Sõja ülevaade: 1429. päev – vene pool edasi sai
Avaldatud: 22 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. jaanuar 2026:
despootide klubi loomine muret teeb ning pisu kalli hinnaga vene pool edasi sai.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Tuli lisa.
3. Kursk: vaikne ehk siis vaid pommitamine.
4. Harkiv: sammhaaval sillapead laiendatakse.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostjantõnivka linna idaosas sai vene pool pisu sügavamal kanna maha.
8. Donetsk: vist rindejoone muutusteta.
9. Lõunarinne: vist rindejoone muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin teatas oma valmisolekust anda Ukrainale 6 miljardit dollarit venemaa külmutatud reservidest USA-s.
12. putin nõudis, et lasteaiad oleksid avatud kella kaheksani õhtul, et ergutada naisi rohkem töötama.
13. venemaa on otsustanud luua triljoni rubla (10 miljardi euro) väärtuses kiipide tootmiseks mega korporatsiooni.
14. „Ma kirjutasin sellele alla rongipõrandal lebades.” Primorjesse saadetud ajateenijad kaebasid, et neid sunniti lepingutele alla kirjutama.
15. Taani lükkas tagasi Trumpi pakkumise Gröönimaa üle läbirääkimisi pidada.
16. Lühiuudised
Esmalt lugemissoovitus eilsest päevast: leidke Kanada peaministri kõne… jah, ka meil on despootide võimu ihalejaid ja proovige nüüd mõelda end inimeseks Ukraina rindel, Gröönimaal, Iraanis, venemaal jne.
154 vene poole rünnakut, suurem surve ikka Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huliaipole lõigus. Keskmine surve tase Harkivi, Kupjanski suunal ja mujal pigem alla keskmise ning ikka Sumõ suunal 0. Taktikas muutusi pole, ikka kas väikesed jalaväe grupid (2-9 soldatit) üritavad pigem infiltreeruda max kaugele ja sellest siis omadele teada anda preemia saamiseks. Teine variant on jagu kuni rühm üldjuhul kergliikuritel, kus võib olla toetuseks pigem tank kui soomuk. Võimalik, et põhjuseks tanki suurem toru mõju avaldamiseks. Ka õhus variant, et siiski miskit soomusgruppe võidakse kuskil uuesti proovida läbimurde tegemiseks. Kui rinde töötlus kuni 50 km sügavusse on põhjalik ja täpne, siis võib selline tegevus isegi tulemust tuua. Seni pole see vene poolel õnnestunud, aga tõusnud liugpommide heitmine rindele ja tihedam droonipilv seda mõju üritab saada, et alad muutuks suht Ukraina kaitsjate vabaks ning kogu toetuselement surutaks kaugemale rindest.
Seni on vene pool hädas kõrge kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemendi tabamiste pärast, kuhu lisanduvad nii seire- kui õhutõrjevahendid. Ka on võib-olla hakkanud rohkem mõju avaldama okupeeritud alade töötlus, tabatakse nii kütuse- kui elektritaristut ja laskemoonaladusid. Kui ikka elektrit pole, siis eip lae isegi raadiojaama ega mobiiltelefoni aga ilma sideta üldiselt eip toimi miski. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina omad rinde läheduses on generaatoritega tunduvalt paremini varustatud.
Mõned blogijad kirjutavad, et olla tuntavalt langenud rünnakutele saadetavate soldatite kvaliteet ning tõusnud enda vangi andmine.
1. Ukraina ametlikud teated: Viimase 24 tunni jooksul kasutasid vene okupandid Hersoni ja 35 teise piirkonna linna ründamiseks mitmesuguseid relvi. Pommitamiste tagajärjel hukkus üks inimene ja kuus sai haavata. Vaenlane ründas droonide, õhurünnakute ja suurtükitulega. vene väed sihtisid kriitilist ja sotsiaalset infrastruktuuri, sealhulgas piirkonna linnade elamurajoone, kahjustades täpsemalt kolme kõrghoonet ja viit eramut. Okupandid tabasid ka poodi.
22. jaanuari öösel Dnipropetrovski oblastis toimunud venemaa rünnakute tagajärjel sai vigastada kaks inimest, möllasid tulekahjud ning kahjustati maju ja autosid. Pavlohradis kahjustas droonirünnak kaheksat eramut ja nelja autot. Ründaja sihtmärgiks oli ka Sõnelnõki rajooni Vasõlkivska kogukond. Seal sai vigastada 81-aastane naine. Sõnelnõki rajoonis puhkesid tulekahjud, mis kahjustasid büroohoonet ja gaasitorustikku. Krõvõi Rihis sai vigastada 70-aastane naine ja vaenlase droon süütas eramu. Okupandid ründasid Nikopoli rajooni FPV droonidega.
2. Kaadrid näitavad väidetavalt plahvatuse hetke Tamanneftegazi naftasadamas venemaa Krasnodari oblastis. Tamanneftegazi naftasadamas toimus naftatoodete tankerile laadimise ajal plahvatus, mis süütas mitu, teadete kohaselt neli, mahutit. Teatati, et droonid ründasid sadamat.
venemaa ametnike teatel tabas Krasnodari oblastis Temrjuki rajoonis Volna külas asuvat nafta- ja gaasiterminali rünnak, mille tagajärjel süttis mitu kütusepaaki. Oblasti kuberner kinnitas rünnakut kohalikele terminalidele, kuid ei andnud üksikasju rünnaku põhjuse ega olukorra kohta.
Ukraina partisanid likvideerisid Zaporižja oblastis Mõhhailivkas mitu vene ohvitseri. Videost on näha neidtransportinud auto plahvatust isevalmistatud lõhkeseadeldise tagajärjel.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: tasapisi kipub sillapea Vovtšanskist lõunas Vovtša jõe lõuna kaldal laienema ning kui üleeile suudeti suruda Ukraina omasid kaugemale linna kagu servas olevatest kvartalitest siis eile lisandus jõudmine Hrafske küla servale. Kui vene poole mõne nädala edusammud jäävad alla kilomeetri, siis veel suuremat ohtu Kupianski suunale ei tule aga võimalus on alles.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones. Ukraina omad andsid teda, et Kupianskis veel olevad venelased on ühte kvartalisse koondunud ning neid seal töödeldakse nii droonide, kaudtule kui lennundusega hoidmaks enda isikkoosseisu.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostjantõnivka linnas suutis eilseks vene pool saada pisu sügavamale kanna maha linna idaosas ning võimalik, et end linnas pisu Ukraina omad tagasi tõmbasid. Jooksva seisu tuvastamine linnas siiski keeruline ja lepib teadmisega, et neid eesmisi possasid seal hallis alas jagub kummalgi poolel.
8. Donetsk: eile hakkas tulema pilte Hrõsnõst (Pokrovskist loodes) sinna jõudnud vene soldatite tabamisest droonidega. Jõudsid nad sinna 20-ndal, kui pisu suuremate jõududega konveier sinna kohale jõudis. Kõlakad annavad teada, et enamus teele asunud seltskonnast olla otsa saanud juba hallis alas. Info puudub, kas seal külas veel mõni elus soldat on aga tundub, et Ukraina omad on siin tõmmanud enda eesmisi possasid tagasi.
Mujal sektoris jätkus tugev surve aga seal edenemisi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: Huljaipole kandis survet jagus, rindejoone muutusi mitte. Eile panid Ukraina omad üles video, kuidas töödeldi sektori keskmises osas Bilohoria küla juures soldateid. Vähemalt kaks ka end vangi andsid.
10. Herson: muutusteta.
11. putin teatas, et Moskva on valmis kasutama osa USA-s külmutatud venemaa reservidest Ukraina territooriumide ülesehitamiseks pärast rahulepingu sõlmimist. Kõnealune summa on umbes 6 miljardit dollarit, selgus tema kõnest kohtumisel venemaa Julgeolekunõukoguga. putini sõnul võiks venemaa juba enne lõpliku otsuse langetamist selle töös osalemise kohta üle kanda 1 miljard dollarit külmutatud varadest. „Meie USA-s asuvatest külmutatud varadest ülejäänud vahendeid saaks kasutada ka sõjategevuse tagajärjel kahjustatud territooriumide ülesehitamiseks pärast venemaa ja Ukraina vahelise rahulepingu sõlmimist. Arutame seda võimalust ka USA administratsiooni esindajatega,” ütles ta. Reutersi hinnangul on USA-s pärast putini sõja algust Ukrainas külmutatud umbes 7 miljardit dollarit.
putini mainitud „Rahunõukogu” idee kuulub USA presidendile Donald Trumpile. Algselt loodi struktuur Gaza sektori haldamiseks, kuid Financial Timesi andmetel annab selle harta laiema mandaadi rahu edendamiseks konfliktipiirkondades. Väljaande andmetel näeb Trumpi administratsioon nõukogus ÜRO potentsiaalset alternatiivi ja vahendit võimaliku tulevase Ukraina-lepingu rakendamise jälgimiseks. Mitme riigi juhid, sealhulgas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Egiptuse president Abdel Fattah el-Sisi, on saanud kutse nõukoguga liituda. venemaa presidendi pressisekretäri dmitri peskovi sõnul on kutse esitatud ka putinile. Trumpi administratsioon on taotlenud ka miljardi dollari suurust panust riikidelt, kes soovivad saada „Rahunõukogu” alaliseks liikmeks. Ilma selle panuseta on liikmelisus piiratud kolmeks aastaks.
Njah, despootide ühing oleks vast täpsem nimetus sellele rahualgatusele. Lisaks 6 miljard sõjas kannata saanud alade ülesehitamiseks (nagu putin ütles) on liivatera liivakastis ja tundub pigem mõnitamisena… see oleks umbes sama, et kui röövel võtab teilt vägivaldselt ära 1000 eurot ja siis kohtupidamise käigus annab suurte silmadega teile 1 euro ja ütleb, et nüüd oleme tasa…
12. Valitsuse koosolekul tegi putin ettepaneku pikendada lasteaedade ja lasteaedade lahtiolekuaegu kella 20.00-ni. Ta ütles, et see on vajalik, et emad saaksid kiiremini tööle naasta ja „mitte kaotada oma oskusi”. „On väga oluline, et naine naaseks pärast lapse sündi võimalikult kiiresti tööle. <…> Ja mis aitab seda teoks teha? Lasteaiad, laste lasteaedades ja lasteaedades veedetud aja pikendamine,” ütles ta. Asepeaminister dmitri tšernõšenko kinnitas, et valitsus teeb selles küsimuses kuberneridega koostööd. Varem pakkus sarnase algatuse välja Kodanikukoja demograafiakomisjoni aseesimees natalja moskvitina, väites, et praegune lasteaedade lahtiolekuaeg on vananenud ega vasta töötavate vanemate vajadustele.
Need ettepanekud tulevad riigis valitseva tõsise tööjõupuuduse ajal. Valitsus kavatseb praegu rakendada mitmeid meetmeid tööjõu suurendamiseks. Eelkõige on 2025. aasta detsembris heaks kiidetud tegevuskava kohaselt kavas vähendada naistele keelatud elukutsete loetelu. Samuti on ette valmistatud tööseadustiku muudatused, mis kahekordistavad aastase ületunnitöö piirangu 120 tunnilt 240 tunnile. Valitsuskabineti hinnangul oli venemaal 2024. aasta lõpuks kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudus 1,5 miljonit inimest, samas kui Kõrgema Majanduskooli uuring näitas üldist 2,6 miljoni töötaja puudujääki, eriti tööstuses, kaubanduses ja transpordis. Tööministeerium prognoosib, et 2032. aastaks peab venemaa majandus meelitama ligi üle 12 miljoni töötaja.
Tööturu olukord halvenes järsult pärast seda, kui putin alustas Ukrainas täiemahulist sõda, saates rindele üle miljoni noore mehe ja sundides riigist põgenema kuni 1,1 miljonit inimest. Crocus City Halli terrorirünnakule järgnenud immigratsioonieeskirjade karmistamine avaldas tööturule täiendavat survet, mis viis töötajate väljavooluni Kesk-Aasia riikidest. Selle tulemusel langes töötuse määr venemaal 2025. aasta mais ajalooliselt madalale tasemele 2,2%-ni.
Gazprombanki analüütikud märkisid, et majanduse tööjõuvajadus ületab olemasolevaid ressursse ning venemaa ettevõtted nimetasid keskpanga uuringutes personalipuudust üheks peamiseks oma tegevuse piiranguks. Selle probleemi lahendamiseks otsustasid ettevõtted ja valitsusametnikud varem lihtsustada alaealiste tööhõive eeskirju ning meelitada venemaale töötajaid Indiast, Nepalist, Vietnamist ja Bangladeshist. 2025. aasta detsembris teatas asepeaminister denis manturov, et venemaa on võimeline vastu võtma „piiramatu arvu” migrante Indiast.
13.venemaa tööstus- ja kaubandusministeerium kiitis koos valitsusega heaks uue kava mikroelektroonika tootmise arendamiseks venemaal. Sellega luuakse riiklik korporatsioon nimega Ühendatud Mikroelektroonikaettevõte (OMK) või Ühendatud Raadioelektroonika Korporatsioon (OREK). Selle arendamiseks eraldatakse 2030. aastaks triljon rubla. Sellest 750 miljardit rubla tuleb eelarvest ja veel 250 miljardit investeerib Sberbank, teatab CNews. Väljaande tööstus- ja kaubandusministeeriumi allikate ning putiniga kohtumisel osalenute sõnul on kavas vahendeid kasutada täistsüklilise tootmissüsteemi loomiseks – alates personali koolitamisest kuni mikrokiipide tootmise infrastruktuuri loomiseni. Täpsemalt hõlmab see keemilise baasi, materjalide, seadmete arendamist ja tehaste ehitamist, sealhulgas tehase ehitamist 28 nm ja madalama topoloogiaga kiipide tootmiseks.
Uue ettevõtte arengustrateegia peab valitsus heaks kiitma 1. märtsiks 2026 ja vormistama eraldi presidendi määrusega. CNewsi allikad väidavad ka, et mikroelektroonika valdusfirmat võib juhtida ettevõtja Denis Frolov, tuntud ärimees ning Baikal Electronicsi ja Astra Grupi omanik. OMK loomine hõlmab riigi peamiste mikroelektroonikavarade konsolideerimist. Sellesse konsolideerimisse plaanitakse kaasata ka Element Group. Osa investeeringust läheb NM-Techi Zelenogradi tehaste moderniseerimisse. See projekt on riikliku kiibiprojekti Angstremi ebaõnnestumise järeltulija. Allikate sõnul plaanitakse Angstremi jäänused omandada viimasena, kuna need on mitme miljardi rubla suurused võlad ja pankrot. 2024. aastal oli ettevõtte puhaskahjum 236,3 miljardit rubla.
Uue projekti käivitamisega seoses kohandatakse elektroonikatööstuse praegust arengukava. Programmi rahastamist loodetakse tagada ka tehnoloogiamaksu kaudu. 28. novembril 2025 otsustati, et alates 2026. aasta septembrist kehtestatakse elektroonikatoodete – nutitelefonide, sülearvutite ja kodumasinate – tootjatele ja importijatele maks. Maksu haldajaks on määratud tööstus- ja kaubandusministeerium ning tulu suunatakse tööstuse toetamiseks loodud fondi. Vajadus ulatuslike muudatuste järele tuleneb mikroelektroonikatööstuse keerulisest olukorrast.
Tööstus- ja kaubandusministeeriumi andmetel on elektroonikatehnika arendusprogramm 33,1 miljardi rubla võrra alarahastatud ning 2024. aastaks ulatub rahastamispuudujääk kümnete miljarditeni. 2025. aasta lõpuks võib see kaasa tuua kümnete projektide nurjumise. Elektroonikaarendajate ja -tootjate ühendus (ARDM) on samuti registreerinud languse: 2025. aastal langesid elektroonikaseadmete tootmismahud eelmise aastaga võrreldes enam kui 25%. Enamikul ettevõtetel on tõsine käibekapitali puudus.
14. Üheksa Primorski krais asuvatesse sõjaväeosadesse saadetud ajateenija vanemad on esitanud prokuratuurile kollektiivse kaebuse. Selles väidavad nad, et nende poegi sunniti teel teenistuskohtadesse allkirjastama lepinguid Ukraina sõjas võitlemiseks. Astra andmetel, kellel on kaebuse koopia, avaldasid kaks seersanti ja üks ohvitser Ussuriiskis asuvasse sõjaväeosasse 21634 ja Sibirtsevos asuvasse sõjaväeosasse 16871 reisivatele noormeestele survet. Ühte ajateenijat, Artjom Šušakovit, sunniti kõrgest palavikust hoolimata tegema kätekõverdusi ja kükke. Neile, kes keeldusid lepingule alla kirjutamast, keelati vett ja takistati vagunist väljumist. „Allkirjastasin lepingu rongipõrandal lamades: üks hoidis mu jalgadest kinni, teine väänas käsi,” ütles teine ohver, Ivan Morozov.
Ühe sõduri ema Natalja rääkis Astrale, et tema poega Semjon Sergejevit sunniti dokumendile alla kirjutama ilma teksti näitamata või koopiat andmata. Ta ütles, et agiteerijad alandasid teda selliste fraasidega nagu: „Sa pole mees. Kas sa tahad, et su ema võtaks kiivri ja kuulivesti, samal ajal kui sina kuskil vedeled?”. Üksuse töötajad helistasid ka mõnele emale, nõudes, et nad ise oma poegi veenaksid.
Rongis viibinud umbes 500 inimesest õnnestus lepingule alla kirjutama sundida umbes 150, kellest enamik kutsuti teenistusse alles 2025. aasta detsembris. Kaebuses rõhutatakse, et peamist survet avaldas nooremleitnant Artjom Haritonov. Vanemad osutavad moraalse rõhumise süsteemile, mis hõlmas ähvardusi, alandamist, öiseid äratuskõnesid ja hirmuõhkkonna loomist. Nad nõuavad vastutavate isikute vastutusele võtmist ja lepingute kehtetuks tunnistamist.
Varem teatas kohalik advokaat Maksim Tšihhunov jõhkra piinamise ja väljapressimise juhtumitest väeosas 21634. Väeosa 16871 kohta on teada, et 2024. aastal tulistas leitnant Aleksandr Jemeljanov seal 19-aastase ajateenija Artjom Antonovi maha. Kohus lõpetas seejärel süüdistuse ja süüdistatav läks sõtta. Astra teatas ka, et selle üksuse ohvitserid värbasid sõtta antisotsiaalset eluviisi harrastavaid kodanikke ning said petturlike skeemide abil värvatute palgad ja surmahüvitised.
15. Taani võimud on keeldunud arutamast võimalust pidada Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi Gröönimaa loovutamise üle. Seda teatas Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen, kommenteerides USA presidendi Donald Trumpi algatusi, vahendab Bloomberg. „Me ei alusta läbirääkimisi, mis põhinevad põhiprintsiipide hülgamisel. Me ei tee seda kunagi,” ütles Rasmussen, rõhutades, et Taani lükkab kategooriliselt tagasi isegi idee Gröönimaa loovutamisest Ameerika Ühendriikidele.
Trump omalt poolt teatas, et ootab Taanilt otsest teavitamist sellisest otsusest. Taani välisministri märkustele vastates märkis ta, et sooviks asja isiklikult Kopenhaageni esindajatega arutada. „Kui ta (Rasmussen – TMT) tahab mulle öelda, siis ta ütleb seda mulle näkku,” ütles Trump kohtumisel NATO peasekretäri Mark Ruttega. USA president lisas, et kavatseb olukorda arutada Ruttega, keda ta nimetas „ausalt öeldes tähtsamaks” kui Taani ametnikke.
Kolmapäeval, 21. jaanuaril Davosis Maailma Majandusfoorumil kõneledes teatas Trump, et soovib Gröönimaa omandamise osas „viivitamatuid läbirääkimisi”, viidates taas „riikliku julgeoleku kaalutlustele”. Need avaldused tehti pärast mitut päeva kestnud Atlandi-üleseid pingeid, mis olid tingitud tema saare plaanidest. Samal ajal välistas Ameerika president sõjalise jõu kasutamise, kuid tegi selgeks, et USA edasiste NATO-kohustuste üle otsustamisel võetakse arvesse Euroopa riikide reaktsioone Washingtoni nõudmistele. „Võite öelda „jah” ja me oleme väga tänulikud või võite öelda „ei” ja me peame seda meeles,” ähvardas Trump.
New York Times teatab, et kujunemisjärgus USA ja Gröönimaa leping võiks peegeldada Ühendkuningriigi kokkulepet Küprosega. USA, Taani ja NATO ametnikud peavad läbirääkimisi raamistiku üle, mille kohaselt Gröönimaa väikesed alad kuuluksid piiratud Ameerika suveräänsuse alla. USA-l lubataks sinna ehitada ja käitada sõjalist infrastruktuuri, sarnaselt Suurbritannia baasidega Küprosel.
16. Lühiuudised
Ukraina Riiklik Korruptsioonivastane Büroo (NABU) ja Spetsialiseeritud Korruptsioonivastane Prokuratuur (SAP) võrgustik paljastas 3,6 miljoni dollari (141,3 miljoni grivna) suuruse petuskeemi, mis hõlmas võltsitud „rohelise tariifi” makseid päikeseelektrijaamade eest venemaa okupeeritud Zaporižjas. Süüdistus on esitatud üheksale kahtlusalusele, sealhulgas presidendi kantselei endisele asejuhile Rostõslav Šurmale, tema vennale ja energiafirmade juhtidele. Uurijate sõnul väitsid ettevõtted, et tootsid pärast okupatsiooni elektrit ja said makseid, mida hiljem suunati varifirmade kaudu.
Iraanist tulev info on jätkuvalt vaid väikesed killud varem toimunud tapmistest ning juhtunust, uut jooskvat infot ei tule ja paljud meediaväljaanded kahtlevad, kas neid sealt niipea tulebki, sest infosulg on tugev. Arvata võib, et käib aktiivne jaht valitsusele mittesõbralike kodanike ja demonstratsioonidel osaleja või ka näiteks satellitelefoni omajate suunal ning surmanuhtlusi tihedalt tehakse…
Ukraina Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär Rustem Umerov teatas, et Ukraina delegatsioon kohtus Davosis Ameerika investeerimisfirma BlackRock esindajate, Norra ja Katari peaministrite ning USA läbirääkijatega. Umerov Telegramis: „Koos David Arahhamia ja Aleksander Kamõšiniga kohtusime kolleegidega BlackRockist, mis on üks maailma suurimaid Ameerika investeerimisfirmasid ja mis osaleb Ukraina ülesehitus- ja majanduse elavdamise kavades.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
