid teisi objekte, sealhulgas okupeeritud Krimmis.

venemaa lõunaosas Krasnodari linnas süttis Ukraina rünnaku ajal vene kodukaupade jaemüüjale Kuchenland kuuluv objekt, teatas sõltumatu vene Telegrami kanal Astra.

Krasnodari krais toimunud ulatusliku droonirünnaku käigus hukkus kaks last ja üheksa sai vigastada, sealhulgas seitse last. Drooni rusud (põhjuseks vene enda õhutõrje ebaprofessionaalne töö, kus ei arvestata drooni tabamuse hetkel võimalikku alla kukkumise alaga) kukkusid Krasnodari eralastekeskusele. Kaks last hukkusid ja seitse last saavad ravi. Ka kaks täiskasvanut viidi haiglasse, teatas kuberner kondratjev. Drooni rusud kahjustasid elamuid ja ehitamisel olevaid kõrghooneid. Samuti puhkes tulekahju laos ja päästjad töötavad tulekahju kustutamise nimel.

Samal ajal rünnati lähedalasuvas Adõgee Vabariigis Enemi küla lähedal venemaa veebikaubandushiiglase Ozon logistikakeskust, teatas Exile Plus.

Veel üks Ozoni logistikakeskus Stavropoli krais Nevinnomõsski linnas süttis pärast Ukraina vägede rünnakut, teatas Telegrami kanal Exilenova Plus.

Kolmas Ozoni objekt süttis Dagestani Vabariigis Tjube asulas pärast tabamust, teatas Exilenova Plus.

Okupeeritud Krimmis puhkes pärast kokku nelja rünnakut tulekahju radariseiresüsteemi asukohas, teatas Ukraina-meelne Telegrami kanal Crimean Wind. Lisaks anti teada teistestki sõjaväega seotud alade ründamisest poolsaarel.

3. Kursk: põhiliselt ikka piirilähedased tegevused ja mitmetes Ukraina piirilähedastes külades on vene pool kand pikemalt maas.

4. Harkiv: rindejoonel muutusi ei tuvastanud. vene pool surub korraga mitmes kohas ja seob sellega edukalt päris suurt hulka Ukraina väge.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski piirkonnast on õigete teadete saamisega miski pärast keeruline (arvatavalt olukord sama) aga on infokildudest näha, et vene poole droonindus on muutunud palju-palju tihedamaks.

Lõmani suunal ok.

6. Siversk: vene konveier küll töötab tihedalt, aga eelmise nädala jooksul on miskit muuutnud paremaks, sest enam ei tule neil uusi edenemisi ja kahtlustab, et mitmed varasemad uued eesmised possad on ka eksistentsi lõpetanud. Küll anti teada, et siia piirkonda on lisandunud täiendavad vene drooniüksusi ehk siis ei miskit lihtsamaks.

7. Bahmut: jätkub Ukraina vägede välja surumine Kostjantõnivkast ja Ukraina blogijate hinnagul neil pole piisavalt inimjõudu, et seda peatada. Rindejoone muutusi siiski ei tuvastanud.

8. Donetsk: lõpuks ka eduteateid selle vastiku sektori põhjalõigus oleva eenduva kombitsa suunal, mida oluliselt suutsid Ukraina omad kärpida. Kogu info tugineb vene droonide videodele, kuidas nad sealseid külasid ja nende ümbrusi pommitasid ehk siis Ukraina omad sinnani oma alade puhastamisega jõudsid. Sellega pisu vähendati survet küll Kostjantõnivkale, aga põhiline, hakati vähendama ohtu nii Kramatorsk-Kostjantõnivka kui Kramatorsk-Dobropilja maantee suunal, mis kumbki on oluline Ukraina kaitse tuiksoon.

Mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: lõiguti on olukord üllatavalt erinev.

Esmalt idalõigul. Ala, mille Ukraina omad suutsid selle aasta jooksul esmalt vabastada, siis suures osas seal vene pool lippe lehvitada on jätkuvalt nn segane ala, kus arvavalt on kummagi poole possad risti-rästi ning hea uusidena tuleb infokilde, et Ukraina jätkab ka mehitatult alade puhastamist.

Huljaipole kandis pole mitmel päeval vene poole edenemisi tuvastanud ning panus vist Ukraina edukal droonindusel, mille mõju soodustab suur osa suurtest avatud aladest.

Orihivi linna suunal on vist nii ja naa. Pole täpsemalt selgust, kas ja mis mahus võib olla vene poole mehitatus linna serval. Kirjutatakse nii ja naa.

Sektori läänelõigus pole pikalt enam rindejoone muutusi olnud ja paneb pikalt kukalt kratsima, miks vene pool enam pole sel lõigul aktiivne. See ei tähenda vene poole kaudtule, drooninduse ja lennunduse tiheda töötluse puudumist…

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: vene sõjaväelased on hakanud kontrollima piirkondade valmisolekut mobilisatsiooniks. Üks selline õppus toimus Kaliningradi oblastis, kus harjutati kohalike elanike värbamise, majutamise, toitlustamise ja relvastamise protseduure, teatasid Lääne luureteenistuste esindajad väljaandele Wall Street Journal. Nende sõnul toimuvad samalaadsed üritused kogu venemaal. Allikate hinnangul võib kreml kuulutada välja uue mobilisatsiooni, et täiendada Ukrainas sõdiva armee ridu pärast riigiduuma valimisi, mis toimuvad 18.–20. septembril.

USA ja Euroopa ametnike hinnangul on venemaa kaitseministeeriumil viimastel kuudel üha raskem värvata piisavalt lepingulisi sõjaväelasi, et korvata kaotusi. Ukraina ulatuslik droonide kasutamine on aga vähendanud Vene rindesõdurite eeldatavat eluea pikkust kuni „minutite, päevade või nädalateni”. Ametnike hinnangul võib isikkoosseisu nappus jätta putinile vähe muid võimalusi peale uue mobilisatsioonilaine väljakuulutamise, kuna ta soovib endiselt saavutada kontrolli kogu Donbassi üle.

Värbamine võiks tugevdada vene vägede positsioone ja kiirendada nende edasiliikumist Kramatorski ja Slovjanski suunas – need on kaks viimast suuremat Donetski oblasti linna, mis on Ukraina kontrolli all. Kui mobilisatsioon aga kuulutatakse välja enne talve, mil sõjategevus tavaliselt aeglustub, jääb sellise sammu praktiline mõju ebaselgeks.

„Ma ei arva, et sellest saab venemaa jaoks sel aastal otsustav tegur, sest praeguseks on juba liiga hilja. Kuid see võib mängida rolli 2027. aastal,” ütles Carnegie fondi vanemteadur Michael Kofman. Tema hinnangul oleks putin pidanud mobilisatsiooni välja kuulutama mitu kuud tagasi, kui ta lootis vallutada ülejäänud Donbassi juba sel aastal.

venemaa sotsioloogiateenistuste küsitluste kohaselt on elanikkonna entusiasm sõja suhtes viimastel kuudel vähenenud, mis tekitab võimudele uusi poliitilisi riske. Lisaks langeks ulatuslik mobilisatsioon raske rahalise koormana niigi raskustes venemaa majandusele. Jaanuarist juulini ulatus föderaaleelarve puudujääk 6,455 triljoni rublani ehk 2,8%-ni SKP-st, ületades 1,7-kordselt võimude kogu aastaks kavandatud puudujääki.

„venemaa paneb oma tuleviku sõjaliste saavutuste nimel veelgi rohkem kaalule,” ütles konsultatsioonifirma Eurasia Group direktor Aleksandr Koljandr. Tema sõnul peab riik uusi sõjaväelasi toitma, majutama, relvastama ja neile palka maksma, samal ajal kui nad lahkuvad juba praegu tööjõupuuduse käes vaevlevalt tööturult. See tekitaks eelarvele tohutu koormuse.

Pärast 2022. aasta mobilisatsiooni, mis põhjustas sadade tuhandete venelaste põgenemise riigist, püüdis kreml vältida järsku ja ulatuslikku värbamist. Nüüd võimaldab sõjaväekohustuslaste arvestuse süsteem võimudel saata potentsiaalsetele sõjaväelastele teateid järk-järgult, mis aitab vähendada massilise paanika riski. „Neil on lihtsam konna aeglaselt keeta, kutsudes inimesi väikeste partiidena. See ei ole üldse sama, mis 2022. aastal,” ütles vene analüütik Aleksei Jussupov.

Samas on kuulujutud uuest mobilisatsioonist juba suurendanud venelaste muret ning inimesed on hakanud aktiivselt otsima võimalusi riigist lahkumiseks. venemaa maismaapiiril Gruusiaga – mis on üks populaarsemaid ümberasumise sihtkohti – on taas tekkinud järjekorrad. venemaa tolliteenistus teatas, et augusti keskpaigas läbis Ülem-Larsi piiripunkti üle 20 000 inimese päevas.

12. Moscow Times: venemaa võimud kavatsevad karmistada piiranguid Ukraina rünnakute tagajärgi ja muid sõjaga seotud sündmusi käsitleva teabe levitamisele. Jutt käib internetis ja sõnumirakendustes avaldatavast infost, ütles venemaa presidendi täievoliline esindaja riigiduumas garri minhh uudisteagentuurile TASS.

Tema sõnul saab seadusandliku töö üheks prioriteediks kõik, mis puudutab erioperatsiooni (SVO) kajastamisega seotud teavet. „Loomulikult püüame vähendada infolekkeid – mis juhtuvad rumalusest või läbimõtlematusest, kui inimesed teevad seal peaaegu et hävitatud objektide taustal selfisid,” ütles minhh.

Samuti teatas ta plaanidest propageerida meedia ja teiste infokanalite kaudu „vaimseid ja moraalseid väärtusi“. minhh rõhutas, et võimud loodavad sel viisil kujundada noortes ja täiskasvanutes toimuvast õige arusaama. „Siin on väga oluline, et selle positiivse materjali sisu ja esitusvorm moodustaksid mingisuguse ühise ressursi, mis töötaks meie ühiskonna ja riigi hüvanguks,” märkis presidendi täievoliline esindaja.

Lisaks infokontrolli tugevdamisele nimetas minhh seadusandliku tegevuse prioriteediks ka riigikaitse valdkonna.

Varem teatasid väljaande Verstka allikad võimumeelsetes meediakanalites, et presidendi administratsioon keelas kontrollitavatel meediaväljaannetel kajastada Ukraina rünnakute tagajärgi venemaal. Nende sõnul anti selline korraldus juuni teises pooles, kuna kremlile ei meeldinud, et kahjustatud objekte näidati propagandas kõikvõimalikest vaatenurkadest ja igale maitsele.

Droonirünnakute tagajärgede avaldamise keelud kehtivad vähemalt 65 venemaa piirkonnas, sealhulgas Moskvas ja Peterburis ning Kesk-, Volga ja Lõuna föderaalringkonna territooriumidel. Kaug-Idas on piirangud kehtestatud Primorski ja Taga-Baikali krais ning Sahhalini oblastis. Siberis kehtivad need Irkutski, Kemerovo ja Novosibirski oblastis, Altai krais ja Tõvas. Uuralites Sverdlovski ja Tjumeni oblastis.

venemaal on inimesi korduvalt kinni peetud selle eest, et nad on internetis avaldanud videoid rünnakute tagajärgedest. Neid on sunnitud kaamera ees vabandama või neile on määratud trahve. Mitmes piirkonnas, sealhulgas Omski oblastis, kus droonid ründasid naftatöötlemistehast, ähvardasid julgeolekujõud selliste publikatsioonide eest algatada kriminaalasja riigireetmise süüdistusega.

13. venemaa soovib külvata NATO liitlaste vahel lahkhelisid. Moskva värbab Euroopas kuritegelike ühenduste liikmeid, et tekitada kahju kaitsetööstuse ettevõtetele ja testida NATO valmisolekut vastutegevuseks, kirjutab Telegraph.

venemaa korraldab kogu Euroopas sabotaažiakte relvatehastes ning värbab kohalike kuritegelike ühenduste liikmeid, et kahjustada kaitsetööstuse ettevõtteid ja kontrollida NATO valmisolekut vastumeetmeteks. Sellest teatas pühapäeval, 23. augustil Briti ajaleht Telegraph.

Luureteenistuste esindajate hinnangul on need rünnakud tõenäoliselt kavandatud nii, et need ei tooks kaasa Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 rakendamist.

Eesti, Itaalia, Bulgaaria ja Tšehhi

Nii peeti Lätis kinni kolm inimest, keda kahtlustatakse 15. augustil Tallinnas kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics hoone tahtlikus süütamises. Kaks neist võeti vahi alla (njah, kolmas ka vahi all). Sellest teatas 19. augustil Eesti riigiprokurör Gardi Anderson. Ettevõte tarnib Ukraina relvajõududele mehitamata maismaasõidukeid.

Lisaks toimusid augustis suured plahvatused relvatööstusettevõtetes Itaalias ja Bulgaarias, meenutas The Telegraph.

Varem sel aastal hävitas tulekahju peaaegu täielikult Tšehhi tehase, kus toodetakse Ukrainale droone ja termokaameraid. Kahtlustatavana peeti kinni neli inimest.

Moskva soovib NATO liitlaste vahel lahkhelisid külvata

Samas jätab venemaa rünnakupaikadele väga harva tõendeid, mis võimaldaksid neid otseselt Moskvaga seostada, märgib väljaanne.

Telegraphi andmetel loovad venemaa relvajõudude kindralstaabi luurepeavalitsuse (GRU) ohvitserid sidemeid kuritegelike ühenduste kontaktidega, kes tegutsevad sihtriikides vahendajatena, kasutades selleks sõnumirakendusi, näiteks Telegrami.

Seejärel jagavad vahendajad ülesandeid kohalikele värbajatele. Neile makstakse krüptovaluutas ning sageli ei pruugi nad isegi teada, et töötavad Moskva heaks, mille eesmärk on külvata NATO liitlaste vahel lahkhelisid, kirjutab ajaleht.

Samas ei ole mitmed Euroopa riigid, näiteks Itaalia ja Saksamaa, sageli valmis juhtumeid Moskvale omistama, kuna kardavad konflikti eskaleerumist, kirjutab väljaanne. Selle taustal kogub venemaa luureandmeid selle kohta, kui kaugele ta võib minna, testides alliansi kannatlikkuse piire.

NATO peasekretär Mark Rutte on varem korduvalt hoiatanud venemaad, et sellised sabotaažiaktid on hoolimatud ja ohtlikud, ning kutsunud üles tagama alliansi reaktsiooni selguse, kiiruse ja otsustavuse, meenutas väljaanne.

14. Lühiuudised

Ukraina valmistub vangide vahetuse teiseks etapiks venemaaga, ütles HURi pressiesindaja Andri Jusov. 19. augusti vahetuse käigus toodi tagasi 103 Ukraina sõjaväelast ja see oli alles esimene etapp; Jussovi sõnul peaks järgmine vahetus olema suurem, kui kõik läheb plaanipäraselt.

venemaa välisminister hoiatas järjekordselt Euroopat Ukraina toetamise osas, öeldes, et Moskva võib käsitleda Euroopa osalemist venemaa-vastastes rünnakutes kui sõjas osalemist. Ta väitis ka, et NATO ja EL-i riigid püüavad juba ennetavalt vastutusest distantseeruda.

Iraan teatas pühapäeval, et laevad, mida ta süüdistab Hormuzi väinas transiidieeskirjade rikkumises, seisavad silmitsi piirangutega nagu trahvid, kinnipidamine või konfiskeerimine.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.