Sõja ülevaade: 1425. päev – mõnest jõest vene pool kuidagi lihtsalt üle saab
Avaldatud: 18 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. jaanuar 2026:
mõnest jõest seni vene pool kuidagi lihtsalt üle saab.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Hakkab okupeeritud alal ka elektri puudus tekkima.
3. Kursk: rahulik.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kipuvad Kostjantõnivkast edelas kaugemale jõudma enne kui otsa saavad..
8. Donetsk: nii ja naa.
9. Lõunarinne: jälle Ivanivkasse sisse saadi.
10. Herson: muutusteta.
11. Üle poole ukrainlastest toetab venemaaga rahulepingu üle referendumit.
12. Itaalia pidas kinni Novorossiiskist väljunud laeva, kuna see rikkus venemaa vastu suunatud sanktsioone.
13. Iraan
14. Trumpi kiidetud Maduro järeltulijat seotakse tosina USA narkojuurdlusega.
15. Lühiuudised
16. jaanuaril väitsid venemaa kindralpolkovnik sergei kuzovlev ja minister beloussov pressikonverentsil, et Kupjansk on täielikult venemaa kontrolli all. Njah, eks pisu juba nalja teeb… aga iseloomustab hästi vene poole sõjalises juhtimisahelas toimuvat ehk siis info moondumist nii üles kui alla liikudes…
NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen teatas, et Trump kasutab Gröönimaad massilise tähelepanu kõrvalejuhtimise relvana reaalsetest ohtudest, näiteks venemaa sõjast Ukraina vastu. „Lapsepõlvest saati olen pidanud Ameerika Ühendriike vaba maailma loomulikuks juhiks. Olen isegi rääkinud Ameerika Ühendriikidest kui maailma politseinikust. Nüüd näeme, kuidas Ameerika Ühendriigid kasutavad keelt, mis on väga sarnane gangsterite keelele, keda nad peaksid kontrollima Moskvas, Pekingis ja nii edasi,” tsiteerib FT endist Taani peaministrit. Rasmussen märkis, et maailma tähelepanu on praegu suunatud Gröönimaale, selle asemel, mis peaks praegu olema: putini panemine Ukraina läbirääkimiste laua taha istuma: „Erimeelsused läänes mängivad Venemaa kasuks. Olen kindel, et Moskva loodab, et Gröönimaast saab jäämägi, mis NATO uputab. Seega ulatub see Taanist ja Gröönimaast kaugemale… Gröönimaa vallutamine tähendaks maailmakorra lõppu, nagu me seda teame.”
Vaid 133 vene poole rünnakut ja enamuses sektorites tuntav surve langus lisaks gruppide suuruste kahanemine ja põhiliselt jala liiguti. Tihedam siiski Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huliaipole kandis, mis kokku andsid 82 rünnakut ehk siis tugevalt üle poole rünnakutest. Kipub arvama, et jaheduse mõju+reorg tempo jätkamiseks toimus. Veel ei julge arvata, et see uute gruppide koostamine rünnakutele saatmiseks on läinud vene poolel väga keeruliseks. Suht lihtne on panna kokku 9 meest ja saata käega näidatud suunas minema ülesandega jõuda nii kaugele kui võimalik ilma tagasi tulemise õiguseta. Eks neid suuremaid kergliikuritel tulevaid gruppe hakkab ka peatselt rohkem nägema, lihtsalt nende komplekteerimine võtab pisu rohkem aega.
Kahjuks tegi vist uue rekordi tapjadroonide arv kerkides üle 8 tuhande ja 239 liugpommi on ka väga palju ning näha on, et üha tihedamalt suudetakse soovitud rindelõike töödelda saavutamaks tühi maa andes sellega võimalus jalaväel jõuda uutele eesmistele possadele. Seni pole selline vene poole tegevus siiski suuremaid murdumise kohti teinud ja siin ning seal sammhaaval edenemisi vaid. Maa hind tehnika ja isikkoosseisu kaotustega vaid tõusuteel ning kui Ukraina suudab hoida kaotuste suhet min 1:5-le, siis peaks olema olukord mõistlikult kontrollitav. Kaudtule vaos hoidmine õnneks töötab ning suudetakse tabada kaugemal rindest olevaid okupeeritud aladel olevaid kogunemiskohti, juhtimispunkte ja kõrge tasuvusega sihtmärke. Lõpuks on asutud ka rohkem viima rivist välja sealset elektritaristut, millega seni pole vene poole tagala pidanud harjuma ehk siis nad peavad hakkama tegema sellega seonduvalt ümberkorraldusi ning eip see nende kolossi juures liialt lihtsalt tule…
Üha olulisem on pidev signaalluure ja seda teevad mõlemad pooled väga aktiivselt. Piisab vaid korraks käsijaama tööle panemisest, kui sa oled sihtmärk, ilma droonide tuvastamise seadmeta pole mõtet rindejoone lähedusse (50 km on miinimum) minna. Seni nähtud videode järgi arvab, et droonide tuvastamise seadmeid võitlejatel on Ukraina omadel kordades rohkem ehk siis meestest rohkem hoolitakse. Egas Ukraina võitleja enne ülesannet täitma lähe, kui vastav töökorras seade olemas ning haavatute evakueerimise süsteem paigas.
1. Kiiev teavitab oma rahvusvahelisi partnereid Moskva plaanidest rünnata Ukraina tuumaelektrijaamu elektriga varustavaid alajaamu. Sellest teatas välisminister Andri Sõbiha. Ta tuletas meelde, et Ukraina luure andmetel plaanib venemaa ohtlikke rünnakuid tuumaelektrijaamu elektriga varustavate rajatiste vastu: „Moskva ei tunne piire oma genotsiidses eesmärgis jätta ukrainlased külma talve ajal elektrita.” Sõbiha märkis, et Ukraina jagab oma partneritega asjakohast teavet ja hoiatab neid potentsiaalselt katastroofiliste tagajärgede eest. Varem teatas president Volodõmõr Zelenski luure peadirektoraadi juhi Oleh Ivaštšenko raportist, märkides, et Ukraina ei ole tuvastanud venemaa valmisolekut ühtegi kokkulepet täita ega sõda peatada. Selle asemel on piisavalt tõendeid selle kohta, et okupandid valmistavad ette uusi lööke Ukraina energiasektorile ja infrastruktuurile, täpsemalt tuumaelektrijaamu teenindavatele rajatistele ja võrkudele, rõhutas Zelenski. „Iga selline venemaa löök energiasektorile nii karmi talve tingimustes nõrgestab ja devalveerib võtmeriikide, eriti Ameerika Ühendriikide, pingutusi selle sõja lõpetamiseks. Ukraina on diplomaatias äärmiselt konstruktiivne, samas kui venemaa keskendub ainult rünnakutele ja inimeste väärkohtlemisele,” märkis riigipea. Ta usub, et partnerid peaksid sellest tegema asjakohased järeldused. President lisas, et Ukraina jagab olemasolevaid andmeid nendega maailmas, kelle mõjuvõim on oluline ja kes saavad aidata.
Njah, eks ammu juba oodanud, kunas venemaa ründab neid tuumajaamade jaoks olulisi elektrialajaamu ja asub selles Ukrainat süüdistama…
18. jaanuari öösel ründas vaenlane 201 mehitamata õhusõidukit. Õhuvägi teatas 167 allatulistamise või summutamise kohta. Täpsemalt registreeriti 30 rünnaku-mehita õhusõidukit, mis tabasid 15 asukohta.
18. jaanuari öösel ründasid vene väed Ukrainat. Harkivis hukkus „šahiidide” rünnakus naine ja Sumõs sai vigastada neli inimest, sealhulgas seitsmeaastane laps.
Kiiev kehtestas pärast venemaa rünnakuid energeetikasektoris eriolukorra kehtestamist uuendatud komandanditunni reeglid.
Kohaliku meedia teatel tabas Harkivit eile pärastlõunal kuni seitse vene raketti. Pärast kriitilise infrastruktuuri ründamist kerkis linna kohale tohutu suitsusammas. Linnapea Ihor Terehhov kinnitas kütte- ja elektrivarustusega tegeleva rajatise tõsiseid kahjustusi ning hoiatas, et linna energiasüsteem on tõsise koormuse all.
2. 18. jaanuaril Telegramis avaldatud rühmitus Ateš saboteeris venemaa Brjanski oblastis elektrialajaama, katkestades elektrivarustuse venemaa sõjamasina võtmekomponentidele. Rühmituse operatiivtöötaja kahjustas Bolšoje Polpino kogukonna tööstustsoonis asuva alajaama seadmeid. Rühmitus väitis, et sabotaažioperatsioon katkestas elektrivarustuse Polpinskaja raudteejaamale, mis varustab Ukraina rindejoont venemaa varustuse ja laskemoonaga. Elektrikatkestused mõjutasid ka lähedalasuvaid ettevõtteid, sealhulgas veduriremondidepood ja piirkonnas asuvaid kütusehoidlaid.
Moskva oblastis Krasnozavodskis põleb elektrialajaam. Kohalike teadete kohaselt põhjustas see piirkonna osades elektrikatkestusi.
venemaal Jeiski linna tabas ulatuslik elektrikatkestus. Kohalike teadete kohaselt jäi elekter kogu linnas ja selle lähiümbruses ära, ametlikult pole selle põhjust kinnitatud.
Melitopolit tabas eile õhurünnak, mis süütas väidetavalt elektrialajaama. Suur osa venemaa okupeeritud Zaporižja oblastist on nüüd elektrita.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: vene pool jätkab pingutusi laiendamaks oma üle piiri olevaid kontrollitavaid alasid. Seni pole see neile edu toonud ja neid apaatselt liikuvaid juba talvistes maskeerimisvormides soldateid näeb ning kaaslaste kaotus kõrval eip liikumiskiirust ega suunda muuda ning egas keegi ka kontrolli, kas abi vaja on jne.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones ja kipub lootma, et Lõmani suunal need kaugele jõudnud vene väikesed grupid on eksistentsi lõpetanud, no pole enam sealt lõigust ühtki täiendavat infokildu.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: Kostjantõnivka suunas aktiivne vene poole tegevus jätkus ja eilegi jätkati üritusi möödumaks linnast Berestoki ja Illinivka külade lõigus. Pisu tekitab see ebakindlust, et soldatid (seni veel jala ja üksikud) nii kaugele jõuavad, enne kui nad likvideeritakse ehk siis oht linna ühendusteede mõjutamiseks kasvab. Linnas endas muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: nii ja naa. vene poole pingutused toovad küll uusi eesmisi jalaväe possasid linnast väljas, aga seni pole tuvastanud, et need pikalt seal ellu jääks. Lisaks ringelnud video Mõrnohradi lähistelt näitas, et Ukraina aktiivsus pole kadunud ning võimalusel neid eesmisi jalaväe possasid järjest likvideeritakse. vene keele oskus ka abiks on, mängimaks vene soldatit…
9. Lõunarinne: Ivanivka asula kipub jälle murekohaks olema, kuhu suutsid vene soldatid jõuda saades eelnevalt üle Vovtša jõest. Eks peab ootama, mis neist edasi saab…
Huljaipole lõigus eile uusi muutusi rindejoones ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. Enamik ukrainlasi (55%) toetab venemaaga rahulepingu sõlmimise referendumi korraldamist. Need andmed saadi Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) 9.–14. jaanuarini läbi viidud uuringust. Veel 32% vastanutest on selle algatuse vastu ja 14% ei ole veel otsustanud. Lisaks lükkab 54% kategooriliselt tagasi idee anda kogu Donbass venemaa kontrolli alla vastutasuks USA ja Euroopa julgeolekugarantiide eest. 39 protsenti on valmis sellist järeleandmist tegema, kuigi enamik tunnistab selle raskust.
Uue agressiooni ootused on endiselt kõrged isegi hüpoteetilisel juhul, kui sõda praegusel rindel külmub: 57% usub, et venemaa üritab uut rünnakut, samas kui 26% hindab sellise rünnaku tõenäosust 50/50. Ainult 11% usub, et korduvrünnak ei tule. Valdav enamus vastanutest (69%) ei usu, et praegused diplomaatilised pingutused võivad viia püsiva rahuni. Ainult 26% väljendas usku läbirääkimisprotsessi edusse. Nende seas, kes läbirääkimistesse ei usu, selgitab 52% oma seisukohta veendumusega, et venemaa ei soovi tõelist rahu ja plaanib sõda jätkata. KIIS viitab mõnede kodanike otsestele vastustele: „venemaa eesmärk on Ukraina hävitamine”, „Lepingud venemaaga ei ole paberit väärt, millele need on kirjutatud” ja “vladimir putin ei vaja rahu”.
venemaa sissetungi eesmärkide tajumine näitab samuti suurt umbusaldust. 41 protsenti ukrainlastest usub, et venemaa tegelik eesmärk on kogu või suurem osa Ukraina territooriumist hõivata ja luua venemaa-meelne valitsus. Veel 28% usub, et sõda peetakse ukrainlaste füüsiliseks genotsiidiks. Vaid 2% vastanutest nõustus venemaa juhtkonna ametlike avaldustega denatsifitseerimise ja demilitariseerimise kohta ilma suveräänsust riivamata. Uuringus uuriti ka suhtumist internetihääletusse. 60% ukrainlastest suhtub ideesse negatiivselt, samas kui 35% suhtub sellesse positiivselt. Kui küsimuses mainitakse võimalikke võltsinguid, suureneb negatiivsete hinnangute osakaal 71%-ni.
12. Itaalia finantspolitsei pidas Brindisi sadamas kinni venemaa territoriaalvetest saabunud laeva, keda süüdistatakse venemaa-vastaste Euroopa sanktsioonide rikkumises, teatasid Quotidiano Di Puglia ja Corriere TV õiguskaitseorganitele viidates. 33 tonni mustmetalli vedava laeva arestimiseks andis loa Brindisi kohus. Õiguskaitseorganite teatel avastati kontrollide käigus tõsiseid lahknevusi, võltsinguid ja muudatusi pardal olevates dokumentides kaikohtade ja lastimise kohta.
Elektroonilise navigatsioonisüsteemi (ECDI) andmete analüüs näitas, et laev viibis sanktsioonidega piiratud Novorossiiski sadamas 13.–16. novembrini 2025, kus see viis läbi keelatud laadimistoiminguid. Marinetrafficu andmetel on kõnealune laev Tuvalu lipu all sõitev HIZIR REIS, mis oli enne Itaaliasse saabumist uuesti Novorossiiski sadamas käinud. Itaalia finantspolitsei leidis ka, et laeva automaatne identifitseerimissüsteem (AIS) oli Novorossiiski lähedal välja lülitatud, mis tõenäoliselt väldib geograafilist asukohta ja takistab pädevate asutuste kontrolli. Praegu on uurimise all neli inimest: importija, laevaomanik ja kaks meeskonnaliiget, keda süüdistatakse ELi piiravate meetmete ühises rikkumises.
13. Vahid Online’i jagatud videotes on näha, kuidas relvade, kumminuiade ja nugadega relvastatud Iraani režiimiväed ründavad Teheranis hoones varjunud tsiviilisikuid. Üks mees üritab vapralt ründajate sissepääsu blokeerida. Turvakaamera ajatempli järgi on kell kolmapäev, 7. jaanuar kell 1.40. Kõik ründajad olid erariietes, kanti kas mootorratta kiivreid või maske aga liikumised ning inimeste ründamiste situatsioonid kinnitasid arvamust, et tegu oli valitsuse üksustega.
Aktivist Ilia Hashemi teatel jätkuvad üleriigilised rünnakud kogu Iraanis. Julgeolekujõud säilitavad peaaegu sõjaseisukorra olukorra ning kontrollpunktid ja patrullid loovad hirmuõhkkonna. Mitmes linnas, sealhulgas Teheranis, Mashhadis, Hamedanis ja Zahedanis, on kontrollpunktides väidetavalt nähtud Hashd al-Shaabiga seotud Iraagi miilitsa liikmeid. Samal ajal on Iraani Islamivabariik kasutusele võtnud uue riiklikult kontrollitava digitaalse süsteemi nimega „http://Iran.ir”, mis on inspireeritud Hiinast ja Põhja-Koreast, et tsentraliseerida juurdepääsu veebiteenustele ja tugevdada riiklikku järelevalvet.
Iraani viimaste protestide algusaegadest on internetti ilmunud uusi kaadreid. Shirazist, Shahrezast, Fardisest ja Teheranist pärit videod laaditi üles lühikeste internetiühenduse taastamise hetkedel, näidates inimesi tänavatele minemas hoolimata rangetest piirangutest.
Iraani ülemjuht Ali Khamenei tunnistas esimest korda, et üleriigiliste protestide käigus hukkus mitu tuhat inimest, nimetades rahutusi Ameerika vandenõuks. Ta ütles, et Iraan ei otsi sõda, kuid lubas karistada kodumaiseid kurjategijaid. Khamenei ei maininud riigi vastutust, hoolimata varasematest väidetest, et hukkus vaid „paar sada”.
14. Venezuela tegevpresident Delcy Rodriguez, keda USA president Donald Trump nimetas pärast Nicolás Maduro röövimist imeliseks inimeseks ja ihaldusväärseks partneriks, on USA luureagentuurid aastaid tähelepanelikult jälginud ning teda seostatakse kümnete kriminaalasjadega. Allikas: Associated Press, viidates salastatud USA narkootikumidevastase võitluse ameti (DEA) dokumentidele ja õiguskaitseallikate teabele. Ajakirjanike sõnul on Rodriguez seotud umbes tosina DEA uurimisega, millest mõned on endiselt aktiivsed. Need uurimised hõlmavad kontoreid Paraguayst ja Ecuadorist Phoenixi ja New Yorki.
2022. aastal määras USA agentuur Rodriguezi prioriteetseks sihtmärgiks. Seda nimetust kasutab DEA ainult kahtlusaluste puhul, kellel on luureandmete kohaselt märkimisväärne mõju rahvusvahelisele narkokaubandusele ja kes vajavad uurimiseks täiendavaid ressursse. Dokumendid näitavad, et USA luureagentuurid on koostanud Rodriguezi kohta üksikasjaliku toimiku, mis pärineb vähemalt aastast 2018. See loetleb tema kaasosalised ja süüdistused alates narkokaubandusest kuni kulla salakaubaveoni. Täpsemalt öeldes ütles konfidentsiaalne informaator uurijatele, et Rodriguez kasutas Margarita kuurortsaare hotelle rahapesu kattevarjuna. Saart, mis asub mandriosast kirdes, on USA pikka aega pidanud strateegiliseks narkokaubanduse keskuseks Kariibi mere piirkonda ja Euroopasse.
Rodriguezit on seostatud ka Colombia ärimehe ja Maduro usaldusisiku Alex Saabi korruptsiooniskeemidega, kelle USA vahistas 2020. aastal valitsuse lepingute kaudu rahapesu eest. Ajakirjanikud märgivad, et USA valitsus pole Rodriguezi vastu kunagi ametlikult avalikke süüdistusi esitanud. Olemasolevaid uurimisi viis aga läbi DEA eliit-eriüksus – sama asutus, mis valmistas ette tõendid Maduro vahistamiseks. „Praegune Venezuela valitsus on kuritegelik hübriidrežiim. Ainus viis režiimi sees võimu saavutada on vähemalt kuritegeliku tegevuse hõlbustamine. See ei ole süsteemi viga. See on süsteem,” ütles organiseeritud kuritegevusele spetsialiseerunud mõttekoja InSight Crime kaasdirektor Steve Dudley.
15. Lühiuudised
Moldova ametnike teatel avastati 17. jaanuaril Moldova pinnal alla kukkunud venemaa Gerbera tüüpi droon. Võimude teatel leidis drooni jahimees Nucareni külast Telenesti rajoonis, mis asub umbes 54 kilomeetri kaugusel Moldova-Ukraina piirist. Moldova riiklik politsei avaldas Telegramis foto allatulistatud droonist, märkides, et pärast uurimist tehti kindlaks, et droon ei olnud lõhkeainetega relvastatud. Pole kohe selge, millal droon alla kukkus.
Euroopa Liidu suursaadikud peavad pühapäeval erakorralise kohtumise pärast seda, kui Donald Trump ähvardas Euroopa liitlastele tariife eskaleerida, kuni USA-l lubatakse Gröönimaa üle võtta. Reutersi teatel kutsus kohtumise kokku Küpros, kes on praegu Euroopa Liidu eesistujariik. Kohtumine peaks toimuma kell 18 Eesti aja järgi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
