Sõja ülevaade: 1423. päev – jälle päev ilma vene poole edenemiseta
Avaldatud: 16 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. jaanuar 2026:
jälle päev ilma vene poole edenemiseta.
1. Iga Ukrainlane on kremli jaoks sõjaline sihtmärk.
2. Sihtmärke jagus ja sealgi pool külmetajate arv kasvab…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa nafta- ja gaasitulud on langenud madalaimale tasemele pärast pandeemiat.
12. Õdede, parameedikute ja ämmaemandate arv venemaal on langenud enam kui 60 aasta madalaimale tasemele.
13. putin pole seni Trumpi kritiseerinud Maduro kukutamise ja vene tankerite hõivamise pärast.
14. Poola hakkas ette valmistama venemaalt reparatsioonide nõudmisi Nõukogude Liidu sissetungi eest 1939. aastal.
15. USA arestis kuuenda Venezuelaga seotud naftatankeri.
16. Iraan
17. Lühiuudised
Ukraina julgeolekuteenistuse andmetel on kütteperioodi algusest alates registreeritud 256 õhurünnakut energiasüsteemi rajatistele, sealhulgas 11 hüdroelektrijaamale ja 45 suurele koostootmisjaamale. Agentuur rõhutab, et selliste rünnakute peamine eesmärk on ukrainlaste tapmine.
Gröönimaa uudiseid on meedias palju, sestap neid hetkel ei kajasta.
180 vene poole rünnakut ja isikoosseisu rünnakutel rohkem osales. Ikka on rahulik Sumõ suunal ja Hersoni sektoris, mujal enam-vähem sarnane surve tugevus. Tundub, et saabunud jahedus on mõjutamas pisu vene rünnakuid ning rohkem neid üritab pigem maanteesid pidi pisu suuremate gruppidena edeneda ning kui Ukraina omadel mehi ja vahendeid jagub, siis üldjuhul need rünnakud ka edutult lõppevad.
Liugpomme eile heideti palju (234) aga kaudtuld suudetakse enam-vähem vaos hoida (vaid 3338 lasku), aga tapjadroonide arv ikka kõrge ja see tavapärane keskmine kippub juba sinna kanti tõusma. Mõned blogijad väidavad, et Ukraina omad suudavad droonidega rohkem pahandust teha (nii rünnata kui sihtmärke leida) ning lõiguti olla kaotuste suhe päris hea Ukraina kasuks.
1. venemaa 15. jaanuari Harkivi rünnaku tagajärjel jäi elektri ja kütteta umbes 400 000 elanikku. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas sellest oma Telegrami kanalil pärast vestlust NATO peasekretäri Mark Ruttega. Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas, et linnas hävis suur energiaettevõte. Harkivi oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleh Sinegubov teatas, et kõik asjaomased teenused on viidud kõrgendatud valmisolekusse ja kinnitas plaanilisi elektrikatkestusi linnas ja piirkonnas. Ukrenergo teatel kehtivad 16. jaanuaril kogu Ukrainas elanikele igatunnised elektrikatkestused ja tööstustarbijatele elektrienergia piirangud.
2. Okupeeritud Berdjansk oli eile õhtul elektrita, Morozovska alajaam on pärast rünnakut teadete kohaselt põlenud.
venemaa okupeeritud Zaporižjas on droonirünnaku järel väidetavalt põlema jäänud veel üks alajaam. Seega on nüüd kaks rikkis asutust: 330 kV alajaam Molotšanskis ja 150 kV alajaam Prõmorskis.
Rünnakust teatati öösel Rjazanis: allikate sõnul on Ukraina droonide rünnaku alla sattunud kohalik naftatöötlemistehas.
Hommikul andis venemaa kaitseministeerium teada 100 alla lastud Ukraina droonist, aga eip see päris olnud…
3. Kursk: seni rünnakute suht rahulik, pommitamine kõigega siiski tihe.
4. Harkiv: muutusteta, aga surve langust pole ka täheldanud.
5. Kupjansk-Kreminna: vist ok.
Kupjanski linna põhja poolt jätkuvalt vene pool väikeste gruppidega siseneda üritab, linna sisse jõudmist aga pole enam tuvastanud.
Kupjanskist kagus on infokillud sügavusse jõudnud väikestest vene gruppidest kadunud ja kuna vene lennundus hakkas jälle seda nati töötlema, siis vast teavad, et seal nende omasid enam eriti pole.
Uudiseid pole ka Lõmani suunal neist kaugele jõudnud väikestest gruppidest, mõni bloga arvab, et vast needki kas otsa saanud või ellujäämise soovist tulenevalt pigem ülipassiivsed.
Lõmani Siverski vahel on vene pool suutnud tasapisi tõsta enda isikoosseisu arvu arvatavalt pigem kontrollib kogu Dibrova asulast ja Ozerne küla. Sealt otse lõunasse on õnneks keeruline, sest Donetsi jõgi on lai ja ei soodusta vene poolel toetada rünnakuid Siverski suunal aga suurem metsa-ala kahjuks soodustab infiltreerumist Lõmanisse ja sellest mööda ning hakkab mõjutama valusalt Ukraina kaitset.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones. Kirjutatakse, et vene pool ei suutvat end seni terves Huljaipole linnas siiski kehtestada, sest droonid, kaudtuli ja Ukraina vasturünnakud on toonud mingit muutust.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa eelarve kaotab kiiresti oma nafta- ja gaasitulusid. Rahandusministeeriumi teatel ulatusid nafta- ja gaasitulud detsembris 448 miljardi rublani (4,48 miljardi euroni) ja aasta kokkuvõttes 8,48 triljoni rublani (84,8 miljard)i euroni. Viimati sai eelarve naftast ja gaasist vähem tulu pandeemiast räsitud 2020. aastal: augustis 405 miljardit rubla ja kogu aasta kokkuvõttes 5,2 triljonit rubla. Sel ajal oli venemaa nafta keskmine hind 41,7 dollarit. Eelmise aasta lõpus naasis see samale tasemele: novembris 44,9 dollarit barreli kohta ja detsembris 39,2 dollarit, teatas majandusarengu ministeerium. MMI analüütikud nimetavad nafta- ja gaasitulude puudujääki eelarvekatastroofiks.
Selle aasta eelarve eeldab Uurali keskmiseks hinnaks 59 dollarit barreli kohta. Seetõttu on jaanuaris nafta- ja gaasitulud kavandatust oluliselt väiksemad – 232 miljardi rubla võrra, teatas rahandusministeerium. Vahe katmiseks peab ta müüma Rahvusliku Heaolu Fondist (NWF) 192 miljardi rubla väärtuses välisvaluutat ja kulda ehk 12,8 miljardit rubla päevas 16. jaanuarist kuni 5. veebruarini. 40 miljardi rubla suurune vahe tuleneb asjaolust, et detsembrikuu puudujääk oli väiksem, kui rahandusministeerium ootas. 1. detsembri seisuga oli NWF-il alles 4,1 triljonit rubla likviidseid varasid ja selle tempo juures võib fond peagi ammenduda. Nafta- ja gaasitulud peaksid sel aastal ulatuma 8,9 triljoni rublani, kuid paljud eksperdid kahtlevad selle summa saavutamises.
Majandusteadlane Dmitri Polevoi hindab, et nafta- ja gaasitulud 2026. aastal võivad olla lähemal 7,5–7,8 triljonile rublale ehk 1,1–1,4 triljonit rubla alla plaanitud taseme. Kui venemaa naftahinnad ja vahetuskurss jäävad ligikaudu praegusele tasemele, võivad nafta- ja gaasitulud 2026. aastal olla umbes 3,5 triljonit rubla alla plaanitud taseme, väidavad „Твердых цифр” analüütikud. See on võrreldav eelmise aasta puudujäägiga, võrreldes 2024. aasta lõpus vastu võetud eelarve esimeses versioonis prognoositud 10,9 triljoni rubla nafta- ja gaasituluga. MMI analüütikud ennustavad praeguste naftahindade püsimisel aasta lõpuks 3 triljoni rubla suurust nafta- ja gaasitulude puudujääki ning riikliku heaolufondi ammendumist. Polevoi sõnul kestab fond praegustes majandustingimustes 1,5–2 aastat.
Rahandusministeerium ei plaani fondi vahendeid eelarvepuudujäägi katmiseks kulutada, kuid kui nafta- ja gaasitulud langevad alla baastaseme, kaetakse vahe riikliku heaolufondi arvelt. Lisaks jätkab valitsus sadade miljardite rublade investeerimist taristuprojektidesse (Polevoi hinnangul 0,5–0,7 triljonit rubla aastas). venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituudi ja Plehhanovi-nimelise venemaa Majandusülikooli eksperdid on kindlad, et lobistid jätkavad oma katseid Rahvusliku Heaolu Fondi ressurssidele ligi pääseda: „Selle fondi kasutamine on arutelude objekt kogu 2026. aasta vältel,” teatasid nad oma ettekandes. „Selle ressursside olulist ammendumist (isegi kuni täieliku kaotamiseni) ei saa välistada.” Nad on kindlad, et eelarvet kohandatakse kevadel „oluliselt”, nagu see tehti eelmisel aastal. Seejärel vähendati naftahindade languse ja rubla tugevnemise tõttu nafta- ja gaasitulud 2,6 triljoni rubla võrra.
Kui venemaa naftahinnad sel aastal ei tõuse, tuleb keskpanga ametnike sõnul eelarves kavandatud naftahinda alandada. Nad soovitavad selle kehtestada konservatiivse hinnangu alusel, vastasel juhul „suureneb reservide ammendumise ja eelarvepuudujäägi suurenemise oht”. Valitsus seda nõuannet ei järgi. Rahandusministeerium kavatseb eelarves kavandatud hinda 2030. aastaks 1 dollari võrra aastas vähendada 55 dollarini. Majandusarengu ministeeriumi prognoos eeldab, et Brenti toornafta keskmine hind aastatel 2026–2028 on 70–72 dollarit barreli kohta ning venemaa Uurali nafta allahindlus väheneb. Sel aastal kõigub Brenti hind 60–65 dollari vahel, samas kui sanktsioonide tõttu venemaa toornafta allahindlus ületab 20 dollarit. Asi ei ole ainult nafta hindades. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituudi hoiatuse kohaselt on oluliseks riskiks nafta ja naftatoodete ekspordi vähenemine sanktsioonide võimaliku eskaleerumise tagajärjel. Polevoi sõnul võib nafta ja gaasi eksport langeda 220 miljardilt dollarilt 2025. aastal 185–190 miljardi dollarini sel aastal.
12. Vaatamata valitsuse lubadustele vähendada meditsiinipersonali puudust, süveneb probleem jätkuvalt. 2024. aastal oli venemaal 1 407 500 keskastme meditsiinitöötajat ehk 96,3 meditsiinitöötajat 10 000 inimese kohta. See on madalaim keskastme meditsiinipersonali arv alates 1960. aastast, mil 10 000 inimese kohta oli 69,2 meditsiinitöötajat. Verstka viitab neile Rosstati andmetele venemaa statistika aastaraamatust. Ametliku statistika kohaselt oli kõrgeim keskastme meditsiinipersonali arv 10 000 inimese kohta 1990. aastal – 124,4. 2000. aastaks oli see näitaja langenud 107,6-ni ja jätkas pidevat langust. Praegu on keskastme meditsiinipersonali suurim töökoormus Leningradi oblastis (156,7 õde tervishoiutöötaja kohta), Moskva oblastis (146,5) ja annekteeritud Sevastopoli linnas (143,8).
Rosstat liigitab parameedikud, ämmaemandad, õed, laboritehnikud ja hambaarstid keskastme meditsiinipersonali hulka. Viimase 14 aasta jooksul on õdede arv 10 000 elaniku kohta vähenenud 72,7-lt 68,7-le. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on sarnased arvud Egiptuses, Lõuna-Aafrikas ja mõnes Euroopa riigis. Ameerika Ühendriikides, Norras, Saksamaal ja Jaapanis ületab õdede arv 10 000 elaniku kohta 100. Rosstati statistikasse tuleks suhtuda ettevaatusega, kuna see põhineb haiglate esitatud andmetel, väidab Verstka allikas ühest suurest piirkonnast. Tema sõnul võib tegelik olukord olla veelgi hullem. „Iga asutus on seotud manipuleerimisega, sest kui haiglas on personalipuudus, süüdistatakse peaarsti,” selgitas allikas. Ta märkis, et õenduspersonali puudust mõjutavad madalad palgad, ametiasutuste eluaseme puudumine ja halvasti toimivad sotsiaaltoetusprogrammid.
Varem teatas venemaa riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin, et meditsiinipersonali puudus venemaal ulatub 80%-ni, eriti väljaspool suuri linnu. Tervishoiuminister mihhail muraško teatas, et riigis on puudu 23 300 arsti ja õenduspersonali puudujääk on 63 500. Ta lubas puudusega tegeleda. Selleks võttis riigiduuma vastu seaduse, mis kohustab meditsiinikooli lõpetajaid läbima kuni kolmeaastase kohustusliku töökogemuse eelnevalt valitud riiklikes haiglates mentorite juhendamisel. Samuti lubatakse alates 1. septembrist 2025 parameedikutel ja ämmaemandatel, kellel puudub meditsiiniline kõrgharidus, tegutseda raviarstidena spetsialistide, sealhulgas perearstide, lastearstide ja günekoloogide puudumisel. Selle taustal näitas VTsIOM-i uuring, et üha rohkem venelasi väldib haigestumise korral riiklikke tervishoiuasutusi. Kui 2006. aastal külastas riiklikke kliinikuid 52% venelastest, siis 2025. aastaks langes see näitaja 41%-ni.
13. putin vaikib jätkuvalt USA tegevuse kohta Venezuelas, riigis, millega venemaal on strateegiline laiaulatuslik partnerlus ja kuhu ta on viimase kahe aastakümne jooksul investeerinud ligi 20 miljardit dollarit. Oma esimesel avalikul esinemisel pärast uusaastapühi, kremlis toimunud välisriikide suursaadikutele volikirjade üleandmise tseremoonial, ei öelnud putin midagi Nicolás Maduro kinnipidamise kohta USA sõjaväe poolt, kellega ta kohtus viimase pooleteise aasta jooksul kaks korda (mais 2025 ja oktoobris 2024), nimetades Venezuelat venemaa sõbraks ja usaldusväärseks partneriks.
putin vaikis ka venemaa varilaevastikule kuuluvate tankerite kinnipidamise kohta, mida kasutati Venezuela nafta transportimiseks. kremli pressisekretär dmitri peskov ei maininud Venezuelat oma esimesel uusaastajärgsel briifingul neljapäeval. Saadikute poole pöördudes teatas putin, et olukord rahvusvahelisel areenil halveneb üha enam ja enam. „Konsensuse ja kompromisslahenduste otsimine asendub üha enam ühepoolsete ja üsna ohtlike tegudega. Ja riikidevahelise dialoogi asemel kuuleme nende monoloogi, kes peavad võimu seaduse järgi lubatavaks oma tahet dikteerida, teistele loenguid pidada ja käske anda,” ütles ta. Njah, eip peegel ole sel mehel muuks kui enda välimuse imetlemiseks…
Operatsioon Maduro vastu, keda USA-s ähvardab narkokaubanduse süüdistuste eest eluaegne vangistus, on Moskvat vihastanud, kuid suhted Washingtoniga on kremlile olulisemad, ütles olukorraga kursis olev allikas Bloombergile. Tema sõnul ei pea kreml Venezuela sõbraliku režiimi kaotust katastroofiks. Palju tõsisem, rõhutas Bloombergi allikas, on olukord Iraaniga, kus Trump on ähvardanud rünnakuga toetada ajatollade vastaseid proteste. Iraan on venemaa peamine sõjaline partner ja on alates Ukraina sõja algusest tarninud venemaale 3 miljardi dollari väärtuses rakette ja droone. Sellest hoolimata ei ole venemaa tõenäoliselt sekkumas ja piirdub tõenäoliselt avaliku toetuse väljendamisega, ütles agentuuri allikas.
Pärast seda, kui Trumpi naasmine Valgesse Majja viis Moskva ja Washingtoni lähenemiseni, vastas venemaa Ameerika vihjetele Venezuela suunas suhteliselt vaoshoitult, märgib Saksa politoloog Felix Riefer. „venemaa andis Maduro suunal sisuliselt juba varem alla,” ütleb ta. Sellest hoolimata märgib Riefer, et venemaa kuvand rahvusvahelisel areenil on nõrgenenud: „Igaüks, kes venemaale loodab, ei saa loota kaitsele.”
14. Poola valmistab ette materjale, et arvutada riigile tekitatud materiaalset ja mittemateriaalset kahju, mis tulenes Nõukogude vägede poolt 1939. aastal annekteeritud Poola idaosa territooriumidest ja NSV Liidu sõjajärgsest domineerimisest Poolas. Jan Karski nimelise sõjakaotuste hindamise instituudi direktor Bartosz Gondek, mis loodi 2021. aastal, et arvutada Saksa okupantide poolt riigile aastatel 1939–1945 tekitatud kahju, andis selle 2025. aasta suvel alanud töö kohta üksikasju. „Poola valitsus ei ole kunagi lõpetanud Poolale makstava sõjahüvitise küsimust NSV Liidu agressiooni ja Stalini kuritegude tagajärjel tekkinud inim- ja materiaalsete kaotuste eest,” ütles Poola asevälisminister Władysław Bartoszewski. Ta lisas, et seda küsimust on Moskvaga korduvalt arutatud, kuid tulutult.
Gondeki sõnul viivad instituudi kaheksa teadlast juba läbi uuringuid, milles hinnatakse Nõukogude Liidu tekitatud kahju. Lisaks korraldab organisatsioon 2026. aasta esimesel poolel koos Varssavi Majanduskooliga seminari, mis käsitleb Nõukogude Liidu sissetungi tagajärjel Poola kaotatud erinevate varakategooriate hindamise metoodikat. „Paralleelselt valmistatakse ette publikatsioone immateriaalsete varade kaotuse kohta, mille väärtust ei saa otseselt rahaliseks ekvivalendiks konverteerida,” märkis instituudi direktor, täpsustades, et see hõlmab ka kohalikke sotsiaal-kultuurilisi identiteete Poola idapoolsetel aladel, mis langesid Nõukogude okupatsiooni alla.
See ülesanne on keerulisem kui Saksa okupatsioonist tingitud kaotuste hindamine, kuna NSVL-i kohaloleku ja mõjuvõimu aastakümnete jooksul Poolas hävitati, võltsiti või varjati tahtlikult märkimisväärset osa dokumentatsioonist, ütles Gondek. Lisaks rõhutas ta, et Poola teadlastel on sisuliselt keelatud juurdepääs venemaa Föderatsiooni ja Valgevene arhiividele. Instituudi direktori sõnul on osa Nõukogude Liidu põhjustatud kaotuste uurimise tulemustest juba esitatud akadeemilistel konverentsidel, seminaridel ja aruteludel.
Teadusajakirja „Studia i Materiałów Instytutu Strat Wojennych” esimene number ilmus detsembri lõpus. Allikasarja kaks esimest köidet on samuti plaanis avaldada lähikuudel. Karski Instituudi arvutuste põhjal avaldas Poola Seim 2022. aasta septembris aruande, milles hinnati Saksa sissetungi tagajärjel Poolale tekitatud sõjalist kahju 6,22 triljonile zlotile (umbes 1,4 triljonit dollarit). See hinnang hõlmab Poola linnade, infrastruktuuri ja tööstuse hävitamist, samuti miljonite Poola kodanike surma tõttu kaotatud majanduspotentsiaali. Berliin lükkas sellised väited tagasi, viidates Moskva kontrolli all oleva Poola valitsuse 1953. aasta deklaratsioonile, milles keelduti edasisest hüvitisest.
15. Ameerika Ühendriigid arestisid neljapäeval naftatankeri Veronica. Sellest sai kuues Venezuelaga seotud alus, mis arreteeriti USA Kariibi mere operatsiooni raames. Arestimine toimus enne USA presidendi Donald Trumpi ja Venezuela opositsiooniliidri María Corina Machado kohtumist, mis oli kavandatud Valgesse Majja. USA Lõuna väejuhatuse teatel toimus operatsioon varahommikul ilma vahejuhtumiteta. Merejalaväelased astusid tankeri pardale lennukikandjalt USS Gerald R. Ford ja võtsid aluse üle kontrolli. USA sõjaväeametnike sõnul rikkus Veronica Trumpi administratsiooni Venezuela sadamatele kehtestatud karantiinirežiimi. „See on järjekordne laev, mis rikub president Trumpi piiranguid,” teatas USA Lõuna väejuhatus. Lisati, et nafta võib Venezuelast lahkuda ainult Ameerika Ühendriikide nõusolekul.
Tanker Veronica oli tühi; see oli varem oma nime Galileoks muutnud ja kandis venemaa lippu, et kinnipidamist vältida. New York Times leidis venemaa Merelaevanduse Registri andmete põhjal, et veel kolm Venezuelast pärit tankerit muutusid sarnasel viisil: need registreeriti ümber Sotšis ja Taganrogis. Arestimine oli jätkuks USA operatsioonile Venezuelast naftat vedavate tankerite vastu – USA väed arestisid kolm tankerit: Marinera, Olina ja Sophia. Marinera, mis samuti Venemaa lipu all sõitis, peeti kinni Atlandi ookeanis. Kaks teist laeva arreteeriti Kariibi meres. USA võimude sõnul on kõik need laevad osa varilaevastiku võrgustikust, mida kasutatakse USA sanktsioonide vältimiseks.
venemaa nimetas seda sammu piraatluseks. venemaa transpordiministeerium teatas, et ühelgi riigil ei ole õigust kasutada jõudu teise riigi jurisdiktsioonis registreeritud laevade vastu. Nagu New York Times varem satelliidipiltidele ja USA sõjaväeametnikele viidates teatas, jätkab USA merevägi nelja venemaa lipu all sõitva tankeri jälitamist, mis lahkusid sel nädalal Venezuela vetest ja suundusid üle Atlandi ookeani Aafrika ja Euroopa poole. Ajalehe andmetel on need laevad osa 16 tankerist koosnevast grupist, mis tegid koordineeritud katse murda Venezuela mereblokaadi, lahkudes selle sadamatest eri suundades.
16. Njah, tundub, et tänu sõjaväele on Iraan suutmas protestimeeleavaldusi toore jõuga maha suruda. Videod demonstratsioonidest on kadunud. Kõik uued tulevad videod on varasemast ajast. Vaid üks uus näitab sõjaväge soomusautodega linna tänavatel. Lisaks kipub arvama, et demonstrandid lootsid kiirele USA abile, mida Trump lubas ja mida ei tulnud ning pole kindel, kas eksiilis oleva Iraani kroonprintsi üleskutse leiab piisavalt toetust. Lisaks loeb ridade vahelt, et Iraani välisministeeriumil on ülessanne rahustada muud maailma, aga kohtusüsteem töötab karmilt täistuuridel… ja edasi leitud uudisekillud…
Donald Trump on viimase 24 tunni jooksul oma tooni Iraani suhtes pehmendanud. Sõjalist operatsiooni ajatolla režiimi vastu ei ole veel oodata, viidates Araabia riikide pingutustele. Saudi Araabia, Katar ja Omaan veenavad aktiivselt USA presidenti Iraani ründamisest loobuma, kartes tõsiseid piirkondlikke tagajärgi, ütles Saudi Araabia kõrge ametnik AFP-le. „Kolm Pärsia lahe riiki on teinud järjekindlaid, viimase hetke diplomaatilisi pingutusi, et veenda president Trumpi andma Iraanile võimaluse näidata üles häid kavatsusi. Läbirääkimised käivad, et tugevdada loodud usaldust ja säilitada praegust positiivset õhkkonda.”
Ka teised Lähis-Ida riigid püüavad Trumpi rohkem mõjutada, vahendab Financial Times (FT). Intensiivsed diplomaatilised pingutused, sealhulgas kõnelused Iraani enda ja USA administratsiooni vahel, on viinud pingete vähenemiseni Pärsia lahes, ütlesid ajalehele kolm Araabia valitsustele lähedal seisvat inimest. Piirkondlikud riigid, sealhulgas Saudi Araabia, Katar, Omaan, Egiptus ja Türgi, on kutsunud Washingtoni üles vaoshoitust üles näitama, hoiatades USA rünnaku korral oma naabritele võimaliku kahju eest, sealhulgas ülemaailmsete nafta- ja gaasihindade tõusu eest. Üks Araabia ametnik ütles FT-le: Seni on deeskalatsioon saavutatud. USA annab aega läbirääkimisteks Iraaniga ja olukorra arengu jälgimiseks. Wall Street Journal teatas eile Pärsia lahe riikide ametnikele viidates, et Saudi Araabia, Omaan ja Katar veenavad Valget Maja igasugusest sõjalisest operatsioonist loobuma, väites, et katse Iraani režiimi kukutamiseks põhjustaks naftaturgudel segadust ja kahjustaks lõpuks USA majandust.
Saudi ametnike sõnul on Riyadh kinnitanud Teheranile, et ei osale potentsiaalses konfliktis ega luba USA-l oma õhuruumi rünnakuteks kasutada. Trumpil ei pruugi olla Pärsia lahes piisavalt vägesid, et Iraani protestijatele abi lubada Teheran kinnitas aga Trumpile, et protestijate hukkamisi ei toimu ja et protestide mahasurumine ei ole FT teatel palju surmajuhtumeid toonud. Iraani ametnik ütles teisipäeval Reutersile, et tapeti umbes 2000 inimest, nii protestijaid kui ka julgeolekujõude. Vaatlejad on sellest ajast alates teatanud, et hukkunute arv on ületanud 2500. Ühes videos on näha kümneid laibakotte Teherani surnukuuri lähedal. Trump ja tema administratsioon on korduvalt vihjanud, et kaaluvad sõjalist tegevust ja lubanud meeleavaldajatele, et abi on tulemas.
Kolmapäeva hilisõhtul teatas Trump aga Ovaalkabinetis, et ta on saanud kinnituse, et Iraan on meeleavaldajate tapmise lõpetanud ja ei plaani hukkamisi: Meile öeldi, et tapmised Iraanis lakkavad ja need on lakanud. Need lakkavad ning hukkamisi ega tapmisi pole plaanis. Lootused kasvavad, et Teherani ja Washingtoni vaheline suhtlus, mida võivad vahendada kolmandad osapooled, näiteks venemaa või Omaan, võiks lähipäevil areneda edasisteks läbirääkimisteks, ütles allikas FT-le. Brenti toornafta hind, mis reedest kolmapäeva sulgemiseni eskaleeruva olukorra tõttu tõusis 5%, langes neljapäeval enam kui 4% 63,70 dollarini barreli kohta.
Manoto teatel peab Iraani rahvusliku revolutsiooni juht ja Iraani kroonprints Reza Pahlavi reedel kell 18.30 Teherani aja järgi suure rahvusvahelise pressikonverentsi, et esitada ülemaailmsele üldsusele ja Iraani rahvale põhjalik aruanne Iraani rahvaülestõusu ja režiimi hiljutiste kuritegude kohta.
Iraani ÜRO esindaja asetäitja süüdistas USA-d valedes ja moonutustes, väites, et lääne inimõiguste retoorika on destabiliseerimise ja sõjalise agressiooni kattevarjuks. Ta süüdistas USA-d ja Iisraeli Iraani verevalamises, öeldes, et rahumeelsed protestid on relvastatud rühmituste poolt kaaperdatud. Teheran rõhutab, et igasugune jõuähvardus rikub rahvusvahelist õigust ja nimetab interneti sulgemist ajutiseks julgeolekumeetmeks.
Iraanist pärit uutes videotes on näha Mashhadis Kalantari maanteel paiknevaid soomukeid. Kohalike elanikud teatavad, et linn on sisuliselt ära lõigatud ning raskerelvastatud režiimiväed kontrollivad peaaegu kõiki suuremaid väljasõite ja ringristmikke, tugevdades rahutuste keskel oma haaret.
Ajakirjanik Farzad Fattahi teatab IRGC ja Basij vägede suurest kohalolekust Shahsavaris Iraanis alates 11. jaanuarist. Tänavatel patrullimas nähti relvastatud üksusi, mis kinnitab režiimi jätkuvaid pingutusi protestide mahasurumiseks.
Dr Amir Mobarez Parastar, juhtiv Iraani-Saksa silmaarst ja Müncheni silmakeskuse juhataja, ütles Iran Internationalile, et Teherani Noori kliinikus on viimastel päevadel registreeritud üle 6000 silmavigastuse, mis rõhutab Iraani jõhkra mahasurumise ulatust. Hiljutistes protestides sai vigastada kümneid tuhandeid inimesi.
17. Lühiuudised
Saksamaal lükkas föderaalkohus tagasi Ukraina kodaniku Serhi K. apellatsiooni, keda kahtlustatakse Nord Streami gaasijuhtme lõhkeaine abil lõhkumise osalemises. Kohus keeldus tunnistamast juhtunut Ukraina kaitsejõudude seaduslikuks tegevuseks, teatas kohtu pressiteates. Nagu UNIAN teatab, lükkas kohus tagasi kaitsja argumendid, et süüdistataval on avaliku võimu esindajana või sõjaolukorras tegutseva võitlejana puutumatus. Pressiteates selgitatakse, et kohtu sõnul ei laiene selline puutumatus luureteenistuste kontrolli all olevatele vägivallaaktidele ja torujuhtmed ise on tsiviilobjektid.
Flashi andmetel on esimest korda venemaa drooni BM-35 väidetavalt juhitud Starlinki abil. Eksperdid hoiatavad, et on vaid aja küsimus, millal Shahedi droonid järgnevad. Need süsteemid mööduvad elektroonilisest sõjapidamisest ja ründavad täpselt, mis tekitab pakilisi küsimusi Starlinki kaitsemeetmete kohta.
vene varilaevastiku tankeril 𝘛𝘢𝘷𝘪𝘢𝘯 keelati sisenemine Saksamaa territoriaalvetesse ja see ei saanud siseneda Läänemerre. 𝘛𝘢𝘷𝘪𝘢𝘯 oli sunnitud kurssi muutma ning on nüüd Norra ranniku lähedal ja teel Valge mere poole.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
