Sõja ülevaade: 1633. päev – kevad-suvine vene pealetung jätkus ilma ühtki edenemist toomata
Avaldatud: 14 august, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. august 2026:
kevad-suvine vene pealetung jätkus ilma ühtki edenemist toomata, Ukraina omad siiski eduta polnud.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Ust-Luga valusalt pihta sai ja egas Krimmgi plahvatuste vaba ole.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Ukraina jälle Blitske linnas kanna maha sai.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus salastas eelarvereservid.
12. Poolas peeti kinni venemaa palgatud palgamõrvar, kes valmistus tapma USA kodanikku, kes oli putini režiimile ebamugav.
13. Hollandi luure: venemaa häkib Euroopas IP-kaameraid.
14. Novorossiiski kolmest teraviljaterminalist viimane on ka seisma jäänud.
15. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 222 lahingukokkupõrget. Koos isikkooseisu kaotustega on näha, et peale mõningaid vaid keskmise survega päevi on uuesti juba kaks päeva suudetud tugevamalt oma kevad-suvist pealetungi jätkata. Keskmisest kõrgem surve ikka Harkivi, Ukraina tööstuslinnade komplekti ja Huljaipole kandis ning gruppide keskmised suurused tõusteel ning pisu enam soomust erinevaid paigus ringi liikus. Sumõ suund juba pikalt enam ei üllataa, et mitmeid päevi vaid 1-4 rünnakud ja siis üks pisu tihedam päev ja kõige kordus. Kupjanski suunal on see rünnakute arvu kõikumine kõige suurem ja kirja vaid üks kontakt läks.
Taktikas muutusi pole, tihe kaotustest mittehooliv konveier jätkab väga-väga paljudes kohtades ning ikka lootuses leida kas Ukraina kaitses nõrkusi-auke või lihtsalt varjatud edenemise püüdlusega.
Eile viis vaenlane läbi 76 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 237 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 027 kamikaze-drooni ja viisid läbi 3011 kaudtulelasku. Huvitav on see, et juba paar nädalat ei lange tapjadroonide arv päevas alla 10 tuhande ehk siis keskmine on pisu tõusnud. Lähimaal käib väga tugev droonide vaheline võitlus ning lisaks maapealsetele sihtmärkidele on näha droonide endi vaheliste võistluste kasvu. Droonioperaatorid on väga-väga kõrge tasuvusega sihtmärgid ning nende tabamiseks pole ükski hind liialt kallis ehk siis aitab nende mõjutamiseks isegi lennundus.
Õnneks on vene poolel jätkuvalt väga kõrged igatsugu tehnika kaotustega ning kuna Ukraina suudab tõsta igat tüüpi rindele lähenevate kütuseveokite tabamist, siis vene pool üha enam veab rindest isegi 100 km kaugusel kütust väikestes nõudes (ka neid sõidukeid rünnatakse), mis peaks hakkama tasapisi mõjutama vene poole mobiilsuse võimekust. Lisaks on tihe okupeeritud alade alajaamade tabamine mõjutamas kõiki vahendeid, mis elektri pealt töötavad ehk siis sidega kipub üha enam muresid olema…
1. Donetski oblasti võimude teatel tabas venemaa õhurünnak Kramatorskis elamuid, tappes ühe ja vigastades 15 inimest. venemaa ründas Kramatorski ja Bilenket kaheksa korda kella 20.30 ja 20.56 vahel, väidetavalt kasutades juhitavaid õhupomme.
14. augusti öösel korraldasid vene okupandid droonirünnaku Tšerkassõ oblastis Smilis asuvale elamule, vigastades kolme inimest.
13. augusti õhtul alustasid vene väed rünnakut Zaporižja rajooni vastu, vigastades 25-aastast naist ja 5-aastast last.
2. Ukraina sõjavägi korraldas ööl vastu 13. augustit väidetavalt droonirünnaku venemaal Leningradi oblastis, kahjustades Ust-Lugas sadama infrastruktuuri, teatas oblasti kuberner aleksandr drozdenko. Ust-Luga on üks venemaa suurimaid sadamaid Läänemere ääres ning seal asub naftaterminal, mis on oluline toornafta ja naftatoodete ekspordi sõlmpunkt. Peterburist läänes ja Ukraina piirist kaugel asuv sadam mängib olulist rolli riigieelarve tulude teenimisel. drozdenko sõnul puhkes sadamas ulatusliku droonirünnaku ajal tulekahju. Ametnike väitel tulistati Leningradi oblasti kohal alla 51 Ukraina drooni.
Krimmi plahvatuste toimumiskohtade nimekiri läheks jälle liialt pikaks. Njah, päris kõiki suvitajaid siiski randades näeb, aga need pigem kohalikud noored oma uljust üles näitavad ja videosid droonirünnakutest üles riputavad…
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist pole seni vene soldateid välja saadud ja linna tihe töötlus üle õhu jätkus. Jätkuvalt tundub, et Ukraina omad ei taha eriti jalaväega linna puhastama minna ning isikkoosseisu hoidmiseks piirdutaksegi linna ümbruse kui linna töötlemisele kaudtule ja droonidega.
Lõmani suunal on uuesti vene poole surve tõusnud ja jälle väike grupp Lõmani linna sisse sai ning neid seal töödeldi. Hetkel tundub, et keegi vist ellu ei jäänud. Kuna seal kandis metsast ala jagub kuni linnani ja Ukraina omad ei saa vastase tugeva kaudtule ja drooninduse (ning ka lennuväe) töötluse tõttu hoida tihedamat kindlustatud positsioonipunktide võrku selliste infiltreerumiste takistamiseks, siis sellised keskmisest pikemad väikeste infiltreerumisgruppide edasi jõudmised toimuvad. Küll pole need siin suunal püsivamaid edusamme toonud.
6. Siversk: tihe konveier töötas ning suuremaid edenemisi eilsest päevast ei tuvastanud. Küll saab vene poole enda teadetest aimu, et Ukraina suudab vasturünnakuid teha.
7. Bahmut: väga tihe konveier nii läbi linna surumiseks kui selle külgedel linnast möödumiseks jätkus, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: muutus Ukraina kasuks.
See vastik eenduv vene poole kombits suunaga Kramatorsk-Kostjantõnivka maantee suunas eile ei kasvanud ning hoopis Ukraina omad suutsid uuesti siseneda Blistke linna. Oleks küll ahvatlev mõelda, et siit suudetaks edenemist jätakata ja sellega parajalt peavalu vene poolele teha aga see oleks pigem enesetapu missioon tiheda vene kaitserajatiste võrgu ning suure hulga vene poole isikkoosseisu (ka droonioperaatorid) ning igatsugu tehnika (ka seireseadmed) tõttu.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones.
Huljaipole kandis jõuavad vene infiltreerumisgrupid päris kaugele, lehvitavad kuskil külas lippusid ja seejärel oma eksistentsi lõpetavad (mitte küll omal soovil).
10. Herson: muutusteta. Isegi paadiralli infot pole juba pikalt olnud.
11. Moscow Times koos enda kommentariga loo lõpus: venemaa võimud peitsid avalikkuse eest andmed rublavarude kohta ühtsel riigikassa kontol, kus hoiti eelarve vabu jääke, mida rahandusministeerium kasutas reservina mustadeks päevadeks.
Föderaalne riigikassa eemaldas oma veebilehelt rubriigi „operatsioonipäev”, kus varem avaldati iga päev statistikat rublavarude paigutamise kohta pankadesse ja rahaturule. Kadusid ka andmed selle kohta, kui palju vaba raha on kokku kõigi tasandite eelarvetel.
10. augustil juhtis sellele tähelepanu Sergei Aleksašenko, endine venemaa rahandusministri asetäitja ja keskpanga aseesimees. „Riigikassa peitis selle teabe ära,” kirjutas ta.
Sisuliselt on tegemist rahandusministeeriumi tagavararahaga: rubladega, mille riik on muu hulgas saanud maksumaksjatelt, kuid mida pole ära kulutanud, vaid hoiab pangandussüsteemis või paigutab repo- ja swap-tehingutesse, teenides nende pealt intressi.
Just seda raha kasutab valitsus praegu eelarvepuudujäägi katmiseks, märgib majandusteadlane Kirill Rodionov. Varem tugines rahandusministeerium riigilaenudele, kuid alates juulist peatas määramata ajaks riigivõlakirjade emissioonid pärast seda, kui nende hinnad järsult langesid ja suured pangad lõpetasid peaaegu täielikult nende ostmise, viidates vaba likviidsuse puudumisele ja tugevale raha väljavoolule sularahasse.
Aasta algusest alates on rahandusministeerium oma rublareservidest välja võtnud 3,5 triljonit rubla, arvutas Aleksašenko. See kattis umbes poole eelarvepuudujäägist, mis ulatus juuli lõpuks 6,5 triljoni rublani. Selle tulemusel vähenes riigikassa vaba raha maht aga peaaegu poole võrra – 8 triljonilt 4,5 triljoni rublani (49,5 miljardi euroni), näitavad Aleksašenko hinnangud.
Muid reserve eelarvel praktiliselt enam alles ei ole. Rahvusliku Heaolu Fondist, mida aastaid koguti nafta ülikasumite arvelt, on sõja algusest saadik ära kulutatud kaks kolmandikku likviidsetest varadest – ehk vabast rahast, mida pole kuhugi paigutatud. 2026. aasta keskpaigaks oli 8,8 triljonist rublast alles vaid 3,5 triljonit (38,5 miljardit eurot). See on kahvatu vari sõjaeelsest tasemest, märgib Carnegie Venemaa ja Euraasia uurimiskeskuse teadur Aleksandra Prokopenko. Tänavu püüab rahandusministeerium fondi allesjäänud vahendeid mitte kulutada, vaid seda eelarve nafta- ja gaasitulude arvelt täiendada.
Eelarve ise aga voolab üle kallaste, kirjutab Aleksašenko. Eelarveseaduses nägi rahandusministeerium ette tagasihoidliku, 2,6-protsendilise kulude kasvu ja isegi väikese sõjaliste kulutuste vähenemise. Tegelikult suurenesid kulutused juuli lõpuks aastaga 14,5%. „Kui see suhe püsib aasta lõpuni, ületavad lõplikud kulud kavandatud taset 5 triljoni rubla võrra,” hindab Aleksašenko.
„Ilma maksude tõstmiseta – näiteks käibemaksu baasmäära tõstmiseta 20 protsendilt 22 protsendile 2026. aastal ja ettevõtte tulumaksu tõstmiseta 20 protsendilt 25 protsendile 2025. aastal – on rahandusministeeriumil raske praegust kulutuste taset säilitada,” leiab Rodionov. Täiendavad maksud on järgmise kolme aasta eelarve peamine küsimus. Kui maksud tõusevad, toob see eksperdi sõnul paratamatult kaasa majanduse veelgi tugevama aeglustumise kui praegu.
Pärast sõja algust on venemaa võimud juba salastanud keskpanga kulla- ja valuutareservide koosseisu, lõpetanud igakuiste aruannete avaldamise eelarvekulude kohta kululiikide kaupa, muutnud salastatuks andmed kütusetootmise ja ametnike palkade kohta, samuti tollistatistika ning peaaegu kõik sündimust ja demograafiat puudutavad andmed. Lisaks on suurtele ettevõtetele antud luba varjata oma finantsnäitajaid aruandluses.
Njah, kahjuks on veel need rahavarud sellised, et peavad veel isegi enam-vähem järgmise aasta lõpuni välja, kui suuri muutusi tuludes/kuludes ei tule ning naftahind jääb samale tasemele. Õrnalt julgeks arvata, et veel selle aasta jooksul vast laheneb pisugi ära olukord Hormuzi väinaga ja langev nafta maailmaturuhind surub venemaa eelarve veelgi suuremasse miinusesse. Lisaks panustaks sellele, et kreml peab senise olukorra säilitamiseks (konveier jätkab surumist) kulusid oluliselt tõstma tõusvas kasvus (vahendid+makstavad palgad, preemiad ja muud tasud). Samaaegselt tõusevad sisejulgeolekukulud ning optimistlikumalt julgeks prognoosida, et hiljemalt järgmise aasta kekspaigaks on siiski venemaa rahavarud otsas ning edasi on ainukesed võimalused kas sõjalise eriolukorra väljakuulutamine või suur rublatrükk. Rublatrükk muidugi mõjuks hävitavalt hindadele, mis kasvaks nii kiiresti, et paanikas venemaalane tuleb tänavatele.
Kahjuks on kremlil veel üks tööriist, millega osaliselt eelarvet aidata ja seni on see töötanud ehk siis vara natsionaliseerimine ja siis mõnele tuttavale või oligarhile müük. Kahjuks seda võimaliku vara, mida ära võtta jagub.
12. Poola võimud vahistasid venemaa kodaniku, kelle uurijate hinnangul värbas Moskva Ukrainas ja USA-s kodakondsust omava isiku tapmiseks Varssavis. Sellest kirjutab Reuters, viidates Poola peaministrile Donald Tuskile. Valitsusjuhi sõnul toimus vahistamine 7. augustil ning kahtlustatav oli venemaa eriteenistuste poolt värvatud tapma inimest, kes oli putini režiimile ebamugav. Tusk ei avaldanud väidetava sihtmärgi kohta muud teavet peale selle, et tal on USA ja Ukraina pass.
Raadiojaama RMF FM andmetel pidi palgamõrvari sihtmärgiks olema relvatööstuse ettevõtja, kes varustas Ukrainat. Vahistatu on 29-aastane Donbassi elanik. Ta peeti kinni Varssavi Mokotówi piirkonnas pealinna politsei terrorismi ja mõrvade uurimise üksuse töötajate poolt. Operatsioonis osalesid ka terrorismivastase üksuse töötajad. „Viimasel hetkel õnnestus meil sisejulgeolekuameti ja politsei tegevuse abil see hukkamine, see rünnak ära hoida,” teatas Poola peaminister.
Tusk rõhutas, et tegemist on „esimese sellise olukorraga, kus keegi otsustab venemaa korraldusel rünnata USA kodanikku mõne teise NATO riigi territooriumil“. „Peame lähtuma sellest, et putini režiim püüab kõrvaldada inimesi, kes talle erinevatel põhjustel ebamugavust valmistavad, maailma eri paikades. Seetõttu on meie tegevus selles küsimuses äärmiselt intensiivne, et ära hoida kõik edasised katsed rünnata Poola või teiste riikide kodanikke meie territooriumil,” ütles ta.
Juuni keskel tulistati Poola linnas Biała Podlaskas surnuks 44-aastane venemaa blogija, karikaturist ja satiirik Semjon Skrepetski, kes emigreerus 2021. aastal Poolasse, pääsedes putini režiimi tagakiusamise eest. Mõni päev enne oma surma korraldas Skrepetski Berliinis üksikpiketi, eksponeerides oma maali-ikooni, millel oli karikatuurne kujutis putinist ja Jossif Stalinist. Enne seda reisis ta mööda Euroopat ja korraldas erinevaid aktsioone, pilades venemaa režiimi, ning lõi karikatuure putinist ja teistest poliitilistest tegelastest.
Tusk teatas hiljem, et see mõrv oli suure tõenäosusega poliitilise iseloomuga. Tema sõnul pidasid eriteenistused mõrvas kahtlustatavana kinni Gruusia kodaniku. Njah, eks sealtki tagant kremli kõrvad paistsid.
13. Deutshe Welle: Moskvaga seotud häkkerid murravad süstemaatiliselt sisse NATO riikides ning Ukrainas kasutatavatesse tsiviilotstarbelistesse IP-kaameratesse, et jälgida relvatarneid Kiievile ja sõjaväevedude marsruute, väidavad Hollandi eriteenistused. Hollandi üldluure- ja julgeolekuteenistuse (AIVD) ning sõjaväeluure (MIVD) reedel, 10. juulil avaldatud ühises avalduses märgitakse, et „ulatuslik venemaa operatsioon“ on suunatud sõjatehnika transporditeede äärde paigaldatud valvekaameratele.
Neile ligipääsu saades selgitavad venemaa eriteenistused välja, millist relvastust Euroopast Ukrainasse saadetakse ja millistes kogustes, selgitavad AIVD ja MIVD.
Häkkerid kasutavad kaamerate turvanõrkusi
IP-kaameratele ligipääsemiseks kasutavad häkkerid laialt levinud, internetti ühendatud seadmete turvanõrkusi. Neid seadmeid kasutatakse nii ettevõtetes kui ka eraisikute kodudes. Hollandi eriteenistuste sõnul kasutavad seadmete omanikud sageli vaikimisi määratud paroole, kaamerates töötab aegunud tarkvara ning kasutusel on standardsed turvaseaded.
Ründajate häkitud kaamerate hulgas olid ka Hollandis asuvad kaamerad, mis paiknesid sõjaliste logistiliste marsruutide läheduses. Holland on üks olulisi transiidisõlmi Ukrainale antava sõjalise abi tarnimisel. AIVD ja MIVD rõhutavad, et riigi geograafiline asukoht ja roll Kiievi varustamisel muudavad selle üheks venemaa luureoperatsioonide prioriteetseks sihtmärgiks.
Juba 2025. aasta kevadel teatasid Ühendkuningriigi luureteenistused, et venemaa eriteenistused häkivad erinevaid piirialadel ja sõjaväeobjektide läheduses asuvaid valvekaameraid, et luurata Ukrainasse suunduva lääneriikide abi järele.
14. Novorossiiski sadamas asuv KSK teraviljaterminal peatab tegevuse töötajate ja taristu ohutuse tagamiseks. Terminali omanik Delo Group teatas sellest oma veebisaidil ja Telegramis neljapäeval, 13. augustil. „Terminal peatab maantee- ja raudteesõidukite mahalaadimise, teravilja laadimise merelaevadele ja muud toimingud,” seisis pressiteates.
Eelmisel päeval, 12. augustil, peatasid tegevuse kaks teist Novorossiiski sadama teraviljaterminali: Novorossiiski teraviljaterminal (OOO NZT) ja Novorossiiski teraviljakombinaadi teraviljaterminal (PAO NKHP).
KSK teraviljaterminal on üks venemaa suurimaid süvamere teraviljaterminale, mille ümberlaadimisvõimsus on 10,5 miljonit tonni teraviljalasti aastas. Võrdluseks, NZT LLC ümberlaadimisvõimsus on 8,5 miljonit tonni teraviljalasti aastas, samas kui PJSC NKHP-l on see 7,1 miljonit tonni aastas.
12. augustil, päeval, mil kaks teist Novorossiiski sadama teraviljaterminali teatasid tegevuse peatamisest, keeldus KSK teraviljaterminali pressiteenistus ajakirjanikele Ukraina rünnaku kohta kommentaare andmast.
Ukraina relvajõudude rünnak Krasnodari krai rajatistele
Samal päeval, 12. augustil, teatas Krasnodari krai kuberner veniamin kondratjev, et piirkonda tabas öösel ulatuslik Ukraina droonirünnak. Tema sõnul tabas enamik rünnakuid Novorossiiskit, kus sai kahjustada umbes 60 elamut. kondratjevi postituste kohaselt registreeriti hoonete kahjustusi ka Gelendžikis, Anapas ja Temrjuki rajoonis.
Kuberner teatas, et Ukraina rünnakus hukkus kolm inimest, sealhulgas kaheksa-aastane laps. Vähemalt 24 inimest sai vigastada. kondratjev teatas ka Novorossiiskis veetorustike ja teede kahjustustest, kuid ei maininud rünnakuid teraviljaterminalidele.
Njah, üldjuhul tekivad vene poolel tsiviilelanikke hukkumised ja vigasaamised vene poole õhutõrje tulemusel, sest nad üritavad droone alla lasta linnade kohal ja kas rusud või elektrooniliste vahenditega teel kõrvale saanud droonid tihti kukuvadki mujale, kui neid planeeriti.
15. Lühiuudised
Ukraina ja Poola on lõpetamas läbirääkimisi vananevate Nõukogude-aegsete MiG-29 hävitajate üleandmiseks vastutasuks mehitamata õhusõidukite (UAV) partii ja uusimate tootmistehnoloogiate eest. Lennukid võidakse tarnida lähikuudel. Allikas: Poola väljaanne Wirtualna Polska, viidates Poola relvajõudude ja kaitseministeeriumi allikatele.
Kpleri hinnangul võib venemaa naftatöötlemismaht augustis langeda 4 miljoni barrelini päevas, mis on 100 000 barrelit päevas alla juunikuu juba mitmeaastase madalaima taseme. Üks tööstusharu allikas hindab augusti läbilaskevõimeks 3,8–4,1 miljonit barrelit päevas ning tavapärase 5,3–5,5 miljoni barreli päevas taastumist ei ole oodata ka 2026. aastal. Bensiinivarud on endiselt eriti pingelised: juuli toodang kattis vaid 70% nõudlusest. venemaa siseturu kütusevarude kriitiliseks tasemeks hinnatakse 3,3–3,5 miljonit barrelit päevas.
Ukraina on pakkunud venemaale Musta mere vaherahu, mille kohaselt mõlemad pooled peatavad rünnakud tsiviilsihtmärkide vastu, teatab Reuters, viidates asjaga tuttavale allikale. Kiiev edastas ettepaneku kolmanda osapoole kaudu ja ootab Moskva vastust. venemaa pole ettepanekut avalikult kommenteerinud, samas kui välisministri asetäitja aleksandr gruško ütles varem, et Moskva ei ole saanud ametlikku Musta mere relvarahu pakkumist.
medvedjev nimetas sõjavastaseid noori venelasi idiootideks, öeldes, et paljudel on probleeme ajuga. Ta ütles, et noori saab meelitada halva raha või sooviga näidata eakaaslastele, et nad on kõige vastu. medvedjev väitis, et seetõttu on äärmiselt oluline patriootlik töö, mis on üles ehitatud vene kangelaste näidetele.
13. augustil toimus Rooma lähedal Itaalias Colleferro linnas asuvas laskemoonatehases ulatuslik plahvatus, teatasid kohalikud võimud ja piirkonna meedia. Tehast haldab KNDS Ammo Italy, Prantsuse-Saksa kaitsetööstusettevõtte KNDS tütarfirma. Rajatis toodab 155 mm suurtükimürske, mida Euroopa partnerid tarnivad Ukrainale. Plahvatus põhjustas tulekahju ja tugeva paugu, mida oli kuulda ka lähedalasuvate piirkondade elanikel, teatas Itaalia väljaanne AGI. Tulekahju puhkes tehase püssirohu töötlemise ja pressimise üksuses. KNDS teatas avalduses, et on alustanud plahvatuse asjaolude uurimist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
