Sõja ülevaade: 1641. päev – kremli verejanu ikka tõuseb…
Avaldatud: 22 august, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. august 2026:
rindel oli enam-vähem ok (Ukraina vaatest) ning kremli verejanu ikka tõuseb…
1. Terrorist on terrorist.
2. Ozon, mis on Wildberriesi peamine konkurent venemaal, tabamuse sai.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kipub arvama, et Kupjanski linna tugevam vallutamise katse on tulemas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta, aga mingi kahtlus on hakanud kerkima.
11. Telepropagandat usaldavate venelaste osakaal on langenud ajalooliselt madalale tasemele.
12. putin hülgas oma Sotši residentsi droonide kartuses.
13. Musta mere sadamate blokaadi tõttu on venemaa nisueksport langenud 16 aasta madalaimale tasemele.
14. Lühiuudised
Ukraina sõjavägi on saanud kätte Alexa Spatiumi, oma esimese Ukraina reaktiivmootoriga tõrjedrooni. See on välja töötatud Geran-3, Geran-4, Geran-5 ja Shahed-131 mehitamata õhusõidukite hävitamiseks ning suudab tulistada ka luuredroone, helikoptereid ja muid individuaalseid sihtmärke. Tõrjedroon kasutab turboreaktiivmootorit, suudab lennata madalalt kuni keskmisel kõrgusel, stardib mobiilselt katapuldilt minutitega ja saab pärast missiooni mittetäitmist uuesti kasutusele võtta.
Jätkuvalt suudab Ukraina saata teele rohkem droone kaugustesse kui vene pool ja tabada võimalikult vähe inimohvreid selle käigus…
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 202 lahingukokkupõrget. Jälle ei suutnud vene pool saata teele rohkemat kui enam-vähem tavaliselt ehk siis mured üha tihedamalt edasi saadetavate üksuste reastamisel vene pool vaevavad. Jah, eks kahtluse uss ka kuskil vingerdab, et äkki koondatakse mitmetes lõikudes siiski suuremaid, et vaatamata võimalikele ülisuurtele kaotustele siiski suudetakse mingigi läbimurre saada. Senine suurte kaotuste liialt aeglane edenemine ei saa meeldida ei vene poole sõjalistele juhtidele kõrgematel tasanditel ega kremlile. Kui suudetakse selliseid koondamisi teha varjatult mitmeis paigus, siis on võimalus, et suudetakse lihtsalt Ukraina ressurss lõigus ära kulutada ja tekiks nn vaba maa edenemiseks. Eks kõikse keerulisem ole see varjatult suurema üksuste koondamine/reastamine sest ega Ukraina luure maga…
Väga tugev surve jätkus Harkivi ja Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal. Mujal pigem kas tavapärane (madal) või isegi langes. Taktikas muutusi pole tuvastanud ning enamus vene soomust hävitatakse ikka kuskil possadel paiknemas ja mis on huvitav, seda soomust paigutatakse tihti võimalikult sügavale kaevesse (ikka miskit peal ka tehnika varjamiseks) ning sellel puudub võimalust sealt midagigi mõjutada ehk siis kartus, et soomus leitakse ja hävitatakse on suurem kui lootus soomuse abile rindejoonest kaugemal selle toetusele.
Eile viis vaenlane läbi 96 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 280 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 953 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3136 kaudtulelasku, millest 35 puhul kasutati mitmekordseid raketisüsteeme. Kahjuks ei näe juba pikalt tapjadroonide arvu langemist alla 10 tuhande. Jätkuvalt on kõrged igasuguse vene sõjatehnika ja veokite tabamised.
1. vene armee ründas 21. augusti pärastlõunal Krõvõi Rihi kaubanduskeskust. Dnipropetrovski oblasti sõjaväevalitsuse juhi Oleksandr Ganža sõnul on Krõvõi Rihi kaubanduskeskusele suunatud venemaa rünnaku ohvrite arv tõusnud 14-ni. Ta ütles, et vigastada sai 121 inimest, sealhulgas 22 last. Vigastatutest 29, sealhulgas viis last, on raskes seisundis. Njah, selline keskpäeval kaubanduskeskuse ründamine on tahtlik soov tappa ja vigastada võimalikult paljusid tsiviilinimesi. Ringlevates videotes on näha, et sahedi drooni ei olnud tabatud ning kaubanduskeskust tabas vähemalt kaks drooni poole tunnise vahega.
21. augusti õhtul algatasid okupandid Mõkolaivi oblastis õhurünnaku, milles hukkus neli inimest, sealhulgas kolm 11- ja 12-aastast last. Mõkolavi oblasti riikliku administratsiooni esimees Heorhi Rešetilov teatas, et vene Shahedi rakett tabas hoonet, kus asusid pood, postkontor ja apteek. Teatatakse, et hukkusid kaks 11-aastast poissi, 13-aastane poiss ja 30-aastane mees. Teine inimene, 36-aastane naine, sai vigastada ja viidi haiglasse.
Ukraina õhuvägi teatas, et laupäeva, 22. augusti õhtul ründas vene armee Kiievit ballistiliste rakettidega. Pärast õhurünnakuhoiatuse andmist kuuldi Ukraina pealinnas vähemalt viiest võimsast plahvatusest koosnevat seeriat. Vähemalt üks inimene hukkus.
Ukraina meedia teatas ka plahvatustest Tšernihivis ja Mõkolaivis. Lisaks algatasid vene väed 22. augusti öösel droonirünnaku Kušugumi küla vastu Zaporižja rajoonis. Droonirünnakus hukkus üks inimene ja haavati veel nelja, kirjutas Zaporižja oblasti sõjaväevalitsuse juht Ivan Fedorov oma Telegrami kanalil.
2. 21. augusti öösel toimunud rünnakut venemaal Permis asuva naftatöötlemistehase vastu. Perm asub Ukrainast ligikaudu 1500 kilomeetri kaugusel.
Ukraina sõjavägi korraldas väidetavalt 22. augusti öösel rünnaku Samaara oblastis (900 km kaugusel Ukraina piirist), tabades olulist naftatöötlemistehast ning ka kaubanduslikku logistikakeskust, teatasid venemaa Telegrami kanalid.
Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel on väidetavalt näha paksu musta suitsu tõusmas Novokuibõševski naftatöötlemistehase kohal pärast väidetavat rünnakut. Tehase töötlemisvõimsus on 8,8 miljonit tonni naftat aastas, mis teeb sellest ühe venemaa kümnest suurimast naftatöötlemistehasest.
Hiljem öö jooksul nähti suurt tulekahju ka naaberlinnas Tšapajevskis asuvas laos. Väidetavalt kuulub see rajatis venemaa e-kaubanduse hiiglasele Ozon, mis on Wildberriesi peamine konkurent venemaal.
3. Kursk: põhiliselt piiri ülesed tegevused ilma muutusi rindejoones toomata.
4. Harkiv: survet jagus nii piiri ääres kui sillapeade kasvatamiseks ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: tundub, et vene pool on oluliselt aktivviseerunud oma droonindusega Kupjanskist põhja pool lisaks tihedale kaudtule ja lennunduse tööle ning ootab suuremat survet sealt pooltia linna vallutamiseks.
6. Siversk: muutusteta rindejoones. Õige pisu tundub, et Ukraina on paremini suutmas leida neid infiltreeruvaid üksusi vaatamata suurematele metsadele ja reljeefile.
7. Bahmut: eile rindejoone muutusi küll ei tuvastanud aga väga tugev surve jätkus ning kipub arvama, et nii linna kui sealt põhja poole jäävate alade töötlus üle õhu kolmelt suunalt kiirendab Kostjantõnivka lõplikku langemist.
8. Donetsk: rindejoones muutusteta vaatamata tihedale vene poole survele.
9. Lõunarinne: vist muutusteta. Seni on keeruline leida tõest või nn võimalikku tõest infot sektori idalõigus toimuva kohta. Kipub arvama, et laia halli ala tõttu suhteliselt avatud aladel on kohati kummagi poole eesmised possad segamini.
10. Herson: muutusteta. Kas on paadirallid saanud läbi liialt suure tabamuse ohu tõttu või koondabki vene pool paate suuremaks tegevuseks ületamaks massiga Dneprit…
11. Moscow Times: venemaa riigitelevisioon, kus iga päev näidatakse tundidepikkusi Ukrainat käsitlevaid jutusaateid, veendes inimesi riigi majanduse edusammudes ja kutsudes üles kasutama Euroopa vastu tuumarelva, pakub venemaalastele üha vähem huvi.
Nende kodanike osakaal, kes peavad televisiooni usaldusväärseks teabeallikaks, on langenud kogu vaatlusajaloo madalaimale tasemele, selgub «Levada keskuse» küsitlustest. Juunis ütles 37% vastanutest, et usaldab televisiooni, juulis aga 39%.
Võrdluseks: 2013. aastal usaldas televisiooni „kõige enam riigis ja maailmas toimuvate sündmuste kajastamisel” 51% venemaalastest, 2016. aastal ulatus see näitaja 60%-ni. Ukraina-vastase sõja esimesel aastal pidas umbes pool venemaalastest televiisorist saadavat teavet usaldusväärseks, eelmisel aastal aga veidi üle 40%.
Venemaalastel on propagandast „kõrini” – selle „ebaadekvaatsusest, üleolevast toonist ja aastakümneid muutumatutest nägudest”, märkis politoloog Abbas Galljamov. Levada andmetel ületas esimest korda nende inimeste koguarv, kes usaldavad rohkem sotsiaalmeediat, internetti ja Telegrami kanaleid (44%), televisiooni vaatajaskonda. Seejuures teatas 19% vastanutest, et „ei usalda kedagi”.
Mediascope’i andmed kinnitavad, et kõik peamised propagandistlikud jutusaated kaotavad vaatajaid. Näiteks olga skabejeva saade „60 minutit” on viimase kahe aastaga kaotanud veerandi oma ulatusest: 20.–26. juuli 2026 nädalal oli selle vaatajaskonna hõlmatus 3%, samal ajal kui 2024. aasta juuli viimasel nädalal oli see 4%.
Esimeses kanalis eetris olev „Aeg näitab” on kaotanud umbes 17% vaatajatest: saate hõlmatus langes 2,3%-lt 1,9%-ni. Vaatajaskonna vähenemise poolest oli suurim kaotaja vladimir solovjov: tema saade „Pühapäeva õhtu” kaotas peaaegu 40% oma publikust – hõlmatus langes kahe aasta taguselt 2,9%-lt 1,7%-ni.
Selle tulemusena langesid nii „Aeg näitab” kui ka solovjovi saade Mediascope’i statistika järgi televisiooni 100 populaarseima programmi hulgast välja. Esisaja hulka jäi vaid skabejeva saade, mis paiknes 79. kohal – madalamal kui „Imede väli” ja REN TV vandenõuteooriaid käsitlevad dokumentaalfilmid.
Kodanikke propaganda vastu huvi vähenemine on Galjamovi sõnul üks kõige märgatavamaid protestipotentsiaali ilminguid. Levada andmetel arvas juulis 29% venemaalastest, et riigi asjad liiguvad „vales suunas” – peaaegu kaks korda rohkem kui 2024. aasta alguses. Samal ajal hindas 13% vastanutest riigi poliitilist olukorda „plahvatusohtlikuks”, mis on suurim osakaal pärast 2022. aasta mobilisatsiooni.
12. Moscow Times: putin ei ole juba peaaegu aasta aega külastanud üht oma lemmikresidentsi – Sotšis asuvat „Botšarov Rutšeid”. Enne tema algatatud sõda käis ta seal mitukümmend korda aastas, tähistades seal muu hulgas nii oma sünnipäeva kui ka kahe oma poja ema, endise võimleja Alina Kabajeva sünnipäeva. Hirm oma julgeoleku pärast on sundinud putinit kasutama soomusrongi, varjama oma asukohta identsete kabinetiruumide ja võltspresidendikolonnide abil ning tee Sotšisse on talle Ukraina droonide tõttu sisuliselt suletud – need tegutsevad nüüd aktiivselt Musta mere piirkonnas.
Viimasel sõjaeelsel aastal külastas putin Sotšit 24 korda, kirjutab Financial Times, viidates kremlin,ru andmetele. Kuid 2024. ja 2025. aastal tegi ta sinna vaid kaks reisi aastas. Viimati ilmus ta Sotšis avalikkuse ette 2025. aasta oktoobris. Seejärel ei reisinud ta peaaegu üldse venemaa piirkondadesse kuni käesoleva aasta juuli–augustini, mil ta külastas Uurali-taguseid linnu, kuhu Ukraina droonid peaaegu ei ulatu.
Enne sõda viibis putin Sotšis igal aastal vähemalt 20 korda ning rekordiline oli 2017. aasta, mil ta külastas linna 37 korda. Erandiks oli vaid pandeemia-aasta 2020, näitab Newsweeki koostatud graafik, mis põhineb venemaa meedia teadetel ja kremli andmetel. Isegi pärast sõja alustamist püüdis putin oma harjumusi mitte muuta ning 2022. aastal külastas ta „Botšarov Rutšeid” 13 korda. Seal võõrustas ta muu hulgas Türgi, Valgevene, Aserbaidžaani, Kasahstani ja Armeenia juhte.
Olukord muutus järsult kolm aastat tagasi, kui Ukraina mehitamata õhusõidukid hakkasid jõudma Sotšisse. putinile meeldis selles residentsis väga tähistada Kabajeva sünnipäeva – 12. mail, mida ta ei jätnud alates 2012. aastast kordagi vahele – ning ka oma sünnipäeva 7. oktoobril. Kuid 2023. aasta septembris ja oktoobris ründasid droonid Sotši lennujaama ja selle lähiümbrust. putin külastas tollal Sotšit veel 2023. aasta oktoobris, kuid pärast seda lõpetas peaaegu täielikult reisid „Botšarov Rutšeisse”.
Nüüd tegutsevad Mustal merel lisaks õhudroonidele ka Ukraina meredroonid, mis sundisid venemaa Musta mere laevastiku Krimmist lahkuma. Hiljuti tabasid droonid Novorossiiskis laevastiku lipulaeva – fregatti „Admiral Makarov”. 3. augustil kukkus Ukraina droon Gelendžiki lähedal rannale, mille tagajärjel hukkus seitse inimest ja umbes 60 sai vigastada. Gelendžiki lähedal asub ka niinimetatud putini palee, millest Aleksei Navalnõi rääkis 2021. aastal filmis alapealkirjaga „Suurima altkäemaksu ajalugu”.
Droonid ründavad nüüd praktiliselt kogu venemaa Euroopa-osa ning ulatuvad isegi Lääne-Siberini. Seetõttu mõtleb julgeolek järjest välja uusi viise riigijuhi varjamiseks. Näiteks presidentliku autokolonni sõit läbi Moskva on sageli pettemanööver, mille eesmärk on tähelepanu kõrvale juhtida – putinit ennast selles kolonnis ei pruugi olla, kirjutas New York Times.
13. venemaa nisu eksport võib augustis kujuneda selle kuu väikseimaks viimase 16 aasta jooksul, hindavad Soveconi analüütikud.
Nende arvutuste kohaselt suudavad teraviljaeksportijad augustis välismaale viia 2,2 miljonit tonni nisu – kaks korda vähem kui 2023. aasta augustis (4,5 miljonit tonni) ning 56% vähem kui viimase viie aasta selle kuu keskmine näitaja. Augustis on venemaa eksportinud vähem nisu vaid 2010. aastal, kui valitsus kehtestas põua tõttu teravilja väljaveokeelu.
Praeguseks on kõik suuremad teraviljasadamad Mustal ja Aasovi merel halvatud, märgib Sovecon. Eelmisel nädalal peatusid pärast droonirünnakuid Novorossiiski sadama kolm teraviljaterminali, mille kaudu eksporditi kokku umbes 25 miljonit tonni teravilja aastas. Juuli lõpus peatati droonirünnakute järel teraviljaterminali töö Tamanis ning mõni nädal varem peatasid võimud laevaliikluse Kertši väinas. Ekspordiks on jäänud vaid Tuapse sadam, kuid selle võimsus on tagasihoidlik – kõigest 250 000 tonni kuus.
Kui teraviljaterminalide töö kuu lõpuks ei taastu, võib ekspordimaht jääda isegi alla 2,2 miljoni tonni, rõhutab Sovecon.
Põllumajandustootjatele tähendab see kolossaalseid kahjusid, hoiatab venemaa Teraviljaliidu president Arkadi Zlotševski: „Varud kasvavad iga päev, samal ajal on nõudlus peatunud ja eksportijad on teravilja ostmise praktiliselt lõpetanud.”
Ülepakkumise tõttu langevad teravilja siseturuhinnad – Soveconi andmetel on need alates juunist langenud 18%. Samal ajal on põllumajandustootjad sunnitud saaki müüma alla omahinna. Selle tagajärjed ilmnevad Zlotševski hinnangul järgmisel hooajal: „Raha pole kusagilt võtta, laenuvahendid pole kättesaadavad. Kui me ei saa piisavalt rahastust, kukub talivilja külv läbi.”
Teraviljaterminalide töö seiskumise tõttu on Lõuna-venemaa – Krasnodari krai, Rostovi oblasti ja Stavropoli piirkonna – veofirmad sattunud ellujäämise piirile, kirjutab KSM Logistika: mõne ettevõtte käive on langenud 90% ning töötajaid tuleb saata sundpuhkusele. „Kuni Musta mere terminalide täieliku töö taastamise tähtajad pole teada, jäävad Lõuna-venemaa vedajad tõsise finantssurve alla,” märgib KSM Logistika.
14. Lühiuudised
Küsimusele, mida peaks tegema üle 40 triljoni dollari suuruse riigivõlaga, vastas Trump, et probleem on eksisteerinud 35 aastat ja väitis, et majanduskasv saab selle lahendada. Ta väitis, et praegune majanduskasv on tohutu ja teeb võlaprobleemi lahendamise väga lihtsaks.
Kaadrid näitavad, kuidas Horneti droon ründab umbes 80 km kaugusel rindejoonest Huljaipole lähedal venemaa 64. motoriseeritud laskurbrigaadi ülema polkovnik dmitri šabajevi sõidukit. Sõüidukis olnud said raskelt haavata ja evakueeriti. Brigaad osales 2022. aastal Butšas toimunud julmustes.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
