Sõja ülevaade: 1428. päev – suurema vene poole pealetungi ootel
Avaldatud: 21 jaanuar, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. jaanuar 2026:
maa hind tõuseb ja ikka veel suurema vene poole pealetungi ootel.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Sihtmärke jagus, ühele sai vene pool ise pihta.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: mõned kvartalid Vovtšanskis veel vene poole kontrolli alla läksid.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupianskist kagus ikka kaugele väikesed vene grupid jõuavad.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: ründavatel vene üksustel kipub Pokrovski läbimine üha edukamalt minema.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml on müünud sõjalise eelarve täitmiseks kolmveerandi oma Rahvusliku Heaolu Fondi kullavarudest.
12. Kahelt venemaa riigiduuma Ühtse venemaa liikmelt konfiskeeriti 120 kinnisvaraobjekti ja 27 ettevõtet.
13. Peterburi koolitüdruk mõisteti neljaks aastaks vangi RDC võitlejate fotode plakatile postitamise eest.
14. kreml kutsus venelasi üles mitte kartma hinnatõusu.
15. Lühiuudised
Iraanist toimuva kohta uusi uudiseid ei leidnud, aga otsib edasi. Ametikandjate ähvardusi USA suunas eip hakka kajastama…
Ukraina eesmärk on tappa 50 000 venelast kuus, ütles riigi uus kaitseminister Mõhhailo Fjodorov kohtumisel meediaga. Oma uues ametis plaani tutvustades ütles Fjodorov, et tal on kaks prioriteeti, millest esimene on juhtimine. „Juhtimine peab olema üles ehitatud nende ümber, kes on võimelised saavutama määratletud eesmärke. Kui inimesed ei näita mõõdetavaid tulemusi, ei saa nad süsteemis püsida,” ütles ta. „Teine strateegiline eesmärk on tappa 50 000 venelast kuus,” ütles ta. „Eelmisel kuul tapeti 35 000 inimest; kõik need kaotused on video abil kinnitatud. Kui jõuame 50 000-ni, näeme, mis vaenlasega juhtub. Nad peavad inimesi ressursiks ja puudus on juba ilmne.”
110 vene poole rünnakut aga nii isikoosseisu kui soomustehnika kaotuste arv laseb aimata suurenenud ründegruppidest. Vaid Sumõ ja lõunarinde keskmine ja lääneosa olid rahulikud. Jätkub keskmisest tihedam rinde töötlus kõigega millega ulatub ning eks ootab alanud lumesadudega nii väikeste jalaväegruppide infiltreerumiste kasvu enamuses rindelõikudes ning peamistel suundadel ka suuremate soomuse ja kergliikurite ühisgruppide rünnakuid. Eks suurimad mured ole ikka, kas Ukraina omadel jagub ressurssi nende rünnakute pareerimiseks suutmaks selle käigus hoida enda kulusid minimaalsetena. Iga liikumine kipub tooma droonirünnaku ning üha enam näeb vene poole termovaatluse võimekusega droonide arvu kasvu ning neid näeb ka mitmekihiliselt ehk siis kõrgemal olev seiredroon otsib sihtmärke ja all tapjadroon leitud sihtmärgile suunatakse ning mõlemad termo võimekusega. Õnneks eip jagu neid võimekamaid droonioperaatorid tervele rindele.
1. venemaa kasutas oma viimases öises õhurünnakus Ukraina energiainfrastruktuurile 20. jaanuaril täiustatud taktikat, ütles president Volodõmõr Zelenski, lisades, et Kiiev teavitab sellest arengust liitlasi, sealhulgas USA-d. Öine rünnak oli suunatud tuumaelektrijaamu teenindavatele alajaamadele ning vallandas ulatuslikud elektri-, vee- ja küttekatkestused, sealhulgas Kiievis. „Ukraina relvajõudude õhuväe juhataja teatas meie õhutõrjesüsteemide kasutamisest vene rakettide allatulistamise vastu ja esialgsetest järeldustest vaenlase ajakohastatud taktika kohta,” ütles Zelenski. „Andsin sõjaväele korralduse võtta viivitamatult ühendust meie partneritega – ennekõike Ameerika Ühendriikidega – ja teavitada neid üksikasjalikult venemaa rünnakutaktika muutumisest ja energiainfrastruktuuri ründamisest,” lisas ta. Zelenski ei täpsustanud, millised need täiustatud taktikad olid. Rünnaku ajal venemaa poolt lastud 33 raketi hulgas oli harva kasutatav hüperhelikiirusega raketti Zircon.
Kiievis oli 20. jaanuari õhtu seisuga elektrita üle miljoni tarbija.
20. jaanuari õhtul ründas venemaa drooniga Zaporižjat – puhkes tulekahju, üks inimene sai vigastada ja üks inimene hukkus. Sellest teatas piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Ivan Fjodorov. Vaenlane ründas drooniga linna erasektorit, mille tagajärjel hävisid majad ja puhkes tulekahju. Esialgsetel andmetel sai üks naine vigastada. Hiljem teatas Fjodorov, et tulekahjus põlesid autod. Ühes neist viibis inimene – teda ei õnnestunud päästa.
21. jaanuari öösel Dnipropetrovski oblastis toimunud venemaa rünnakute tagajärjel hukkus kaks ja sai vigastada veel üks inimene.
2. Sotsiaalmeedia teatas, et teisipäeval, 20. jaanuaril ründasid venemaa linnu Orjoli ja Belgorodi droonid ja raketid. Sotsiaalmeedia kontode andmetel toimus rünnak Belgorodile pärast kella 20.00 Kiievi aja järgi. Raketirünnak oli suunatud Energoti soojuselektrijaama vastu, mis põhjustas seejärel ulatusliku tulekahju.
Samal ajal teatasid kohalikud elanikud, et kella 21.30 paiku kuuldi Orjoli erinevates piirkondades üle 10 plahvatuse. Droonirünnak põhjustas osalise elektri- ja veekatkestuse.
Varem teatas sotsiaalmeedia, et venemaa õhutõrjerakett tabas Krasnodari krais Afipski külas asuvat elamukõrghoonet.
Rohkem teateid okupeeritud Debaltsevest, kus pärast Ukraina droonide rünnakut laskemoonaladule jätkuvad endiselt sekundaarsed plahvatused.
Ukraina väed ründasid teadete kohaselt venemaa okupeeritud Luhanski oblastis Bokovo-Platove elektrialajaama. Luhanski ja Donetski vahel asuva Hrustalnõi elanikud teatasid rünnaku ajal pea kohal lendavate mehitamata õhusõidukite nägemisest.
Kohalikud teatasid eile õhtul, et Kertšis toimusid väga võimsad plahvatused, majad värisesid.
3. Kursk:
4. Harkiv: Vovtšanski linnas on vene pool suutnud mõned kvartalid veelgi edeneda ning peaaegu nihutada eesmised possad linna Vovtša jõest lõuna pool asuva osa idaserval. Drooniga seal üht soldatit taga aeti…
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist kagus, Oskili jõest idas jätkuvad väikeste vene jalaväegruppide jõudmised isegi kuni 10km sügavusse. Seal metsamassive pole, vaid põldude vahelised kitsad metsa või võsaribad ning võib arvata, et üha paremini vene pool leiab seal asuvates possades Ukraina kaitsjad üles, nad hävitab kas kaudtule, droonide või lennunduse abil ja nõnda soldatid edasi saavad, sest korraks tekib Ukraina kaitse eesliinil tühimik. vene poole blogijate kaardid küll näitavad, et siin suurelt ala kontrollivad aga sõltumatute ja Ukraina blogijate kaardid seda ei kinnita, sestap seni peab alasid vaatamata mõnedele kaugele jõudvatele soldatitele siiski Ukraina kontrolli all olevaks. Küll kipub arvama, et sarnase surve jätkumisel peab end päris suurelt alalt Kupianskist idas Oskili jõe idakaldal hakkama Ukraina omad end välja tõmbama mitte sattumaks piiramisrõngasse, ühendusteede osaline läbilõikamise oht on juba päevakorral…
Lõmani suunal muutusi rindejoones ei tuvastanud ja ikka kipub pidama otsa saanuks neid kaugele jõudnud väikesi vene jalaväegruppe.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: Kostjantõnivkas jätkub tugev vene poole surve ja jõutakse küll linna pearistmiku lähistele, aga seni pole püsivamalt seal kanda maha saadud, droonidega on suudetud plats puhas hoida. Lisaks on vene öövaatlusega (termovõimekus) droon ründamas Ukraina kaitsjat Ivanopiljia külas Kostjantõnivka linnast lõunas ehk siis suudetakse mehitatud possasid isegi nii kaugel linnast (5km).
8. Donetsk: Hrõshõne küla kagu ossa (Pokrovskist loodes) on hakanud vene pool üksused üha sagedamini jõudma. Hetkel pole teada, kas kand ka pikemaks ajaks maha saadakse. Küll näitab suundumus, et üha paremini Pokrovski linna kontrollida suudetakse. Vahel siiski lipsab läbi infokilde, et Ukraina omad vasturünnakuid teevad. Samaaegselt teeb vene pool pingutusi terves sektoris saavutamaks edenemist.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus on juba kolmandat aastat järjest müünud Rahvusliku Heaolu Fondi (NWF) kulda föderaaleelarve täiendamiseks, riigipankade rahastamiseks ja megaprojektide eest tasumiseks. Rahandusministeeriumi andmetel vähenes NWF-i bilansis oleva kulla hulk aastatel 2022–2025 71%. 1. jaanuari seisuga oli fondil keskpangas jaotamata kontodel 160,2 tonni kulda, võrreldes 554,9 tonniga 2022. aasta mai seisuga. 2023. aastal kahanesid NWF-i kullavarud 196 tonni ehk 35% võrra; 2024. aastal kahekordistusid need taas ehk 171 tonnini; ja eelmise aasta lõpuks olid nad kaotanud veel 19 tonni. Rahandusministeerium müüs NWF-i kulda peaaegu iga kuu: jaanuaris 8,2 tonni, veebruaris 4,4 tonni, märtsis 6,4 tonni ja aprillis-mais 29 tonni. Juunis lisati fondi 72,4 tonni 2024. aastal ostetud kulda. Sellest reservist müüdi aga kohe maha üle poole: juulis 32,8 tonni, augustis-septembris veel 6 tonni ja detsembris 12,8 tonni.
Rahva Heaolu Fondi likviidsete varade kogumaht, mis lisaks kullale hõlmab ka Hiina jüaani, oli jaanuari alguse seisuga 4,1 triljonit rubla (41 miljardit eurot). Eelmisel aastal, esimest korda pärast sõja algust, suurenesid venemaa valitsuse reservid veidi – 350 miljardi rubla võrra –, kuid võrreldes sõjaeelse tasemega vähenesid need ligi 60% ehk 5,6 triljoni rubla võrra. Rahandusministeerium kavandas 2026. aasta eelarves Rahvusliku Heaolu Fondi kulutusi nulli, lootes säilitada ülejäänud reservid, mis tal oli aastate jooksul tänu nafta ülemäärastele tuludele kogunenud. Donald Trumpi administratsiooni kehtestatud sanktsioonid aga segasid valitsuse plaane: venemaa nafta keskmine hind langes eelarves kavandatud 59 dollari asemel 39 dollarini, sundides võimud fondi uuesti avama.
16. jaanuarist kuni 5. veebruarini müüb rahandusministeerium nafta- ja gaasitulude katteks Rahvusliku Heaolu Fondist päevas 12,8 miljardi rubla väärtuses välisvaluutat ja kulda – see on selliste tehingute kohta rekordiline määr. Kui naftahinnad ja rubla vahetuskurss jäävad praegusele tasemele, siis VTB analüütikute hinnangul võetakse Rahvusliku Heaolu Fondist aasta lõpuks välja 2,5 triljonit rubla ehk 60% ülejäänud vahenditest. Eelmisel aastal langesid nafta- ja gaasieelarve tulud veerandi võrra, saavutades madalaima taseme pärast pandeemiat, samas kui puudujääk saavutas uue rekordi, ületades eelarveplaani viis korda 5,7 triljoni rubla ulatuses.
2026. aasta eelarves on valitsus ette näinud defitsiidi vähendamise 3,8 triljoni rublani, suurendades käibemaksu ja väikeettevõtete makse, kuid praeguste naftahindade juures on selle plaani teostumine ebatõenäoline: Gazprombank ennustab, et ülejäänud eelarvepuudujääk on tõenäoliselt umbes 5–5,5 triljonit rubla. Naftaekspordi vähenemine meretranspordi probleemide tõttu ja venemaa süsivesinike nõudluse vähenemine sanktsioonide tõttu avaldavad eelarve tuludele survet, märgib Freedom Finance’i juhtivanalüütik Natalia Milchakova. „Kui nafta hinnad jätkavad langust ja Uurali ja Brenti vaheline allahindlus jätkuvalt suureneb, on võimalik, et valitsus jätkab leibkondade ja ettevõtete maksude tõstmist,” hoiatab ekspert.
12. venemaa peaprokuratuur on nõudnud enam kui 120 kinnisvaraobjekti ja 27 ettevõtte osaluste konfiskeerimist, mille prokuratuuri andmetel omandasid korruptiivselt Ühtse venemaa riigiduuma saadikud andrei dorošenko, tema endine fraktsioonikolleeg anatoli voronovski ja Krasnodari krai Seadusandliku Kogu saadik aleksandra karpenko. Hagi nende ja mitmete nendega seotud üksuste vastu esitati Sotši Keskringkonnakohtule 20. jaanuaril, teatab RBC, viidates dokumendiga tuttavatele allikatele. Hagis väidab järelevalveasutus, et avaliku ametikoha täitjad ei loobunud ettevõtlustegevusest, panid toime huvide konflikti ja kuritarvitasid oma ametivõimu, et Krasnodari krai teedesektoris ebaseaduslikult rikastuda. Prokuratuur hindab, et korruptiivse rikastumise summa alates 2016. aastast on ulatunud vähemalt 2,8 miljardi rublani (28 miljoni euroni).
RBC allikate esitatud skeemi kirjelduse kohaselt mängis võtmerolli anatoli voronovski, kes oli erinevatel aegadel piirkondliku transpordiministri ja asekuberneri ametikohal. Prokuratuuri sõnul mõjutas ta teedesektori eelarvevahendite jaotamist, andes valitud ettevõtete grupile hüvitise eest juurdepääsu valitsuse lepingutele. andrei dorošenko ja aleksandr karpenko, kes juhtisid voronovski patronaaži all Krasnodari oblasti ühingut Kubani Teedeehitajate Liit, osalesid tööde ulatuse ja ebaseaduslike maksete summade koordineerimises. Hagi kohaselt pesti raha sihtasutuse Minu Kuban kaudu, kuhu 46 ettevõtet kandsid aastatel 2017–2024 vabatahtlike annetuste varjus üle 1,9 miljardi rubla.
Uurijad usuvad, et tulu investeeriti ettevõtetesse ja kõrge likviidsusega kinnisvarasse, mis registreeriti sugulaste ja usaldusväärsete isikute nimedele. Varem, 11. novembril 2025, võttis riigiduuma anatolivoronovskilt puutumatuse, andes loa algatada tema vastu kriminaalmenetluse altkäemaksu võtmise eest eriti suures ulatuses (kriminaalkoodeksi 6. osa, artikkel 290). 3. detsembril võttis Moskva Basmannõi ringkonnakohus endise asetäitja vahi alla. Uurijate arvates võttis ta teedeehitusfirma juhilt vastu 25 miljoni rubla suuruse altkäemaksu.
See kohtuasi on osa ulatuslikust kampaaniast vara konfiskeerimiseks, mida prokuratuur peab ebaseaduslikult omandatud varaks. Päev varem, 16. jaanuaril, konfiskeeris Sotši Hostini kohus endise linnapea aleksei kopaigorodski ja tema kaaslaste vara, mille väärtus oli umbes 1,6 miljardit rubla, riigi tarbeks. 14. jaanuaril kinnitas Volgogradi ringkonnakohus Adõgee ülemkohtu endise juhi aslan trahhovi 13 miljardi rubla väärtuses vara konfiskeerimise seaduslikkuse. The Moscow Timesi andmetel esitas prokuratuur 2025. aastal ametnike vara konfiskeerimise nõuded rekordilise summa – üle 860 miljardi rubla – ulatuses, konfiskeerides umbes 2700 kinnisvaraobjekti.
See on vaid pisku venemaal toimuvast korruptiivsest elust. Osa neist on nn näidispoomised näitamaks, et korruptsiooniga tegeletakse, osad lähevad sinna kirja, et oma viga, et süüdi jäi jne. Lisaks on antud venemaa prokuratuurile ülesanne tuua sisse eelarvesse sisse täiendavat raha ja plaan on vaja täita ülekattega, et saaks otse putinilt kiita…
13. Peterburi Esimene Lääne Ringkonna Sõjakohus mõistis 17-aastase koolitüdruku Eva Bagrova neljaks aastaks vangi, kuna ta postitas infotahvlile vene Vabatahtlike Korpuse (RVK) võitlejate fotosid (Ukraina poolel võitlevatest venemaa kodanikest koosnev paramilitaarne formeering). Sellest teatas Verstka, viidates kohtuasjas osalenud advokaadile Dmitri Arevkinile. Teismeline tunnistati süüdi terrorismi õigustamises ja terroristliku tegevuse abistamises. Algselt süüdistati Evat ainult terrorismi õigustamises.
Süüdistused tulenesid RVK komandöri Deniss Kapustini ja võitleja Aleksei Levkini kooli tahvlile postitatud fotodest. Mõlema foto juures oli pealkiri „venemaa austatud kangelane”. Hiljem lisati kohtuasjale tõsisem süüdistus terroristliku tegevuse abistamises, kuid selle süüdistuse täpne olemus pole teada, märgib väljaanne. Kostja kaitsja kaebas kohtuotsuse edasi. Apellatsiooniistung on kavandatud 22. jaanuarile. Kohtu veebisaidil on Bagrova esindajaks märgitud advokaat Dmitri Arevkin, kuid Verstka intervjuus väitis ta, et juhtumiga tegeleb praegu teine kaitsja.
Uudis Eva Bagrova kriminaalsüüdistusest ilmus 2024. aasta detsembri lõpus, kui Peterburi Kirovski ringkonnakohus määras ta eelvangistusse. 2025. aasta märtsis keelduti uurimisel eelvangistuse pikendamisest ja süüdistatav vabastati, kuigi tema uue eelvangistuse üksikasju ei avalikustatud. Kohtu veebisaidil olevate toimikute kohaselt oli ta 2025. aasta juunis koduarestis.
14. venelased ei peaks järsku hinnatõusu kartma, kuna võimud on olukorda oma kontrolli all, ütles presidendi pressisekretär dmitri peskov. Küsimusele, kas kreml on mures võimaliku prognoositava inflatsiooni tõusu pärast, vastas pressiesindaja, et praegu selliseid muresid pole. „Keskpank jälgib olukorda ja rakendab meetmeid, mida ta peab vajalikuks makromajandusliku stabiilsuse säilitamiseks. See on seni olnud edukas. Hinnatõusude osas jälgib valitsus peamiselt neid protsesse. Neid analüüsitakse,” märkis peskov.
2026. aasta alguses registreeris Rosstat inflatsiooni järsu kiirenemise: 1. jaanuarist 12. jaanuarini hüppasid tarbijahinnad 1,26% – rohkem kui kogu eelmise aasta jaanuaris (1,23%) ja kolm korda rohkem kui novembris (0,42%). See tõus oli kõrgeim alates Ukraina sissetungi algusest, nimelt alates 2022. aasta märtsist, mil inflatsioon tõusis 1–2% nädalas. Majandusarengu ministeerium seostas olukorda käibemaksu (KM) tõusuga 20%-lt 22%-le. Ministeeriumi andmetel tõusid selle tulemusel mittetoidukaupade hinnad keskmiselt 0,74%, toidukaupade hinnad 1,4% ja teenuste hinnad 1,8%.
Teiste hindu mõjutanud tegurite hulgas oli sõidukite taaskasutustasu tõus 10–20%, bensiini ja diislikütuse aktsiisimaksu tõus 5% ning transpordi- ja kommunaalteenuste tariifide indekseerimine. venemaa Kaubandus-Tööstuskoja juhi sergei katõrini sõnul tõstsid logistikaettevõtted aasta alguses hindu 10–20%. Toitlustus-, spordi-, erasektori tervishoiu- ja haridussektoris oli hinnatõus keskmiselt umbes 8–10%, IT- ja digiteenuste valdkonnas aga 5–7%. Vaatamata sellele ei ole keskpank oma inflatsiooniprognoosi veel muutnud, uskudes, et see jääb 2026. aasta lõpuks 4–5% vahemikku.
Samal ajal postitavad venelased veebis fotosid ja videoid oma toidukaupade ostureisidest, reageerides hinnatõusule. Näiteks Rostov-na-Don’i piirkonnas tõusis lahustuva kohvi purgi hind 700 rublalt 1300 rublale (13 eurole), samas kui Jaroslavlis on hakatud varem odavaid tooteid, sealhulgas šokolaaditahvleid ja hambapastat, panema alarmiga kaitseümbristesse. Samal ajal kurdavad inimesed, et paljud tootjad vähendavad pakendi suurust, kasutades nn kahanemisinflatsiooni. Ka poe administraatorid reageerivad olukorrale. Jaanuari alguses nõudis putin ise, et valitsus, keskpank ja keskpankade juhid aeglustaksid inflatsiooni 2025. aastaks 5,59%-lt 4–5%-le, saavutaksid maksutulude „märkimisväärse suurenemise” ja kiirendaksid majanduskasvu, mis oli Ukraina sõja neljanda aasta lõpuks langenud peaaegu nulli.
15. Lühiuudised
20. jaanuar (Reuters) – Wall Streeti peamised aktsiaindeksid avasid teisipäevase seansi järsu langusega, kuna investorid olid mures USA presidendi Donald Trumpi uute ähvarduste pärast kehtestada Euroopale Gröönimaa tõttu trahvitollid. Dow Jonesi tööstuskeskmine langes seansi alguses 1,34%, Nasdaq langes 1,64% ja S&P 500 langes samuti 1,34%.
Taani pensionifond AkademikerPension teatas plaanist kuu lõpuks täielikult müüa oma USA riigivõlakirjad. Bloombergi andmetel oli see otsus vastus krediidiriskidele, mida fondi juhtkond peab president Donald Trumpi poliitika, eriti tema nõuete Gröönimaa suhtes, tekitatuks. Fondi investeerimisjuht Anders Schelde ütles agentuurile, et USA krediidireiting jätab soovida ja USA valitsuse pikaajaline finantsseisund on jätkusuutmatu. Ta ütles, et ainus põhjus nende varade hoidmiseks oli likviidsus- ja riskijuhtimise kaalutlused, kuid nüüd on fond leidnud alternatiivi.
USA sõjaväejuhatus teatas venemaa varilaevastiku osaks oleva naftatankeri Sagitta kinnipidamisest Kariibi meres. War&Sanctionsi veebisait tuvastas Sagitta kui ühe mitmest tankerist, mis vedas venemaa naftat, rikkudes mitmete riikide, sealhulgas Ukraina, Ühendkuningriigi, USA, Kanada, EL, Šveitsi, Austraalia ja Uus-Meremaa kehtestatud sanktsioone.
TASS: USA presidendi saadik Steve Witkoff kohtus Davosis Maailma Majandusfoorumi raames putini saadiku kirill dmitrijeviga. Kohtumisel osales ka USA presidendi väimees Jared Kushner. TASS-i andmetel kestsid dmitrijevi kõnelused Donald Trumpi esindajatega üle kahe tunni. Kohtumisel keskenduti sõja lõpetamise USA plaanile. Propagandameedia andmetel nimetas Witkoff kõnelusi putini saadikuga positiivseks. dmitrijev ise väitis, et kohtumine oli konstruktiivne ja et üha rohkem inimesi mõistab venemaa seisukoha õigsust sõja lõpetamise osas.
venelased kasutavad võrkude külge õmmeldud värvitud käsna- ja vahtpolüstüroolist plokke, et luua „linna ehitusprahi-ülikondi”. Kuigi need ülikonnad võivad palja silmaga petta, reedavad nende termilised omadused snaipri ära.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









