Sõja ülevaade: 1618. päev – vene edenemised võivad kiireneda
Avaldatud: 30 juuli, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. juuli 2026:
pisu on vene poole tihe konveier toomas kaasa Ukraina üksuste pisu liiast kulumist mõnes sektoris ja edenemised võivad isegi kiireneda.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Ikka Wildberries aga mitte ainult.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: vist kuni nelja piiriküla üle kontroll kaotati.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta rindejoones ja olukorra paranemise märke hetkel pole.
7. Bahmut: järjest enam kipub Kostjantõnivka käest libisema.
8. Donetsk: juba mitmes päev suudab vene pool edeneda.
9. Lõunarinne: siingi sektori idalõigus kipub vene pool edenema.
10. Herson: muutusteta.
11. USA ja Prantsusmaa valisid Ukraina venemaa-vastaste pikamaarünnakute sihtmärke.
12. Sberbank alandas oma venemaa majanduse prognoosi ja teatas ligi 3 triljoni rubla suurustest laenuvõlgnevustest.
13. Peterburi naftaterminal anti rotenbergide perekonnale ehk siis kreml jätkab varade ümberkantimist.
14. venemaa riigiduuma saadikute miinimumpalk on jõudnud 550 000 rublani (6000 euroni) kuus.
15. Lühiuudised
Ukraina peastaap teatas 29. juulil lahingüksuste koosseisu ja tööjõu jaotuse auditist oma uue ülema, kindral Mõhhailo Drapatõi juhtimisel. See samm tuleb pärast pikaajalist kriitikat Drapatõi eelkäija ülemjuhatajana Oleksandr Sõrskõi suhtes seoses Ukraina nappide mobiliseeritud värvatute ebaproportsionaalse suunamisega äsja moodustatud brigaadidesse ja rünnaküksustesse, mida kritiseeritakse laialdaselt kui ebaefektiivseid ja kurikuulsaid kuritarvitamise, vägivalla ja raiskavate rünnakute poolest. „Peamine eesmärk on hinnata brigaadide, rügementide ja korpuste mehitamise tegelikku seisu, analüüsida üksuste vahelise personali jaotamise tõhusust ja leida viise personalijuhtimise parandamiseks,” seisis peastaabi teadaandes.
Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 238 lahingukokkupõrget. Jätkuvalt suudab vene pool saata edasi keskmisest rohkem soldateid ning kahjuks on see tihe ja enda kaotustest mittehooliv kulutamine hakkama tooma rohkem ilminguid sellest, et mõnedes lõikudes on hakanud Ukraina ressurssid liialt läbi kuluma ning järjest kipub vene pool saama edenemisi ehk siis kanda üha kaugemal maha. Ka kipub kasvama vene poole videode hulk, kus on näha lõiguti tihedamat ja koordineeritumad tööd töötlemaks nii lennunduse, droonimeeskondade kui kaudtuleüksustega tühjendamaks maapinda kõigest.
Hetkel ei kipu nõustuma paljude arvajatega, et rindel on saavutatud suurem tasakaal. Jah, Ukraina süvarünnakut hakkavad tooma tulemust, aga selle piisava tugeva mõjuga jõudmist rünnakusurve vähendamiseks pole veel piisavalt märgata senistes kõige pingelisemates lõikudes, kuhu vene pool koondab täiendavaid ressursse. Jah, see kipub tooma ka vene poolel mõnedes kohtades taandumisi, aga mitte piisavalt, et lugeda seisu enam-vähem külmunuks. Siiski ei prognoosi kuskil rinde kokkukukkumist ja kuniks Ukraina taandub sammhaaval ja hoiab sellega oma ressursse ning toob kaasa suure kaotuste vahe võrreldes vene poolega, on kõik ok.
Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut kolme raketiga ja 85 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 293 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 8112 kamikaze-drooni ja viisid läbi 2892 kaudtulelasku, sealhulgas 26 mitmikraketisüsteemidega. Jätkuvalt on näha, et vene droonide arvu tõusu rindel pole ning juba peatselt loodab näha nende arvu suuremat langust tänu kaubavoogude aeglustumisele Hiina suunalt läbi internetikaubamajade, mida droonide ja nende varuosade toomiseks kasutatakse.
1. venemaa saatis 30. juuli varahommikul Ukraina suunas välja kümneid ballistilisi ja tiibrakette ning sadu droone, mis oli järjekordne ulatuslik rünnak. Kahjustustest teatati mitmes linnas, sealhulgas Kiievis ja Lvivis, vaid mõni tund pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et venemaa valmistub uueks ulatuslikuks rünnakuks.
Rünnakus hukkus Kiievis, Lvivis, Krõvõi Rihis ja Poltaava oblastis vähemalt kaheksa inimest, sealhulgas kaks last, ja sai vigastada vähemalt 30 inimest, teatasid ametnikud. Plahvatused kostsid mitmes oblastis, sealhulgas Ukraina läänepoolsetes piirkondades, mis asuvad sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest.
Kohalik meedia teatas, et keskne Krõvõi Rihi linna elamurajoon sai tabamuse ning paljud inimesed, sealhulgas lapsed, arvatakse olevat maja rusude all lõksus.
Krõvõi Rihi kaitsenõukogu juht Oleksandr Vilkul teatas, et suurele perele kuuluv maja sai Iskander-M ballistilise raketi tabamuse. Rünnaku tagajärjel hukkusid kaks tüdrukut vanuses 5 ja 12 aastat ning neli täiskasvanut. Vigastada sai veel kaheksa inimest, sealhulgas kaks poissi vanuses 6 ja 15 aastat.
Ukraina riiklik hädaolukordade teenistus teatas ka, et Poltaava oblastis hukkus üks inimene pärast piirkonnas asuva laohoone rünnakut. venemaa ründas ka Nova Pošta terminali Poltaava linnas, kuigi inimohvritest ei teatatud.
Avaliku ringhäälingu Suspilne teatel kuuldi umbes kell 4.40 hommikul mitu plahvatust ka läänepoolses Lvivi linnas, mis asub vaid umbes 70 kilomeetri kaugusel Poola-Ukraina piirist.
Lvivi oblasti sõjaväevalitsuse juht Maksim Kozõtski ütles, et linnas tabati kahte kõrghoonet. Lvivi linnapea Andri Sadovõi ütles, et rünnakus sai vigastada vähemalt 15 inimest. Päästetöötajaid ja kohalikke vabatahtlikke nähti hoonest rususid eemaldamas, samal ajal kui teatati, et rusude all on maetud veel ohvreid.
Hetk pärast Lvivi rünnakut kostsid plahvatused ka Ivano-Frankivski linnas ja selle ümbruses, mis piirneb Rumeeniaga. Rünnaku ajal lendasid riigi läänepiirkondade kohal väidetavalt kümned raketid.
Vastuseks venemaa rünnakule teatas Poola õhuvägi, et saatis Poola õhuruumi kaitsmiseks hävituslennukid õhku. Sotsiaalmeedia teatel aktiveeriti Poola linnas Lublinis õhurünnakuhoiatus, kuigi see tühistati kiiresti.
2. Komandör Magyari sõnul ründasid Ukraina mehitamata süsteemide väed 28.–29. juulil 10 elektrialajaama: kuut venemaa okupeeritud Krimmis ja nelja Hersoni ja Luhanski oblasti okupeeritud osades. Sihtmärkide hulgas olid 330, 220 ja 110 kV alajaamad Kertšis, Feodosias, Jevpatorias, Kairkas, Peršokostjantõnivkas ja Zaporizkes. Ta ütles, et 25.–29. juulini tabati 28 energiasõlme, millega operatsiooni juulikuu kokku rünnati 164 energiasihtmärki.
30. juuli öösel ründasid droonid Penzas venemaal asuvat Wildberries sorteerimiskeskust. Puhkes ulatuslik tulekahju. Monitooringuaruannete kohaselt oli rünnaku sihtmärgiks venemaa turuplatsi Wildberries logistikakompleks, mis hõlmas umbes 90 000 ruutmeetrit. Pärast rünnakut evakueeriti sorteerimiskeskuse töötajad.
Krimmi Tuule seiregrupp teatab satelliidipiltidele viidates ulatuslikest mitmest tulekahjust Tamani sadama (Volna sadama) nafta- ja gaasiterminalis. Suur nafta- ja gaasiterminal asub Krasnodari krais Volna külas Železnõi Rogi neeme lähedal. OTEKO Grupi hallatav Tamanneftegazi nafta- ja gaasiterminal on Lõuna-venemaa suurim eraomandis olev nafta laadimiskompleks. Selle mahutavus on ligikaudu 19,9 miljonit tonni aastas ja mahutite maht ulatub 640 000 kuupmeetrini.
Okupeeritud Krimmis kostus terve öö mitmeis paigus plahvatusi.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: eile tuli info, et vene soldatid on jõudnud 8km sügavusse üle Ukraina piiri Harkivi ja Kupjanski vahel ning võimalikku kaotuse alasse jääb 4 väikest küla. Varasemalt on selles piirilõigus iga mingi aja tagant kuskil vene pool kanna maha saanud ja siis Ukraina nad sealt välja löönud. Seekordne on pisu enam muret tekitav, et nõnda kaugele jõuti ning suuri metsamassiive ka vahel polnud…
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
Olukord Kupjanski linnas on seni pisu kaootiline info poolest. Vahel lipsab sõnum, et kuskil linnas mõnda vene soldatit droon tabas. Jätkuvalt arvamusel, et linna küll väikesi vene soldatite gruppe jõuab aga seda on piisavalt vähe, et suuta seal domineerida. Lisaks on vene poolel mureks, et kuna teatati linna vallutamisest, siis on siit suunalt osa ressursse ümber suunatud kriitlisematesse lõikudesse (kus edeneda soovitakse) ning see on toonud kaasa tuntava surve languse.
Lõmani suunal pole tugev vene poole surve tulemust toonud.
6. Siversk: muututeta rindejoones aga vene poole sillapea Siverski Donetsi-Donbass kanali läänekaldal kipub üha enam soldatitega täituma surumaks edasi Kramatorski suunal. Lisaks on näha, et terves sektoris on lisandunud ressursse tiheda konveieri töös hoidmiseks.
7. Bahmut: esimene vene soldat jõudis elusalt Oleksijevo-Družkivka asulani, mis on Kostjantõnivkast piki põhja-lõunasuunalist peamaanteed pidi põhja pool ehk siis tundub, et üks ühendustee linnani on läbilõigatud ja jäänud on veel väiksem aga tihedama ümbritseva hoonestusega maantee Krõvõi Donetsi jõe lääne poolsel kaldal. Hetkel kahjuks olukorra paranemist ei näe ja arvatavalt augusti alguse poole linna üle vene pool kontrolli saab.
8. Donetsk: Ukraina blogikanalist: Pärast üleeilset venemaa lipu heiskamist Torskes Dobropillja suunas heisati eile uus Svitle lähedal, mis viitab Ukraina vägede olukorra halvenemisele siin.
Tihe konveier on vist hakanud tooma rohkem tulemust tänu Ukraina üksuste läbikulumisele ning lühikese aja jooksul on Pokrovskest põhja pool mitu edenemist toonud kaasa võimaliku olukorra suurema halvenemise. Rinne muidugi kokkukukkumas pole. Lisaks jätkab samas alas Ukraina pool vasturünnakuid ning eilse päevagi kohta vähemalt üks selline kaugemale ulatuv vasturünnak Blitske linna suunal ette võeti. Pigem siiski vist tegu reidiga kui sooviga kuskil uuesti kand maha saada…seal kandis on väga tihe vene droonioperaatorite ja kaudtuleüksuste töötlus, mis tõstab hallis alas hukkunute arvu Ukraina jaoks liialt valusalt.
9. Lõunarinne: kahjuks sai kinnitust, et vene pool teinud pisu pikema edasi hüppe ja jõudnud sektori idaosas Hrõstoforivka külla. vene poole enda videode järgi tundub, et selliseid hüppeid suudetakse paremini saavutada, kui lennuvägi (tavaliselt liugpommidega), kaudtuleüksused ja droonioperaatorid on tihedalt suutnud ala töödelda, siis vabaks jäänud alal saadakse lihtsamini kand maha nagu ka seekord. Viimase aja uudiskillud kipuvad näitama, et siingi on vene pool suutmas tänu tihedale konveierile vist kulutada liialt hõredaks Ukraina kaitset ning võimalikke külade kaotusi võib veelgi lisanduda ja mitte pika vaid lühikese aja jooksul.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina pikamaarünnakute seeria venemaa territooriumil, mis algselt tabas mitut tosinat suurt naftatöötlemistehast ja seejärel Wildberries’i ladusid, sai teoks tänu USA ja Prantsuse luureabile.
Financial Timesi (FT) andmetel, viidates olukorraga tuttavatele ametnikele, abistasid USA ja Prantsuse luureteenistused Ukraina relvajõude sihtmärkide valimisel, õhutõrjesüsteemide asukoha hindamisel ja marsruutide leidmisel, mis võimaldaksid droonidel jõuda venemaa territooriumil sügaval asuvate sihtmärkideni.
Ukraina ametnike sõnul parandasid USA ja Prantsuse luure sihtmärkide valiku protsessi, aidates Ukraina üksustel mõista, kuhu rünnata. „Me mõtleme venemaast kui süsteemist. Selle süsteemi mõistmine võimaldab meil tuvastada kriitilisi piirkondi, kus mõju on palju märkimisväärsem,” ütles endine Ukraina kaitseminister Andri Zagorodnia FT-le. Ta lisas, et USA ja Prantsuse luure on parandanud oma võimet tuvastada prioriteetseid sihtmärke. Kui esmase sihtmärgi tabamine muutub õhutõrje vastumeetmete või tehniliste probleemide tõttu võimatuks, lülituvad operaatorid varusihtmärkidele.
Juulis algasid rünnakud esimest korda mitte ainult venemaa energiainfrastruktuurile, vaid ka Wildberries’i internetikaubamaja ladudele. Pooleteise nädala jooksul ründasid Ukraina relvajõud kaheksat ladu kogupindalaga umbes 860 000 ruutmeetrit. See moodustab Verstka hinnangul umbes 15,4% nende kogupindalast. Kõige suuremat kahju sai Wildberriesi ladu Elektrostalis Moskva lähedal. Pärast 18. juuli rünnakut hävis tulekahjus umbes 250 000 ruutmeetrit.
Financial Timesi andmetel on Ukraina kohandanud ka oma taktikat naftataristu vastu suunatud pikamaarünnakute puhul: rafineerimistehaste ja mahutite massirünnakute asemel keskenduvad Ukraina relvajõud kriitiliste komponentide hävitamisele. CIA eksperdid tuvastasid teatud seadmeid, mida oli äärmiselt raske asendada või parandada, teatas The New York Times. CIA abistab ukrainlasi ka merel droonide ja kamikaze-tüüpi mehitamata õhusõidukite rünnakutes tankerite vastu Mustal merel, Vahemerel ja teistes meredes.
Enne rünnakuid konsulteerivad droonide meeskonnad inseneride ja tööstuse ekspertidega. Nad tuvastavad seadmed, mis on rajatiste toimimiseks kriitilise tähtsusega ja mida on kõige raskem asendada. Uue taktika üks element on korduvad rünnakud samadele kriitilistele komponentidele kuni remondi lõpuleviimiseni. Ukraina planeerijad on loonud ka venemaa energiainfrastruktuuri detailse kaardi, mis võimaldab neil tuvastada rajatisi, mille kahjustused võivad põhjustada ulatuslikke süsteemihäireid.
Droonirünnakute tagajärjel lakkas rafineerimine Tjumeni naftatöötlemistehases 28. juulil, Gazpromneftekhimi Salavati naftatöötlemistehases 14. juulil, Rosnefti Sõzrani naftatöötlemistehases 12. juulil, Saratovi naftatöötlemistehases 8. juulil, Omski naftatöötlemistehases 6. juulil ja Lukoili Nižhegorodnefteorgsintezis 2. juulil. Energy Intelligence’i hinnangul langesid nafta rafineerimise mahud venemaal juulis 3,58 miljoni barrelini päevas, mis võib olla madalaim tase vähemalt alates 2002. aastast.
12. Sberbanki laenuportfelli kvaliteet halvenes teises kvartalis: kahjustatud laenude osakaal suurenes kolme kuu jooksul 4,8%-lt 5,5%-le. Riigipank seostab seda ettevõtete laenude probleemide järkjärgulise arenguga, samal ajal kui on hakanud vähem jaemüügilaene maha kandma. Sberbanki laenuportfelli maht on 52,6 triljonit rubla, mis tähendab, et kahjustatud laenude kogumaht on 2,9 triljonit rubla (32 miljardit eurot).
Sberbanki finantsaruannete kohaselt on viivislaene kokku 2,6 triljonit rubla. Sellest 1,6 triljonit rubla on viivises üle 90 päeva: 636 miljardit rubla ettevõtete laenude, 144 miljardit projektide finantseerimise, 158 miljardit hüpoteeklaenude, 563 miljardit tarbimislaenude ja muu puhul. Restruktureeritud laene Sberbanki finantsaruannetes viivislaenudeks ei loeta.
Samal ajal peituvad probleemid sageli just siin. Valitsusega tihedalt seotud analüüsikeskus Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF) märgib, et pangad varjavad varade kvaliteedi halvenemist restruktureerimisega. Võttes arvesse riskantseid restruktureerimisi, liigitas keskpank probleemseks 11,7% ettevõtete laenudest, 1,9% hüpoteeklaenudest ja 13,2% tarbimislaenudest, hinnates nende suuruseks kogu pangandussüsteemis juuni alguse seisuga 13,4 triljonit rubla. Sberbank hindab oma turuosa ettevõtete laenudes peaaegu kolmandikuks (32,5%) ja jaelaenudes pooleks (50,5%).
Sberbanki tegevjuht herman gref kurtis keskpanga esimehele elvira nabiullinale juuli alguses, et tema krediidikomitee on “muutunud probleemsete varade komiteeks”, kuigi see tegeleb peamiselt laenude restruktureerimisega.
Tema asetäitja Taras Skvortsovi kommentaaride kohaselt (tsiteeritud siin ja allpool Interfaxi poolt) läheb olukord ainult hullemaks. Sberbank langetas oma SKP kasvuprognoosi selleks aastaks 0,5–1%-lt 0–0,5%-le. See mõjutab ettevõtte finantstulemusi ja Skvortsovi sõnul eeldab riigile kuuluv pank, et ettevõtte portfelli riskikulu suureneb aasta teises pooles.
„Sellele aitavad kaasa mitmed tegurid: üsna keeruline majandusolukord, range rahapoliitika ja rubla, mis on endiselt tugev – eksportijatel on väga raske… genereerida nii stabiilset positiivset rahavoogu,” selgitas Skvortsov.
Ukraina droonirünnakud mõjutavad ka suurima panga laenuvõtjaid. Skvortsovi sõnul on internetikaubamajade ja nende kaudu töötavate isikute krediidiriskid suurenenud. Ta märkis, et Sberbank on juba saanud umbes 300 laenu restruktureerimise taotlust ja see arv võib suureneda, samal ajal kui internetikaubamajade krediidikvaliteet on langenud, põhjustades neile üsna märkimisväärset kahju. gref nimetas panga partneriteks Wildberriesi ja Ozoni.
Teiste pankade laenuolukord on veelgi hullem. Riigi suuruselt teine pank VTB suurendas teises kvartalis oma probleemlaenude reserve ligi kolmandiku võrra, selgub riigile kuuluva panga finantsaruannetest, ning probleemlaenude osakaal bilansis suurenes ligi 1,5 korda, 14,2%-ni. grefi sõnul neelavad pangad alati kõik majanduses tekkivad probleemid enda kanda.
13. venemaa Föderaalne Riigivara Halduse Agentuur (Rosimuštšestvo) on lõpetanud Peterburi Naftaterminali (POT) 55% osaluse üleandmise rotenbergide perekonnaga seotud ettevõttele AS Roskhim, teatab Fontanka. Väljaande andmetel kinnitab varem riigile üle antud kontrollosaluse üleandmist aktsionäride registri väljavõte seisuga 10. juuli. Tehingu tingimusi – kas tegemist oli müügi või tasuta üleandmisega – aga ei avalikustata.
Osaluse üleandmine lõpetab pikaajalise konflikti Läänemere basseini suurima naftaterminali kontrolli üle. Veel mõni aasta tagasi oli POT pereettevõte: 50% aktsiatest kuulus terminali asutaja Dmitri Skigini pärijatele ja ülejäänud 50% Sergei Vassiljevi perekonnale. Pärast seda, kui Vassiljev 2022. aastal haiguse tõttu juhtkonnast tagasi astus ja tema osalus anti üle tema abikaasale Jelena Vassiljevale, eskaleerus ettevõtete konflikt kohtuasjade seeriaks.
Kulminatsioon saabus 2025. aasta kevadel, kui peaprokuratuur nõudis Skigini pärijatele kuuluva 50% aktsiate üleandmist riigile. Prokuratuur väitis, et välisriikide kodanikena (vennad on Saksamaa kodanikud ja tema õde on Prantsusmaa ja venemaa kodanik) olid nad saanud kontrolli strateegilise ettevõtte üle ilma valitsuskomisjoni heakskiiduta. Samal ajal vaidlustas prokuratuur eelmise tehingu, mille tulemusel kaotas Vassiljeva veel 5% aktsiatest. Vahekohus rahuldas nõude, mille järel anti kontrollpakk esmalt üle föderaalsele kinnisvarahaldusagentuurile ja seejärel Roskhimile.
Nagu Fontanka märgib, koondab riik Roskhimi kaudu varasid, mis on kohtulahenditega arestitud, sealhulgas Sterlitamaki naftakeemiatehase, Krimmi Titani, Metafraxi, Baškiiri soodakompanii ja teised ettevõtted. Roskhimi lõplikud omanikud jäid aga pikka aega teadmata. Kuid 2026. aastal sai Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil ettevõtte juhatuse esimeheks ametlikult igor rotenberg, putinile lähedase oligarhi arkadi rotenbergi poeg. Seega läks Roskhim, mille aktsiad kuuluvad ametlikult suletud investeerimisfondile Kvinta, sisuliselt rotenbergide perekonna kontrolli alla, kelle varandust Forbes hindab umbes 9 miljardi dollari suuruseks.
14. Isegi kõige madalama palgaga venemaa riigiduuma saadikud teenivad umbes 550 000 rubla (6050 eurot) kuus. Sellele järeldusele jõudis projekt „Можем объяснить” (Saame selgitada) pärast parlamendiliikmete tuludeklaratsioonide läbivaatamist. Seitsme madalaima palgaga saadiku aastasissetulek oli vahemikus 6,4–6,8 miljonit rubla, mis võrdub 540 000–565 000 rublaga kuus. Seega on parlamendi miinimumpalk peaaegu 24 korda kõrgem kui venemaa keskmine pension.
MO andmetel on madalaima palgaga saadikute hulgas Ühtse venemaa, vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei, venemaa Liberaaldemokraatliku Partei ja Uute Inimeste esindajad. Ühtse venemaa liige rakhim azimov deklareeris vaeste saadikute seas madalaima keskmise kuusissetuleku, teenides 539 993 rubla. Kõrgeim selles rühmas oli LDPR-i saadik ivan suhharev, teenides 564 803 rubla kuus. suhharev elab ainult oma parlamendipalgast, ülejäänud kuus deklareerisid lisasissetulekut hoiuste intresside ja sotsiaalkindlustusfondi maksete näol.
Projekt uuris lisaks 13 Ühtse venemaa saadiku deklaratsioone, kelle ainsaks sissetulekuallikaks oli märgitud riigiduuma töötajad. Isegi viiel madalaima palgaga saadikul oli aastasissetulek 6,87–7,21 miljonit rubla ehk 573 000–601 000 rubla (6300-6600 eurot) kuus, samas kui kõige jõukamatel saadikutel, kes elasid ainult oma parlamendipalgast, oli kuusissetulek üle miljoni rubla (11 000 euro).
Rosstati andmetel oli arstide keskmine palk 2025. aastal 81 700 rubla (900 eurot), õpetajate keskmine palk 71 300 rubla (784 eurot) ja keskmine pension 23 400 rubla (257 eurot) kuus. Seega teenivad isegi madalaima palgaga parlamendiliikmed umbes 6,8 korda rohkem kui arstid, 7,6 korda rohkem kui õpetajad ja peaaegu 24 korda rohkem kui keskmine pensionär.
Varem teatas Kommersanti allikas, et riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin teatas kinnisel plenaaristungil, et parlamendiliikmete palgad on pikka aega olnud madalamad kui föderaalministritel, hoolimata nende formaalselt võrdsest staatusest. Väljaande allika sõnul oli see tema põhjendus otsusele maksta parlamendiliikmetele enne septembrikuu valimisi ennetähtaegseid boonuseid kokku 2 miljardit rubla – keskmiselt umbes 4,5 miljonit rubla (49 500 eurot) igaühele.
Pärast täiemahulise sõja algust Ukraina vastu salastasid venemaa võimud teabe ametnike ja parlamendiliikmete sissetulekute kohta ning 2025. aastal kaotas putin neilt iga-aastase tuludeklaratsiooni esitamise nõude.
15. Lühiuudised
venemaa bensiinijaamades aeglustus bensiini keskmise hinna tõus 21.–27. juulini eelmise nädalaga võrreldes 0,6%-ni (hinnad tõusid 14.–20. juulini 1,7%), samas kui diislikütuse hind langes 0,1% (+1,9%), teatas föderaalne riiklik statistikaamet (Rosstat).
Ukraina F-16 kukkus lahingmissiooni ajal alla, piloot katapulteeris end ohutult. Ukraina õhuvägi kaotas 29. juulil lahingmissiooni ajal kontakti F-16 hävitajaga pärast seda, kui lennukil tekkis lennu ajal hädaolukord, teatas sõjavägi.
Mõnede venemaa reisikorraldajate Schengeni viisade andmisest Kreekasse keeldumise määr ulatus tipphooajal 50%-ni. Üksikreisijate seas saab kuni 70% taotlejatest negatiivse otsuse.
Moskva linnakohus mõistis teadusajakirjanik Darja Šipaševa riigireetmise eest 12 aastaks vangi, mille üksikasjad on salastatud. Süüdistus tulenes väidetavalt rahaülekandest Ukrainasse. Talle määrati ka 300 000 rubla suurune rahatrahv. Sellest teatas kolmapäeval, 29. juulil Mediazona. Juhtum arutati läbi vaid pooleteise tunniga, teatab Mediazona. Pole selge, milles ajakirjanikku täpselt süüdistatakse. Šipacheva kohtuprotsess toimus kinniste uste taga ja kohtuasja materjalid on salastatud. Nagu Mediazona märgib, määras kohtunik pooleteise miljoni rubla konfiskeerimise, mida tavaliselt tehakse kuritegeliku tegevuse rahastamisega seotud juhtumite puhul. Daria Šipacheva peeti kinni 2025. aasta aprillis Moskvas. Enne vahistamist töötas Daria Šipacheva teadus- ja meditsiiniajakirjanikuna. Ta tegi kaastööd teiste väljaannete hulgas RBC-le, Lenta.ru-le, Takie Delale, Forbesile, Wonderzine’ile ja Reminderile.
Reuters: Droon ründas Egiptuse Vahemere sadamas Damiettas Ameerika ettevõttele kuuluvat gaasitankerit. Briti meresõidujulgeolekuettevõte Ambrey teatas, et tankerit tabas droon. Samal ajal kinnitas Egiptuse naftaministeerium tulekahju sadamas, kuid ei maininud droonirünnakut ega öelnud, mis intsidendi põhjustas. Kolme kaubandustegevusega tuttava allika sõnul tabas droon ujuvmahutit Energos Winter, mille järel levis tulekahju teisele laevale, Gaslog Salemile. Kaks sõltumatut julgeolekuallikat hindasid plahvatuse tõenäoliseks põhjuseks droonirünnakut. Ükski rühmitus pole rünnaku eest veel vastutust võtnud.
Ukraina energeetikaministeeriumi teatel toimetas Aserbaidžaan Ukrainasse ligi 40 tonni seadmeid raudteeoperatsioonide ja kriitilise taristu toetamiseks. Saadetis saadeti ministeeriumi energiakeskuse kaudu piirkondlikule raudteeüksusele.
vene meedia teatel otsib Wildberries pärast Ukraina droonirünnakuid ettevõtte logistikakeskustele venemaal laopindu Kasahstanis. Ettevõte otsib uusi asukohti ka venemaal, kuid kohalikud laoomanikud ei ole rünnakuohu tõttu valmis rendilepinguid sõlmima.
venemaa välisminister sergei lavrov ütles, et pärast president Zelenski USA visiiti on Lääs ühinenud venemaa vastu. Ta väitis, et Moskva lükkab tagasi Lääne ultimaatumid Ukraina suhtes, kutsus üles karmimale välispoliitikale ja süüdistas Läänt selle toetamises, mida ta kirjeldas kui Zelenski terrorismi. Samuti kritiseeris ta Balti riike.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
