Sõja ülevaade: 1419. päev – inflitreerujad jõuavad üha kaugemale
Avaldatud: 12 jaanuar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. jaanuar 2026:
inflitreerujad üha kaugemale jõuavad, aga vene poole tahe rindel on kuidagi väga…
1. Eip ole originaalne väites, et terrorist on terrorist.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: jälle ja veelgi kaugemale.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kõikse kaugemale seekord jõuti.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putini „SVO” Ukrainas on kestnud kauem kui Suur Isamaasõda.
12. vene soldat kutsus 17-aastase tüdruku kohtingule ja tappis ta annekteeritud Krimmis.
13. Suurbritannia ja EL on alustasid arutelu NATO vägede paigutamise üle Gröönimaale.
14. Iraan, uudisekilde nii blogijatelt kui meediakanalitelt.
15. Lühiuudised
219 vene poole rünnakut ja rünnakuid jagub peaaegu terve rinde ulatuses. Kõikse tihedam ikka Pokrovsk ja Huljaipole, aga lõiguti võib ühe jooksva rinde kilomeetri kohta rünnakuid ka mujal lõikudes sama tihedalt (näiteks Vovtšansk, Lõman, Robotõne jne). Ikka üritatakse põhiliselt kas teid mööda kergliikuritega, mõnel juhul ka miskit soomust toetuseks või väikesed jalaväegrupid jala kaugele-kaugele üle maastiku jõuda üritavad. NN klassikalist löögirusikat läbimurdeks pole aga kipub arvama, et seda mingil hetkel siiski proovitakse, kannatus lihtsalt saab mõnel kindralil otsa…
vene poole kaudtulelaskude arv (2941) vist on väga-väga pika aja antirekord. Liugpomme keskmiselt ja tapjadroonegi üle keskmise.
Jätkuvalt kipun arvama, et isegi, kui vene sõjaväe kõrgem juhtkond miskit strateegiliselt plaanib, siis see tahe alla ei jõua ja käib enamuses iga hinna eest edenemise tahe ükskõik kus lootuses suuremale kiitusele ja märkamisele, et ikka kas preemiat või edutamist saaks. Kuna eesmärgiks on siiski kogu Ukraina enda kontrolli alla saamine, hind ei mängi rolli, siis see nn suur strateegia ongi muundunud vaid tahteks saada igal pool sammhaaval edasi. Seda arvamust kipub toetama ka püüdlik Ukraina tsiviilinfra hävitamise tõus, põhjustamaks kannatusi kohalike seas ka rindest kaugemal. Ainuke tegevus, mida strateegilise mõjuna rindel näeb, on kohatine lennunduse tegevus, paremate drooniüksuste paigutamine kuhugi lõiku ning suuremate väeüksuste paigutamine siia-sinna aga see tegevus pigem tempo hoidmiseks, et sammhaaval edasi saada ja tavalise taktikuna kipub seda alla jõudvat tahet pidamagi taktikaliseks. Lihtsalt jääb tunne, et üksust küll liigutatakse, aga enamasti eip näe, et neil kõrgema taseme konkreetne tahe järgnevas tegevuses mõju avaldaks. Pole piisavalt koordineerimist, et viia ellu strateegilist tahet ning eip näe, et senised viimase aja vene poole tegevused moodustaks ühtse terviku…
Vabandused, et reservkapten kindralite taseme arvamust püüab anda…
Meil Eesti riigikaitses sellist pehmelt öeldes jama pole, aga eks kultuuride erinevus ongi suur.
Enamuses rinne miinuskraadide käes, mida põhja pool, seda külmem, kohati isegi -20 ehk siis talvesõda hakkab oma mõju näitama ja suuremat ilmamuutust eip tohiks kahe nädala jooksul tulla, lumesadusid vähem, kohati ka päikest ning maa peaks külmama jõudsalt ja kõik paremini läbitavaks muutub. Küll on üha keerulisem hoida sooja kuskil paiknedes (avastamise oht tänu kerkivale temperatuurile) ja lüheneb droonilennuaeg seoses külma mõjuga akudele, mille mahtuvus langeb. Kuna aeglased jõed kipuvad kaanetuma, siis lisaks soldatile hakkavad üle saama ka ATV-d ja paljudes lõikudes hõre Ukraina kaitse hakkab olema suuremates raskustes kui seni.
1. Kiievis kuuldi täna öösel enne kella ühte plahvatusi. Ühes linnaosas puhkes venemaa droonirünnaku tõttu tulekahju. On vigastatuid. Kaks tundi hiljem anti teada uuest drooni lainest. Suur osa Kiievit on ikka keskkütte ja elektrikatkestuse käes.
12. jaanuari öösel ründasid vene väed Odessat. Kahjustati infrastruktuuri ja elamuid ning osas linnas katkes elekter. Kaks inimest said vigastusi.
vene väed ründasid Rivne oblasti põhjaosa peaaegu 24 tundi, kahjustades infrastruktuuri. Allikas: Rivne oblasti sõjaväeringkonna esimees Oleksandr Koval, Ukraina õhuvägi: „Täna oli Rivne oblastile raske päev. Vaenlane ründas meie põhjapoolseid ringkondi peaaegu 24 tundi. Õnneks keegi vigastada ei saanud. Infrastruktuurile on aga kahjustusi. Vastavad teenistused töötavad tagajärgede likvideerimise nimel.”
Zaporižja oblast ja osa naaberpiirkonna Dnipropetrovski oblastist jäid 11. jaanuari öösel täielikult elektrita, kuna Ukraina maadleb venemaa rünnakute ja tugeva lumesaju tõttu elektrikatkestustega. Võimude teatel seisab ka Kiievi linn silmitsi pikaajaliste elektrikatkestustega venemaa rünnakute ja külmakraadide tõttu. Kuigi võimud ei täpsustanud Zaporižja oblastis öise elektrikatkestuse põhjust, tuleb uudis ajal, mil Moskva eskaleerib oma raketi- ja droonirünnakuid Ukraina energiavõrgu vastu. Piirkondliku elektrivõrgu operaatori Zaporižjaoblenergo teatel taastati elektrivarustus kogu Zaporižja oblastis hommikuks täielikult. Kriitiliste taristuobjektide elektrivarustust hakati tootma tunni aja jooksul pärast elektrikatkestust, mis algas kohaliku aja järgi kell 2.11.
Mõned Dnipro jõe vasakkalda elanikud on 10. jaanuari öösel toimunud venemaa rünnakute tõttu teist päeva elektrita. 11. jaanuari õhtu seisuga on linna mõnes piirkonnas endiselt elekter katkenud. Linnavolikogu selgitas, et põhjuseks on venemaa poolt tabatud vasakkaldal asuva elektrijaama tehnilised kahjustused. „Dnipro kommunaalteenused töötavad ööpäevaringselt, et ühendada tarbijaid alternatiivsete energiaallikatega. Olukord on keeruline, kuid kontrolli all,” ütles Dnipro linnavolikogu vasakkalda administratsiooni tegevjuht Olga Kozlova. Linnateenused töötavad koos energeetikutega ööpäevaringselt, et olukorda stabiliseerida ja kodudesse elekter taastada. Elektrita elanikel soovitatakse sooja saamiseks ja seadmete laadimiseks pöörduda toetuskekuste poole. Veevarustuse taastamine vasakul kaldal on praegu pooleli. Süsteemi täidetakse ja katlaruumidesse tarnitakse vett. Kui stabiilne rõhk on saavutatud, plaanivad kommunaalteenuste töötajad kütmist jätkata alternatiivsete energiaallikate abil.
2. Ukraina relvajõudude peastaap teatas eile, et Ukraina kaitseväe üksused ründasid Kaspia meres puurplatvorme. Peastaap selgitas, et rünnak tabas kolme Lukoili rajatist – Vladimir Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi puurplatvorme. Filanovski ja Kortšagini leiukohtadel said kahjustada turbiinide ventilatsiooniseadmed, mis põhjustas seisakuid. Graiferi platvormi toitemoodul sai pihta, sundides platvormi täielikult seiskuma.
Ukraina väejuhatus teatas ka Buk-M3 õhutõrjeraketiheitja hävitamisest okupeeritud Luhanski oblastis Baranitševo küla lähedal. Lisaks teatas peastaap, et Hersoni oblastis Novotroitske küla lähedal sai tule alla vene vägede 49. armee üksusele kuuluv logistikadepoo.
Okupeeritud Krimmis kuulutati öösel välja raketi- ja droonioht. Sakõ lennuvälja lähedal oli teatatud plahvatustest.
Kohalike teatel toimusid Belbeki lennuvälja lähedal võimsad plahvatused, näha olevat näha kõrget punast kuma.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: seni sügavamale Ukraina kaitse sügavusse väikesed vene soldatite grupid jõuavad.
Üks vene soldat lehvitas lippu Kupjansk-Vozlovõis, mis viitab infiltratsiooni jätkumisele selles lõigus. Tundub, et enda üleeilne arvamus eip ole õige ja selles lõigus on midagi mureks Ukraina kaitsel. Kaart eip näita liialt häid võimalusi täiesti varjatult nii kaugele jõuda ja peab vahel ületama ka heinamaasid ja põlde uude metsaribasse saamiseks. Need grupid tunduvad olevatki vaid mõne mehelised. Küll hakkab selline tegevus üha enam häirima selle suuna Ukraina eesmiste possade toetamist, sest kanalid kipuvad katkema ja ka vaid kaks soldatit võivad muresid valmistada ja kui veel olemas side nii kaudtule kui drooniüksustega, siis mõju võib olla päris suur. Kas sellised märgid hakkavad näitama, et Ukraina on tasapisi siin lõigus end tõmbamas Oskili taha, näitavad vast lähinädalad. Eks jõe ületuse muresid ole ka Ukraina omadel. Kui mehi vähe, siis võib Oskili taha tõmbumine olla vajalik hoidmaks ressursse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostantõnivka linnas jõudsid vene soldatid enne avastamist peaaegu linna pearistmikuni. Jätkuvalt tuleb teateid ägedatest linnalahingutest ning eks kummagi poole eesmised possad sealt suht segamini on ja rindejoont joonena kui sellist pole. Jätkuvalt on Ukraina omade edu võti vene poole kanaliseerimine vaid paarile suuremale maanteele aga üleeile tabatud 2 MT-LB soomukit panid pisu kukalt sügama. Üldiselt kipuvad need üliväikese jalajäljega (kust pääseb üle jalaväelane, sealt ka see masin) masinad olema dessantüksuste kasutuses ehk kipub arvama, et miskit pisu erilisemat võrreldes tavaliste motolaskuritega võis vene pool siia suunale appi tuua. Esmase blogikaartide surfamisega veel sellist üksust seal suunal ei tuvastanud…
Lisaks mõned infokillud panevad arvama, et senisest tõsisemalt on hakanud vene pool tegema pingutusi ka linnast kahelt poolt möödumiseks.
8. Donetsk: rindejoones suuremaid muutusi ei tuvastanud. Küll kipub vene pool üha enam suutma jõuda Pokrovski linna igatsugu sõiduvahenditega. Tundub, et suudetakse juba paremini suruda alla Ukraina droone. Videotes siin kandis näeb üha enam uuemaid maastureid (ka soomuskaitsega), kus igatsugu staffi nii seireks kui signaalide mahasurumiseks jagub. Küll õnneks pole õnnestunud neil linnast välja edasi tungida eip kolonnis ega infiltreerudes.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones. Küll mõned infokillud lasevad arvata, et mitmetes lõikudes on vene poolel tekkinud raskusi oma üksuste toetamisega just väiksemates sillapeades
10. Herson: muutusteta.
11. putini 24. veebruaril 2022 algatatud Ukraina-vastane „erioperatsioon” on ületanud Suure Isamaasõja kestuse. 12. jaanuar 2025 tähistas sõja 1419. päeva, samas kui Suur Isamaasõda kestis 1418 päeva – 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945. Võiduka välksõjana kavandatud sõda, mille käigus Kiiev pidi langema „kolme päevaga”, kujunes veriseks kampaaniaks, mis tegi venemaast sanktsioonide arvu poolest maailmarekordi ja tekitas mitu korda suuremaid kaotusi kui Afganistani ja Tšetšeenia sõdades kokku. NATO hinnangul oli venemaa armee 2025. aasta detsembri seisuga kaotanud 1,15 miljonit meest tapetuna ja haavatuna. Haavatutest jäi invaliidiks ligikaudu 400 000, mis võrdub Brjanski või Tveri elanike arvuga.
Neli aastat kestnud sõda läks venemaa maksumaksjatele maksma 42,3 triljonit rubla (423 miljardit eurot) – see on samaväärne 24 aastaeelarvega kogu kõrgharidussüsteemile ja 80 aastaeelarvega suurtele piirkondadele, näiteks Sverdlovski oblastile või Krasnodari kraile. Vaatamata tohutule hinnale on venemaa praegune poliitiline ja majanduslik olukord „palju halvem” kui see oli 21. veebruaril 2022, väidab sõjandusekspert Pavel Luzin: „Demograafiliselt halvem, tehnoloogiliselt halvem. <…> Pole ühtegi aspekti, mille kohta võiks öelda, et venemaa on selles valdkonnas paranenud või venemaa on selles valdkonnas tugevamaks muutunud. Kõigi mõõdikute järgi on ta muutunud nõrgemaks ja degenereerunumaks.”
Ka „SVO” sõjalised eesmärgid on saavutamata: venemaa armee ei kontrolli endiselt täielikult ühtegi neljast piirkonnast, mille kreml 2022. aastal annekteeris. Eelmisel aastal õnnestus vägedel vallutada vähem kui 1% Ukraina territooriumist ja kokku kontrollivad nad umbes 20% – vähem kui sõja esimestel kuudel. Majandusbuum, mida rahastati triljonite dollarite suuruste investeeringutega kaitsetehastesse, oli sõja kolmanda aasta lõpuks vaibunud: SKP kasv aeglustus peaaegu nullini, tööstus vajus miinusesse ja tsiviilsektor oli sügavas majanduslanguses. Riikliku Heaolu Fondi likviidsed varad, mis olid aastate jooksul naftatulude abil kogutud, on kolm korda vähenenud. Ja eelarve lappimiseks on valitsus alates 2026. aastast tõstnud käibemaksu ja väikeettevõtete makse.
Sõda kurnab majandust rahalistest, materiaalsetest ja inimressurssidest ning lääneriikide sanktsioonide surve, mis piirab juurdepääsu kaasaegsele tehnoloogiale ja seadmetele, muudab tootmisvõimsuse vananenuks ja vähem efektiivseks, märgib endine rahandusministri asetäitja ja venemaa Föderatsiooni keskpanga aseesimees, majandusteadlane sergei aleksašenko. Sõja lõpp tõotab tema arvates paratamatut majanduslangust: „Armee suuruse vähenemine toob kaasa leibkondade sissetulekute vähenemise ja isegi väike relvatootmise vähenemine toob kaasa tööstustoodangu languse.” kremlil on kaks võimalust: kas fikseerida kahjud või proovida kahjusid tagasi teenida, märgib Luzin: „venemaa valitsus püüab vähemalt osa olemasolevatest kahjudest tagasi teenida, selle asemel, et kahjusid fikseerida. Samal ajal kasvavad ja kasvavad kulud venemaale.”
12. Ukraina sissetungi osaleja on kinni peetud kahtlustatavana annekteeritud Krimmis asuva Džankoi kutsekooli 17-aastase tudengi Elvina Kravtšenko mõrvas, teatab Astra. Kanali andmetel kohtus kahtlusalune, 21-aastane venemaa relvajõudude lepinguline sõdur dmitri popov, tüdrukuga internetis ja kutsus ta 4. jaanuaril kohtingule, misjärel tüdruk kadus. Džankoi rajooni Marjino külas elav Elvina ütles oma perele, et läheb isa külastama, kuid läks hoopis uue tuttavaga kohtuma. Ta oli mitu päeva kadunud, misjärel leiti tema surnukeha põllult. Astra andmetel üritas tapja surnukeha põletada.
Kohalikud elanikud ja ohvri sugulased kinnitasid sõduri vahistamist. Kahtlusalust peetakse Simferopoli eeluurimisvanglas. Ka propagandaväljaanne Rossijskaja Gazeta teatas dmitri p. vahistamisest, mainimata tema sidet armeega. Astra poolt üle vaadatud andmed näitavad, et kinnipeetav õppis Togliatti insenerikolledžis ja osales Ukraina sissetungis. Ta oli alates 2025. aasta aprillist sotsiaalmeediasse postitanud sõjavideoid. See intsident leidis aset rindelt naasnute poolt toime pandud kuritegude üldise sagenemise ajal.
Verstka sõnul tapsid ja sandistasid SVO veteranid vähem kui nelja sõja-aasta jooksul üle 1000 inimese. Nende käe läbi suri vähemalt 551 inimest, neist enam kui pooled endiste vangide käe läbi. venemaa siseministeeriumi 2025. aasta esimese 10 kuu statistika näitab, et organiseeritud kuritegelike rühmituste (OCG-de) toime pandud raskete kuritegude arv venemaal kasvas 2024. aasta sama perioodiga võrreldes 33,6%, ulatudes 44 000-ni. Grupi kuritegude koguarv kasvas 18%.
Ka kohtustatistika näitab kasvu: kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest süüdi mõistetud inimeste arv (venemaa kriminaalkoodeksi artikli 210 esimene osa) on kolme sõja-aasta jooksul peaaegu neljakordistunud. Üldiselt saavutas ametliku statistika kohaselt venemaal eelmisel aastal raskete ja eriti raskete kuritegude arv 15 aasta kõrgeima taseme. 2025. aasta esimesel poolel registreeriti 333 251 sellist kuritegu – see on suurim arv kuue kuu jooksul alates 2010. aastast. Lisaks püstitati 2024. aasta lõpuks 14 aasta rekord: 617 301 kuritegu venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi raskete ja eriti raskete artiklite alusel.
13. Ühendkuningriik on koos oma Euroopa liitlastega alustanud arutelusid NATO kontingendi võimaliku paigutamise üle Gröönimaale. Telegraphi andmetel võivad algstaadiumis olevad plaanid hõlmata Briti sõdurite, laevade ja lennukite paigutamist saare kaitsmiseks. Ajalehe andmetel toimuvad kõnelused USA presidendi Donald Trumpi avalduste taustal, kes on varem korduvalt rääkinud vajadusest kehtestada Ameerika kontroll Gröönimaa üle, viidates venemaa ja Hiina ähvardustele. Euroopa riigid loodavad, et nende sõjalise kohaloleku tugevdamine Arktikas aitab Trumpil loobuda strateegiliselt olulise piirkonna annekteerimise ideest. Nagu The Telegraph märgib, võiks USA president seda seejärel esitleda kui võitu USA maksumaksjatele, väites, et Euroopa kannab suuremat osa Atlandi julgeoleku kuludest.
Briti valitsusallikad ütlesid ajalehele, et peaminister Keir Starmer suhtub venemaa ja Hiina ähvardustesse Arktikas äärmiselt tõsiselt ja nõustub tegutsemise vajadusega. „Jagame president Trumpi seisukohta, et venemaa kasvav agressioon Kaug-Põhjas tuleb ohjeldada ja Euro-Atlandi julgeolekut tugevdada,” ütles üks Telegraphi allikatest. Seda ideed arutati NATO liitlaste kohtumisel Brüsselis 8. jaanuaril. Osalejad andsid NATO Euroopa väejuhatusele korralduse uurida võimalikke meetmeid. Telegraph teatab, et operatsioon võiks hõlmata täiemahulist vägede paigutamist või õppuste, luureandmete jagamise, sõjalise võimekuse suurendamise ja kaitsekulutuste ümberjaotamise kombinatsiooni.
Iga missioon viiakse tõenäoliselt läbi NATO egiidi all ja eraldi olemasolevatest operatsioonidest Balti riikides ja Poolas. Briti ametnikud kinnitasid väljaandele, et riigi relvajõud valmistuvad laiendatud rolliks Arktika julgeoleku tagamisel. Samal ajal on The Telegraph teada saanud, et Euroopa Liit töötab välja plaane sanktsioonide kehtestamiseks Ameerika ettevõtete (sealhulgas Meta, Google, Microsoft, X, pangad ja finantsasutused) vastu juhuks, kui Trump lükkab tagasi ettepaneku NATO vägede paigutamiseks. Radikaalsem variant oleks Ameerika vägede väljasaatmine Euroopa baasidest, mis jätaks USA ilma Lähis-Ida ja teiste piirkondade operatsioonide võtmekeskustest.
Selle taustal teatab Mail on Sunday allikatele viidates, et Donald Trump on käskinud Ühisel Erioperatsioonide Väejuhatusel (JSOC) koostada plaan Gröönimaa võimalikuks sissetungiks. Ta seisab aga silmitsi vastupanuga kõrgematelt sõjaväeametnikelt, kes peavad sellist operatsiooni ebaseaduslikuks ja märgivad, et algatus ei saa kongressi toetust.
Saksamaa soovib, et NATO käivitaks uue missiooni Arctic Sentry senise Baltic Sentry eeskujul, et kaitsta Arktika julgeolekut ja leevendada pingeid seoses USA sammudega Gröönimaal.
14. Teheranis ja mitmetes suuremates linnades meeleavaldused jätkusid. Edastatava videomaterjali hulk on järsult vähenenud IRGC/Basij reidide tõttu, mis otsivad Starlinki terminale, ja äärmusliku segamise tõttu, mis põhjustab interneti signaali mahasurumist, muutes sisu üleslaadimise ja saatmise peaaegu võimatuks.
Režiimiväed korraldavad Teheranis ulatuslikke kodudele ja hoonete katustele haaranguid, et hävitada satelliitside ja Starlinki terminale, mitte ainult neid segada. Paljudel juhtudel arreteeritakse terminalide omanikke.
Protestid jätkuvad eile õhtul üle Iraani. Shahsavaris ja Khorramabadis on meeleavaldajad tänavatele tulnud. Teheranis marsivad suured rahvahulgad taas vaatamata vägivaldsele mahasurumisele. Kermanshahis süütasid meeleavaldajad väidetavalt Islamivabariigi julgeolekujõudude poolt kasutatava hoone.
Reza Pahlavi (sündinud 31. oktoobril 1960) on Iraani poliitik ja dissident, kes elab eksiilis Ameerika Ühendriikides. Pahlavi dünastia liige on Iraani viimase šahhi Mohammad Reza Pahlavi ja Farah Diba vanim poeg . Ta on üks Iraani opositsiooni peamisi tegelasi Iraani Islamivabariigi valitsuse vastu): „Me pole üksi, ülemaailmne abi saabub peagi.” Uues avalduses ütleb ta, et kaks nädalat kestnud protestid, eriti viimased neli päeva, on raputanud Islamivabariiki ning ta kuulutab välja uue faasi riiklikus ülestõusus, et režiim kukutada ja Iraan tagasi saada. Ta kutsub Iraani elanikke üles hoidma ja kaitsma keskseid tänavaid ning ütleb, et propaganda ja kommunikatsiooni katkestamise eest vastutavad institutsioonid on õigustatud sihtmärgid. Ta kutsub riigitöötajaid ja julgeolekujõude üles rahvaga ühinema või jääma meelde repressioonide toetajana.
Riiklik uudisteagentuur IRIB teatas, et Mashhadi narkovastase politsei juht, brigaadikindral Javad Keshavarz on tapetud. Ametliku avalduse kohaselt hukkus ta relvastatud terroristide rünnakus – termin, mida Iraani juhid on hiljuti kasutanud meeleavaldajate ja julgeolekujõududega kokkupõrgetes osalenute kohta.
Iraani revolutsioonikaardi kolonel Mahdi Rahimi käskis vägedel Malik Shahi ja Ilami maakonnas meeleavaldajate pihta tule avada. Meeleavaldajad kõrvaldasid ta eelmisel neljapäeval. Iraani riigimeedia väitis, et Rahimi suri ootamatult oma kodus toimunud gaasilekke tõttu.
Iraani režiim on kuulutanud välja kolmepäevase avaliku leina meeleavalduste käigus hukkunute mälestuseks, kelle tulistasid maha valitsusväed ise. Riigimeedia, ametlikud SMS-teated ja telekanalid levitavad narratiivi, et Ameerika ja Iisraeli terroristid on surmade eest vastutavad, sobitades ohvrid sisuliselt režiimi propagandaga.
Ameerika inimõiguste organisatsiooni Human Rights Activists News Agency (HRANA) andmetel on Iraani protestides hukkunute arv tõusnud vähemalt 538-ni, sealhulgas 490 meeleavaldajat. Iraani ja välisriikide aktivistidelt saadud viimaste andmete kohaselt on Ameerika inimõiguste organisatsioon HRANA kinnitanud 490 meeleavaldaja ja 48 julgeolekujõu liikme surma ning enam kui 10 600 inimese vahistamist kahe nädala jooksul kestnud rahutuste jooksul. Iraan ei ole ametlikke ohvrite andmeid esitanud.
Protestid on levinud 180 linna üle Iraani. Enamus meeleavaldajaid kannavad maske tuvastamise vältimiseks.
Iraani Islamivabariigi peaprokurör Mohammad Movahedi Azad teatas, et vahistatud meeleavaldajad hukatakse. See teadaanne tehti pärast seda, kui Iraani presidendi Masoud Pezeshkiani kavandatud televisioonis edastatud kõne tühistati.
Allikad ütlevad Jerusalem Postile, et Trump on „tõsiselt kaldu” Iraani meeleavaldajaid abistama. Laual olevate võimaluste hulka kuuluvad küberrünnakud, sõjalised löögid ja Starlinki kasutamine. Iisrael on otsustanud avalikult mitte sekkuda, samas kui Netanyahu mõistis režiimi mahasurumise hukka ja avaldas toetust protestiliikumisele.
15. Lühiuudised
Briti kaitseminister John Hilley vastas ajakirjaniku küsimusele, millise maailma liidri ta võimaluse korral rööviks, öeldes, et see oleks vladimir putin. „Ma võtaksin putini vahi alla ja esitaksin talle sõjakuritegude eest süüdistuse. Selle eest, mida ma nägin Butšas ühel oma esimesel Ukraina visiidil, ja Ukraina laste röövimise eest,” ütles ta Kiievis asuva mitmekorruselise elamu pihta suunatud Venemaa droonirünnaku sündmuskohal (tema sõnu tsiteeris Kyiv Independent).
Alates 1. jaanuarist 2026 on vene Föderatsiooni internetiteenused kohustatud säilitama kõiki kasutajate heli-, video- ja tekstisõnumeid kolm aastat, isegi pärast nende kustutamist, ning edastama need andmed ka õiguskaitseorganitele nende nõudmisel. Varem oli säilitusperiood üks aasta. Ametlik selgitus juba klassikaline – kaitse petturite eest. Just selle ettekäändega õigustab kreml traditsiooniliselt digitaalse kontrolli tugevdamist. Praktikas on aga tegemist jälgimis-, surve- ja tsensuurivahendite laiendamisega, selgitas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu alluv desinformatsiooni tõkestamise keskus. Isegi privaatse suhtluse illusioon on kadumas. Isiklikke sõnumeid, mida aastaid säilitatakse, saab „seltsimees major” igal ajal kätte, otsides „ekstremismi”, „diskrediteerimist” või muid kuritegusid, märk. Inimesed mõtlevad kaks korda, enne kui midagi internetti kirjutavad, isegi privaatsetes vestlustes.
Nicolás Maduro kinnipüüdmiseks tehtud reidi ajal kasutasid Ameerika väed New York Posti andmetel tundmatut helirelva ehk suunatud energiaga relva. See relv tegi radarid töövõimetuks ja tegi sõdurid teovõimetuks. „Mingil hetkel lasid nad midagi välja. Ma ei tea, kuidas seda kirjeldada. See oli nagu väga intensiivne helilaine. Järsku tundsin, nagu oleks mu pea seestpoolt plahvatanud. Meil kõigil hakkas ninast verd jooksma. Mõned oksendasid verd. Kukkusime maha, liikumatult,” ütles Venezuela juhi turvameeskonna liige.
Meedia teatel hakkavad kadõrovi neerud üles ütlema. Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna Ukrinformi allika teatel viibib kadõrov neerupuudulikkuse tõttu oma kliinikus vabariigis. Tema perekonna esindajad, sealhulgas välismaal elavad, on teadete kohaselt kiiremas korras saabunud Tšetšeeniasse. Selle taustal on venemaa valitsusringkondades intensiivistunud otsingud kadõrovi võimaliku mantlipärija leidmiseks. Allikate sõnul on ametikohale kõige tõenäolisemate kandidaatide hulgas Tšetšeenia parlamendi esimees magomed daudov, erivägede üksuse Ahmat ülem apti alaudinov ja üks kadõrovi vanematest poegadest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
