Sõja ülevaade: 1455. päev – Ukraina üllatas
Avaldatud: 17 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. veebruar 2026:
Ukraina üllatas lõunarinde läänelõigus ja üldseis ok ning kremli frustratsioonist tulenev lõhn tugevneb.
1. Suurem varahommikune raketirünnak Ukraina suunal algas.
2. Tugevalt on lisa tulemas.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta aga suurema surve ootel Slovjanski suunal.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: Huljaipole kandis olukord paraneb ja sektori lääneserval asus Ukraina olukorda parandama.
10. Herson: muutusteta.
11. Internetiühenduse sulgemised venemaal lähevad putini isikliku kontrolli alla ja piisab vaid tema otsusest.
12. venemaa valitsus tõstab venemaa Raudteede päästmiseks kiiresti raudteetariife.
13. Kolmandik venemaa piirkondadest on piiranud võõrtööliste töötamist.
14. venemaal on venelaste krediitkaardi intressimäärad tõusnud 50%-ni.
15. venemaa patriarh hoiatas, et Jumal ei kuule venelaste palveid kõrgema palga saamiseks.
16. Hiina on otsustanud orbiidile saata 20 korda rohkem satelliite kui Elon Muski Starlink.
17. Lühiuudised
Hea kokkuvõte Münchenist toimunust Kiyv Independentis: USA ja Euroopa dünaamika oli 13.–15. veebruaril Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil südamlikum kui eelmisel aastal, kusjuures USA välisminister Marco Rubio pidas lepituskõne. Kuid suhete sisu jäi pehmemast retoorikast hoolimata samaks. USA presidendi Donald Trumpi välispoliitilised murrangud Ukrainast Gröönimaani olid kõigil värskelt meeles – nagu ka USA asepresidendi J. D. Vance’i konfrontatiivne kõne eelmise aasta konverentsil. Euroopa juhid tegid selgeks: külma sõja järgne globaalne kord on lõppemas – või vähemalt läbimas põhjalikke muutusi – ja Euroopa ei saa enam endale lubada Washingtoni varjus püsimist. „Kui pärast Berliini müüri langemist oleks olnud unipolaarne hetk, unipolaarne hetk ajaloos, siis on see ammu möödas,” ütles Saksamaa kantsler Friedrich Merz oma kõnes, kuulutades võimupoliitika naasmist ja hoiatades, et USA ei saa üksi hakkama. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus omakorda Euroopat üles saama geopoliitiliseks suurvõimuks, vihjates samal ajal Prantsusmaa tuumadoktriini reformimisele, samal ajal kui Pariis kaalub oma tuumavihmavarju laiendamist üle mandri. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohalolekul oli venemaa sissetung endiselt päevakorras, kuigi osaliselt varjutas seda laiem globaalne turbulents ja transatlantiline rebend. Müncheni julgeolekukonverents maalis ka Ukraina rahuväljavaadete sünge pildi, mis on vastuolus USA ametnike hiljutise optimismiga. Lisaks kahtlevad mõned ametnikud ja analüütikud, kas USA ja Euroopa suudavad pakkuda Kiievile NATO-laadseid julgeolekugarantiisid.
201 vene poole rünnakut eip näita siiski surve muutumist suuremaks. Teele saadetakse üha väiksemaid üksusi. Keskmiselt aktiivsed suudeti olla kõigis sektorites peale lõunarinde läänelõigu ja Hersoni suuna. Ilm on porine ja niru, sestap vähenes tugevalt kaudtulelaskude arv, vaid 2306 lasku, no ei mäleta sellist päeva terve sõja jooksul. Keskmisest vähem ka tapjadroone ning liugpomme ilm ei mõjuta ja neid 200 teele läks.
Jätkuvalt näeb, et vene pool ei suuda hoida kõrget tempot pikemalt ning rahulikumate päevade perioodid nende vahel pikenevad. Sellele suundumusele avaldab mõju ka Ukraina paranenud droonide mõju ehk siis ulatutakse kaugemale nii seire kui mõjuga ning üha raskem on rinde läheduses suuremaid ründegruppe moodustada.
1. Ukraina tsiviilohvrite arv tõusis 2025. aastal 26 protsenti, teatab Guardian, viidates Ühendkuningriigi monitooringugrupile Action on Armed Violence. Kokku hukkus 2248 ja sai vigastada 12 493 tsiviilisikut. Kõige surmavam rünnak toimus 24. juunil Dnipros, tappes 21 ja haavates 314 inimest, sealhulgas 38 last. 9. septembril registreeriti ühe öö jooksul 805 drooni ja 13 raketti.
Vaatlejad on registreerinud märke, mis viitavad võimalikule ulatuslikule venemaa raketirünnakule 17. veebruari varahommikul. Teatatud stsenaariumi kohaselt lastakse välja kuni 400 Shahedi drooni, 30 Iskander K või M ballistilist raketti ja kuni 30 tiibraketti, mis lastakse välja Tu 95MS pommitajatelt. Ettevalmistused hõlmavad väidetavalt Tu 95MS, Tu 22M3, Tu 160, MiG 31K lennukeid ja kahte Kalibr tiibraketikandjat Novorossiiskis.
Varahommikul algaski seoses rakettide teele saatmisega Ukraina suunal tööle üle Ukraina õhuhäire ning tundub, et löögi alla jääb palju piirkondi.
17. veebruari öösel ründasid vene okupatsiooniväed Odessat, mille tagajärjel sai kahjustada tsiviilinfrastruktuur ja kolm inimest vigastada.
32-aastane Kiievist pärit IT-spetsialist tegi FSB-ga koostööd, et anda talle linnas asuvate soojuselektrijaamade koordinaadid. Samuti edastas ta vaenlasele õhukaitsepositsioonide asukohad ja tegi pärast rünnakuid lahingukahjustuste hindamise fotosid. Talle määrati eluaegne vanglakaristus.
2. Jälgimiskanalite andmetel ründas öösel venemaad üle 200 drooni. Peamiselt okupeeritud Krimmi, Krasnodari krai ja kaugemal asuvate alade suunas.
Ukraina droonid ründasid edukalt venemaal asuvat Ilski naftatöötlemistehast, mis põlema läks.
Okupeeritud Krimmis asuvat Katša lennuvälja rünnati droonidega. Varem lasi venemaa samalt lennuväljalt välja droone. Samuti on teateid plahvatustest Sevastopoli ja Kertši lähedal. Kohalikud kanalid mainivad aktiivseid Pantsir-S1 ja S-300/S-400 süsteeme.
Sotšis ja teistes lähedalasuvates linnades kõlab õhuhäire, kuna Ukraina droonid lendavad Krasnodari krai piirkonnas.
Samal ajal ründasid droonid Tatarstani Vabariiki. Umbes kell 3.00 raputasid plahvatused Kaasani ja Nižnekamski äärelinnas. Pealtnägijad teatasid eredatest sähvatustest taevas ja plahvatuste helidest, mille järel Kaasani ühes rajoonis elekter katkes.
Leningradi oblastis Viiburis osaline elektrikatkestus. Elanikud mainisid ka, et olid umbes tund aega varem kuulnud sireeni. Linnas asub üks Balti laevastiku taristuobjekte.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones ja Lõmani suunal on oodata surve tõusu.
6. Siversk: muutusteta, aga surve Slovjanski suunal jätkus.
7. Bahmut: rinne peab. Pisu on selguseta, kas Kostjantõnivka edelaserva jõudnud vene eesmised possad seal alles on. Küll ringles video, kuidas linna lõunaossa jõudnud puhastustööd tegev Ukraina omade T-72 vene droonidega ära lasti.
8. Donetsk: muutusteta.
Tundub, et Ukraina on end uuel eesmisel joonel pisu paremini uuesti paika saanud ja peale enda tagasi tõmbamist sirgema rindejoone loomiseks varem ettevalmistatud possadele on pannud uuesti rinde püsima ning seni pole tõusnud vene poole tempo toonud neile uusi edenemisi.
9. Lõunarinne: nii ida- kui läänesektoris olukord paraneb.
Huljaipole: mitmed blogikanalid teatavad Ukraina pealetungist siin lõigus, aga sellega eip siiski nõustuda taha. Vist sellest eraldi loo tegema… aga aktiivne kaitse on toonud tulemusi, kus hallis alas on vene edasi jõudnud soldatitel on üha raskem pikemalt ellu jääda.
vene sõjablogikanal Rybar teatab, et Ukraina väeosad alustasid rünnakut Stepnohirski lähedal Zaporižja läänetiival umbes 20 km laiusel rindel. Teate kohaselt läks Lukjanivske stabiilse Ukraina kontrolli alla ning Prõmorskes asuvad ülejäänud vene üksused lõigati ära pärast Ukraina kiiret edasiliikumist Prõmorske ja Stepnohirski vahel Plavni suunas.
10. Herson: muutusteta.
11. putinile antakse ainuõigus otsustada, millal FSB saab nõuda operaatoritelt kogu venemaal toimuva side blokeerimist. See tuleneb sideseaduse teise lugemise muudatusettepanekutest.
Esimeses versioonis sätestati, et sulgemiste alused kehtestab lisaks presidendile ka valitsus ning et sellised toimingud peavad olema seotud kodanike ja riigi kaitsmisega tekkivate julgeolekuohtude eest. Teise lugemise muudatusettepanekud annavad FSB-le võimaluse saata operaatoritele mitte taotlusi, vaid kohustuslikke nõudmisi – juhtudel, mis kehtestatakse presidendi regulatiivsete aktidega. Seega on tekstist eemaldatud viited valitsusele ja julgeolekuohtudele.
Agentuuri poolt intervjueeritud ekspertide sõnul lihtsustab seaduseelnõu uus versioon interneti sulgemiste osas otsustusprotsessi. OVD-Info jurist Valeria Vetoškina rõhutab, et sulgemiste ulatust laiendatakse ja mehhanism ise muutub tsentraliseeritumaks, muutes jõustamise telekommunikatsioonioperaatorite jaoks praktiliselt vaidlusteta.
Esimese osakonna juristi Jevgeni Smirnovi sõnul seob dokument sisuliselt putini käed lahti interneti blokeerimise osas, lihtsustades FSB jaoks nende rakendamist. Küberjurist Sarkis Darbinjan jagab sarnast arvamust. Uus versioon eeldab, et piiranguid kehtestab ainult president ja tema määrused on veelgi lihtsamad kui valitsuse määrused, selgitab ta.
Valitsus esitas novembris riigiduumale seaduseelnõu, et laiendada FSB volitusi venemaal side sulgemiseks. Interfaxi allikas teatas, et dokumendi eesmärk on vabastada operaatorid vastutusest droonirünnakute põhjustatud interneti sulgemiste eest.
Samal ajal pakub seaduseelnõu välja piiranguid kõigile sideteenustele, märkis Faridaily. Kehtiva seadusandluse kohaselt hõlmab see määratlus sõnumite (hääl, tekst, pildid jne) saatmist ja vastuvõtmist posti, raadio, juhtmega, optiliste ja muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu, selgitasid juristid väljaandele.
Jaanuari lõpus võtsid riigiduuma saadikud seaduseelnõu esimesel lugemisel ühehäälselt vastu. Arutelu käigus teatas digitaalse arengu aseminister ivan lebedev, et dokumendist jäeti tahtlikult välja teatud sideteenused, et takistada vaenlastel sulgemismehhanismi mõistmist.
2025. aasta lõpuks oli venemaast saanud mobiilse interneti sulgemiste arvu poolest maailmas esikoht. Top10VPN arvutuste kohaselt kestsid sulgemised 37 166 tundi ja mõjutasid peaaegu kogu riigi elanikkonda – 146 miljonit inimest. Keskmiselt kehtestatakse piiranguid iga päev 63 piirkonnas, selgub projekti „On the Line” andmetest.
12. venemaa valitsus käivitab plaanivälise raudteetariifide tõstmise, et toetada venemaa Raudteed, mis on sõja algusest saadik kaotanud 14% oma kaubaveost, kogunud 4 triljonit rubla (40 miljardit eurot) võlga ja teeninud eelmisel aastal esimese puhaskahjumi pärast pandeemiat.
Alates 1. märtsist 2026 muutuvad kaubaveoteenused venemaa Raudteede võrgus 1% kallimaks, selgub peaminister mišhustini allkirjastatud valitsuse määrusest. Dokumendis öeldakse, et tõusukoefitsient, mis kehtestatakse kõigile saatjatele, on vajalik transpordi turvalisuse tagamisega seotud kulude kompenseerimise meetmete rahastamiseks.
Eelmise aasta lõpus pöördus venemaa Raudtee valitsuse poole abipalvega, taotledes Rahvusliku Heaolu Fondist kiireloomulist 200 miljardi rubla eraldamist, et aidata tal oma rahalistest raskustest üle saada ja pangalaene tagasi maksta. Rahandusministeerium eraldas aga vaid 65 miljardit.
„venemaa Raudtee on sisuliselt pankrotis ja tal pole mingit võimalust ise august välja tulla,” kirjutab Londoni NEST-keskuse vanemteadur Sergei Aleksašenko. Seetõttu on valitsus otsustanud monopoli päästmiseks kõik tööle panna. Reutersi arvutuste kohaselt toob tariifitõus venemaa Raudteede eelarvesse 22,3 miljardit rubla.
Eelmise aasta esimese üheksa kuuga teenis venemaa Raudtee 4,4 miljardi rubla suuruse puhaskahjumi, saatis osa töötajaid tasustamata puhkusele ja oli sunnitud oktoobris töötajaid koondama. Ots otsaga kokku tulemiseks vähendab monopol oma investeerimisprogrammi, mis rahastab ehitusprojekte ning vagunite ja vedurite ostmist, sel aastal veel veerandi võrra: see ulatub 713,6 miljardi rublani, võrreldes eelmise aasta 890,9 miljardi ja 2024. aasta 1,5 triljoni rublaga.
Valitsus valmistab venemaa Raudteedele ette 1,3 triljoni rubla suurust abipaketti, mis hõlmab võlgade restruktureerimist ja varade müüki. Täpsemalt on venemaa Raudteele antud korraldus müüa Moskva linnas asuv 62-korruseline pilvelõhkuja, mis soetati 2024. aastal 193,1 miljardi rubla eest. Lisaks pannakse müüki Moskvas asuv Rižski raudteejaama hoone.
13. Rostovi oblasti võimud on keelanud välisriikide kodanikel töötada kulleritena ning toidu-, joogi- ja tubakatoodete müüjatena, mis avaldati oblasti kuberneri juri sljusari määruses, mis avaldati õigusteabe portaalis. Piirangud kehtivad 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2026. Lisaks on alates 1. märtsist välisriikide kodanikel keelatud väärismetallidega kaubelda ja spordikeskuste tegevuses osaleda. Advokaat Svetlana Leusova sõnul kehtib keeld ainult tööloaga võõrtöötajatele. Aserbaidžaani, Moldova, Tadžikistani ja Usbekistani kodanikel on kohustus sellised load hankida.
Praeguseks on sellised piirangud kehtestanud vähemalt 32 venemaa Föderatsiooni piirkonda, sealhulgas Peterburg. Erinevates piirkondades kehtivad need kohaletoimetamise, taksonduse, jaemüügi ja muude tööhõivesektorite kohta.
Aasta alguses teatas Vedomosti, et kõik venemaa piirkonnad, välja arvatud pealinn ja Ukraina annekteeritud territooriumid, plaanivad piirata võõrtöötajate palkamist. Välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on lubatud värvata ainult organiseeritud värbamismehhanismi kaudu, mida haldab siseministeerium. Katse kestab aastatel 2027–2029. Reformi osana on kavas luua välismaiste töötajate register (RIR) ja tööandjate register, kes on nõus palkama välismaalt töötajaid. venemaa valitsus kehtestab igal aastal piirkondades lubatud välismaiste töötajate osakaalu. Organiseeritud värbamisprotsessi väliselt palkamine on keelatud.
Iga võõrtöötaja kohta tehakse venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluva üksuse eelarvesse igakuine 1200 rubla suurune tulumaksu ettemaks. Lisamaksed on ette nähtud juhul, kui võõrtöötaja ülalpeetavad sugulased elavad venemaal. Siseministeeriumi andmetel võivad võõrtöötajate värbamisest saadavad aastased eelarvetulud ulatuda ligikaudu 22 miljardi rublani. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027.
14. Reuters teatab Ühendatud Krediidibüroo (UCB) andmetele viidates, et venemaa pankade eraisikute krediitkaartide keskmine krediidi kogukulu (TCO) ulatus 2026. aasta jaanuaris 50,38%-ni. Kaartide TCO-d on teist kuud järjest püsinud üle 50% ja need väärtused on rekordilised vähemalt alates 2021. aastast (kõige uuem saadaolev andmeperiood). Võrreldes 2025. aasta jaanuariga on krediitkaartide keskmine TCO tõusnud ligi 8 protsendipunkti võrra, hoolimata sellest, et keskpanga baasintressimäär langes samal perioodil 21%-lt 15,5%-le.
Eelmise aasta esimesel poolel olid kaardiintressimäärad umbes 44%, kuid teisel poolel tõusid need UCB tegevjuhi Mihhail Aleksini sõnul 48%-ni ja kõrgemale. Vaatamata sellele väljastasid venelased aasta jooksul 14,59 miljonit krediitkaarti kogulimiidiga 1,7 triljonit rubla ning krediitkaardikasutajate koguarv riigis ulatus 28 miljonini.
Jaanuaris langes laenude väljastamine 969 400 lepinguni, mis on nelja aasta madalaim tase. Ka krediitkaartide kogulimiit langes nelja aasta madalaimale tasemele 100,08 miljardi rublani, mis on 32% vähem kui detsembris ja 24% vähem kui 2025. aasta jaanuaris.
Pangad ei taha oma krediitkaardiportfelle laiendada, kuna viivised on kogu 2025. aasta jooksul kasvanud, mis on viinud krediidiriski loomuliku realiseerumiseni, märgib Aleksin. venemaa Föderatsiooni keskpanga andmetel peeti 1. jaanuari seisuga problemaatiliseks 1,7 triljonit rubla tarbimislaene ja 400 miljardit rubla hüpoteeklaene.
Aasta alguses olid venelased pankadele võlgu kokku 38,67 triljonit rubla, sealhulgas 21,67 triljonit rubla hüpoteeklaene. Aasta jooksul suurenes venemaa kodanike võlg pangandussüsteemi ees 1,1 triljoni rubla võrra.
15. Moskva ja kogu venemaa patriarh kirill kutsus usklikke üles lõpetama palgatõusude ja suurte ostude eest palvetamise, kuna kõrgemad jõud on selliste palvete suhtes kurdid. „Pole vaja palvetada millegi eest, mida on lihtsalt võimatu täita: tõsta mu palka, aidata mul saada ülemuseks, aidata mul osta maja, auto või minna puhkusele – see ei toimi, taevas ei vasta sellistele palvetele,” ütles vene Õigeusu Kiriku pea üleeile Päästja Kristuse katedraalis peetud jutluse ajal, mis oli ajastatud Issanda kohtumise pühale.
Rosstati andmetel suureneb venelaste reaalne käsutuses olev sissetulek 2025. aastaks 7,4%, järgides 8,2% kasvu 2024. aastal ja 5,4% kasvu 2023. aastal. Riikliku statistika kohaselt on kodanike reaalne sissetulek Ukraina sõja nelja aasta jooksul suurenenud 21,5%. Agentuuri arvutuste kohaselt elasid venelased eelmisel aastal keskmiselt 74 845 rubla kuus (mis on peaaegu 17% rohkem kui aasta varem), kuid enam kui pool sellest tõusust sõi ära inflatsioon ja kohustuslikud maksed.
Samal ajal ei kinnita kodanikud ise nii kiiret palgakasvu: jaanuarikuises FOM-i uuringus teatas üle poole (52%) vastanutest, et nende rahaline olukord on viimase aasta jooksul samaks jäänud, samas kui 28% ütles, et see on halvenenud. Ainult 18% vastanutest teatas oma rahalise olukorra paranemisest. Teenistuse „Просебя” uuring näitas, et 41% venemaa ettevõtete töötajatest on oma palgaga rahulolematud.
kirilli sõnul peavad kristlased palvetama tuliselt, siiralt ja südamest, kuid ainult kõige olulisemate asjade eest, mis on seotud elu, usu ja perekonnaga. Palved Jumalaema poole peaksid patriarhi sõnul viima „meie vabaduse voolu piiramiseni” ja „päästvate tagajärgedeni”.
Samal ajal on vene Õigeusu Kirik ise alates Ukraina sõja algusest, nagu Moscow Times arvutas, suurendanud kirikurituaalide ja tseremooniate, sealhulgas ristimiste, laulatuste ja matustega seotud vabatahtlike annetuste summat ligi 40% võrra ning selle erinevad struktuurid olid 2026. aastal presidendi toetusfondi suurimad rahaliste vahendite saajad, saades kümneid miljoneid rublasid.
16. Detsembri lõpus sai Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit (ITU) Hiinalt teate plaanist saata 2030. aastate keskpaigaks Maa-lähedasele orbiidile 203 000 satelliiti. See arv on enam kui 20 korda suurem kui Elon Muski SpaceX-i Starlinki võrgu osana kasutusele võetud satelliitide arv (9646). Amazoni tütarettevõte Amazon Leo on saatnud orbiidile 3232 satelliiti. Bloombergi kolumnisti David Ficklingi sõnul on Hiina plaanid pigem katse takistada võidujooksu liidrit Muski kui tõeline laienemine Maa-lähedasesse kosmosesse.
Sellegipoolest, nagu tööstusportaal SatNews varem teatas, viitab Hiina taotlus nii suure hulga satelliitide käivitamiseks kavatsusele luua Muskile ja teistele sarnastele grupeeringute loojatele regulatiivseid takistusi. See tähendab, et ITU loeb reserveeritud satelliidireserveeringuid tegelikeks satelliitideks. Lääne insenerid on sunnitud arendama päris seadmeid, et vältida Hiina paber-satelliitide fantoomlikke häireid, mis piirab Ameerika võrkude võimsust ja jõudlust juba enne nende käivitamist,” selgitati artiklis.
See tähendab, nagu artikli autorid märgivad, et Hiina ei pea tingimata 203 000 satelliiti 2030. aastate alguseks orbiidile saatma. Ainus karistus satelliitide mittesaatmise eest on reserveeritud aegade kaotamine.
Alates 2020. aastast on orbitaalsatelliitide arv neljakordistunud, ületades 16 000. Ainuüksi SpaceX saadab igal aastal orbiidile üle 2000 satelliidi. Eelmisel aastal ajakirjas Nature avaldatud uuring hindas, et nendel kõrgustel (umbes 600 kilomeetrit Maast) võib olla ruumi vaid 148 000 objektile. Kui see arv ületatakse, võib tekkida nn Kessleri sündroom – kontrollimatu ahelreaktsioon pärast ühe orbitaalkosmoseaparaadi hävimist, mis seejärel moodustab prahipilve, mis omakorda hävitab teised satelliidid, kuni Maad ümbritseb ohtlik prahist koosnev asteroidivöö.
17. Lühiuudised
Poola välisministeerium on kutsunud kodanikke üles venemaalt lahkuma seoses venemaa jätkuva agressiooniga Ukraina vastu ja Moskva poolt Poola ebasõbralikuks riigiks nimetamisega. See öeldi ametlikus avalduses ministeeriumi veebisaidil. „Soovitame venemaal elavatel Poola kodanikel lahkuda oma territooriumilt olemasolevate äriliste ja eraviisiliste vahenditega, välja arvatud juhul, kui isiklikud, perekondlikud või ametialased asjaolud nõuavad neil riiki jäämist,” nõudsid võimud.
Ukraina on oma õhujõudude koosseisus loonud eraldi rahvusvahelise F-16 eskadrilli, teatab Intelligence Online. Üksusse kuuluvad Ukraina ja välismaised piloodid, nende hulgas veteranid Ameerika Ühendriikidest ja Hollandist. Väidetavalt moodustati see salaja õhukaitse tugevdamiseks Kiievi ja piirkonna kohal. Väljaande andmetel täidab eskadrill peaaegu igapäevast lahingutegevust, peatades Kalibri ja Kh-101 tiibrakette ning ründedroone, sageli öiste patrullide ajal.
Ukraina riikliku julgeolekuteenistuse (NABU) ja riigikaitseametnike ameti (SAPO) teatel on endine energeetikaminister Herman Haluštšenko Midase juhtumi kahtlusest teavitatud. Teda süüdistatakse rahapesus ja kuritegelikus ühenduses osalemises. Uurijate sõnul registreeriti Anguillas 2021. aastal 100 miljoni dollari suurune investeerimisfond, mille varad olid registreeritud tema endise naise ja lastega seotud ettevõtete nimedele ning fondi kaudu legaliseeriti hiljem üle 112 miljoni dollari sularaha.
Ungari välisminister Peter Szijjártó väidab, et Ukraina keeldub poliitilistel põhjustel taasalustamast naftatransiiti Družba torujuhtme kaudu. Koos Slovakkia majandusministri Denisa Sakovaga saatis ta Horvaatiale kirja, milles taotles venemaa nafta transporti Ungarisse ja Slovakkiasse Adria torujuhtme kaudu, viidates sellele, et neil on meretranspordi impordi suhtes sanktsioonide erand, kui torujuhtme tarned katkevad.
Küsitlused näitavad, et Peter Magyari Tisza partei edestab Fideszi (Orbani partei) umbes 10 protsendipunktiga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
