Sõja ülevaade: 1638. päev - jälle Moskva ning rindel nii hästi kahjuks ei lähe

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. august 2026:

jälle Moskva jne ning rindel nii hästi kahjuks ei lähe ja pisu pikemalt mõnes sektoris toimuvast.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Moskva, Krimm…

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutustega.

5. Kupjansk-Kreminna: muutustega.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: mitu vene poole edenemist.

9. Lõunarinne: vist muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. „Uus defitsiidilaine”: enam kui 70%-is venemaa bensiinijaamadest on bensiinist otsas.

12. Peaaegu kõik venemaa suurimad pangad seisavad silmitsi klientide sularahapõgenemisega.

13. venemaal võib sulgeda kuni 30% internetiteenuse pakkujatest.

14. Fjodorov kutsub üles korraldama sõjaaegseid valimisi, öeldes, et putin ei peaks otsustama, millal ukrainlased hääletavad.

15. Lühiuudised

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 239 lahingukokkupõrget. Koos kahanenud isikkoosseisu kaotuste numbriga (mis on varasem keskmine) on näha, et uute teele saadetavate soldatite reastamisega rünnakuks on vene poolel jälle raskusi. Jah, kontaktide arv ei vähene aga koosseisud kahanevad.

Ikka on suurema survega lõigud Harkivi ja Ukraina tööstuslinnade komplekti suund. Lõunarindel on juba üha tihedamalt väiksema survega päevi aga siinset suunda iseloomustavad paljus suured avatud alad ja kipuvad siin kuni jaosuuruseid üksusi edasi saatma, sestap kontaktide arv ei kirjelda päris õieti edasi saadetavate soldatite arvu.

Mis muret teeb:

esmalt on vene pool võib-olla suutmas tänu oma väga kulukale kõikjal surumisele siduda-kulutada nii paljus Ukraina üksusi, et Ukrainal ei jagu piisavalt reserve, et kõigisse pingelistesse kohtadesse suunata piisavalt vahendeid ja isikkoosseisu. See seab Ukraina väejuhatuse üha tihedamalt valiku ette, mida hoida, mida mitte ja kuniks suudetakse teha sõjaliselt õigemaid otsuseid (mitte poliitiliselt või tunnustuse saamiseks), ei tohiks tekkida vene poolel läbimurde hetki aga maad ikka kaotatakse.

Siiski panustaks Ukraina edule pikemas perspektiivis, sest nii keskmaa- kui kaugmaadroonide arvu kui mõju kasv on muljet avaldav ning sihtmärke, mis venemaa võimekust nii majanduslikult kui sõjaliselt tunduvalt vähendaks, jagub oi kui palju…

Eile viis vaenlane läbi ühe raketirünnaku, kasutades kahte raketti, ja 87 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 302 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 11 130 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3070 kaudtulelasku, millest 27-s kasutati mitmekordseid raketisüsteeme. Njah, see tapjadroonide arvu igapäevane hoidmine üle varasema keskmise näitab vene poole paranenud drooninduse arengut aga õnneks ei jagu piisavalt häid droonioperaatoreid, sest kui enamust juhiks head, oleks Ukrainal palju raskem.

1. venemaa ründas 18. augustil ühte Ukraina DTEK soojuselektrijaama, kahjustades seadmeid tõsiselt ja sundides rajatist elektrienergia tootmise peatama, teatas ettevõte. DTEK ei avalikustanud, milline soojuselektrijaam tabamuse sai, ega andnud hinnangut, millal elektrienergia tootmine võiks jätkuda.

Üks inimene hukkus ja kuus sai haavata venemaa droonirünnakutes Zaporižjas, teatas piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Ivan Fjodorovi sõnul. Elamud ja mitteeluhooned said kahjustada.

2. venemaad tabasid viimaste ööpäevade jooksul kogu sõja suurimad Ukraina droonirünnakud pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski teatas koos liitlastega välja töötatud plaanist, mille eesmärk on sundida kremlit sõda lõpetama. Viimaste ööpäevade jooksul püüdsid venemaa õhutõrjejõud kinni 1671 Ukraina relvajõudude lennukitüüpi drooni, mis on venemaa kaitseministeeriumi andmetel sõja algusest saadik suurim näitaja. Seda ilma tänase ööta…

19. augusti öösel teatasid venemaa võimud taas droonirünnakust Moskvale.

19. augusti öösel avaldasid Nižni Novgorodi oblastist Dzeržinskist pärit pealtnägijad kaadreid ulatuslikust droonirünnakust ja linna kohal levivast paksust suitsust. ASTRA OSINTi analüütik on kindlaks teinud, et suitsuallikas asub suure tõenäosusega Sverdlovi lõhkeainetehase territooriumil. Sverdlovi tehas on Dzeržinski peamine ettevõte ja osa venemaa sõjatööstuskompleksist. See on strateegiliselt oluline kaitsekeemia tehas ja üks venemaa suurimaid lõhkeainete tootjaid.

Krimmi poolsaarel jagus Ukraina droone Sevastoopoli, Simferoopoli, Saki, Alušta jne kanti.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: vene poole väga tihe surve hakkas uuesti murekohti.

Juba paar kuud on olnud selles sektoris väga tihe vene poole surve, mis vahel peal tõi ka neile hoopis maade kaotusi kuid nüüd on on üha enam märgata, et Harkivi suunal võib-olla plaanis miskit enamat, kui lihtsalt sammhaaval edenemised edulugude näitamiseks.

Esmalt Harkivi suunal põhjasuunast (venemaalt) sisenev suur maantee on saanud üheks surumise põhikohaks ning juba paar nädalat on suudetud siin edeneda ning kontrollida siinseid piirikülasid ning selle suure maantee lähedus alseeb aimata, et Harkivi linnale lähemale soovitakse saada ja esimene põhjus võib-olla jõuda oma odavate kaudtulevahenditega ja tapjadroonidega linnale lähemale hakkamaks töötlema kõike linnas nii kohaliku elu väljasuretamiseks kui suure sõjalise logistikakeskuse toimimise piiramiseks. Linna enda vallutamiseks veel sel suunal piisavalt ressurssi ei tundu olevat.

Uus koht, kuhu vene pool eilseks jõudis Vovtša jõest lõuna pool, oli lausa 5 km kaugusel jõest. Tegu küll oli vaid väikese infiltreerunud grupiga, aga see näitab Ukraina kaitse hõredust siin suunal ning võimalik uus sillapea kasv Vovtša jõe lõunakaldal hakkab muutuma üha suuremaks ohuks Kreminna lõigule, kus sealse sektori venemaa piiriülene tegevus on hakanud tooma edenemisi ja no kipuvad need kaks suunda tahtma arvatavalt vene juhtide meelest ühenduda ja kotti jääv ala on päris-päris suur, kui see peaks õnnestuma. Kas Ukrainal on siia suunda tuua enamat ressursse hoidmaks seniseid positsioone…ei oska vastata, murekohti on mujalgi…

5. Kupjansk-Kreminna: põhjas kisub olukord kehvemaks.

vene pool jõudis juba 16. augustil väikese Kupine külani ja hetkel tundub, et seal on püsivamalt kand maha saadud ning suund Vovtšanski kandi poole on muret tegev (eelmises lõigus kirjeldus). Siinne piiri ülene vene poole tegevus näitab sarnaselt Harkivi suunale, et tahe on midagi enamat kui lihtsalt suvalised sammud edasi Ukraina jõudude sidumiseks.

Kupjanski linnas pole seni suudetud piisavalt hõrendada vene üksusi ja kipub neid sinna jooksvalt lisanduma. Kas nende arv linnas tõuseb või püsib samas mahus, ei oska arvata.

Ka pole leidnud kinnitust mõned päevad tagasi hõisatud Ukraina mõnede blogijate kirjetele, et Ukraina omad suutsid Kupjanskist põhjas asuvasse Dvoritšna asulasse, mis asub Oskili jõe läänekaldal ja on vene poole oluline sõlmpunkt nende sillapea toetusskeemis.

Mitmed blogijate kaardid küll näitavad Ukraina omade paiknemist Kupjanskit lõunapool Oskili jõest ida pool, aga ei tundu seda uskuvat… kaardi järgi oleks seal nende toetamine ja ellujäämise võime liialt niru.

Lõmani suunal on õnneks vene poolel paras peavalu, kuidas uuesti jõuda oma infiltreeruvate üksustega Lõmani linnani. Siin suunal tundub, et Ukraina kontroll kuni Zerebetsi ja Donetsi jõeni on üha paranemas.

6. Siversk: vene pool olla mõnes kohas jõudnud järgmise puureani või põõsastikuni, loodetavasti mitte kauaks. Väga tugev surve aga võib siiski murdehetki tuua.

Blogikanalist: Uue venemaa mehitamata süsteemide Smerš brigaadi Fobose pataljon (seekord näiliselt kogenud operaatorite rühm, vastandina teiste mehitamata süsteemide üksuste avaldatud vähem koolitatud operaatorite kaadritele) avaldab rohkelt kaadreid oma droonidest, mis tegutsevad Slovjanskis.

7. Bahmut: vene pool on suutmas üha enam lükata eesmisi possasid Kostjantõnivkas edasi ning vähenemas on teated Ukraina üksuste tegutsemisest (jalavägi) linnas. Linna tiibadel siiski vene poole edenemisi ei tuvastanud.

8. Donetsk: päris mitu vene poole edenemist.

Esmalt jätkas vene pool pingutusi oma eenduva pika kombitsa pikendamiseks ja laiendamiseks sektori põhjalõigus (see mis ohustab ka Kostjantõnivka suunda) ning üleeileseks oli saadud kand maha Krasnõi Kuti külas ja mis asub Kazanõi Toretsi jõe just läänepoolsel kaldal. Kant on suht suurte avatud aladega ning vaid mõne metsa-võsaribaga ning seal suuta saada kuidagi liialt lihtsalt üle jõe on muret tekitav.

Pokrovskist põhja pool suutis vene pool korraga kanna maha saada nii Krasnopodilla kui Ševtšenko külades ning on järjest tugevamalt keeranud suunda Dobropilja linna (enne sõda 24500 elanikku) poole. Linn on väaga oluline mitte ainlt kaitsekeskkus vaid ka suur sõjalise logistika sõlmpunkte.

9. Lõunarinne: vist muutusteta. Seni pole leidnud infokilde, et peale suuremat vene poole lippude lehvitamise aktsiooni sektori idalõigus paljudes varem Ukraina vabastatud külades. See võib tähendada, et Ukraina omad on pikalt taandunud ehk siis võib-olla tagasi varasemal joonel. Võib-olla lähipäevad toovad selgust. Mujal muutusteta rindejoones.

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: venemaad tabas teine kütusekriisi laine: 16. augusti seisuga oli bensiin või diislikütus saadaval vaid 28,1%-s tanklatest üle kogu riigi, nädal varem oli see näitaja 41%. See selgub rakenduse GdeBENZ andmetest, millele juhtis tähelepanu ajaleht Izvestija. Viimase seitsme päeva jooksul vähenes kütuse kättesaadavus Volgogradi, Tšeljabinski, Orenburgi, Voroneži, Samara, Penza, Saratovi, Lipetski ja Rostovi oblastis ning Tatarstanis.

Probleemide olemasolu tanklates kinnitasid vähemalt kaheksa piirkonna võimud, sealhulgas Krasnodari krai, Kaluga ja Nižni Novgorodi oblasti ametivõimud. Veel vähemalt 13 piirkonna elanikud teatasid kütusepuudusest sotsiaalmeedias. Nende hulgas olid Moskva, Moskva oblast, Irkutski, Arhangelski ja Tomski oblast, Taga-Baikali ja Stavropoli krai, Jakuutia ning Adõgee.

Izvestija korrespondendid kontrollisid 17. augustil 21 tanklat Moskvas ja Moskva oblastis. Bensiin AI-92 oli müügil vaid seitsmes neist, AI-95 kuues ja AI-98 viies tanklas. „Uus puuduselaine tekkis jätkuvate rünnakute ja naftatöötlemistehaste plaaniväliste remontide tõttu,” selgitas riikliku energiajulgeoleku fondi juhtivanalüütik Igor Juškov.

Varem arvutas S&P Global, et Ukraina relvajõudude droonirünnakud viisid jaanuarist juulini venemaal rivist välja vähemalt 26 naftatöötlemistehast. Seitsmes neist ei olnud tootmine taastunud ning augustis peatas töö veel neli ettevõtet. Selle tulemusena langes venemaa naftatöötlemise maht EA Analyticsi hinnangul 3,6 miljoni barrelini päevas – madalaimale tasemele alates 2002. aasta maist –, kuid augustis kasvas see taas 4 miljoni barrelini päevas. Rystadi analüütikute hinnangul on see siiski 30% alla hooajalise tavataseme.

Praegu veavad venemaa võimud Reutersi allikate sõnul bensiini piirkondadest Moskvasse. Samal ajal märkisid Kommersandi kütuseturu allikad, et septembri alguseks võib kriis veelgi süveneda, kuna üks kahest Valgevene naftatöötlemistehasest, kust venemaale kütust tarnitakse, läheb remonti. Lisaks on mitmes suures venemaa tehases kavandatud korralised remonditööd.

12. Moscow Times: venemaa pangandussüsteemi on 2026. aastal tabanud sõja esimestest kuudest saadik rekordiline sularaha väljavool ja see puudutas peaaegu kõiki riigi suurimaid krediidiasutusi, selgub pangaaruannetest, mida koondab teenus banki.ru.

Märtsi alguses, kui nõudlus sularaha järele majanduses järsult kasvas ja igakuine sularaha väljavool hakkas ületama 300 miljardit rubla (3 miljardit eurot), seisis seitsmest pangast, kus venemaalased hoidsid üle 1 triljoni rubla (10 miljardit eurot) oma raha, viis silmitsi hoiuste vähenemisega.

Absoluutarvudes oli suurim kaotaja Gazprombank, kust eraisikud viisid nelja kuuga välja 299,5 miljardit rubla ehk 10,77% kõigist hoiustest. Üle 15% hoiustest ehk iga seitsmenda rubla kaotas märtsist juulini Rosselhozbank – kokku 270,5 miljardit rubla.

Alfa-Bank, suurim erapank, kaotas eraisikute vahenditest 179,4 miljardit rubla ehk 5,6%. Sovcombanki hoiused vähenesid 8,1% ehk 81,7 miljardi rubla võrra. VTB-st väljavoolanud hoiuste maht oli 20,4 miljardit rubla ehk 0,24%. Sberbankis kasvasid hoiused 270 miljardi rubla võrra, kuid viimastel kuudel puutus ka see pank kokku väljavooluga: juunis 211,6 miljardit ja juulis 31,8 miljardit rubla.

Statistika kohaselt jäi väljavoolust puutumata vaid T-Bank: selle hoiused kasvasid 193 miljardi rubla ehk 6,9% võrra.

Esikümnest väljapoole jäävatest pankadest kogesid suuri väljavoolusid MTS Bank, kust nelja kuuga kadus 13% hoiustest, Bank Rossija 7,6%-ga ning UBRiR 7,2%-ga. Teised krediidiasutused suutsid aga vastupidi raha juurde meelitada: MKB kasvatas hoiuseid märtsist juulini 10%, DOM.RF 20% ja Yandex Bank 30,5%.

Samal ajal kogesid mõned väiksemad pangad lausa ulatuslikku hoiustajate rünnakut ehk massilist raha väljavõtmist: Investtorgbank kaotas nelja kuuga 90% eraisikute vahenditest, Novobank peaaegu poole ning BM-Bank üle 30%.

venemaa keskpanga andmetel on venemaa pangandussüsteemist aasta algusest alates sularahaks välja võetud kokku 2,4 triljonit rubla (24 miljardit eurot). Rekordilise väljavoolu registreeris keskpank juulis – 643 miljardit rubla –, ning augusti esimese poole jooksul veel ligi 300 miljardit rubla. Mõne panga jaoks on sellest juba saanud probleem, ütles endine venemaa finantssektori ametnik Washington Postile: „Nad ei osanud seda oodata, nad paigutasid selle „sularaha“ kuhugi mujale, aga nüüd tulevad inimesed ja võtavad välja pool triljonit rubla kuus.”

Toimuv peegeldab Berliinis asuva Carnegie venemaa ja Euraasia Keskuse teaduri Aleksandra Prokopenko sõnul venemaa ühiskonnas kasvavat hirmu ning usalduse kadumist pangandus- ja finantssüsteemi vastu. „See on tagajärg hirmule, et riik võib pangandussüsteemiga midagi ette võtta, et ta võib hoiused natsionaliseerida,” selgitas Prokopenko.

Tema sõnul on selline stsenaarium siiski ebatõenäoline, kuigi piirangud sularaha väljavõtmisele „ei ole välistatud“.

13. Moscow Times: venemaad ähvardab sideoperaatorite litsentside massiline tühistamine ning nende varad võidakse automaatselt üle anda föderaalsetele sideoperaatoritele, kirjutab Kommersant. Sellist meedet arutatakse sidevaldkonna reformi raames, selgub venemaa digiarengu ministeeriumi esitlusest.

Selle kohaselt peavad kõik sideoperaatorid sõlmima föderaalsete operaatoritega lepingud juhuks, kui nende litsents tühistatakse. Lepingud näevad suurtele turuosalistele ette sidevõrgu ostueesõiguse. Samuti tehakse ettepanek kehtestada vastutus operaatoritele, kellel on üle 3000 abonendi, juhul kui nad lõpetavad sideteenuste osutamise ja keelduvad selliseid lepinguid sõlmimast. Operaatoritel oleks võimalik saada hüvitist majanduslikult põhjendatud kulude eest.

TMТ Consultingu andmetel kuulub praegu viiele suurimale teenusepakkujale umbes 70% kodutarbijatele suunatud lairibainterneti abonentide baasist. Märkimisväärne osa piirkondlikest sidevõrkudest kuulub aga väikestele sõltumatutele operaatoritele.

Digiarengu ministeeriumi ettevalmistatav litsentsireform näeb ette üleminekut praeguselt ligi 20 litsentsiliigilt kolmele tasemele: põhi-, universaal- ja üldlitsentsile.

Universaallitsents hakkaks kehtima lairibainterneti teenusepakkujatele. Selle saamiseks oleks nõutav vähemalt 30 miljonit rubla omavahendeid.

Üldlitsents võimaldaks osutada sideteenuseid kogu venemaa territooriumil. Selle saamiseks peaks ettevõttel olema sidevõrgu sõlmpunkte kahes kolmandikus venemaa piirkondadest ja igas omavalitsusüksuses ning vähemalt 100 miljonit rubla omavahendeid. Ühenduse „Rosteleset“ esitluse kohaselt ei vasta umbes 33,2% teenusepakkujatest omavahendite mahu nõuetele.

Eraldi on ette nähtud kohustuslik vastavus operatiiv- ja jälitustegevuse süsteemiga SORM ühendamise nõuetele. Alates 2028. aasta algusest saab sideturul tegutseda ainult uue mudeli alusel. Kui operaator ei vasta kehtestatud nõuetele, tühistatakse tema litsents.

venemaa digiarengu ministeeriumi esindaja sõnul on võimalike muudatuste eesmärk tagada, et sideteenuseid osutaksid ainult usaldusväärsed ettevõtted, kes on motiveeritud pakkuma kvaliteetset teenust ning suudavad investeerida võrkude moderniseerimisse.

Väikeste operaatorite esindajad on aga vastu sellele, et föderaalsetele turuosalistele antaks sidevõrkude ostmisel eesõigus. Piirkondlike väikeste sideoperaatorite ühendus AMOR leiab, et litsentsimismehhanism muutub sisuliselt teiste ettevõtete varade ja kliendibaasi ümberjagamise protsessiks.

Sõltumatute teenusepakkujate arvu vähenemine võib kaasa tuua sideteenuste hinnatõusu. Operaatori „Comfortel“ peadirektor Dmitri Petrov märkis, et kui muudatused võetakse vastu praegusel kujul, võivad sideteenuste hinnad tõusta kaks kuni kolm korda kiiremini kui inflatsioon.

14. Kyiv Independent: Endine kaitseminister Mõhhailo Fjodorov kutsus 18. augustil Ukrainat leidma võimalust täieliku demokraatliku protsessi taastamiseks isegi jätkuva sõja tingimustes, väites, et venemaal ei tohiks lasta otsustada, millal ukrainlased saavad oma valitsuse valida.

Videoavalduses ütles Fjodorov, et Ukraina vajab pikaajalise sõja ajal valimiste korraldamiseks „seaduslikku, turvalist ja realistlikku mehhanismi“, mis tagaks samal ajal hääletamisõiguse sõjaväelastele, välismaal elavatele ukrainlastele ning rindealadel elavatele inimestele.

„Me ei tohi lasta putinil otsustada, millal ukrainlased saavad oma valitsust valida,” ütles Fjodorov, lisades, et demokraatia on „osa sellest, mille nimel me täna võitleme”.

Fjodorovi sõnul ei tähenda valimised pelgalt hääletamist, vaid annavad kodanikele võimaluse hinnata võimul olevaid inimesi ning otsustada, kas neil on endiselt rahva usaldus.

„Demokraatia ei ole rahuaja luksus. Demokraatia on osa sellest, mille nimel me täna võitleme,” ütles ta, väites, et Ukraina peab näitama, et suudab ühtaegu sõda pidada ja jääda demokraatlikuks riigiks.

Fedorov kutsus samuti üles suurendama valitsuse vastutust. Tema sõnul peaksid ametnikud, kellele on usaldatud võim, avalikud vahendid või valitsusamet, olema kohustatud näitama tulemusi ja selgitama oma otsuseid avalikkusele.

Ta kritiseeris sõja ajal esinevat korruptsiooni ja bürokraatlikku ebaefektiivsust, väites, et kaitseraha väärkasutamine võib otseselt mõjutada Ukraina võimekust sõdida, kuna selle tagajärjel võivad väed jääda ilma droonidest, laskemoonast, elektroonilise sõjapidamise süsteemidest, sõidukitest ja muust varustusest.

„Võim peab tähendama vastutust,” ütles Fjodorov. „Kui sa said võimu – vastuta tulemuse eest. Kui said eelarveraha – näita, mida selle eest saavutati. Kui said ametikoha – selgita, mida sa korda saatsid.”

Samuti leidis ta, et valitsus peab ukrainlastega avatumalt suhtlema, öeldes, et sõja ajal võimudele antud erakordne usaldus ei anna neile luba tegutseda ilma selgitusi andmata.

„Inimesed ei nõua riigilt, et see ei teeks kunagi vigu,” ütles Fjodorov. „Kuid neil on õigus tõele.”

Fjodorovi avaldus tuli vaid mõni tund pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski esitas ametlikult senise kohusetäitja Jevhen Hmara kandidatuuri kaitseministri ametisse kinnitamiseks. See juhtus pärast kuid kestnud proteste, milles nõuti Fjodorovi ennistamist ametikohale.

Hmara kandidatuur peab saama parlamendi heakskiidu ning hääletus võib toimuda juba 19. augustil.

Hmara on Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) pikaajaline töötaja, kes juhtis varem selle erioperatsioonide keskust Alfa ning koordineeris Ukraina kaugmaa droonirünnakute kampaaniat Venemaa vastu. Samuti juhtis ta 2022. aastal Maosaare vabastamise operatsiooni. 2026. aasta jaanuaris määrati ta SBU kohusetäitjaks pärast seda, kui Vassõl Maljuk ametist lahkus.

Zelenski vabastas Fjodorovi selle aasta alguses valitsuse ümberkorraldamise käigus, mis kutsus esile üleriigilised protestid.

Pärast seda on Fjodorov tagasi lükanud teised presidendi pakutud valitsuse ametikohad, mis keskendusid peamiselt Ukraina sõjatehnoloogia sektori tugevdamisele. Ta on öelnud, et naaseks valitsusse ainult kaitseministrina.

Fjodorovi peeti üheks valitsuse populaarseimaks ministriks ning teda kiideti reformide ja Ukraina droonivõimekuse laiendamise nimel tehtud töö eest.

Njah, tuletan meelde, et sõja-ajal ei saa Ukrainas põhiseaduse järgi korraldada valimisi.

15. Lühiuudised

Trump kutsus oma sotsiaalmeedia kontol TruthSocial varasemas postituses üles vähendama Lõuna-Korea ja Ameerika Ühendriikide ühiseid sõjalisi õppusi „oluliselt”, viidates rahalisele koormusele ja oma headele suhetele Põhja-Korea juhi Kim Jong-uniga.

Donald Trump loodab kohtuda Kim Jong-uniga novembris toimuval APECi tippkohtumisel, teatas Wall Street Journal. USA president kavatseb naasta läbirääkimiste juurde Pyongyangi tuumaprogrammi üle.

lavrov ütles intervjuus venemaa uudisteagentuurile Interfax et tal on Suurbritanniast kahju, kui see jääb Ukraina poolele lõpuni. „Mis puudutab asja sisu…, siis see tähendab ainult üht: president hoiatas, et meil on õigus tegutseda maailma ookeani mis tahes piirkonnas, kui keegi hakkab ründama meie huve või meie vara. Samuti on meil õigus käsitleda uhkusega välja kuulutatud Briti raketivägede otsest osalemist rünnakutes venemaa vastu osalemisena sõjas. Kõigi sellest tulenevate tagajärgedega,” ütles ta venemaa propagandistile pavel zarubinile. Nii kommenteeris venemaa minister muu hulgas Briti peaministri Andy Burnhami avaldust, et London toetab Ukrainat venemaa vastu 100% ning jääb Ukraina poolele raskel hetkel. Päev varem levitas venemaa saatkond Suurbritannias avaldust, milles öeldi, et Briti meedia väljaanded Ukraina kasutatavate Briti droonide kohta rünnakuteks sügaval venemaa territooriumil kinnitavad, et London valib teadlikult Ukraina kriisi eskaleerimise, kuulutades samal ajal silmakirjalikult oma püüdlusi rahu poole.

Ukraina ettevõte Inguar on lõpetanud oma uue soomusmasina Inguar-2 väljatöötamise, mis on loodud kergema ja odavama alternatiivina raskematele sõidukitele. 8,5-tonnine sõiduk pakub kaitset vintpüssitule ja 6 kg trotüüli plahvatuse eest, selle kliirens on 460 mm ja tippkiirus piiratud 160 km/h-ga. Ukrainas toodetud komponendid moodustavad sõidukist 65%. Esimene katsepartii on juba ostetud operatiivkatseteks ning seeriatootmine on planeeritud 2027. aasta esimesse kvartalisse.

FT andmetel pidas USA presidendi Trumpi lähikondlane Rodney Mims Cook Jr. hiljuti salajasi kõnelusi kremli esindajatega. Nagu ajakirjanikel õnnestus avastada, oli tegemist Valge Maja enda algatatud salajase diplomaatilise missiooniga. Mõlema poole peamine fookus oli vene-Ukraina sõja lõpetamise küsimus. Cook Jr. keeldus kommenteerimast oma kohtumisi venemaa ametnikega, seda, kas Trump oli palunud tal neid kontakte säilitada või kas ta naaseb sinna lähitulevikus. Siseallikate väitel sai Cook Jr. enne juunis Peterburis toimunud kremli juhi majandusfoorumil osalemist põhjalikke infotunde. On teada, et Trumpi lähikondlane kohtus putini kõrgema abilise anton kobjakoviga, kuigi tõenäoliselt mitte ainult temaga. Samuti on teada, et foorumil esinedes edastas Cook putinile „soojemad tervitused teie sõbralt, president Trumpilt”.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.