Sõja ülevaade: 1426. päev – suurema pealetungi ootel
Avaldatud: 19 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. jaanuar 2026:
rindejoone muutusteta, aga vist suurema pealetungi ootel, kreml plaksutab käsi (ikka Gröönimaa) ja Iraanis arvatakse olevat üle 300 000 vigastatu.
1. Odessa, õnneks hukkunuteta.
2. Okupeeritud alad sihtmärgiks.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „Hinnad tõusid tänu sellele inimesele.” Orenburgi oblastis asuv pood keeldus eemaldamast putini fotoga silti, mis teatas hinnatõusust.
12. Moskva lähedal Tšehhovis pole küttetrasside mitmete katkestuste tõttu juba kaks päeva kütet ega sooja vett olnud.
13. Iraan
14. Lühiuudised
USA rahandusminister Scott Bessent ütles NBC Newsile antud intervjuus, et „parem on praegu saavutada rahu läbi tugevuse”, tehes Gröönimaa osaks Ameerika Ühendriikidest, väites, et „konflikti ei tule, sest Ameerika on maailma tugevaim riik”. Ta ütles, et eurooplased näitavad üles nõrkust, samal ajal kui USA näitab üles jõudu, lisades, et „Euroopa saab lõpuks aru, et see on parim Gröönimaale, Euroopale ja Ameerika Ühendriikidele”. Küsimusele, kuidas Gröönimaa annekteerimine erineb venemaa Krimmi hõivamisest, vältis Bessent otsest vastust. Ta väitis ka, et Euroopa juhid „peavad olema USA kaitse all” ja hoiatas, et „kõik variseb kokku”, kui USA lõpetab oma toetuse Ukrainale.
144 vene poole rünnakut ja üle kolmandiku Pokrovski lõigus (50). Kui juurde liita Kostjantõnivka 17 ja Huljaipole kandi 21 rünnakut, siis 88 rünnakut on koguarvust 61%. Enamus sektorites tuntav rünnakute arvu langus, vaid Harkivi suunal sama tempo jätkus. Jätkuvalt peab vene poole muredeks nii saabunud jahedust koos lumega kui rünnakuüksuste komplekteerimist. Njah, kui ikka ATV-l näeb kütusekanistreid mahuga kuni 80 liitrit, siis neid ka kütuse tarne muresid peaks jaguma, kui nii suurt kogust kaasa rünnakule veeti. Maha ei saa midagi jätta, sest selle võtavad teised soldatid ära…
Kuna vene pool on paljus läinud nii rünnakutel kui logistikakanalite töös hoidmiseks üle kergliikuritele (sõiduautod, ATV-d, tsiklid jne), siis peab korraga käigus hoidma nii diisli kui bensiini vedu ja sellega varasemad vene struktuurid ei arvestanud ning kipub arvama, et siin segadust rohkem kui tavaliselt.
Kahjuks näitab tapjadroonide arv tõusu (8156) ning liugpommide heitmine 316 (koosmõjus tapjadroonide arvu tõusuga) kipub tekitama arvamust, et suurema pealetungi algust vist oodata on. Võimalikke suundi, kus alustada tuntavalt tugevamat survet saavutamaks läbimurre kahjuks jagub. Peale Hersoni suuna ei välistaks ühtki. Kuidagi kahtlaselt on vähenenud viimasel ajal nii Sumõ, Lõmani, Siverski ja lõunarinde keskmise ning läänelõigu surve. Kas tõstatakse konveieri tihedust enamuses lõikudes ning kattes selliselt tervet ööpäeva ning kas tõstetakse väikeste infiltreeruvate gruppide tegevust või kuni kompanii korraga teele või kõike seda korraga, rohkem soomust sisse jne hk siis variante tegevuse intensiivistamiseks vene poolele jagub ning kui suudetakse tugevama töötlusega (lennuvägi ja droonid) piisavalt lõhkuda Ukraina logistikaahelaid, siis ei pruugi jõuda kriitiline hulk droone koos meeskondadega rünnakute likvideerimiseks sobivasse kaugusse.
1. Odessas said öise parverünnaku tagajärjel kahjustada elamud ja taristurajatised. Ohvreid ei olnud. Kõik vajalikud teenistused töötavad tagajärgede likvideerimise nimel, lisas MVA juht. Nagu Ukrinform teatas, said 13. jaanuaril Odessa kesklinnas kahe venemaa rünnakulaine tagajärjel kahjustada elamud, haigla, lasteaed ja kool.
Piiri ja rindelähedus ikka hullus sajus, igapäevaselt on hukkunuid, vahet pole kas Herson, Dnipro, Harkiv, Sumõ jne.
2. Plahvatused okupeeritud Donetskis. Elektrialajaamad said kannatada. Piirkonda ähvardab arvukalt elektrikatkestusi. Esialgsete teadete kohaselt oli HIMARSi raketirünnaku sihtmärgiks okupeeritud lääneosas asuva Donetski tööstuspiirkond, tabades tõenäoliselt 220/110/10 kV alajaama.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: Rubiconi üksus tabas Harkivi lähedal Patriot õhutõrjesüsteemi ja radarit ning riputas sellest üles video. Rubicon on venemaa kõige võimekam ja eelisarendatum drooniüksus. Suurema ressurssiga on nad Pokrovski suunal ja nende osaliselt ka mujale suunamine näitab võib-olla tõusvat surve tõstmise huvi mõnel suunal. Rünnakuid siin suunal jagub juba mitmeid kuid eesmärgiga edeneda ja siduda.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Orenburgi oblastis Buzulukis ilmus poe kassasse plakat putini ähmase fotoga, mis selgitas toidukaupade hindade järsku tõusu. „Hinnad tõusid 2026. aastal tänu sellele mehele! Ärge kartke oma tänu sõnadega väljendada!” seisab pildi juures olevas allkirjas. Seejärel tegid poodi haarangu z-organisatsiooni „vene Kogukond” liikmed. Nad nõudsid plakati eemaldamist, ähvardades kriminaalsüüdistusega „võimude solvamise” eest (kriminaalkoodeksi artikkel 319). Vastuseks väitis poemüüja, et venemaal valitsevad „sõnavabadus ja demokraatia” ning lubas aktivistide kaebuse poejuhatajale edastada.
Organisatsiooni liikmed üritasid välja selgitada, kes täpselt putini plakati riputas, väites, et see on „vastuvõetamatu”, kuid ei suutnud seda teavet saada. Seejärel esitasid nad kaebuse, paludes õiguskaitseorganitel asja uurida. Z-aktivistid märkisid, et hoolimata ähmasest pildist on president fotol selgelt äratuntav ning üleskutse tänada teda hinnatõusu eest on suunatud valitsuse avalikule alandamisele ja solvamisele ning õhutab lugupidamatust riigiasutuste vastu. Mis asjast lõpuks sai, on endal kahjuks teadmata…
12. Moskva oblasti Tšehhovi elanikud jäid 17. jaanuaril keskküttejaama (KKS) rikke tõttu kütte ja sooja veeta, teatas linnapea mihhail sobakin. Ta ütles, et katlaruum nr 2 lakkas töötamast, mõjutades 101 hoonet. Võimud avasid infotelefoni, hakkasid paigaldama kütteseadmeid kortermajade sissepääsudesse, jagasid kütteseadmeid ja rajasid kuus ajutist varjualust. Mitmel kütteliinil tuvastati katkestusi. KKS-8 rike parandati alles pühapäeval kell 15.00. sobakin lubas, et võrk läbib peagi ulatusliku remondi. Praegu käivad tööd kahe lekke parandamiseks KKS-6 juures Tšehhova ja Višnevaja tänava lähedal. Tööd käivad ka KKS-13 juures.
Linna eluaseme- ja kommunaalteenuste abistamiseks saabus 22 brigaadi Podolskist, Kaširast, Himkist, Stupinost ja Mõtištšist. Linnapea sõnul on praegu kütteta üle 30 hoone. Elanikud kurdavad kohalikes jututubades, et hoonetesse, kus võimud on teatanud selle ühendamisest, tarnitakse kütet katkendlikult või ei jõua küte ülemistele korrustele õhumullide tõttu, mida kommunaaltöötajad ei suuda lahendada. Elanikud teatavad ka uutest leketest. Täpsemalt öeldes väidavad nad, et Poligrafistovi tänaval asuva maja nr 10 lähedal purskab katki läinud torust keeva vett. „Vee survest tuleb auru ja kostab möirgavat heli, nagu mägedes,“ märgivad elanikud, kartes vundamentide pärast.
Tšehhovi rajooni jututubades väidetakse, et probleem ulatub linna piiridest kaugemale, kirjeldades olukorda kui täielikku katastroofi. „Mõnes kohas on gaas ja elekter kadunud,” kirjutab üks kasutaja. Teine teatab, et Novõi Büti külas polnud 18. jaanuaril gaasi. Tšehhovi kommunaalteenuste kokkuvarisemise tõttu algatas uurimiskomitee kriminaalasja hooletuse eest (kriminaalkoodeksi artikkel 293). Asutuse juht Aleksandr Bastrõkin on nõudnud uurimise kohta aruannet.
Linnaprokuratuur on omakorda algatanud alajaama ja küttevõrgu rikke uurimise. Järelevalveasutus viib läbi kommunaal- ja haldusettevõtete tegevuse õigusliku hindamise, sealhulgas küttevõrgu rajatiste hoolduse ja käitamise, varasemate remonditööde tõhususe ning eraldatud vahendite nõuetekohase kasutamise kohta. Lisaks lubas prokuratuur jälgida kütte- ja sooja veevarustuse täieliku taastamise ajakava ning kommunaalmaksete arvutamist, võttes arvesse ebaõige varustuse perioodi.
13. Kohaliku ametniku sõnul on Iraanis massiprotestide käigus hukkunud vähemalt 5000 inimest, sealhulgas 500 julgeolekujõudu, teatas Reuters. Ametnik täpsustas, et need on kinnitatud arvud ja süüdistas surmades terroriste ja relvastatud mässulisi. Ta ütles, et hukkunute arv võib tõusta, kuid mitte oluliselt. Ametnik lisas, et kõige vägivaldsemad kokkupõrked toimusid Loode-Iraani piirkondades. Kolme teise allika, sealhulgas inimõiguste grupi Hengaw andmetel üritasid Iraagist pärit kurdi väed sinna imbuda. Ameerika inimõiguste organisatsioon HRANA teatas, et laupäevaks oli kinnitatud 3308 surmajuhtumit, sealhulgas 166 julgeolekujõudu, ning veel 4382 juhtumit on uurimisel. Samuti on kinnitatud üle 24 000 vahistamise.
16. jaanuaril teatas USA president Donald Trump, kes oli lubanud meeleavaldajaid kaitsta, et otsustas Iraani mitte rünnata. Ta selgitas, et põhjuseks oli Teherani keeldumine täide viia surmaotsuseid enam kui 800 meeleavaldaja vastu. Iraani võimud ise eitavad seda. 17. jaanuaril nimetas prokurör Ali Salehi Trumpi märkusi tühjadeks ja mõttetuteks, väites, et paljud juhtumid on juba kohtusse saadetud. Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei nõudis, et „kodukurjategijatele” ei osutataks halastust ja et nende seljad „murtaks”. Järgmisel päeval teatas kohtu pressiesindaja Asghar Jahangir, et süüdistatavate seas oli muharib („need, kes pidasid sõda Jumala vastu”) – Iraani termin ajatolla režiimi vastastele. Ta märkis, et „neile on ette nähtud kõige karmimad karistused”. Karistusseadustiku kohaselt on see surmanuhtlus. Jahangir lubas, et kohtuprotsessid toimuvad nii kiiresti kui võimalik ja et neile antakse täielik tegutsemisvabadus.
Iraan plaanib globaalsest internetist jäädavalt lahti ühendada, jättes juurdepääsu ainult valitsuse poolt heaks kiidetud kodanikele, teatab Guardian, viidates Filterwatchi raportile, mis on Islamivabariigis internetitsensuuri jälgiv organisatsioon. Allikate sõnul on praegu käimas konfidentsiaalne töö, et muuta teenus riiklikuks privileegiks. Filterwatchi direktori Amir Rashidi sõnul saavad Iraani julgeolekujõud, ametnikud ja valitsuse poolt kontrollitud kodanikud kasutada globaalse interneti filtreeritud versiooni, samas kui ülejäänutel on juurdepääs ainult sisemisele riiklikule võrgule, mis on välismaailmast täielikult ära lõigatud. Seda tava nimetatakse valgeks nimekirjaks. „Riiklik meedia ja valitsusametnikud on juba selgelt öelnud, et see on püsiv muudatus, hoiatades, et tasuta internetiühendus ei taastu pärast 2026. aastat,” lisas organisatsioon.
Repressioonide maha surumine ja pärast seda, kui USA president Donald Trump otsustas mitte sekkuda, meeleavaldused vaibusid. Pariisi Sciences Po ülikooli rahvusvaheliste uuringute keskus märkis, et venemaa aitas Iraanil protestide ajal täielikult interneti sulgeda. Selle tulemusena tuleb Iraani Islamivabariigist väga vähe infot. Iraani meedia teatel teatas valitsuse pressiesindaja, et ülemaailmne interneti sulgemine kestab vähemalt kuni 20. märtsil tähistatava Pärsia uue aasta Nowruzini.
USA välisministeeriumi endine ametnik, kes tegeles internetitsensuuri küsimustega, nimetas Iraani jäädava globaalsest võrgust lahtiühendamise võimalust realistlikuks ja hirmutavaks, kuid ka äärmiselt kulukaks. „Kui vaadata, kuidas sellised olukorrad arenevad, on majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed kolossaalsed. Võimud võivad oma võimeid üle hinnata,” märkis ta. Töö Iraani riikliku interneti kallal on käimas alates 2009. aastast, mil võimud sulgesid võrgu Mahmoud Ahmadinejadi tagasivalimise vastaste massiprotestide ajal lühikeseks ajaks täielikult ja mõistsid, et täielik blokeerimine on riigile liiga kulukas, väidavad Project Ainita ja Outline Foundationi teadlased. Aja jooksul on võimud muutunud täpsemaks: 2012. aasta protestide ajal blokeerisid nad Facebooki, Twitteri ja Google’i, kuid lubasid juurdepääsu majanduslikult olulistele teenustele. Teadlaste sõnul tegi „valgete nimekirjade“ loomise võimalikuks Hiinast eksporditud tehnoloogia. „Põhimõtteliselt on tsensuuriseadmed paigaldatud igale võrgule ja riik saab blokeerida ühendusi mõlemas suunas,” selgitavad eksperdid.
Iran Internationalile saadetud videost selgub, et pühapäeva õhtul häkiti riikliku ringhäälingu IRIB kanalit ning seal näidati lühidalt kaadreid Iraani ülestõusust, sealhulgas grafitit loosungiga „Javid Shah”. Katkestatud saateid näidati telerites üle kogu riigi.
Iraani režiim on valitsusvastaste protestide jõhkra mahasurumise käigus tapnud vähemalt 16 500 inimest ja vigastanud üle 330 000. Massimõrvad toimuvad täieliku interneti- ja telefonikatkestuse ajal, mida kohapealsed arstid on kirjeldanud kui digitaalse pimeduse varjus toimunud genotsiidi. Allikas: Sunday Times, viidates Iraani arstide võrgustiku aruandele, inimõiguste aktivistidele ja pealtnägijate ütlustele. Väljaanne sai teavet meditsiinitöötajatelt, kes jätkavad tööd Iraani haiglates. Arstid edastasid andmeid riiki salakaubana toodud Starlinki satelliitsideterminalide abil. Aruande kohaselt, mis põhineb kaheksa suure oftalmoloogiahaigla ja 16 erakorralise meditsiini osakonna statistikal, ulatub surmajuhtumite arv 16 500-st 18 000-ni. Vigastatute arv on hinnanguliselt 330 000-st 360 000-ni.
Enamik ohvreid sai vigastada kahepäevase intensiivse tapatalgu ajal, mille korraldasid Islamirevolutsioonikaart (IRGC) ja Basij miilits. Dr Amir Parasta, Iraani-Saksa kirurg ja Müncheni meditsiiniministeeriumi meditsiinidirektor, kes koordineeris andmete kogumist, märkis julgeolekujõudude taktika muutust. Kui 2022. aasta protestide ajal kasutasid võimud peamiselt kummikuule ja haavlipüsse, siis nüüd kasutavad nad rahvahulkade vastu sõjaväerelvi. Arstid dokumenteerivad kuuli- ja šrapnellhaavu peas, kaelas ja rinnal, mis on tekitatud Kalašnikovi rünnakurelvadest ja pikapitele paigaldatud kuulipildujatest. „Need on miinimumarvude tahtlikud alahinnangud,” märgib Parasta, selgitades, et paljud haavatud väldivad haiglasse minekut hirmust, et julgeolekujõud võivad nad otse haiglavoodis arreteerida. Parasta avaldus: „See on täiesti uus julmuse tase. Rääkisin kümnete kohapealsete arstidega ja nad on tõeliselt šokeeritud ja nutavad. Need on kirurgid, kes on sõda näinud. See on digitaalse pimeduse varjus toimuv genotsiid. Nad ütlesid, et tapavad, kuni see lõpeb, ja just seda nad teevadki.”
Ajaleht võttis ühendust ka mitme inimesega, kellel õnnestus Iraanist põgeneda. Üks Mashhadist pärit inimene ütles, et reedel tulistasid nad kõiki. IRGC sihtis rahulikult inimeste päid. Teine pealtnägija Karaji linnast ütles, et katustel olevad snaiprid tulistasid inimesi kuklasse. „Me kõndisime, kui äkki kukkusid mitu inimest meie lähedal maha, verised. Kui me üritasime neile läheneda, et surnukehi kokku korjata, avasid nad meie pihta tule,” ütles ta. Aruandes tuuakse eraldi välja silmavigastuste arv. 700–1000 protestijat kaotas silma. Ainuüksi Teheranis asuvas Noori kliinikus on dokumenteeritud 7000 silmavigastust. Pealtnägijate teatel tehti pealinnas öö jooksul üle 800 silma eemaldamise operatsiooni kuulide tabamuste tõttu.
Meedikud on sunnitud valima, keda kõigepealt päästa, kuna doonorvere puudus on katastroofiline. Julgeolekujõud keelavad mõnel juhul haavatutele vereülekandeid ja lohistavad patsiendid otse operatsioonisaalidest välja. „Me võitleme tundide kaupa elude päästmise eest, kuid kaotame patsiente, kuna neile ei lubata vereülekandeid,” ütles üks Teherani kirurg.
Tragöödia ulatuse varjamiseks kasutab režiim täielikku infosummutust. Aktivistidel õnnestus riiki importida umbes 50 000–60 000 Starlinki terminali, kuid nende kasutamine on surmav oht: julgeolekujõud korraldavad satelliidiantennide tuvastamiseks reide. Hukkunute seas on suur hulk alla 30-aastaseid noori: tudengeid, sportlasi ja kunstnikke.
14. Lühiuudised
15 Bundeswehri sõdurist koosnev grupp lahkus Gröönimaalt päev pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas oma kavatsusest kehtestada tariifid riikidele, kes on saare annekteerimise vastased ja osalevad Taani õppustel. Saksamaa kaitseministeerium kirjeldas kontingendi lahkumist kui plaanipärast, märkides, et missioon toimus 15.–17. jaanuarini ning et täiendav Gröönimaa külastus oli planeeritud 18. jaanuariks, kuid see tühistati ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu. Ministeerium kirjeldas saare külastust edukana. Kolonelleitnant Peter Melewczyk ütles, et koostöö Taani sõjaväega oli äärmiselt konstruktiivne. Bildi arvutuste kohaselt kestis kontradmiral Stefan Pauli juhitud Bundeswehri missioon 44 tundi. Väljaanne teatab, et käsk sõduritele tagasi pöörduda tuli Saksamaalt pühapäeva hommikul. Kõik kavandatud kohtumised ja üritused tühistati kiiresti.
Ukraina ja USA ametnikud jätkavad rahulepingu üle peetavaid arutelusid Maailma Majandusfoorumil Davosis, ütles riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu sekretär Rustem Umerov 18. jaanuaril. Maailma Majandusfoorumi iga-aastane tippkohtumine toimub Šveitsis 19.–23. jaanuarini, kus Ukraina ja USA kirjutavad väidetavalt alla majanduslepingule.
venemaa ametnikud tervitasid USA presidendi Donald Trumpi ähvardust kehtestada NATO liitlastele Gröönimaa pärast tollitariife, kusjuures kremli majandusläbirääkija kirill dmitrijev väitis 17. jaanuaril, et see samm annab märku transatlantilise alliansi kokkuvarisemisest. Trump ütles varem, et Washington kehtestab NATO liitlastele – Prantsusmaale, Rootsile, Taanile, Norrale, Saksamaale, Ühendkuningriigile, Hollandile ja Soomele – algul 10%, siis 25% trahvitollid, kuni USA jõuab Gröönimaa ostmiseks kokkuleppele. Ta on ähvardanud saare omandada ühel või teisel viisil. „Transatlantiline liit on läbi,” kirjutas dmitrijev X-is, pilgates Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit ja kutsudes Euroopa juhte üles Trumpi mitte provotseerima.
Financial Timesi andmetel kaalub Euroopa Liit vastuseks Donald Trumpi ähvardustele Gröönimaa osas vastutariifide kehtestamist umbes 93 miljardi dollari väärtuses või USA ettevõtete juurdepääsu piiramist EL-i turule. EL-i ametnike sõnul on meetme eesmärk ära hoida tõsist lõhet lääneliidus, mis nende sõnul võib kujutada endast „eksistentsiaalset ohtu” Euroopa julgeolekule.
Taani ajalehe Berlingske andmetel, viidates relvajõudude ja kaitseministeeriumi dokumentidele, üritas USA salaja hankida teavet Gröönimaa sõjaväeobjektide kohta. „USA üritas ametlikest kanalitest mööda minnes koguda teavet saare sõjaväeobjektide, sadamate ja õhuväebaaside kohta. See teave võis olla ülioluline Ameerika sissetungi planeerimisel Gröönimaale, mis on Taanis muret tekitanud,” kirjutab ajaleht.
USS Abraham Lincolni nähti Malaka väina ületamas, liikudes Lõuna-Hiina merest Araabia mere poole. Hävitajate USS Michael Murphy ja USS Stethem eskortimisel ning väidetavalt ka allveelaevaga liitunud laevastik peaks Iraani rünnakukaugusele jõudma 5–7 päeva jooksul.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
