Sõja ülevaade: 1427. päev – pooleteise küla kaotus vene piiri ääres
Avaldatud: 20 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. jaanuar 2026:
pooleteise küla kaotus vene piiri ääres ja jätkuvalt suurema pealetungi ootel…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Krimmis põhiliselt õhutõrjevahendeid ning ikka okupeeritud ala sihikul on.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: poolteist küla piiri ääres vene poole kontrolli all.
5. Kupjansk-Kreminna:
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutustetaa.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa saadab jätkuvalt iga päev gaasijuhtme kaudu sõdureid surma, et Kupjansk vallutada.
12. venemaa eelarveauk on püstitanud rekordi pärast pandeemiat ja peaks sel aastal veelgi kasvama.
13. Rahvusvaheline Valuutafond langetas venemaa majanduse prognoose sel aastal juba kolmandat korda.
14. venemaa on tehisintellekti kasutuselevõtu osas majanduses Aafrikaga samal tasemel.
15. putin käskis luua tehisintellekti peakorteri. Kogu suund näitab, et tööriista on põhiliselt vaja inimeste kontrolliks…
16. Ametnike ja putini sõprade pangakontodelt leiti kümneid miljardeid rublasid.
17. Iraan ja Põhja-Süüria.
18. Lühiuudised
Maailma katel podiseb üha kõrgematel tuuridel ning uudised Washingtoni, Moskva ja Pekingi suunalt lähevad üha enam nende kolme vahel maailma jagamise suunal. Jätkuvalt veel ei näe, et Euroopa teeks tugevama suuna muutuse ja võtaks enda iseseisvamaks muutumise ning mõjuvõimu kasvu maailmas käsile. Jah, see tahaks valusaid reforme, mille kõrval oli meie maksutõus veel väike mõju. Jah, ka bürokraatia vähendamine sinna sisse läheb, sest järjest kasvavad nõuded vähendavad meie konkurentsivõimet maailmas. Saan aru, et iga uus nõue või juhend parandab miskit, aga suures pildis nende hulk pole juba ammu ok. Kui oleks enda teha, siis iga uue nõudega nõuaks, et kaks varasemat peab kaduma. Eks ametnikel oleks siis peamurdmist aga see nende „kapsapõllule” peakski jääma…
165 vene poole rünnakut, sektoriti surve tugevuses muutusi polnud. Jätkub tavapärasest tihedam rinde töötlus liugpommide (204), üle keskmise tõusnud kaudtulelaskude arv (4124) ja ikka kõrgel tasemel tapjadroonide arv (7518) ehk siis jätkuvalt arvamusel, et suurem töötlus käib enne surve kasvu. Kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuselemendi tabamiste arv meeldivalt kõrge.
Seni näeb, et üldjuhul ATV-de tabamisel on soldatid ilma varustuseta ehk siis kõik ATV-l olnu põleb ära ja alles vaid see, mis endal küljes ehk siis talvetingimustes pikalt ellujäämise lootust pole, kui täiendavad vahendid järgi ei jõua. Seniste nähtud videode ja uudislugude järgi arvamusel et enamuses rinde lõikudes ei ole tagasi tulemine lubatud ja kui tuled, siis kohe kas auku või uuele rünnakule…
Kuna homsest algab kuni nädala lõpuni paljus paigus lumesadu, siis arvata võib, et pigem rünnakute arv kasvab ning ikka on lootust, et olukorda vasturünnakuteks ei jäta ka Ukraina omad kasutama.
1. vene okupandid ründavad taas Kiievit ja selle ümbrust droonide ja rakettidega öösel. Enamikus Ukraina piirkondades on juba välja antud õhuhäire hoiatused. Õhuvägi teatab tiibrakettide liikumisest Kiievi, Tšernihivi ja Sumõ oblasti suunas. Lisaks alustab venemaa relvajõudude teatel ka droonidega rünnakuid. Selle rünnaku tagajärjel sai pealinnas üks inimene vigastada ning mõned linnaosad jäid elektri ja veeta.
Sumõ oblasti korrakaitsjad on kahjutuks teinud tankitõrjemiiniga varustatud venemaa drooni. Piiriküla elanik avastas oma kinnistult ohtliku leiu ja teatas sellest politseile. Kontrolli käigus tegid spetsialistid kindlaks, et droon oli relvastatud tankitõrjemiiniga, mis sisaldas üle 6 kilogrammi kaaluvat lõhkelaengut.
2. Kohalike kanalite teatel süttis eile venemaa Kurski oblastis soojuselektrijaam põlema. Seimi rajooni elanikud väidavad, et elekter ja vesi on kadunud, samas kui ametnikud jäävad vaikseks. venemaa kaitseministeerium teatas vaid kolme drooni allatulistamise kohta piirkonna kohal.
Ukraina kaitsevägi ründas 19. jaanuari öösel Luhanski oblastis Novokrasnjankas venemaa mehitamata õhusõidukite laopinda, hävitades 144. motolaskurdiviisi üksusele kuuluva depoo, teatas peastaap.
Uuendatud hinnangud kinnitavad tabamusi Tuapse naftatöötlemistehasele Krasnodari oblastis, mis kahjustas kütuseterminali, ja Oskolneftesnabi depoole Belgorodi oblastis, kus hävitati üks tank ja kahjustati veel kuus.
Öösel tuli sõnumeid plahvatistest okupeeritud alalt Makiivka kandis (droonid olid töös).
Okupeeritud Krimm on juba teist ööd tugevama töötluse all ja nimekiri tabatud õhutõrjevahenditest kasvab ning täna öösel tuli plahvatuste helisid mitme sõjaväelennuvälja alalt.
3. Kursk: muutusteta ja ikka pole eriti rünnakuid…
4. Harkiv: viimase mõne päeva jooksul on vene pool suutnud ületada Ukraina piiri Harkivi ja Kupjanski sektori vahel ning saada enda kontrolli alla Dehtjarne küla ja jõudnud Nesterne küla servale. Sügavusse on see 1 km ja ala on Ukraina omadel raskesti kaitstav, sest ala kirde osa on kolmelt poolt venemaaga ümbritsetud ning maastikul looduslikke tõkkeid pole. Hetkel ootel, kas vene poolel siin suuremaid plaane võiks olla.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: rünnakuid jagus, rindejoone muutusi mitte.
Malje Štšerbaki ja Štšerbaki külade juures (sektori keskmine lõik) on hakanud vene soldatid ATV-ga jõudma üha kaugemale enne kui nad hävitatakse. Üle kahe masina gruppe pole veel näinud. Õnneks on maasturitega liikumine vaatamata maa külmumisele siiski keeruline väljas pool teid ning kipuvad konaruste taha kinni jääma või lõhutakse midagi sildades või jahutussüsteemis. Üritatakse nii päeval kui öösel.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa juhtimiskaartidel on Harkivi oblastis asuv oluline raudteesõlm Kupjanski linn juba kaks kuud vabastatuna märgitud – vähemalt novembrist alates on putinile selle vallutamisest mitu korda teatatud. Tegelikkuses peidab linna põhiosas end endiselt umbes sada vene sõdurit; Ukraina relvajõud on ülejäänud välja ajanud, väidavad Washington Posti korrespondentid rindelt. Kuid see ei takista vene väejuhatusi iga päev uusi sõdureid Oskili jõe kohal kulgeva vana gaasijuhtme kaudu saatmast. Sõjavangid rääkisid Ukraina sõduritele torujuhtmest eelmisel suvel. Sel ajal olid Ukraina relvajõud Kupjanski kaotamise äärel ja seda kaitsvad üksused pöördusid oma juhtkonna poole palvega saata kiiresti sisse hästi väljaõpetatud vägesid. Seda tehti ja septembri lõpus alustasid Ukraina üksused täieulatuslikku vastupealetungi ning olid linna detsembriks praktiliselt vabastanud, kui putin kutsus külla välisajakirjanikud, kuulutades, et Kupjansk on „täielikult meie käes”.
Gaasijuhtme kohta käiv luureinfo võimaldas Ukraina relvajõududel tuvastada väljumiskohad ja blokeerida vene vägede üleviimise Oskili jõe vastaskaldalt. Gaasijuhtmest väljuvate sõdurite pidev hävitamine ei ole sundinud okupatsiooniarmee ülemaid oma taktikat muutma. „Kui neil midagi on, siis on need inimressursid,” ütles 13. operatiivotstarbelise brigaadi „Harta” kolonelleitnant, kutsung Abat. „Nad kasutavad inimesi täpselt nagu mina kasutan droone. Nad saadavad neid läbi torujuhtme lihtsalt selleks, et meid testida,” lisas ta. „Kui nad saadavad 10 inimest, jõuab ehk kaks sihtkohta.” Ukraina droonide operaatorid, kes sihivad kõiki väljumiskohti, hävitavad iga päev torujuhtmest väljuvaid sõdureid.
Washington Posti korrespondendid, kes peitsid end operaatorite juures, jälgisid seda puhastusoperatsiooni. Ukraina ülemate sõnul läbivad ründajad torujuhtme ääres umbes 15 kilomeetrit, kasutades mõnikord elektrilisi tõukerattaid, mis nõuavad poolküürutamist. Mõned sõdurid väljuvad torujuhtmest keemilise mürgistuse tunnustega. Rühm päevas – tuhat meest kuus. vene kindralid on taas saatnud gaasijuhtmesse sõdureid Kupjanski tagasi vallutamiseks.
429. Achilleuse mehitamata õhusüsteemide brigaadi 1. pataljoni ülem Anton Šmõhal ütles, et tema mehed uurisid gaasijuhtme paigaldusplaane ja hävitasid kõik lähedalasuvad varjualused, et takistada sealt väljuvatel sõduritel kiiresti mujale peitu pugeda. Novembris korraldas Šmõhal rünnakuid gaasijuhtme veealustele lõikudele, heites droonidelt pomme. Järgmise kahe nädala jooksul ei tulnud keegi välja ja vaenlane oli sunnitud jõge parvedel ületama. Kuid siis ehitati venemaa poolele uued sissepääsud ja vägesid hakati uuesti gaasijuhtme kaudu saatma.
Ukraina relvajõudude hinnangul on Kupjanskis alles vähem kui 100 vene sõdurit, kuid see on suur linn ja nende otsimine keldritest võib võtta kuid, ütleb Achilleuse üksuse ülem Vitali. Lisaks lendavad vene droonid pidevalt purustatud linnaosade kohal ja uued rühmitused üritavad pidevalt jõge ületada või gaasitorustikku kasutada. Sellegipoolest peab Vitali Ukraina relvajõudude võimet takistada raskete vene tehnikate linna sisenemist ja vaenlase sõdurite lõksu jäämist umbes 1 ruutkilomeetri suurusele alale ilmselgeks, oluliseks ja märgatavaks võiduks.
12. venemaa 2025. aasta föderaaleelarve oli neljandat aastat järjest defitsiidis: valitsuse tulud jäid kuludest maha 5,645 triljoni rubla (56 miljardi euro) võrra, teatas venemaa rahandusministeerium esmaspäeval. Võrreldes 2024. aastaga (3,471 triljonit rubla) on riigikassa puudujääk kasvanud 1,6 korda ja suhteliselt – 2,6% SKPst – püstitas rekordi alates 2020. aastast (3,8% SKPst). Nafta- ja gaasitulud langesid rahandusministeeriumi andmetel aastaga võrreldes 24%, ulatudes 8,393 triljoni rublani. Eelarve koostamisel arvestati nafta hinda 70 dollarit barreli kohta, kuid rangemate sanktsioonide tõttu langes hind detsembris alla 40 dollari, ulatudes aasta keskmiseks 52 dollarini. Mittenafta- ja gaasitulud kasvasid aastaga võrreldes 13%, ulatudes 28,807 triljoni rublani, kuid jäid rahandusministeeriumi esialgsest plaanist alla ligi 552 miljardi rubla võrra.
Eelmisel aastal tõstis valitsus ettevõtte tulumaksu (20%-lt 25%-le), kehtestas diferentseeritud üksikisiku tulumaksu skaala ning suurendas tollimakse ja aktsiise, lubades koguda 3,6 triljonit rubla lisatulu ja vähendada eelarvepuudujääki 1,2 triljoni rublani. Tegelikult suurenesid tulud vaid 575 miljardi rubla (1,6%) võrra ja reaalselt – inflatsiooniga korrigeerituna – hakkasid need kahanema. Selle tulemusel on „vahe” viis korda suurem kui esialgsed prognoosid. Majandusteadlane Viktor Tunev märgib, et kogu venemaa eelarvesüsteemi, sealhulgas piirkondlike eelarvete, pensionifondi ja kohustusliku ravikindlustuse fondi tulud pole kolmandat aastat järjest praktiliselt kasvu näidanud: eelmisel aastal olid need 91 triljonit rubla, aasta varem 89 triljonit ja 2023. aastal 87 triljonit. „Me tõstame igal aastal makse, aga need ei too riigikassasse midagi sisse,” märgib Tunev. „Tulud vähenevad pidevalt nii reaalselt kui ka SKP suhtes.”
Põhiliste kuluartiklite tegelikud tulud olid halvenevate majandustingimuste tõttu oluliselt väiksemad kui plaanitud, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) ekspert Emil Ablaev: majanduskasv on aeglustunud nullilähedaseks, ettevõtete kasumid on hakanud langema ja väliskaubandustulud on sanktsioonide karmistamise tõttu kahanenud. Selle tulemusena eelarvepuudujääk vähenemise asemel hoopis suurenes ja võrreldes majanduse suurusega on see muutunud viimase kahe aastakümne üheks kõrgemaks. Lisaks pandeemia-aastale oli eelarvepuudujääk suurem ainult 2009. aasta ülemaailmse finantskriisi ajal (4,6% SKPst) ja pärast Krimmi annekteerimisega seotud sanktsioonide lainet (3,5% SKPst 2016. aastal). 2026. aasta eelarves on rahandusministeerium taas prognoosinud puudujäägi vähenemist 3,6 triljoni rublani, lootes riigikassat täiendada käibemaksu tõusu ja väikeettevõtete radikaalse maksureformi abil.
Valitsuse ootused nafta- ja gaasitulude osas võivad aga taas kord osutuda liiga optimistlikuks, hoiatab Sinara Panga peaökonomist Sergei Konõgin. Eelarve eeldab Uurali naftahinnaks 59 dollarit barreli kohta (praeguse 39 dollari asemel) ja dollari vahetuskursiks 92,2 rubla (praeguse 77,7 rubla asemel). See tõotab tulude puudujääki ja 1,5 korda suuremat defitsiiti kui plaanitud – Konõgini sõnul ligikaudu 5,2 triljonit rubla. Kui nafta ja rubla jäävad praegusele tasemele, peab rahandusministeerium „Твердых цифр” analüütikute sõnul „avama“ riikliku heaolufondi ja sealt 2,5 triljonit rubla välja võtma. See moodustab peaaegu 60% fondi allesjäänud saadaolevatest vahenditest (4,1 triljonit rubla). Kui keskpank hoiab intressimäärad kõrgel ja nafta- ja gaasitulud vähenevad, seisab venemaa silmitsi raske valikuga: tõsta uuesti makse, kärpida kulutusi või suurendada võlga, hoiatab Konõgin.
13. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on taas oma venemaa majanduskasvu prognoosi alandanud. IMF-i uue jaanuarikuu hinnangu kohaselt kasvab venemaa SKP 2026. aastal vaid 0,8% – 0,2 protsendipunkti vähem kui IMFi oktoobrikuu prognoos ja 0,4 protsendipunkti vähem kui IMFi 2025. aasta jaanuari prognoos. Selle tulemusel kasvab venemaa majandus sel aastal neli korda aeglasemalt kui maailma keskmine (+3,3%) ja kolm korda aeglasemalt kui USA (2,4%). venemaa jääb IMFi andmetel 5,6 korda maha Hiinast, kellele IMF prognoosib 4,5% kasvu, ja 8 korda maha Indiast. Maailma suurimate majanduste seas kogeb IMF-i andmetel aeglasemat kasvu kui venemaa vaid Jaapan (+0,7%).
IMF hindas venemaa majanduskasvuks eelmisel aastal vaid 0,6% – seitse korda aeglasemalt kui 2024. aastal (4,2%) ja neli korda vähem kui valitsuse esialgne prognoos, mis lubas SKP 2,3% kasvu. Sügisel langetas valitsuskabinet oma prognoosi drastiliselt 1% kasvule ning detsembris andis putin ministritele ja keskpangale korralduse võtta kiiresti meetmeid majanduse elavdamiseks. IMFi eksperdid on selle väljavaate suhtes aga skeptilised: nende hinnangul ei ületa venemaa majanduskasv isegi 2027. aastal 1% ning on kolm korda aeglasem kui maailma keskmine ja pool Ameerika Ühendriikide omast. Võrreldes eelmise oktoobri prognoosiga on IMFi ootusi venemaale järgmiseks aastaks vähendatud 1 protsendipunkti võrra.
„Järgmisel aastal ei pruugi SKP kasvada, vaid pigem kahaneda,” ütleb Moskva Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna majanduspoliitika uuringute keskuse direktor Oleg Buklemišev. „Kasv on juba koondunud peamiselt sõjatööstusliku tootmisega seotud sektoritesse. Tsiviilettevõtted on parimal juhul stagnatsioonis ja paljud isegi languses.” Sõjatööstus kasvab umbes 50%, samas kui ülejäänud majandus on suures osas stagnatsioonis, kusjuures suurem osa nappidest investeeringutest läheb sõjaliste operatsioonide toetamisse, nõustub Washingtonis asuva Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudi majandusteadlane Elina Rõbakova. Vaestes piirkondades on tekkimas de facto surmamajandus, jätkab ta, kus tohutud boonused lepingute sõlmimise eest kaitseministeeriumiga muudavad rindel suremise inimestele tulusamaks kui pensionieani elamine.
Valitsus eeldab, et majanduskasv kiireneb sel aastal 1,3%-ni ja seejärel 2027. aastal 2,8%-ni. Kuid ametliku retoorika ja venemaa reaalsuse vaheline lõhe suureneb, märgib Hiina mõttekoja ANBOUND vanemteadur Zhu Chao: „Kaitsesektor neelab eelarveressursse, tööjõudu ja kapitali tsiviiltööstuse arvelt. Samal ajal süvendavad mobilisatsioon ja demograafiline surve tööjõupuudust.” Sõjaliste kulutuste suurenemine toetas majandust lühiajaliselt, kuid edasised investeeringud kaitsetööstusse võivad Chao sõnul avaldada vastupidist mõju – pikaajalist stagnatsiooni või majanduslangust.
14. Microsofti tehisintellekti majanduse instituudi (Institute for the Economy of AI) 2025. aastani läbi viidud uuringu kohaselt oli venemaa tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu määra poolest majanduses maailmas 119. kohal. Analüütikute arvutuste kohaselt kasutas aasta esimesel poolel 7,6% ja teisel poolaastal 8% tööealistest venelastest tehisintellekti tööga seotud probleemide lahendamiseks. See on 0,4 protsendipunkti võrra suurem osakaal.
Võrdluseks, AÜE-s, mis on tehisintellekti kasutuselevõtu maailmas juhtival kohal, ulatus AI-d kasutavate elanike arv 64%-ni (kasv 4,5 protsendipunkti võrra), Prantsusmaal oli see 44% (3,1 protsendipunkti), Saksamaal 28,6% (2,1 protsendipunkti) ja USA-s 28,4% (2,1 protsendipunkti). Iraan (10,7% elanikkonnast, kasv 1,1 protsendipunkti), Hiina (16,3%, kasv 0,9 protsendipunkti), Valgevene (8,4%, kasv 0,8 protsendipunkti) ja Venezuela (9%, kasv 0,7 protsendipunkti) on selles näitajas venemaad edestanud. Venemaa praegune määr asetab selle umbes samale tasemele Aafrika riikidega nagu Keenia (8,1%, kasv 0,3 protsendipunkti), Kamerun (7,8%, kasv 0,7 protsendipunkti) ja Kesk-Aafrika Vabariik (7,8%, kasv 0,7 protsendipunkti).
Samal ajal on Hiina tehisintellekti mudel DeepSeek tõusnud venemaa turul absoluutseks liidriks. 2025. aasta lõpuks oli sellel 43% turuosa, samas kui tema lähima konkurendi ChatGPT turuosa oli umbes 40%, GigaChati ja Qweni turuosa oli 6% ning Alice AI (endine YandexGPT) turuosa umbes 5%. Microsofti tehisintellekti majanduse instituudi andmetel on DeepSeek lisaks Hiinale ja venemaale enim kasutusel Iraanis, Valgevenes, Kuubal ja Aafrikas. Varem süüdistas putin lääne tehisintellekti süsteeme russofoobias ja eelarvamustes. Ta rõhutas, et nende domineerimine venemaa turul on vastuvõetamatu. putini sõnul on algoritmid võimelised tühistama vene kultuuri, ignoreerides riigi panust teadusesse, kunsti ja kirjandusse. Vastuseks kutsus ta üles arendama kodumaiseid tehisintellekti tehnoloogiaid, mis põhinevad traditsioonilistel väärtustel. Samal ajal on venemaa globaalsel tehisintellekti turul praktiliselt olematu suurusega.
LM Arena platvormi venekeelsel veebisaidil, kus kasutajad hindavad AI mudeleid, ei olnud venemaa parimad valikud – Sberbanki GigaChat ja Alisa AI – 20 parima hulgas. Stanfordi ülikooli globaalse tehisintellekti elujõulisuse tööriista (Global AI Vibrancy Tool) andmetel, mis avaldati 2025. aasta novembris ja mis mõõdab tehisintellekti ökosüsteemide küpsust ja tõhusust, on venemaa 36 riigi seas 28. kohal. „venemaa on oma tehisintellekti arendamisel aastaid maas. Ta on selle võidujooksu juba kaotanud ja tal on võimatu järele jõuda,” ütles Yandex.Mapsi ja Yandex.Metro endine arendusjuht Juri Podorožnõi väljaandele Wall Street Journal.
15. putin toetas tehisintellekti riikliku peakorteri loomist presidendi alluvuses oleva osakondadevahelise komisjoni vormis. Kommersanti andmetel hakkavad uut struktuuri juhtima presidendi administratsiooni asepeadirektor maksim oreškin ja asepeaminister dmitri grigorenko, kes algatasid uue organi loomise. Komisjoni ülesannete hulka kuulub ametite, piirkondade ja huvitatud organisatsioonide töö koordineerimine tehisintellekti arendamisel ja rakendamisel, sihtnäitajate kinnitamine ning tehnoloogia kasutuselevõttu piiravate probleemsete küsimuste lahendamine. Tehakse ettepanek, et selle liikmeteks oleksid peamiste ministeeriumide (majandusministeerium, digitaalse arengu ministeerium, tööstus- ja kaubandusministeerium jt) juhid, asjaomaste riiginõukogu komisjonide juhid ning kaitseministeeriumi ja föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) esindajad.
Otsuste kiire rakendamise tagamiseks luuakse digitaalse arengu valitsuskomisjoni raames tehisintellekti allkomitee, mida juhib grigorenko. Sarnased kuberneride juhitud struktuurid luuakse ka piirkondades. putini juhiste kohaselt peab uus peakorter 1. juuliks koostama ja seejärel teostama järelevalvet generatiivse tehisintellekti rakendamise riikliku plaani elluviimise üle. Sellesse töösse on plaanis kaasata venemaa Pank, Sberbank, Yandex ja teised osapooled, et valmistada ette ettepanekuid venemaa tehnoloogiliste lahenduste komplekti loomiseks, sealhulgas tehisintellekti põhimudelid ja elektroonikakomponentide baas, ning määrata kindlaks rahastamise ulatus ja allikad.
Nagu Kommersant märgib, on oreškini kaasamine töösse seotud vajadusega kiirendada tehisintellekti rakendamist julgeoleku ja presidendi asutustes, mille juhtimine jääb valitsuse pädevusest välja. Peakorteri juhised hõlmavad ka ülesandeid süstematiseerida andmetöötluskeskuste paigutamist venemaale, arendada tehisintellekti tarkvara eksporti sõbralikesse riikidesse ja kaasata ametnikke tehisintellekti tuunimisse konkurentsimehhanismide kaudu. Eraldi tähelepanu keskmes on tehisintellekti rakendamise meetmete väljatöötamine hariduses.
Algatus tekkis teiste tehisintellekti projektide taustal. Nagu Forbes 19. jaanuaril teatas, plaanib Roskomnadzor 2026. aastal kulutada 2,27 miljardit rubla masinõppe abil internetiliikluse filtreerimissüsteemi loomisele. Varem, 16. jaanuaril, tegi Maailma vene Rahvanõukogu (WRPC) ettepaneku luua õigeusklik tehisintellekt, mis põhineks traditsioonilistel vaimsetel väärtustel. Sarnaseid ideid pakkus välja õigeusklik oligarh konstantin malofejev, kes tegi ettepaneku luua tehisintellekt, mida treenitakse tema arvates õigete allikate põhjal – alates evangeeliumist ja Domostroist kuni Ivan Iljini ja aleksandr duginini.
16. Väljaanne Important Stories on avastanud, et mitmel valitsusametnikul, parlamendiliikmel ja riigile kuuluvate ettevõtete juhil on venemaa pankades üle 82,5 miljardi rubla (825 miljoni euro) suurused hoiused. Paljud neist isikutest kuuluvad putini lähikonda. Näiteks Rosnefti tegevjuhil igor setšinil on ettevõtte kontrolli all olevas Ülevenemaalises Regionaalses Arengupangas (VBRR) 10,9 miljardi rubla suurune hoius. Aastatel 2021–2024 teenis ta nende vahendite pealt intressi ligi 5 miljardit rubla. Setšin on olnud putini kontrolli all alates tema Peterburi linnapea ametiajast 1990. aastatel. FBK andmetel teenib Rosnefti tegevjuht päevas ligi 13 miljonit rubla (130 tuhat eurot).
Gazpromi tegevjuhil aleksei milleril on suuruselt teine hoius (10,5 miljardit rubla). Ta hoiab oma raha Gazprombankis, monopolile kuuluvas pangas. Nelja aasta jooksul on nende hoiuste intressid ulatunud ligi 5 miljardi rublani. miller töötas putiniga koos ka Peterburi linnapea ametis. putin määras ta Gazpromi juhiks 2001. aastal, peaaegu kohe pärast presidendiks saamist. milleri ajal tekkisid ettevõtte lepingutest uued oligarhid, sealhulgas putini sõbrad, vennad arkadi ja boriss rotenberg.
Ka Ukraina sõja peamise relvade ja varustuse tarnija riikliku korporatsiooni Rostec juhil sergei tšemezovil on märkimisväärsed hoiused. Suurem osa tema varast on aga registreeritud sugulaste nimedele. tšemezovil endal on pankades umbes 1,8 miljardit rubla, tema naisel, kasutütrel ja ämmal aga 6,3 miljardit, 3,8 miljardit ja 1,3 miljardit. Nad hoiavad oma raha (kokku üle 13 miljardi rubla) VTB-s ja Rosteci Novikombankis. tšemezov teenis koos putiniga KGB residentuuris Ida-Saksamaal. Ta on Rosteci juhtinud 17 aastat.
Teine putini endine KGB kolleeg on Transnefti juht nikolai tokarev. Tema ja ta sugulaste (naise, tütre ja lapselapse) kontodel on umbes 5,7 miljardit rubla. Asepeaministri ja presidendi lähiringi ühe mõjukaima poliitilise klanni liikme dmitri patruševi hoiused ületavad 900 miljonit rubla. Ta on endise FSB direktori ja Julgeolekunõukogu sekretäri nikolai patruševi, kes on kauaaegne putini liitlane, vanim poeg. Esimene asepeaminister denis manturov hoiab pankades ligikaudu 1,5 miljardit rubla ja tema ema 881 miljonit rubla. Peaminister mihhail mišustin otsustas hoiused täielikult oma sugulaste vahel jagada. Umbes 2 miljardit rubla on registreeritud tema 83-aastasele emale. Nelja aasta jooksul on ta intressidena saanud 864,5 miljonit rubla. Veel 729 miljonit rubla on tema naise kontodel ja 600 miljonit rubla kummalgi tema kahel pojal.
Riigiduuma esimehe vjatšeslav volodini perekonnas on peamised hoiused (863 miljonit rubla) tema ema, 89-aastase algkooliõpetaja Lidija Barabanova nimel. Nelja aasta jooksul on ta teeninud intressidelt üle 377 miljoni rubla. Sarnast teed läks ka Föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko, hoides oma poja Sergei nimel umbes 1,8 miljardi rubla suuruseid hoiuseid. Nelja aasta jooksul on nende hoiuste intressitulu ületanud 780 miljonit rubla. matvijenko hoiab oma raha VTB-s ja Bank Saint Petersburgis.
17. Inimõiguste rühmitus HRANA teatab, et Iraan hukkas üleriigiliste protestide ja internetikatkestuste jätkudes mitmes vanglas vähemalt 17 vangi. Hukkamõistetud olid süüdi mõistetud muuhulgas mõrvas, narkokuritegudes ja relvastatud röövi teel toime pandud „moharebeh’is“ (Jumala vaenutsemises). HRANA andmetel toimusid hukkamised kahe päeva jooksul vähemalt üheksas linnas.
Kurdi meeleavaldajate protestid jätkusid USA konsulaadi ees Erbilis, kus varasemad rahvahulgad murdsid üle välisseina ja üritasid hoonesse siseneda. Rahutused puhkesid keset viha Washingtoni hoiaku pärast Ida-Süüria kurdide suhtes, keda süüdistatakse nende hülgamises HTS-i vägede vastu. Al Mayadeen teatas, et Trump rääkis Süüria presidendi Ahmed al-Sharaaga Süüria ühtsusest ja kurdide õigustest, samas kui kurdi silmapaistvad tegelased kutsusid üles massimobilisatsioonile.
Iraani politseijuht Ahmadreza Radan, kes on kurikuulus mitteislamistlike soengu- ja riietusstiilide mahasurumise poolest, andis meeleavaldajatele alistumiseks kolm päeva. Ta nimetas neid petetud kodanikeks. Hoiatus tuleb keset teateid massilistest vahistamistest ja haarangutest haavatud meeleavaldajaid ravivatele haiglatele.
Iraani reformimeelne ajaleht Ham-Mihan on suletud, kinnitas selle toimetaja. Khabar Online’i andmetel tõi pressikomisjon põhjusena välja kaks hiljutist artiklit, sealhulgas ajakirjanik Elahe Mohammadi artikli pealkirjaga „Kui hoolivuse piirid murti”. Lehe viimases numbris kirjutati protestidest ja suurest ohvrite arvust mitmes Iraani linnas.
Põhja-Süürias on puhkenud ulatuslik eskaleerumine, kuna Süüria valitsusvägede ja SDF-i vahel puhkesid ägedad kokkupõrked vaatamata teadetele relvarahu kohta. Võitlus levis Raqqas, Hasakas, Ain Issas ja Aleppo maapiirkondades, kusjuures mõlemad pooled süüdistasid teineteist sissetungis. Süüria armee liikus edasi mitmes piirkonnas ja võttis kontrolli alla Tišrini tammi ja osa Raqqast, samal ajal kui SDF teatas, et valitsusväed alustasid täiemahulist pealetungi, vallutades vanglad, kus hoiti ISISe kinnipeetavaid, sealhulgas al-Shaddadi ja al-Aqtani. SDF teatas kümnetest inimohvritest ja süüdistas USA juhitud koalitsiooni abipalvete ignoreerimises. Damaskus väitis, et SDF vabastas ISISe vangid ja ütles, et nad on kindlustanud al-Shaddadi. Iraagi väed ja rahvamobilisatsiooni üksused on piiri ääres kõrgendatud valmisolekus, kartes sissetungi pärast teateid põgenemistest.
18. Lühiuudised
HSE ülikooli üliõpilastele, keda ähvardab väljaviskamine, pakutakse alternatiivi: aastast lepingulist teenistust venemaa relvajõudude mehitamata üksustes. Sellest teatas T-invariant, viidates ülikooli teise osakonna sisekirjale. Dokumendi kohaselt kehtib pakkumine venemaa kodanikest meesüliõpilastele. Neile antakse teenistuse ajal akadeemiline puhkus koos võimalusega jätkata õpinguid pärast seda. Kirja kohaselt peab leping olema vabatahtlik ja kestma ühe aasta, kusjuures lepingu lõppedes on tagatud vallandamine, kuid ainult juhul, kui üliõpilane ei soovi uut lepingut sõlmida. Samuti lubatakse palka ja muid hüvitisi. Üliõpilastele, keda ähvardab väljaviskamine, antakse otsuse tegemiseks väga piiratud aeg – kolm päeva, mille jooksul väljaviskamisprotsess peatatakse, et saada üliõpilane vastus. Kogu teavitusprotsess tuleb läbi viia rangelt ülikooli ettevõtte e-posti teel ning töötajad peavad esitama statistikat selliste teavituste kohta igal nädalal, alates 22. jaanuarist.
Moldova valitsus on algatanud kolme põhilise Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmeks olemise aluseks oleva lepingu denonsseerimise protsessi. Sellest teatas asepeaminister ja välisminister Mihai Popșoi. Tema sõnul lakkab vabariik pärast nende otsuste heakskiitmist parlamendis seaduslikult olemast SRÜ liikmesriik. Dokumendid on kavas valitsuse tasandil lõplikult vormistada veebruari keskpaigaks, misjärel saadetakse need seadusandjatele lõpliku otsuse langetamiseks. „Moldova Vabariik ei ole enam ametlikult SRÜ liige. Ja see protsess on juba alanud. Me tegime selle otsuse hiljuti; heakskiitmisprotsess on alanud ja uue parlamendiistungjärgu alguseks esitatakse neid lepinguid denonsseerivad dokumendid seadusandjatele. Jah, veebruari keskpaigaks oleme tõenäoliselt valitsuse protsessid lõpule viinud, mille järel peavad meie parlamendi kolleegid selle otsuse langetama,” ütles Popșoi (tsiteeris Newsmaker).
Eilsed videokaadrid näitavad Taani vägede saabumist Gröönimaale uue sõjalise paigutuse osana. Saarele maabunud isikute seas on ka Taani armee väejuhatuse ülem kindralmajor Peter H. Boysen.
Tšehhi peaminister Andrej Babiš ütles, et armee vajab L-159 lennukeid (Aero L-159 ALCA on allahelikiirusega kerge lahingulennuk ning sobilik õhutõrjeks kui maapealsete sihtmärkide hävitamiseks) ja ei müü neid Ukrainale, kirjutab České noviny. SPD juht Tomio Okamura ütles, et koalitsioon oli nõus, kuid Babiš selgitas hiljem, et otsuse tegi armee. President Petr Pavel väitis, et 24-st neljast lennukist müümine ei kahjustaks Tšehhi kaitset ja nimetas keeldumist lähedamaks isekusele kui solidaarsusele. Endine minister Marian Jurečka nimetas otsust strateegiliseks veaks.
President Zelenski teatas, et Pavlo Jelizarovist saab Ukraina õhujõudude uus asekomandör, kes vastutab mobiilsete tulegruppide ja droonidel põhineva õhutõrje eest. Zelenski ütles, et õhutõrjele töötatakse välja uus lähenemisviis, mis muudab süsteemi mobiilsete üksuste, pealtkuulamisdroonide ja muude väikeste õhutõrjevahendite jaoks. Jelizarov, kutsungiga Lazar, juhtis varem edukat Lazari grupi drooniüksust.
Donald Trump on isiklikult kutsunud Valgevene juhi aleksandr lukašenko oma uude Gaza rahunõukogusse. Minsk on öelnud, et on osalemiseks valmis. kremli pressiesindaja dmitri peskov kinnitas varem, et samuti putin sai kutse samale foorumile. Kutsutud on ka Poola president Karol Nawrocki.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
