Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 31. jaanuar 2026:

kuigi Pokrovski kandis surutakse tugevalt, siis edenetakse mujal.

1. Droone jagus kaugemale ja kõike käepärast lähemale.

2. Info puudus.

3. Kursk: konveier tõi esimesi edenemisi.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu sõjaudus Kupjanski kandis.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: kahes kohas vene poole edenemine jätkus.

10. Herson: muutusteta.

11. venelastel piiratakse sularaha sissemaksmist sularahaautomaatide kaudu.

12. Belgorodi oblastis on pommitamise tõttu alanud toiduga varustatuse katkestused.

13. Põhja-Korea on järsult vähendanud relvatarneid venemaale.

14. Lühiuudised

Ukraina 225. rünnakpolgu võitlejad võtsid Huljaipole lähedal kinni venelaste rühma. Kinnipeetavate seas oli sõdur, kes väitis, et Ukraina territoorium on suurem kui venemaa oma ja et Esimene maailmasõda algas 1941. aastal. Kuna Teine maailmasõda algas, ei osanud ta vastata.

Endine parlamendiliige ja Ukraina armee eruohvitser Lapin ütles, et Ukrainas on umbes 2 miljonit ajateenistusest kõrvalehoidjat ning väitis, et õigluse taastamiseks tuleks nende pangakontod blokeerida. Ta ütles, et kui inimene rikub seadust, peaks riik reageerima kiiresti ja karmilt. Lapini sõnul on kontode külmutamine tehniliselt teostatav, kuid ta kahtleb, kas parlament sellise sammu heaks kiidab, sest vastutus langeks kõigile poliitilistele jõududele.

venemaa riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin teatas, et venemaa parlamendiliikmed nõuavad Ukraina vastu rünnakut kättemaksurelvadega alates järgmisest nädalast, samal ajal kui ilmaennustajate prognooside kohaselt langeb temperatuur -30°C-ni.

204 vene poole rünnakut ja tundub, et konveierina surumist kõikjal eip suudeta siiski töös hoida. Kui üleeile näiteks jagus rünnakuid Sumõ suunal, siis eile ei ühtki, suurim rünnakute arvu tõus Harkivi suunal, Kostjantõnivkas alla keskmise, Pokrovsk tavapärane ja pisu vähem tavalisest Huljaipole juures ja väikese rünnakute arvuga hoopis lõunarinde lääneserval edenetakse. Pommitamise ja tapjadroonide arvu suurt kõikumist polnud, liugpomme isegi vähem. Pisu tõusnud soomuse kaotamine tuli pigem tänu nende leidmisele rinde lähistel, Ukraina possade poole suundumist nägi vaid kahes videos…

Võimalik, et rünnakugruppide moodustamine on siiski hakanud rohkem raskusi valmistama ning kaugemale jõudnuil halva väljaõppe ja moraaliga soldatitel kipub alla andmine kasvama, aga ka kuhugi jõudnult end kas keldrisse või kaevikusse ära peidetakse ja nina enne välja ei pistetagi, kui varud otsas on. Seda, et nad eesmistelt possadelt tagasi kõnniks, siiski eriti ei näe.

Täna läheb plusskraadilt miinuseks ja lumesajud/vihmad otsa saavad ning -15 kuni -25 hakkab öösiti kimbutama peaaegu järgmise nädala lõpuni.

1. Kohalike ametnike sõnul pommitasid vene väed Hersoni umbes kell 12.00 eile päeval, tabades tsiviilisikuid vedavaid ühissõidukeid. Möödunud ööpäeva jooksul sai Hersoni oblastis venemaa rünnakute tagajärjel surma kaks ja vigastada kümme inimest.

Õhutõrjeväed on alates 30. jaanuari õhtust kahjutuks teinud 85 droonist, mida vene sissetungijad Ukraina ründamiseks kasutasid, 64. Teate kohaselt ründasid venelased reedel, 30. jaanuaril kell 17.40 alates 85 Shahed, Gerbera, Italmas tüüpi ründedroonide ja muud tüüpi droone suundadest Orel, Millerovo, Primorsko-Ahtarsk (venemaa Föderatsioon), millest umbes 55 olid Shahed tüüpi.

Ukrinform teatas, andsid venelased päeva jooksul Zaporižja oblastis 33 asulale 1019 lööki. Kolm inimest said haavata.

2. Info puudus.

3. Kursk: siin alanud konveier pisu vene poole edenemist üleeilsel päeval tõi ning olla nii mõneski metsaribas põldude vahel vene pool oma eesmisi possasid nihutanud edasi Andrijivka küla lähistel. Miks eile ühtki rünnakut enam polnud, eip tea.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski kandis on jooksva seisu tuvastamisega hetkel keeruline, sest erinevad blogijad vastuolulist infot jagavad. Lõmani suunal muutusi ei tuvastanud.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: kuniks Kostjantõnivka linna tiivad vastu peavad, eip usu, et vene pool suudaks linna vallutada. Mõni infokild tuleb, et neis tiibades on Ukraina omad vasturünnakute tegemisega pisu aktiivsemad.

8. Donetsk: uusi eesmisi üle ööpäeva vastupidavaid vene possasid ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: muutusteta.

vene pool suutis eilseks saada kogu Ternuvate asula enda kontrolli alla. No ei saada siin jõe ületusi piisavalt kontrolli alla ning üle jõuab rünnakute jätkamiseks piisav kogus soldateid.

Lukjanivske külas nähti vene soldateid ja kipub arvama, et Ukraina üksuste taandumine Konka jõe taha jätkub. Miks selline kaitse lagunemine siin algas, täpselt ei tea. Võimalik, et vene pool on suutnud ise hoida parema kontrolli all Konka jõe ületusi, mistõttu on Ukraina omadel raske varustada jõest lõuna pool asuvaid üksusi.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa võimud valmistavad ette uusi piiranguid sularaharublade ringlusele pärast putini nõudmist majandust „valgendada”. Interfaxi andmetel on venemaa rahandusministeerium teinud ettepaneku keelata pankadel klientidelt sularahaautomaatidest sularaha vastu võtta rohkem kui 1 miljon rubla (10 tuhat eurot) kuus. Ministeeriumi algatusega tuttava allika sõnul tehakse vastavad muudatused seadusesse „Pankadest ja pangandustegevusest”.

Praegu ei sea seadus sularahaautomaatidest sularaha kasutades hoiuste ja kontode piiranguid. Seetõttu võib teadmata päritoluga raha sularahata ringlusse tuua, vastavalt seaduseelnõu seletuskirjale.

Jaanuari alguses andis putin korralduse venemaa majanduse „valgendamiseks”, et märkimisväärselt suurendada eelarve maksude laekumist. Eelarveseaduse kohaselt peaks föderaalkassa sel aastal koguma täiendavalt 3,2 triljonit rubla, sealhulgas käibemaksu tõusu kaudu, millest valitsus ootab 1,2 triljonit rubla lisatulu.

Keskpanga andmetel oli 1. jaanuari seisuga ringluses 18,2 triljonit rubla sularaha. See summa suurenes eelmisel aastal 1 triljoni rubla võrra, millest detsembris voolas pankadest välja 836,3 miljardit rubla. Aasta viimasel kuul registreeritud sularaha väljavool oli 11 aasta suurim. Ligi viiendik kõigist ringluses olevatest sularaharubladest jõudis venemaa kodanike madratsite alla. Rosstati andmetel oli neil eelmise aasta oktoobri seisuga sularahas 3,891 triljonit rubla ehk ligikaudu 5% kõigist sularahahoiustest, mille suurus on hinnanguliselt 77,2 triljonit.

Alates eelmisest aastast on pangad juba piiranud sularaha väljavõtmist sularahaautomaatidest, järgides venemaa Föderatsiooni keskpanga juhiseid. Pettustevastase võitluse vajadusele viidates on regulaator andnud krediidiasutustele loa blokeerida ebatavalistel kellaaegadel ja ebatavalistes summades tehtud sularahataotlusi.

putini poolt aprillis allkirjastatud seadus lubab pankadel piirata sularaha väljavõtmist 50 000 rublani päevas, kui nad peavad tehingut kahtlaseks. Pangad võivad kehtestada veelgi rangemaid piiranguid – väljamaksed kuni 100 000 rubla kuus –, kui kliendi konto on keskpanga musta nimekirja kantud. See must nimekiri hõlmab kontosid ja kaarte, mis on varem seotud petturlike ülekannetega.

12. Ajaleht Pepel märkis, et Belgorodi oblasti elanikud kaebasid kuberner vjatšeslav gladkovile teatud toodete puuduse üle kauplustes. „Kuidas on võimalik, et teie postituste põhjal otsustades on Graivoroni rajoonis kõik korras, pakkumine on suurepärane, aga Graivoronis endas pole täna üheski poes piima. See pole luksus,” kirjutas üks elanik 29. jaanuaril. Vastuseks tunnistas gladkov, et tarnetega on raskusi, omistades seda jätkuvale pommitamisele.

Tema sõnul töötavad rajooni juht dmitri pankov ja piirkondlik põllumajandus- ja toiduministeerium probleemi lahendamise nimel. „Olukord on seal äärmiselt keeruline… Kõik püüavad tagada, et tarnijad tarniksid tooteid õigeaegselt. Püüan alati ise poode külastada ja nende saadavust kontrollida,” ütles gladkov. Ta lisas, et piimaprobleemid tõepoolest esinesid, aga on juba lahendatud. Belgorodis oli varemgi teatatud tühjadest leivarestidest. Elanikud hakkasid neid kaupu koos tatra ja lihakonservidega varuma pärast Ukraina relvajõudude raketirünnakut soojuselektrijaamale 9. jaanuaril, mis jättis üle 550 000 elaniku elektri ja kütteta.

Olukorda süvendas veelgi kaupluste ja kaubanduskeskuste laialdane sulgemine, mille tegevust häirisid elektrikatkestused. Järgmise kahe nädala jooksul suletakse ka Starõi Oskolis asuv Metsmarjade sorteerimiskeskus, mis raskendab oluliste kaupade kohaletoimetamist piirialadele. Võimud jagavad nende piirkondade elanikele ja ajutiselt ümberasustatutele umbes 10 000 toidupakki kuus, kuid sellest ei piisa – piirkondliku valitsuse andmetel on vaja veel 6000.

Lisaks kurdavad Belgorodi elanikud vee kohaletoimetamise ajakava üle, mille võimud avaldasid edasiste elektrikatkestuste puhuks. Nimekirjas osutus liiga vähe jaotuspunkte. Elanikud arvutasid ka, et märgitud tsisternautode arv ei suuda kõiki elanikke varustada. Veepaagi maksimaalne mahutavus on 20 tonni. 15 punkti. Kokku 300 tonni. Belgorodis elab üle 300 000 inimese. Vähem kui liiter inimese kohta? küsivad nad. Elanikud on rahulolematud ka sellega, et enamikus punktides on ainult tehniline vesi, mitte joogivesi.

24. jaanuari õhtul sattus Belgorod uue tule alla, mida gladkov nimetas kõige ulatuslikumaks pärast sõja algust. Selle tagajärjel said kahjustada elektrijaamad, sealhulgas Belgorodi soojuselektrijaam. Pärast rünnakut kadus kesklinnas elekter ja mõnes piirkonnas katkes ka küte.

13. jaanuaril soovitas kuberner elanikel peaaegu katastroofilise energiaolukorra tõttu teistesse piirkondadesse lahkuda. Ta rõhutas, et elektrienergia tootmise täielik taastamine on võimatu ja hoiatas ka täieliku elektrikatkestuse ohu eest Belgorodi oblastis, kus elab umbes 1,5 miljonit inimest.

13. NK Newsi teatel aeglustusid Põhja-Korea relvatarned venemaale jaanuaris järsult. Planet Labsi satelliidipiltide kohaselt külastas kuu jooksul Põhja-Korea kirdeosas asuvat Rasoni sadamat vaid üks vene laev, mis arvatavasti oli seotud sõjalise varustusprogrammiga. See laev randus 14. jaanuaril kai ääres, mis on seotud Põhja-Korea relvaekspordiga Ukraina sõja jaoks. Kere parameetrite analüüs viitab sellele, et see võis olla üks kahest sanktsioonide all olevast venemaa laevast, Angara või Lady R. Need laevad mängisid varem relvasaadetistes võtmerolli.

See on esimene registreeritud venemaa laeva külastus Rasoni alates 21. detsembrist. Konteinerid hakkasid kai ääres kuhjuma 27. ja 31. detsembri vahel ehk kaks nädalat enne laeva külastust. Alates 19. jaanuarist pole kai ääres uusi konteinereid registreeritud. Oktoobrist detsembrini külastasid venemaa laevad Rasoni vähemalt kolm korda kuus. Aktiivsus vähenes jaanuaris järsult. Sarnast langust täheldati ka 2025. aasta jaanuaris.

NK Newsi teatel võisid põhjuseks olla ilmastikuolud. Rasoni kaubad toimetatakse tavaliselt venemaa Kaug-Idas asuvasse Vostotšnõi sadamasse. Jaanuari alguses oli sadam osaliselt jäävaba, kuid 24. jaanuariks oli see peaaegu täielikult külmunud. See võis tekitada riske väikestele laevadele. Satelliidipildid näitavad ka suurte laevade madalat aktiivsust. Tugevad pakased ja 20 aasta tugevaim lumesadu mõjutasid ka Vladivostokki ja Nahhodkat, kuigi Rasoni sadam ise jäi jäävabaks.

Ka poliitilised tegurid võisid kaasa aidata kaubaveo aeglustumisele. NK News märgib, et Pyongyang võis Rasonis tegevuse peatada Korea Töölispartei üheksanda kongressi ettevalmistuste ajal, mis on kavandatud veebruari esimesse poolde. Kongress võib arutada riigi sõjalise ja välispoliitika uusi suuniseid. Mõju võivad avaldada ka käimasolevad läbirääkimised USA, venemaa ja Ukraina vahel.

NK Newsi andmetel on Põhja-Korea alates 2023. aastast tarninud venemaale 6,5–8 miljonit suurtükimürsku, mis võiks katta kuni poole venemaa armee vajadustest. Need tarned hõlmasid ligikaudu 250 KN-23 ballistilist raketti, pikamaa Koksan suurtükke, 240 mm ja 107 mm mitmekordse laskega raketisüsteeme, 60 mm ja 140 mm miinipildujaid, kobarpomme ja 100 mm mürske T-54/55 tankidele. Ukraina registreeris oma viimase kinnitatud rünnaku KN-23 raketi või venemaa Iskander-M süsteemiga 13. detsembril. Sellest ajast alates pole Põhja-Korea ballistiliste rakettide kasutamise kohta uusi teateid tulnud.

14. Lühiuudised

venemaa julgeolekunõukogu aseesimehe medvedjevi sõnul oli kaitseministeeriumi värbamiskampaania toonud 2025. aasta lõpuks armeesse 422 700 inimest. Veel 32 000 inimest liitus vabatahtlike üksustega ja kõrgeima ülemjuhataja seatud ülesanne on täidetud, ütles medvedjev. medvedjevi sõnul vähenes kolme aasta jooksul rindele värvatavate arv ligi 10%. 2024. aastal teatas ta ligikaudu 450 000 uuest lepingulisest sõdurist, samuti 40 000 vabatahtlikust sõdurist ning 2023. aastal teatas ta, et ühendvägede grupi huvides värvati pool miljonit sõdurit.

BBC teatel on Ühendkuningriik lubanud rakendada otsustavaid meetmeid sanktsioonidega hõlmatud venemaa naftatankerite vastu, mis läbivad La Manche’i väina. Laevade jälgimisandmete kohaselt läbib väina praegu vähemalt kaheksa sanktsioonidega hõlmatud tankerit. Briti võimud on lubanud venemaa nn varilaevastiku vastu võidelda, võimalusega laevad kinni pidada ja konfiskeerida. Neid volitusi pole aga veel kasutatud. Jälgimisandmed viitavad ka sellele, et veel neli sanktsioonidega hõlmatud tankerit liiguvad Põhjamerest La Manche’i väina poole.

Reutersi teatel sõidab putini erisaadik kirill dmitrijev täna laupäeval Miamisse kohtuma USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni liikmetega. Agentuuri allikate sõnul toimuvad kõnelused tööformaadis, kuid päevakorda pole avalikustatud. Kumbki pool pole kavandatud kohtumisi ega nende eesmärke avalikult kommenteerinud.

Tšehhi juhtkonna sisene vaidlus Ukrainale antava sõjalise abi üle eskaleerus pärast seda, kui kaitseminister Jaromir Zuna tühistas peastaabi ülema Karel Rehka kavandatud USA-visiidi. See samm järgnes Rehka avalikule vastuseisule valitsuse väitele, et armee on nelja L-159 lennuki Ukrainale üleandmise vastu. Rehka ütles, et lennukite üleandmine ei kahjustaks Tšehhi kaitset ega väljaõpet ning viitas Fiala kabinetile varem antud kirjalikele hinnangutele.

Järgmine Ramsteini formaadis Ukraina kaitseküsimusi käsitlev kohtumine toimub 12. veebruaril Brüsselis. Kohtumise algatasid Ühendkuningriik ja Saksamaa. Samal päeval korraldab NATO ka alliansi liikmesriikide kaitseministrite kohtumise. USA kaitseminister sinna kohale ei lähe.

USA Senati komisjon toetab sanktsioonide eelnõud, mis piirab venemaa varilaevastikku. Senaatorite Jim Rischi ja Jeanne Shaheeni poolt 2025. aasta septembris esitatud varilaevastiku sanktsioonide seadus laiendab Washingtoni volitusi varilaevastiku laevu karistada ning kehtestab uusi karistusi venemaa veeldatud maagaasi (LNG) ja muude energiasektori projektidele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised