Sõja ülevaade: 1626. päev – jätkuvalt vene poole konveier mõningaid edenemisi toob
Avaldatud: 7 august, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. august 2026:
jätkuvalt vene poole konveier mõningaid edenemisi toob, aga Ukraina omadelgi pole päev möödunud ilma vasturünnakuteta.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. 2000 km kaugusel Wildberriesi ladu tabati ja mujalgi öö rahulik ei olnud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: Ukraina omad on vist vähendamas vene poole sillapead Vovtšanski kandis.
5. Kupjansk-Kreminna: muutustest info puudus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Ukraina omade tegutsemist Kostjantõnivka linnas infokilde on hakanud uuesti tulema.
8. Donetsk: kahes suunas pisu muret tekitav olukord.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa välisministeerium kutsus venemaalasi üles valmistuma sõja pikaajaliseks jätkumiseks.
12. RuNetis toimus suurem katkestus.
13. Poola välisminister Radosław Sikorski kutsus arutama võimalust tõrjuda venemaa rakette juba Ukraina õhuruumis.
14. Leedu kaitseminister teatas, et venemaa võib rünnata Balti riike Ukraina mehitamata õhusõidukitega.
15. Küsitlus: Zalužnõi ja Fedorov võidaksid valimistel Zelenskõid.
16. Lühiuudised
Ühest Ukraina sõjablogikanalist väga hea jooskva olukorra kirjeldus: Samal ajal näitab venemaa jätkuvalt üles kogu telliskivi strateegilist paindlikkust. Tal pole mingit kavatsust peatuda, olenemata hinnast, sest ebaõnnestumise tunnistamine oleks lõpmatult valusam kui lihtsalt tuhande õnnetu hinge veskisse viskamine. Seega oodake sama: tohutuid meeste ja materjali kulutusi, et saavutada tulemusi, mida saab mõõta ainult joonlaua ja suure optimismiga. Rinne liigub sammhaaval edasi, kaotuste nimekirjad pikenevad ja kusagil rindejoonte taga kaob vaikselt järjekordne sild või varustuskonvoi – see ärritab suuresti seda vene logistikaohvitseri, kes oli oma ülemustele enesekindlalt kinnitanud, et kõik toimib laitmatult.
Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 233 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotustega ütleks, et teist päeva on vene konveier edasi saatnud umbes sama hulga soldateid, kui oli varasem keskmine. Veel ei tahaks optimistlik olla, et surve ongi pisu languses. Pigem vast jooksvad olud on mõjutanud edasi saadetavate üksuste komplekteerimist ja reastamist. Egas see keskmine survegi nõrk ole. Soomust üldjuhul kasutatakse lahingutaksodena toomaks soldateid halli ala servadesse, eriti kaugemale eip riskita, sest kaotatakse neid juba varemgi.
Väga tihe konveier töötab endiselt Harkivi suunal ning ikka tundub see pisu enamana, kui lihtsalt sammhaaval edenemine. Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal oli 89 kontakti ehk siis tihe päev ikka ja lõunarindel kontakte küll vähem aga tundub, et edeneda püüdvad grupid on hakanud kasvama ja üheks põhjuseks võib-olla orienteerumisoskustega inimeste puudus. Eks pikad vahemaad toovad üha enam eksimisi ning suurem grupist äkki mõni elusalt ka kuskil kaugemal kanna maha saab…
Miks nii kaootiline on vene poole surve kõikumine Sumõ ja lõunarinde keskmises ja läänelõigus, eip oskagi vastata. Oleks eeldanud pisu tugevamat survet. Jah, kõlakaid liigub, et rahulikumatest lõikudest mist vene pool aktiivsematesse lõikudesse appi lükkab…
Eile andis vastane ühe raketilöögi, kasutades üht raketti, ning korraldas 91 õhurünnakut, heites 308 juhitavat õhupommi. Lisaks kasutas ta 10 621 kamikaze-drooni ning tulistas asulate ja meie vägede positsioonide pihta 3176 korda. Vaid liugpomme üla tavapärase keskmise ning jätkuvalt on vene poolel kõrged igatsugu tehnika kaotustega.
Küll enam tihti uudisekünnist ei ületa lõunarinde ja Musta mere vahelise ala keskmaadroonidega töötlus aga see jätkub sama tihedalt ja mõjusalt ning on näha üha enam logistilisi rasusi vene poolel mitte ainult sõjatehnika ja isikkoosseisu liigutamisel ning majutamise/paigutamisel vaid ka varude liigutamisel ja eip aita nende peitmine tsiviilrekkadesse ega kaubikutesse.
Jätkuvalt on Ukraina süvarünnakutes palju toimekam ja mõjusam. vene pool saatis eile teele 147 drooni ning Ukraina omad u 350 drooni ja mõned raketid.
1. Ukraina pealinnas ja Kiievi oblastis toimunud ulatuslikus venemaa ballistiliste rakettide ja droonirünnakus hukkus öösel vähemalt 17 inimest ja kümneid sai vigastada, kui Kiievit ja selle äärelinnu laastavad tulekahjud, teatasid võimud 5. augustil.
6. augustil hävitas vene armee Dnipropetrovski oblastis Pavlohradis Ukrpošta sorteerimisdepoo ja mobiilse postkontori baasi, tappes kaks töötajat.
Varahommikuse info järgi viat viimase ööpäeva jooksul rohkem hukkunuid polnud, küll jagus vigastada saanuid.
2. Täna öösel puhkes Krimmis Feodossijas naftahoidla piirkonnas suur tulekahju.
venemaa okupeeritud Mariupoli energiainfrastruktuuri rajatisi tabas öösel rida rünnakuid.
7. augusti öösel raputasid ajutiselt okupeeritud Krimmis asuvat Gvardeiskoje sõjaväelennuvälja plahvatused, millele järgnes ulatuslik tulekahju.
Täna hommikul kuulutas Sverdlovski oblasti kuberner drooniohu tõttu piirkonnas välja eriolukorra. Ta hoiatas, et võidakse kehtestada mobiiltelefoni- ja internetiteenuse piirangud. ASTRA on kindlaks teinud, et Jekaterinburgis asuv Wildberries’i logistikakompleks sai pihta. Ka Ukraina Telegrami kanal Exilenova+ teatas tulekahjust laos, mis asub rindejoonest 2000 kilomeetri kaugusel. Nende sõnul sai tulekahju alguse Wildberries’i lao esimesest üksusest. Russ & Wildberries kinnitas, et ettevõtte logistikakeskuses puhkes rünnaku tagajärjel tulekahju.
3. Kursk: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: vene poole kokkumonteeritud videost on näha Ukraina võitlejate tabamisi droonidega mitmes seni vene poole käes olevais paigus ning kipub arvama, et Ukraina omad üritavad vene poolt tagasi suruda Vovtša jõe põhjakaldale vähendamaks juba pikalt kestnud väga tihedat survet. Video järgi kipub arvama, et toimetamas on keskmisest parema väljaõppega Ukraina võitlejatega, kes alasid puhastavad.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu ikka uudiste puudus muutustest.
6. Siversk: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: on hakanud uuesti tulema infokilde, et Ukraina omad Kostjantõnivkas toimetavad ning possasid on isegi kesklinnas ja tegevust on tuvastatud ka linna lõunaosas. Samal ajal jätkab vene pool surumist ka linnast välja põhja suunas ja linna külgedel ning eesmiste possade risti-rästi olekut jätkub.
8. Donetsk: vene poole konveier toob tasapisi järjest vene poole edenemisi.
Pokrovskist põhja pool kasvanud vene poole aktiivsus on toonud kaasa nende juba mitme päevase kanna maha saamise Torske kandis, mis ohustab Kostjantõnivka kaitset nii ühendusteede läbilõikamise ohu tõusuga kui annab võimaluse selle sektori jõududel avaldada mõju sinna suunal kaudtule ja droonidega.
Lisaks on saadud Pokrovskist põhjas kontrolli alla tervenisti Tšernihivka asula (sinnani jõuti mõned päevad tagasi).
9. Lõunarinne: vist rindejoone muutusteta. Jätkuvalt arvamusel, et lõiguti on dünaamika erinev ning on lõike, kus kipub pisu enam domineerima Ukraina oma vasturünnakutega.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: venemaa peab olema valmis sõjategevuse pikaajaliseks jätkumiseks, kuna lähitulevikus ei õnnestu Ukraina-vastasele sõjale lahendust leida. Seda ütles intervjuus TASS-ile venemaa välisministeeriumi erikorralduste suursaadik rodion mirošnik.
Tema väitel on „läänemeelsed” panustanud konflikti jätkumisele ja „rahumeelse lahenduse saavutamise võimaluste täielikule eitamisele”. Seetõttu põrkuvad tema sõnul „kõik katsed pidada dialoogi eurooplaste leppimatu sooviga nurjata mis tahes võimalused kokkulepete saavutamiseks”.
„Lähitulevikus on seda suundumust vaevalt võimalik murda. Euroopa jätkab Ukraina rahastamist. Ka meie peame olema valmis piisavalt pikaajaliseks sõjategevuseks, kuid läbimõeldud strateegiaga,” ütles diplomaat.
Varem, 9. juulil, teatas venemaa välisminister sergei lavrov, et Moskva kavatseb sõda jätkata seni, kuni saavutatakse eesmärgid, mille putin sõnastas oma 2024. aasta juunis venemaa välisministeeriumis peetud kõnes. Toona nõudis putin Ukraina kapituleerumist: Ukraina vägede väljaviimist kogu Donbassist ning Zaporižja ja Hersoni oblastitest, nende piirkondade ja Krimmi tunnistamist venemaa osaks, Ukraina loobumist NATO-ga liitumisest ning Ukraina demilitariseerimist ja denatsifitseerimist.
Tänavu juulis andis putin taas mõista, et arvestab sõja jätkumisega. Kohtumisel VIII koosseisu riigiduuma saadikutega teatas ta, et sõjalised kulutused jäävad üheks prioriteediks venemaa föderaaleelarve koostamisel aastateks 2027–2029. Samal ajal süüdistas putin lääneriike russofoobse masina käivitamises ning kinnitas, et venemaa võimud on valmis andma otsustava vastulöögi mis tahes vaenulikele sammudele.
Samal ajal jätkub venemaal arutelu uue mobilisatsioonilaine võimalikkuse üle. Nagu kirjutas Wall Street Journal allikatele viidates, võib kreml selle välja kuulutada pärast septembris toimuvaid riigiduuma valimisi, kuna lepinguliste sõjaväelaste värbamise vähenemine takistab putini plaanide elluviimist kogu Donbassi hõivamiseks.
Võimalikust mobilisatsioonist pärast valimisi on teatanud ka nn z-kanalid, hinnates selle võimalikuks ulatuseks 1,2 miljonit inimest.
12. venemaal toimus 6. augusti päeval ulatuslik internetikatkestus, mis puudutas kümneid piirkondi, näitavad Downdetectori andmed. Kasutajate kaebuste arv saavutas tipu kell 13.30–14.00. Ainuüksi Moskvas ja Moskva oblastis teatati ööpäeva jooksul ühendusprobleemidest enam kui 3200 korral.
Kasutajate kaebuste põhjal sattusid nn punasesse tsooni veebiturud ja e-kaubanduse teenused, sealhulgas Ozon, Avito ja Wildberries, Yandexi teenused, mänguplatvorm Roblox, sotsiaal- ja meelelahutusplatvorm Pikabu, veebikinod IVI ja Kinopoisk, samuti internetiteenuse pakkujad, nagu Rostelecom, riiklik sõnumirakendus Max, pangateenused ja teised.
Sarnast olukorda registreeriti ka teenuses „Sboi.rf”. Häireid täheldati kasutajatel Moskvas, Peterburis, Nižni Novgorodi, Novosibirski, Samara ja Rostovi oblastis, Permi, Altai, Krasnodari ja Habarovski krais, Tatarstanis ning paljudes teistes piirkondades. Downdetectori kommentaarides teatasid venelased probleemidest nii mobiilse kui ka püsiühendusega internetis.
Forbes kirjutab telekommunikatsioonituru allikale viidates, et kogu venemaad hõlmanud katkestuse põhjustas tõenäoliselt probleem AKAMAI teenustes. Tegemist on magistraaloperaatoriga, mis pakub muu hulgas ka hostingu- ehk veebimajutusteenuseid. „Tundub, et see läks rivist välja ja need, kes selle peal töötasid, tundsid samuti katkestuse mõju,” ütles allikas.
„Kod.ru” (endine „Kod Durova”) märgib, et kaebused võivad tõenäoliselt olla seotud Rostelecomi tõrkega, kuna probleemid tekkisid just selle operaatori kasutajatel.
Rostelecom teatas Forbesile, et tegemist oli 29-minutilise katkestusega andmesidevõrgu töös, mille tõttu võis esineda häireid juurdepääsul osale internetiteenustele. Seejärel suunas ettevõte liikluse varuseadmetele ning Rostelecomi sõnul töötavad võrk ja infrastruktuur nüüd tavapäraselt.
13. Poola välisminister Radosław Sikorski kutsus arutama võimalust tõrjuda venemaa rakette juba Ukraina õhuruumis, ootamata, kuni need võivad jõuda Poola õhuruumi.
Nagu teatab PAP, ütles diplomaat, et see küsimus vajab tõsist arutelu ning sellest ei tohiks saada Poola sisepoliitiliste erimeelsuste taustal parteidevahelise rivaliteedi pantvang.
Tema avalduse ajendiks olid endise peaministri Mateusz Morawiecki (partei „Razem Plus”) hiljutised sõnavõtud. Morawiecki oli vastu järjekordse Patriot õhutõrjesüsteemidele mõeldud raketipartii saatmisele Ukrainale, mida Kiiev vajab venemaa ballistiliste rakettide hävitamiseks, ning lubas võimalust, et Poola Relvastusgrupp (PGZ) võidakse laiali saata.
Sikorski rõhutas, et Kiiev on juba mitu päeva järjest venemaa ballistiliste rakettide massiivsete rünnakute all ning praegu puudub nende vastu kaitse, samal ajal kui tsiviilohvrite arv kasvab jätkuvalt.
„Kas me võime olla kindlad, et parem oleks need venemaa raketid alla tulistada Ukraina kohal, mitte võib-olla hiljem Poola kohal – see on väga tõsise arutelu teema, millest ei tohiks saada parteidevahelise rivaliteedi pantvang,” ütles Poola välisminister.
venemaa korduvad rünnakud Ukraina rahulike linnade vastu on varem mitmel korral põhjustanud rakettide ja droonide sattumise Poola territooriumile.
Nii kukkus 30. juulil Poola territooriumile venemaa tiibrakett X-101. Pärast juhtumit märkis Poola kaitseministri asetäitja Cezary Tomczyk, et kui varem lasi venemaa ühe rünnaku ajal välja kuni 20 raketti, siis 30. juuli ööl ulatus nende arv ligikaudu 70-ni. Neist umbes 20 lendasid Poola suunas.
14. venemaa kaalub rünnakuid Balti piirkonna kriitilisele infrastruktuurile. Selleks võivad venemaa relvajõud kasutada omandatud Ukraina mehitamata õhusõidukeid, teatas Leedu kaitseminister.
venemaa kaalub rünnakuid Balti piirkonna kriitilisele infrastruktuurile. Leedu kaitseminister Robertas Kaunas ütles ajakirjanikele neljapäeval, 6. augustil. Leedu luure usub, et Moskva ei välista sellist stsenaariumi, kuna ta usub ekslikult, et Balti riigid on lubanud Ukrainal kasutada oma õhuruumi venemaa territooriumil rünnakute korraldamiseks. venemaa võib rünnakuteks kasutada allatulistatud Ukraina droone.
Kaunase sõnul võib venemaa kasutada omandatud Ukraina droone rünnakuteks, et õõnestada usaldust Kiievi vastu ja vähendada oma toetust NATO-lt. Minister rõhutas aga, et praegu ei ole otsest ohtu.
Alates venemaa täiemahulise sõja algusest Ukraina vastu on Balti riigid korduvalt teatanud oma õhuruumi droonide poolt rikkumistest. Nii venemaa kui ka arvatavasti Ukraina droonid on alla kukkunud või üle lennanud Läti, Leedu ja Eesti kohal, olles võimude sõnul sageli venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemide poolt kõrvale juhitud.
Sellised intsidendid on suurendanud piirkonna julgeolekuprobleeme, ajendades neid tugevdama õhukaitset ja droonidevastaseid süsteeme ning aidanud kaasa ka NATO Balti õhuturbe missiooni tugevdamisele.
15. Deutsche Welle: Küsitlus: Zalužnõi ja Fjodorov võidaksid valimistel Zelenskit
Kui Ukraina presidendivalimised toimuksid lähiajal, võidaks praegune riigipea esimeses voorus minimaalse edumaaga, kuid teises voorus jääks ta endiste Ukraina relvajõudude ülema ja kaitseministri vastu alla.
Kui Ukraina presidendivalimised toimuksid lähiajal, pääseksid teise vooru praegune riigipea Volodõmõr Zelenski ning Ukraina relvajõudude endine ülem, praegune suursaadik Ühendkuningriigis Valeri Zalužnõi. Sellele viitavad sotsiaal- ja turundusuuringute keskuse „Socis” küsitluse tulemused, mis avaldati neljapäeval, 6. augustil.
Esimeses voorus hääletaks Zelenski poolt 22,3 protsenti ning Zalužnõi poolt 21,4 protsenti valijatest. Esiviisikusse kuuluksid veel endine kaitseminister Mõhhailo Fjodorov (13,1 protsenti), Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov (8,3 protsenti) ning endine president Petro Porošenko (6,1 protsenti).
Teises voorus võidaks Zalužnõi Zelenskit tulemusega 66,2%: 33,8% nende vastajate seas, kes on oma valiku langetanud ja kavatsevad hääletada. Samas, kui Fjodorov või Budanov pääseksid teise vooru, edestaksid ka nemad Zelenskit ligikaudu samasuguse tulemusega. Porošenko puhul võidaks Zelenski vastupidi suure edumaaga.
Ülemraada valimised: ees Zalužnõi ja Fjodorovi blokid
Kui toimuksid parlamendivalimised, saaksid otsustanud ja hääletada kavatsevate valijate seas suurima toetuse tinglikud Zalužnõi (19,4%) ja Fjodorovi (17,9%) blokid.
Zelenski erakond „Rahva Teener” jääks kolmandale kohale 12,7 protsendiga. Sellele järgneks Budanovi tinglik blokk 9,7 protsendiga.
Enamik ei toeta Fjodorovi ametist vabastamist
Sotsioloogide andmetel ei kiida enamik vastanutest heaks Fedorovi vabastamist kaitseministri ametist. Täielikult või pigem negatiivselt suhtus sellesse otsusesse 62,5% küsitletutest. Otsust toetas 19,6%.
Enam kui pool vastanutest leiab, et protestid ministri ametist vabastamise vastu ei mõjuta riigi kaitsevõimet. 16,6% on veendunud, et need tugevdavad kaitsevõimet, ning 16,3% arvab, et nõrgestavad seda.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ametist vabastamist, mis meedia andmetel toimus tema konflikti tõttu Fjodoroviga ja protestide taustal, toetab küsitletute valdav enamus.
Uuring viidi läbi 28. juulist 2. augustini personaalse intervjuu meetodil, kasutades tahvelarvuteid (CAPI). Küsitluses osales 2000 täisealist vastajat Ukraina võimude kontrolli all olevatel territooriumidel, kus aktiivset sõjategevust ei toimu.
Valimi statistiline veamäär on ±2,6 protsendipunkti.
16. Lühiuudised
Trump Ukrainale suunatud Patriot-rakettide kohta: „Meil endil on neid vaja.”
Zelenski ütles, et Ukraina FREYJA antiballistikaprogramm on nüüd aktiivne kümne riigiga ning eeldatavasti liitub veelgi partnereid. Ukraina ehitab raketi ja kanderaketti, Euroopa ettevõtted aga pakuvad radareid, andureid ja muid kriitilisi elemente. Ta ütles, et konkreetseid tulemusi oodatakse aastatel 2026–2027, samas kui Ukraina enda ballistiliste rakettide katsetused näitavad häid väljavaateid ja need tuleb nüüd muuta operatiivseks relvaks.
Endine kaitseminister Mõhhailo Fjodorov ütles, et Ukraina katsetas tema ametiaja viimasel päeval edukalt ballistilist raketti, tabades sihtmärki ilma kõrvalekalleteta. Ta ütles, et ülejäänud sammud on katsetamise lõpuleviimine ja tootmise alustamine. Tema sõnastus näis viitavat Sapsani programmile, kuigi ta ei nimetanud raketti otseselt.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
