Sõja ülevaade: 1637. päev - Moskva kant jälle rünnakute all

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. august 2026:

Moskva kant jälle rünnakute all ning võib-olla näitab vene konveier pisu väsimuse märke.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Ühe blogikanali sõnul: diskoteek Moskvas ja Krimmis.

3. Kursk: rindejoones muutusteta.

4. Harkiv: rindejoones muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: olukord paranes.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: palju selgusetust ning üks Ukriana edenemine.

10. Herson: muutusteta.

11. Yandex on alustanud oma kaarditeenuses satelliidipiltide muutmist, et varjata venemaa sõjalisi objekte.

12. venemaa meditsiinikoolid seisavad silmitsi üliõpilaste puudusega.

13. venemaa riigiomandis olev mahult viies pank riigis langes kahjumisse.

14. venemaa valitsuse võlakirjad langesid järsult pärast uut naftatöötlemistehaste löökide vooru.

15. Mustal merel rünnati vene naftat vedanud Kreeka tankerit.

16. Türgi ei ole suutnud leida ostjaid vene S-400 süsteemidele ja rakettidele.

17. Lühiuudised

Ukraina 81. õhumobiilbrigaadi õhutõrjeüksuse Horizon Group meeskonnad hävitasid kolm reaktiivmootoriga Shahed drooni. Üksuse andmetel moodustavad need kiiremad variandid nüüd kuni 20% rünnakutes kasutatavatest Shahed droonidest ja suudavad oma sihtmärkideni jõuda kuni neli korda kiiremini kui tavalised mudelid. Brigaadi sõnul loob reaktiivmootoriga droonide kasvav kasutamine Ukraina õhukaitsele uusi väljakutseid.

Ukraina vägede ülemjuhataja kindralmajor Mõhhailo Drapatõi sõnul algasid koordineeritud infooperatsioonid tema vastu juba tema ametiaja esimestest päevadest ning nende eesmärk on õõnestada usaldust Ukraina sees ning sõjaväe ja ühiskonna vahel. Tema sõnul on mõnedesse kampaaniatesse kaasatud botivõrgustikud, ja ta tänas digipöörde ministeeriumi nende tuvastamise ning blokeerimise eest. Drapatõi lisas, et tema perekond ei tee avalikke avaldusi ega ametlikke kommentaare ning pole volitanud kedagi enda nimel rääkima.

Kui üle kolme kuu suutis vene pool hoida tihedat konveierit töös ilma surve languseta, siis kahel viimasel nädalal on hakanud tunduvalt kasvama surve tavapärasele tasemele languste päevade arv. Veel ei arva, et ressursid tugeva surve jätkamiseks otsas vaid pigem raskusi edasi saadetavate üksuste reastamise, varustamise ning juhtimisega.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 244 lahingukokkupõrget. Teele saadetavate soldati (tabatud soldatite arv ööpäevas) langes varasema tavapäraseni ehk siis grupid jälle kahanesid. Üllatati Sumõ suunal, kus ei mäleta enam nii suurt kontaktide arvu (17), langes aga Harkivi suunal, Kupianski kandis keskmine ja tihe konveier töötas ikka alates Siverski sektorist kuni Pokrovskini välja ning pisu languses lõunarinde idalõigus. Taktikas muutusi pole tuvastanud ja ikka tuleb vene poole videosid, kus kvaliteetne drooninduse ja kaudtuletöötlus maa puhastamiseks elavast ning seejärel jalaväe saatmine külla, toob vähemalt korraks kanna maha saamise.

Kahjuks on üha keerulisem Ukraina videodega, sest üha tihedam sõel üritab nende arvu vähendada (lisaks valitakse spetsiaalselt avalikkusele videosid) ning eks seegi ole põhjendatud, sest ka vene pool analüüsib…

Eile viis vaenlane läbi 91 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 306 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 11 138 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3310 kaudtulelasku, millest 50 puhul kasutati mitmikraketisüsteeme ehk siis kõike oli enam kui tavapärane keskmine. Selline tugev töötlus üle õhu on väljakutse Ukraina omadele hoidmaks oma isikkoosseisu rinde läheduses võimalikult hõredalt kaotuste minimeerimiseks ning nõuab üha paremt ja jooksvat õiget olukorra pildi omamist suutmaks reageerida hetkel väikeste vene infiltreeruvate gruppide paiknemistele õigeaegselt.

Õnneks kõike nii rinde läheduses kuni isegi 200km kaugusele tihedalt tabatakse ning mitme rekka kolonnis sõitmise tabamine näitab, et vahendeid ja olukorrateadlikkust kipub jaguma.

1. 17. augustil ründasid venemaa väed drooniga Zaporižjas aianduskooperatiivi, tappes kaks inimest.

venemaa õhurünnak tabas Odessa oblastis Tšornomorskis eramut, hävitades katuse, süüdates tulekahju ja kahjustades naabermaju. Kohalik meedia tuvastas Kh-31P raketi.

2. Esmaspäeva õhtul ja teisipäeva, 18. augusti öösel lendas venemaa võimude andmetel Moskva suunas üle 600 drooni, millest väidetavalt 180 hävitati Moskva oblastis.

Olla tabatud Moskva oblastis Bogorodski rajoonis „Atlant-pargi” piirkonnas Wildberriesi ladu, mille tagajärjel puhkes tulekahju.

Samuti teatati tulekahjust Moskva oblastis asuvas alumiiniumitehases.

Järjest tuleb kohalikelt Telergami kanalites uusi fotosid põlengutest paljudes kohtades.

Samal ajal Krimmi kandis sama palav ja tabatud olla ni üht sõjaväelennuvälja, paari sõjaväeosa jne.

3. Kursk: põhiliselt nn piirikülade ralli.

4. Harkiv: mõned Ukraina piirikülad käest kätte käivad. Täpsemalt vene soldat lehvitab lippu, kui läheb tal hästi, silkab tagasi kui ei, siis ei, Ukraina omad ise piirikülades mehitatust ei hoia ehk siis külad üldjuhul inimtühjad. Ka pole vene poolel laiendada oma positsioone Harkivi suunal.

5. Kupjansk-Kreminna: väga vastuolulisi infokilde tuleb olukorrast Kupjanski kandis, vast homme targem. Lõmani suunal muutusteta.

6. Siversk: 15. augustil töötles ühte Ukraina possat vene droonindus ja kaudtuli ning see annab aimu, et võib-olla on vene suurem sillapea Siverski Donetsi-Donbass kanali lääneküljel ka otsa saanud või väga väikeseks kahanenud ning sellega peaks vähemalt hetkel vähenema tugevalt surve Kramatorski poole ja loodab, et äkki nüüd suudadavad Ukraina omad paremini kontrollida kanali ületusi.

7. Bahmut: olukorras muutusi ei tuvastanud ehk siis vene pool jätkab pingutusi Kostjantõnivka vallutamiseks nii läbi linna kui selle ümberhaaramisega.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones ehk siis tihe vene poole konveier ei ole toonud eduuudiseid, ikka neile…

9. Lõunarinne: jagus nii selgusetust ning üks Ukraina edenemine.

Seni ei suuda tuvastada tegelikku olukorda sektori idaosas, kus algselt Ukraina omad kiitlesid oma pikema edasijõudmisega alates jaanuarist (sõltumatute blogijate kaartidel olid siiski muutused õigeaegselt kajastatud) ning viimastel päevadel vene pool sealsetes külades aktiivselt lippe vehkis.

Huljaipolest läänes on Ukraina uuesti kanna maha saanud Huliaipilske külas, mis on varasemalt korduvalt käest kätte käinud.

Kahjuks pole olukorra paranemise märke Orihivi linna suunal ning sektori läänelõigus ok.

10. Herson: muutusteta.

11. Yandex on alustanud oma kaarditeenuses satelliidipiltide muutmist, et varjata venemaa sõjalisi objekte. Nagu tuvastas Soome ringhääling Yle, ilmus Kroonlinna lähedal asunud raketipositsiooni kohale pilditöötlusprogrammiga lisatud metsa kujutis. Samal ajal on Google’i, Apple’i ja Microsofti välismaistes teenustes Kroonlinna-lähedased raketipatareid nähtavad piltidel, mis on tehtud enne 2026. aasta aprilli.

venemaa võis raketipositsiooni varjata Ukraina droonirünnakute ajal, mis tabasid Kroonlinna juuni alguses ja juulis, märgib Yle. Soome luure endise töötaja Marko Eklundi sõnul on selline lähenemine operatiivsest vaatenurgast siiski üsna mõttetu, kuna Läänes ja Ukrainas ei tugineta Yandexi kaartidele, vaid kasutatakse rünnakute korraldamiseks omaenda ressursse.

Varem ei ole Yandex satelliidifotosid redigeerinud, vaid on osasid objekte uduseks muutnud.

Euroopa meediaväljaanded loendasid ühises juurdluses venemaa lääneosas 119 uduseks muudetud objekti, sealhulgas sõjaväebaase, tuumaelektrijaamu ja putini Valdai residentsi. „See võib olla tingitud regulaatorite nõuetest või tarnijatelt saadud andmete omadustest,” selgitati ettevõtte kaarditeenusest.

Sealjuures retušeeris Yandex juba enne täiemahulist sõda Ukrainas salajasi objekte Iisraelis ja Türgis. Kokku varjati sel viisil umbes 300 objekti, mille hulgas olid lennuväljad, punkrid, sadamad, sõjaväebaasid, tuumarajatised ja uurimiskeskused. Ettevõte teatas tollal, et kaarte muudeti uduseks Iisraeli ja Türgi võimude nõudmisel. venemaa kaartidelt analüütikud sel ajal uduseks muudetud alasid ei leidnud.

12. Moscow Times: venemaa meditsiiniülikoolides üle kogu riigi on tekkinud residentuuriarstide puudujääk uue seaduse tõttu, mis kohustab lõpetajaid töötama kuni kolm aastat riiklikes raviasutustes, samuti sisseastumisnõuete karmistamise tõttu. „Medvestnik” kirjutab, viidates portaalile Ordinatura.org, et kandidaatide puudujääk ulatub sadadesse ning ülikoolid on juba välja kuulutanud täiendava vastuvõtu kuni augusti lõpuni. Näiteks N. I. Pirogovi nimeline venemaa Riiklik Teaduslik Meditsiiniülikool residentuuris jäi täitmata 289 kohta, I. M. Setšenovi nimelises Esimeses Moskva Riiklikus Meditsiiniülikoolis 198 ning A. I. Burnazjani nimelises Föderaalses Meditsiini- ja Bioloogilises Keskuses 123 kohta. Veel sajad kohad jäid täitmata Peterburi, Tomski, Rostovi Doni ääres, Novosibirski ja Omski meditsiiniülikoolides ning samuti okupeeritud Luganskis.

„Tänavu ei suuda ülikoolid tõepoolest sihtotstarbelist vastuvõttu täita. Seda mõjutas muu hulgas seadus kohustusliku töötamise ning sihtlepingu lõpetamise korral kolmekordsete trahvide kohta. See on muutnud elu oluliselt keerulisemaks nii kandidaatidele kui ka ülikoolidele,” märkis Ordinatura.org asutaja Vladislav Ledovski. Eksperdi sõnul kasvab kandidaatide konkurents isiklike saavutuste eest antavate punktide inflatsiooni tõttu. Näiteks kiitusega diplomi eest antakse sisseastumisel 55 punkti, kuid õige sihtlepingu eest 200 punkti, rõhutab meditsiiniõiguse jurist Aleksei Panov. Tema sõnul viib selline praktika kvaliteetsete üliõpilaste kaotamiseni ja viimasel hetkel sisseastumisest loobumiste laviinini.

Ekspert märgib, et kõige suurem puudujääk on erakorraliste erialade residentuuris – anestesioloogias ja intensiivravis, kiirabis ning onkoloogias. Põhjus on selles, et need valdkonnad asuvad maksimaalse õigusliku riski tsoonis, kuna meedikute vastu algatatud kriminaalasjade arv kasvab. „Pole palju neid, kes tahaksid astuda ametisse, kus iga süsteemne viga või ravimite puudus kliinikus võib lõppeda reaalse vanglakaristusega,” kirjutas Panov oma sotsiaalmeedias.

Samas on olukord turul ebaühtlane, selgitas Ledovski. Tema sõnul võib mõnel residentuuri erialal, mille vastuvõtt on nüüd peaaegu 80% ulatuses sihtotstarbeline, olla konkurss väga kõrge. Need on näiteks äriliselt perspektiivsed ja peaaegu ilma kriminaalõiguslike tagajärgede riskita erialad, nagu dermatoveneroloog, silmaarst või uroloog, ütles Panov.

Märtsis jõustus seadus, mis kehtestab akrediteeringu läbinud meditsiinierialade lõpetajatele kohustusliku töötamise riiklikes haiglates. Selle kohustuse kestuse – kuni kolm aastat – määrab tervishoiuministeerium sõltuvalt õppesuunast ja piirkonnast. Sihtlepingu tingimusi mitte täitnud üliõpilastel tuleb hüvitada oma õpingute maksumus ning tasuda leppetrahv kahekordses õppekulude hüvitise suuruses.

13. Moscow Times: PSB pank, mis on venemaa sõjatööstuskompleksi tugipank, lõpetas 2026. aasta esimese poolaasta kahjumiga. Panga venemaa raamatupidamisstandardite kohasest aruandlusest selgub, et kuue kuuga kandis pank 50 miljardi rubla (500 miljoni euro, rubla kurss on hakanud langema ja hetkel 0,01 eurot) suurust kahjumit, võrreldes 72 miljardi rubla suuruse kasumiga aasta varem samal perioodil.

venemaa varade mahu järgi viie suurima panga hulka kuuluva ning eraisikute hoiustena üle 1 triljoni rubla hoidva panga probleemid tulenesid aruandluse kohaselt laenumaksete tasumata jätmisest. Kuue kuuga eraldas PSB võimalike laenukahjumite katteks reservi ligi 195,7 miljardit rubla – neli korda rohkem kui aasta varem samal perioodil.

Kaitsetööstust teenindav ja 100% riigi kontrolli all olev PSB oli RSKhB Varahalduse analüütiku Isa Alijevi sõnul ainus venemaa suurimate pankade seas, mis muutus kahjumlikuks. Alijev selgitab, et pank kannab riske direktiivse laenamise tõttu, mille marginaalid ei vasta turutingimustele: PSB kaudu krediteeritakse sõjatehaseid, mis varustavad Ukraina vallutamiseks saadetud armeed.

Panga kahjum nende laenude tõttu on nii suur, et see neelab peaaegu kogu tema intressimarginaali – ehk tulu, mis tekib väljastatud laenude intressimäärade ja kaasatud hoiuste intressimäärade erinevusest. Reservikulude arvestamisel langes PSB puhas intressitulu esimesel poolaastal kümme korda – 168,7 miljardilt rublalt 16,9 miljardile rublale. Lisaks kandis pank 22,8 miljardi rubla suurust muud kahjumit, mille sisu ta ei avalikusta.

Alijevi sõnul kompenseeritakse PSB kahjumid riigieelarvest. Alates 2026. aasta algusest on riik juba neli korda panka täiendava kapitaliga toetanud. Viimati toimus see 15. juulil, mil panga kapitali suunati 39,3 miljardit rubla; enne seda, 10. juunil, 3 miljardit rubla.

venemaa keskpanga andmetel oli 1. aprilli seisuga 3,9% pankade väljastatud laenudest halvad ehk ligikaudu 3,5 triljoni rubla väärtuses. Laiem probleemsete laenude näitaja oli aga kolm korda kõrgem – 11,6%. Rahalises väljenduses ulatus pangabilanssidel olevate probleemide maht 11,2 triljoni rublani (112 miljardi euroni)– summani, mis võrdub kahe Moskva aastase eelarvega. See hõlmab muu hulgas laene, mille tingimusi pangad olid sunnitud leevendama, kuna laenuvõtjad ei suutnud makseid tasuda.

Keskpanga hinnangul võivad võla teenindamisega seotud võimalikud raskused puudutada 36 triljoni rubla (360 miljardi euro) väärtuses laene – see moodustab kolm neljandikku suurimate ettevõtete koguvõlast. Keskpanga andmetel leidub suurimate ettevõtete seas kriitilises seisus ettevõtteid söetööstuses, ehitussektoris, kaubanduses ja masinatööstuses.

14. Moscow Times: venemaa riigivõla turg, mis koges juunis järsku kokkuvarisemist, on pärast lühikest hingetõmbeaega taas langusesse pöördunud.

Föderaalsete laenuvõlakirjade hinnatase indeks RGBI langes esmaspäevasel kauplemisel juba kolmandat päeva järjest ja taandus 113,27 punktini – peaaegu kuu aja madalaimale tasemele. Päevaga kaotas indeks 0,84 punkti, mis oli üks selle aasta suurimaid päevasiseseid langusi; reedel langes see 0,37 ja neljapäeval 0,79 punkti.

„OFZ-de langus kiireneb,” märgivad Vektor Kapitali analüütikud. Pikaajaliste võlakirjade tootlus, millega rahandusministeerium katab eelarvepuudujääki, on taas lähenenud 16%-le aastas – just nii palju peab valitsus maksma, et võtta laenu 15 või enamaks aastaks. Pärast 2028. aastat lunastatavate võlakirjade tootlus on püsinud üle 15% aastas.

„Peamine tegur on siin turu kartus järjekordse kütusekriisi laine ees,” kirjutab Vektor Kapital. Augusti algusest alates on veel neli venemaa naftatöötlemistehast droonirünnakute tõttu nafta töötlemise peatanud ning vähemalt kümnes piirkonnas on kehtestatud piirangud tanklates. Teateid bensiinipuudusest ja järjekordadest tanklates on taas tulnud Moskvast, kuhu Reutersi allikate sõnul suunatakse hädaolukorras kütust Uuralitest ja Siberist. Kommersanti allikad hoiatavad, et septembriks võib kütusepuudus süveneda, kuna plaanilisse remonti läheb Valgevenes asuv Novopolotski naftatöötlemistehas, kust venemaa turule tarnitakse rekordilised 200 000 tonni bensiini kuus.

Kuna kütusekriis annab end taas tunda, kahtlevad investorid üha enam, kas venemaa Keskpank suudab jätkata baasintressimäära langetamise tsüklit, selgitab Gadra Kapitali strateeg Aleksandr Bahtin. Bensiini ja diislikütuse tarnehäired ning hinnatõus võivad taas tugevdada inflatsioonisurvet ja sundida keskpanka ettevaatlikumale seisukohale.

Riigivõlakirjad langevad koos aktsiatega, märgib Finami analüütik Dmitri Lozovoi. Reedel koges Moskva börsi indeks tugevaimat päevasisest langust pärast 2022. aasta septembris toimunud mobilisatsiooni ning esmaspäeval langes see veel 2%. Turul osalejad võivad Lozovoi hinnangul arvestada võimaliku edasise eskaleerumise või droonirünnakutest tulenevate suuremate finantskahjudega.

OFZ-d ehk venemaa föderaalsed laenuvõlakirjad on riigieelarve puudujäägi katmise peamine vahend ning puudujääk kasvab pidevalt, tuletab meelde Ivolga Kapitali peadirektor Andrei Hohrin. Rahandusministeeriumi andmetel ületasid valitsuse kulud juuli lõpu seisuga tulusid 6,45 triljoni rubla (64,5 miljardi euro) võrra. Sõjaline eelarve võib algselt kavandatud 12,9 triljoni rubla asemel ulatuda 17–18 triljoni rublani (170-180 miljardi euroni) ning vähemalt pool puudujäävast summast kavatseb rahandusministeerium kaasata laenuna.

Selle tulemusena peab OFZ-de pakkumine kasvama, ületades ostjate spekulatiivsed võimalused, nendib Hohrin.

15. Bloombergi allikate teatel rünnati Mustal merel Kreeka tankerit Skiros pärast venemaa nafta laadimist Kaspia torujuhtme konsortsiumi (CPC) terminalis Novorossiiski lähedal. Väljaande andmetel on aluse mahutavus 1 miljon barrelit naftat. Tankerit opereeriv Ateenas asuv ettevõte teatas, et intsidendi tagajärjel inimohvreid ega lekkeid ei olnud. Ukraina relvajõudude peastaabi pressiesindaja ütles, et neil pole kommenteerimiseks teavet.

See on esimene rünnak CPC terminali külastavale laevale kolme nädala jooksul. Varem teatasid Financial Timesi allikad, et USA, keda esindas asepresident J.D. Vance, palus 31. juulil Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil mitte rünnata tankereid Novorossiiski lähedal, et mitte ohustada Kasahstani naftavarusid CPC kaudu. Washington kartis, et sellised rünnakud destabiliseerivad veelgi naftaturgu, mis on juba niigi silmitsi nappusega Iraani Hormuzi väina sulgemise tõttu. Allikate sõnul nõustus Zelenskõi mitte sihtima CPC infrastruktuuri ega laevu, tingimusel et need ei ole Ukraina sanktsioonide all ja ei vea venemaa lasti.

Möödunud kuul häirisid korduvad droonirünnakud nafta laadimist CPC-s, sundides Kasahstani naftaväljadel tootmist vähendama. Hiljuti käitles konsortsium ligi 2% ülemaailmsetest naftavarudest. venemaa toornafta moodustab 5–10% CPC ekspordist.

Juuli lõpus, pärast rünnakute seeriat, mis kahjustasid vähemalt kaheksat tankerit, kaalus konsortsium ohutus- ja keskkonnariskide tõttu tegevuse peatamist, kuid otsustas lõpuks selle vastu. Kpleri andmetel laadis CPC juulis 1,3 miljonit barrelit päevas – 300 000 barrelit vähem kui eelmisel kuul. Võrreldes maikuu näitajatega on see 600 000 barrelit päevas vähenemist.

CPC aktsionäride hulka kuuluvad Ameerika ettevõtted Chevron (15%) ja ExxonMobil (7,5%), föderaalne kinnisvarahaldusagentuur (Rosimushchestvo) (24%, mida haldab Transneft) ja Kasahstani riiklik naftaettevõte KazMunayGas (19%). Chevronile ja ExxonMobilile kuulub vastavalt 50% ja 25% Kasahstani suurimast nafta- ja gaasimaardlast Tengiz.

16. Türgi läbirääkimised Araabia Ühendemiraatidega venemaa päritolu S-400 õhutõrje-raketisüsteemide müümiseks on ummikusse jooksnud, kirjutab Ameerika väljaanne Semafor. Seetõttu ei anna USA senaatorid, kes nõuavad, et Türgi neist süsteemidest vabaneks, luba müüa Ankarale F-35 varghävitajaid. Kui Türgi ei suuda S-400 süsteeme Emiraatidele müüa või neid kasutuskõlbmatuks muuta, nagu ta on juba välja pakkunud, jääb veel üks võimalus – kompleksid hävitada. „Selle probleemi lahendamiseks on mitu võimalust ja ma arvan, et türklased tahavad selle lahendada,” ütles üks USA ametnik Semaforile.

Ankara ja Abu Dhabi läbirääkimistest sai teatavaks rohkem kui kuu aega tagasi. Türgi oli siis küsinud venemaalt luba süsteemide edasimüümiseks. Kuid läbirääkimised näivad olevat takerdunud, ütlesid Semaforile protsessiga kursis olevad inimesed. Täpselt ei ole teada, miks, kuid üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et ka Araabia Ühendemiraadid soovivad osta F-35 hävitajaid ega taha end siduda venemaa relvastusega. „Iga riik, kes omandab S-400 süsteemi ja selle kasutusele võtab, seisab silmitsi samade murede, probleemide ja piirangutega, millega türklased on kokku puutunud,” ütles demokraatidest senaator Chris Coons.

Kuni Türgil on S-400 süsteemid, ei saa ta F-35 hävitajaid, ütles väljaandele vabariiklasest senaator Rick Scott. Lisades, et ta suhtleb üsna sageli Donald Trumpi administratsiooniga, märkis Scott, et ta ei ole sealt midagi kuulnud edasiste sammude kohta.

Trump andis juuli alguses Ankaras toimunud NATO tippkohtumisele saabudes mõista, et lubab Türgil osta USA-lt F-35 hävitajaid ning lubas tühistada sanktsioonid, mis kehtestati Türgile seoses venemaa S-400 süsteemide ostmisega. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles möödunud nädalavahetusel Al Jazeerale: „Me ootame, et Trump täidaks oma lubaduse F-35 hävitajate osas.”

Kuid senati välissuhete komisoni esimees Jim Risch ütles Semaforile: „Praeguseks ei ole nad S-400 süsteemidest vabanenud, mistõttu on asi ummikseisus.” Türgi on varem pakkunud ka võimalust süsteemid kasutuskõlbmatuks muuta, kuid see samm ei rahulda kõiki senaatoreid, kes nõuavad neist täielikku vabanemist.

17. Lühiuudised

President Volodõmõr Zelenski nimetas 17. augustil presidendi dekreediga Juri Pohribnõi Ukraina relvajõudude logistikavägede ülemaks.

Ghana süüdistas venemaad ghanalaste ebaseaduslikus värbamises saatmaks neid rindele Ukrainas. Pärast Moskvas toimunud kõnelusi teatas Ghana välisminister Samuel Okudzeto Ablakwa, et tema kolleeg sergei lavrov on nõustunud resolutsiooni nimel töötama, vahendab Interfax. Ablakwa sõnul on Ukrainas tapetud 62 tema kaasmaalast ja veel 15 on kadunud.

Arvatavasti vene droon rikkus Moldova õhuruumi ja kukkus alla. See on teine selline intsident kuu algusest saadik. Päev varem tulistasid NATO hävitajad Rumeenia kohal alla drooni.

BILD teatab, et NATO planeerijad töötasid välja maismaa sõja kontseptsiooni võimaliku venemaa rünnaku puhuks Balti riikidele. See näeb ette venemaa raketisüsteemide mahasurumist, sealhulgas Kaliningradis, autonoomse tsooni loomist venemaa ja Valgevene piiri äärde, kus võitleksid droonid ja mehitamata sõidukid, ning hiljem venemaa siseste lennuväljade, kaitsetehaste, sildade ja raudteede ründamist. NATO eesmärk oleks peatada pealetung ja suruda vene väed tagasi piirile, mitte venemaad okupeerida.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.