Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Ukraina relvajõud

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 17. detsember 2025:

rindejoone muutusi ei tuvastanud ja vene soldatid hobustega Pokrovskis.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Allveelaevad ja uus droonilaine venemaa ja okupeeritud Krimmi kohal.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: vist muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. „Kõik riskid on realiseerunud.” venemaa Teaduste Akadeemia ennustas 2026. aastaks majandusolukorra halvenemist.

12. putin allkirjastas seaduse Ukraina okupeeritud piirkondades eluasemete konfiskeerimise kohta.

13. venemaa valitsus plaanib suurendada venemaa riigivõlga 200 triljoni rubla võrra.

14. Sverdlovski oblasti elanikku süüdistati Majakovski luuletustega plakati tõttu armee diskrediteerimises.

15. NYT: USA ja Euroopa riigid on ette valmistanud ettepanekud Ukraina toetamise plaani kohta pärast sõda.

16. Lühiuudised

278 vene poole rünnakut ehk siis arv kõrge aga kaotuste suurusega seoses arvab, et rünnakutes rohkem isikkoosseisu ei osalenud kui tavaliselt. Suurim rünnakute arvu tõus Sumõ suunal (15 ja sealgi ATV-sid kohati kasutati), Kupjanski kant 24 (see sisaldab ka sektori keskmist osa), Pokrovski kant 82 ja lõunarinne 55.

Viimaseid päevi ilmestab tõusnud soomuse kasutamine rünnakutes koos kergliikuritega. Seni sellise koosluse suuremat edu pole tuvastanud, pigem on toonud edu ikka väikeste jalaväegruppide infiltreerumine sügavusse. Suuremad kolonnid teedel on juba kaugelt (enne halli alasse jõudmist) tuvastatavad ja annab aega koondamaks ressursse nende hävitamiseks. Tööd teevad nii droonid kui kaudtuleüksused. Isegi kassettmoona kasutamist näeb.

Tsiklite asemel näeb üha enam ATV-sid, sest lumisemad olud teps mitte kaherattaliste kasutamist soosi. See, et vene soldatid on hobustega aga Pokrovskis, oli üllatus.

1.16. detsembri hilisõhtul teatati Kiievis Ukraina pealinnale suunatud venemaa droonirünnaku käigus toimunud plahvatustest.

16. detsembri õhtul ründas vene armee drooniga Zaporižjat, vigastades kahte inimest.

16. detsembri õhtul said Hersoni Dniprovski rajoonis toimunud venemaa droonirünnakus kaks meest vigastada.

2. venemaa väitel on Ukraina allveedrooni poolt tabatud allveelaev 636 Varšavjanka kahjustamata. Kaadrid näitavad, et see püsib pinnal Novorossiiskis, kuid ahtriosa, mis on väidetav kokkupõrke piirkond, on hoolikalt välditud ja pole selge, millal see kaader salvestati. Kui allveelaev on korras, miks mitte näidata kogu asja? Ilma selleta tundub see pigem kahjukontrolli kui tõendina.

Raadio Svoboda jagas satelliidipilte pärast SBU veealuse drooni plahvatust vene allveelaeva lähedal. Kaadrid näitavad tõenäoliselt allveelaeva ahtri kahjustusi. Kahjustuste täielik ulatus pole selge, kuid plahvatus oli võimas isegi ilma otsese tabamuseta. Märkimisväärne on see, et pärast seda teisaldati veel üks vene allveelaev, kuid kahjustatud on endiselt paigas.

Eksperdid: Ülalt tehtud piltidelt on näha, et sihtmärgiks olev allveelaev on üks neljast Novorossiiskist opereerivast Kilo-klassi laevast: 𝘒𝘰𝘭𝘱𝘪𝘯𝘰, 𝘝𝘦𝘭𝘪𝘬i 𝘕𝘰𝘷𝘨𝘰𝘳𝘰𝘥 või 𝘚𝘵𝘢𝘳õi 𝘖𝘴𝘬𝘰𝘭. Täpne rünnatud paat pole veel tuvastatud ja kahjude hindamine on pooleli. Kere allveepiirist allpool asuvate purunemiste sõltumatut kontrolli piirab piltide eraldusvõime, kuid allveelaeva liikumatus ja asjaolu, et see on ahtriosas maas, võib viidata ahtriosa kahjustusele.

Eksperdid: See kaader rünnaku videost. Pange tähele plahvatuskolonni oranži komponenti (plahvatuse vasakpoolne alumine osa). See viitab süsivesinike (diiselkütuse) süttimisele allveelaeva pardal. Diislikütust on raske süüdata, mis viitab sellele, et vähemalt üks allveelaeva kütuseelementidest purunes ja pihustatud kütus puutus otseselt kokku plahvatuse kõrge temperatuuriga keskmega. samba tumedus viitab sellele, et sadama põhjast paiskub üles muda – see viitab sellele, et detoneeriti tohutu laeng. Hinnanguliselt oli see umbes 500 kilo. Seda märgati ka eelmisel aastal Kertši sillale suunatud allveelaeva rünnaku ajal. Sellise suurusega plahvatus tekitas allveelaevale kindlasti katastroofilist kahju.

venemaa kaitseministeerium teatas väidetavalt 94 Ukraina drooni kahjutuks tegemisest 17. detsembri öösel venemaa piirkondade ning Musta ja Aasovi mere kohal. venemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistas õhutõrje väidetavalt alla kõige rohkem droone, 31, Krasnodari krai kohal, 22 drooni kahjutuks tegemisest Rostovi oblasti kohal, tulistas väidetavalt alla veel 10 drooni Voroneži oblasti kohal, kaheksa Saraatovi oblasti kohal ning Musta ja Aasovi mere kohal. Neli lasti alla Volgogradi oblasti kohal ja kolm Brjanski oblasti kohal.

Meedia teatas, et 17. detsembri öösel toimunud Ukraina droonirünnaku ajal raputasid venemaa linnas Kubani-äärses Slavjanskis naftatöötlemistehast plahvatused. Vahetult enne 16. detsembri südaööd toimus venemaa Saraatovi oblastis droonirünnak ja plahvatused, teatas Telegrami kanal Exilenova+. Kubani-äärne Slavjansk asub Krasnodari krais Lõuna-venemaal Aasovi ja Musta mere lähedal. Saraatovi oblast asub oma lähimas punktis umbes 330 kilomeetri kaugusel Ukraina kirdepiirist venemaaga. Kiiev pole rünnakut veel kommenteerinud ja teateid ei ole saanud sõltumatult kinnitada.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna:

Käib aktiivne Kupjanski linna puhastamine sinna jäänud soldatitest ning tundub, et suudetakse üha paremini kontrollida vähemalt Kupjanski linnast põhjas olevat Oskili jõe ületust ehk siis linna suudab sisse imbuda üha vähem soldateid.

Lõmani suunal pole seni targemaks saanud…

6. Siversk: muutusi küll rindejoones ei tuvastanud, aga aktiivne edasi surumine jätkus.

7. Bahmut: jälle päev ilma muutusteta rindejoones. Tore, kui vene poole igatsugu tehnika on koondunud suurematele teedele.

8. Donetsk: rindejoone muutusi ei tuvastanud aga karmid lahingud jätkusid.

Otse blogikanalist: venelaste katse ära kasutada talvist udu ja halba nähtavust Dobropilja suunal lõppes Ukraina positsioonidele lähenedes läbikukkumisega. Motoriseeritud jalaväe pealetung, mida sissetungijad plaanisid kiireks läbimurdeks, peatati ja kaitseväed purustasid poolel teel. Sellest teatati Ukraina Rahvuskaardi 1. korpuse „Azov” lehel. Esitatud teabe kohaselt üritas vaenlane rünnata korpuse vastutusalas olevat piirkonda, kaasates ATV-del liikuvaid motoriseeritud jalaväe rühmi. Kokku osales pealetungis 16 ATV-d, kuid ükski neist ei jõudnud määratud sihtmärkideni.

Ukraina 46. õhumobiilbrigaad avaldas kaadrid sellest, kuidas nad aitasid purustada vene soomuskolonni, mis üritas udu all rünnata. venelased kasutasid kuni 10 soomukit ja kümneid jalaväelasi. Hävitati: 2 tanki, 2 jalaväe lahingumasinat, 1 mägijalgratas, 2 ATV-d ning tabati veel ühte soomukit ja veoautot. Hukkus 49 vene sõdurit ja 5 sai haavata.

Rünnaku suund oli üle Pokrovski lääneserva loode suunas piki sealset maanteed. Videost saab tuletada, et Pokrovskis on piisavalt soomustehnikat ja kergliikureid, et teha tugevamaid rünnakuid linnast välja.

Maas olev vist u 10 cm lumekiht teeb kogu liikuva eriti selgelt nähtavaks ja aitab ka ilma termokaamerata udus liikuva leidmist. Küll pole midagi teha suuremat ala seirvate droonidega, kui neil puudub termovõimekus.

Ühe blogikanali sõnul: Ukraina dikteerib jätkuvalt lahingutempot ja otsustab selles keerulises 3D-linnalahingukeskkonnas jätkata kurnavat võitlust eelispositsioonidelt. vene väed jätkavad minimaalse edu nimel üha suuremate isikukaotuste määraga. Ukraina kaitse, mida toetavad vägede rotatsioonid, täiendused ja tõhus tulevahetus, on takistanud otsustavaid läbimurdeid. Sektor on endiselt kriitiline, kuid taktikaliselt stabiilne 16. detsembri seisuga.

venelased kasutavad Pokrovskis ka hobuseid.

9. Lõunarinne: väga tugev surve tõus kogu sektori ulatuses. Siingi kasutati vähemalt ühes suunas soomust aga edutult. Üllatusega rindejoone muutusi ei tuvastanud isegi Huljaipole linnas.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituudi (INEF) uuendatud prognoosi preambulas on kirjas, et kõik venemaa majanduse arengut ohustavad peamised riskid on aastatel 2024–2025 realiseerunud. Ebasoodsate demograafiliste suundumuste tõttu süveneb tööjõupuudus, tehnoloogiline mahajäämus arenenud riikide ja Hiinaga suureneb, süsivesinike (nafta ja gaas) eksporditulud ja ressursirendid vähenevad, kaitsekoormus suureneb ning sanktsioonide surve süveneb, väidavad INEFi eksperdid. Sellises olukorras saab eelarvet tasakaalustada ainult kulutuste piiramisega, mis koos kõrge baasintressimääraga määrab ette majandusolukorra halvenemise 2026. aastal, kirjutavad INEFi eksperdid. Nende arvates on juhitud majanduse jahtumise periood lõppenud.

Jaanuarist septembrini täheldati stagnatsiooni ja septembriks oli majanduskasv aastavõrdluses aeglustunud nullini. INEF-i ekspertide sõnul näitab hooajaliselt korrigeeritud igakuine SKP trend majanduskasvu peatumist alates 2024. aasta novembrist. Praegu näevad nad neljanda kvartali alguse kiirenemist pigem ühekordse tegurina kui üldise trendi muutusega. Näiteks on tarbijanõudluse kiirenemise reaktsioon väljakuulutatud käibemaksu tõusule ja osa tulevase tarbimise edasilükkamisele. Majanduskasvu struktuur on märkimisväärselt kitsenenud. Kui 2024. aastal moodustasid töötlev tööstus, finantssektor ja avalik haldus 60% SKP kasvust, siis INEF-i hinnangul moodustasid need esimesel poolaastal 130%. See tähendab, et teised sektorid on languses. Tööstuse sees kasvavad INEF-i andmetel ainult sõjatööstuskompleksiga seotud sektorid, samas kui tarbekaupade ja investeerimiskaupade toodang väheneb pidevalt.

Investeeringute langus on INEF-i jaoks eriti murettekitav. Teises kvartalis, hooajaliselt korrigeeritud andmetel, langes see eelmise kvartaliga võrreldes 1,7% ja kolmandas 1,4% ning kaudsed näitajad viitavad selle trendi jätkumisele. INEF loetleb ehitusmaterjalide, metallide ja tsiviilinsenertehniliste toodete tootmise languse. Elamuehitus on languses ja kõrged intressimäärad panevad ettevõtteid uutest investeerimisprojektidest loobuma. Kõrged intressimäärad neelavad peamist investeerimisressurssi – ettevõtete omakapitali. Nende kasum jaanuarist septembrini langes reaalselt 15,6% ning intressi ja kasumi suhe lähenes INEF arvutuste kohaselt 60%-le majanduses tervikuna.

Võlakoormus on märkimisväärselt suurenenud kõigis tegevusalades. Laenamine majandusele on sel aastal reaalselt vähenenud 12,8%, samas kui eelarveinvesteeringud on vähenenud 11,1%. Kolmandas kvartalis registreeris Rosstat esimest korda pärast 2022. aastat investeeringute reaalse languse – 3,1% vähem kui aasta varem. Promsvyazbanki analüütikute sõnul täheldati langust kahes suurimas kapitalikulude valdkonnas: infrastruktuuris (-1%) ja masinate ja seadmete valdkonnas (-15%). See viitab majanduskasvu potentsiaali peatumisele ja trendi konsolideerumise korral kahanemisele. Majandusarengu Ministeerium prognoosib järgmiseks aastaks investeeringute 0,5% langust.

Investeerimiskriis on muutunud ilmseks, märgib Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) analüüsikeskuse esindaja Dmitri Belousov, nimetades olukorda investeeringute kokkuvarisemiseks. Investeerimisaktiivsus jätkab langust; septembris oli investeerimiskaupade pakkumine 10,7% madalam kui 2024. aasta keskmine ja vaid 6% kõrgem kui 2022. aasta teises kvartalis saavutatud viie aasta madalaim tase. Konjunktuuriuuringute Instituudi andmetel on investeeringud põhikapitali üks peamisi majanduskasvu piiravaid tegureid aastatel 2025–2028. Instituudi ajakohastatud prognoos ennustab SKP kasvu sel aastal vaid 0,7%, järgmisel aastal 1,4% ja kiirenemist 2027. aastal 2%-ni. Majandusarengu Ministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 1,3% kasvu, mis kiireneb ka aastatel 2027–2028 2,5–2,8%-ni.

Valitsuse optimismi jagavad aga vähesed. IMF ja Maailmapank ennustavad venemaale mitmeaastast stagnatsiooni, mille aastane kasvumäär on umbes 1%. Keskpanga küsitletud analüütikute konsensus ennustab sel aastal 0,9%, järgmisel aastal 1,1% ja järgmise kahe aasta jooksul 1,7–1,8% kasvu. „Majanduskriisi loogikas toob investeerimistegevuse langus kaasa veelgi suurema toodangu languse, millele järgneb tööhõive ja tarbijanõudluse langus ning viivisvõlgade suurenemine leibkondade ja ettevõtete seas. Halvimal juhul võib tekkida maksehäirete kriis,” järeldab INEF.

12. Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja oblasti okupatsioonivõimudele on antud õigus konfiskeerida sõja eest põgenevate ukrainlaste kodud kuni aastani 2030. putin allkirjastas seaduse 15. detsembril. Dokumendi kohaselt tunnistatakse okupeeritud aladel asuvad elamud, korterid ja toad, millel on omanikuta olemise tunnused, oblastite või nende omavalitsuste omandiks. Omanikuta olemise kriteeriumid määravad okupatsioonivõimud ise, konsulteerides Rosreestri ja Rosimushchestvoga. Omandiandmete puudumine või omaniku tuvastamise võimatus olemasolevate dokumentide põhjal ei takista konfiskeerimist.

Seadus näeb ette konfiskeeritud vara kasutamise erinevad võimalused. Seda saab üle anda okupeeritud aladel elavatele venemaa kodanikele, kes on kaotanud oma kodud sõjategevuse, sabotaaži, terrorirünnakute või venemaa Föderatsiooni vastaste agressiooniaktide tõttu. Taotlejad ei tohi omada muud elamiskõlblikku vara ega saada makseid või sertifikaate eluaseme ostmiseks või ehitamiseks. Lisaks võivad võimud eraldada sundvõõrandatud kinnisvara ametiruumidena riigiteenistujatele, sõjaväelastele, ametnikele, korrakaitsjatele, õpetajatele ja arstidele. Omanikuta kinnisvara võib anda ka valdamiseks ja kasutamiseks spetsiaalsete ruumide rendilepingu alusel vene Föderatsiooni kodanikele vastavalt riigi elamuseadustikule.

Lisaks võib natsionaliseeritud kinnisvara kasutada (sotsiaalüürilepingu alusel) kohalike elanike majutamiseks, kes on registreeritud abivajajatena. Pärast seda on need erastamiseks kõlblikud. Lisaks võib sundvõõrandatud kinnisvara anda föderaalomandisse ja seejärel – sissemaksena – „Territoriaalse Arengu Fondi”, millel on õigus seda rentida, müüa, hindu alandada ja teha suletud tehinguid ilma pakkumismenetluseta. Seadus sätestab ka hüvitise korterite ja majade endistele omanikele, kes on kaotanud omandiõiguse. See kehtib aga ainult nende kohta, kes on saanud venemaa kodakondsuse. Hüvitise korra määravad okupatsioonivõimud. Territoriaalse Arengu Fondi nõukogu esimehe asepeaminister marat husnullini meeskond hakkab omanikuta eluasemete arestimist ja jaotamist jälgima. Tema endine valitsusasjade sekretär ilšat šagiahmetov sai kohe pärast seaduse vastuvõtmist FDT peadirektoriks, nagu teatas „Можем объяснить”. Välismeedia on fondi ja sellega seotud üksusi juba maininud Mariupoli peamiste ehituslepingute saajatena.

13. venemaa valitsus plaanib peaminister mihhail mišustini heakskiidetud pikaajalise eelarveprognoosi kohaselt järgmise 17 aasta jooksul riigivõlga kuuekordistada, et katta kroonilist eelarvepuudujääki. Dokumendi kohaselt suureneb venemaa kogu riigivõlg baasstsenaariumi korral käesoleva aasta 38,5 triljonilt rublalt (385 miljardilt eurolt) 2042. aastaks 238,5 triljonini (2,39 triljoni euroni), mis on 200 triljoni rubla suurune kasv. Majanduse suurusega võrreldes riigivõlg peaaegu kahekordistub, 17,7%-lt SKPst 32,2%-ni SKPst. 2020. aastate teisel poolel plaanib valitsus eelarve jaoks laenata 0,5% SKPst aastas. 2030. aastate alguses kiireneb võla kasv 0,7%-ni SKPst aastas, ulatudes järgmise kümnendi keskpaigaks 1%-ni SKPst aastas ja 2040. aastate alguseks 1,2–1,3%-ni SKPst, selgub prognoosist.

Rahandusministeerium on sunnitud suurendama võlga eelarvepuudujäägi tõttu, mis on kavandatud igal aastal kuni 2042. aastani. Sel aastal on riigikassa puudujääk hinnanguliselt 2,6% SKP-st, järgmisel aastal on plaanis see väheneda 1,6%-ni SKP-st ja 2030. aastaks 1,1%-ni SKP-st. Järgmisel kümnendil hakkab aga eelarve olukord taas halvenema: puudujääk tõuseb 2035. aastaks 1,8%-ni SKP-st, 2040. aastaks 2,6%-ni ja 2042. aastaks 2,9%-ni. Prognoosi kohaselt teevad nafta- ja gaasitulud valitsusele „peavalu”: nende osakaal SKP-st väheneb järgmise 17 aasta jooksul poole võrra – 4%-lt SKP-st 1,9%-ni SKP-st. „Kuna arenenud varude ammendumine suureneb ja investeeringud nihkuvad eelistatud maardlatesse, kasvab tootmisstruktuuris jätkuvalt vähendatud efektiivse maksumääraga maardlate osakaal,” selgitab valitsus prognoosis. Selle tulemusel langevad isegi stabiilsete ressursiväliste tulude (12–13% SKPst) korral riigikassa kogutulud 17,1%-lt SKPst 14,1%-le SKPst.

kremlil pole enam reserve eelarveaukude täitmiseks. Riikliku Heaolu Fondi likviidsed varad, mida on aastaid kogutud nafta ülemäärastest tuludest, ületavad vaevalt 4 triljonit rubla. See summa katab eelarvepuudujäägi vaid üheks aastaks (järgmisel aastal 3,8 triljonit rubla) ja rahandusministeeriumil pole plaanis seda pesamuna kulutada. Valitsus lisas 2026.–2028. aasta eelarveseadusesse riikliku heaolu fondist nullkulu.

Valitsus on riikliku heaolu fondi alla neelanud ja venemaa pangad on muutunud praktiliselt ainsaks venemaa valitsuse võla ostjaks, märgib Petersoni rahvusvahelise majandusinstituudi vanemteadur Elina Rõbakova. Keskpank omakorda varustab panku vahenditega. Alates eelmise aasta lõpust on see teinud iganädalasi repotehinguid, pakkudes krediidiasutustele rublalaene OFZ-de tagatisel. Keskpanga enda andmete kohaselt ulatus selliste operatsioonide maht 15. detsembri seisuga 3,2 triljoni rublani. Sisuliselt on see vene Föderatsiooni keskpanga poolt valitsuse võla kaudne emissioonfinantseerimine, kirjutasid Gaidari Instituudi eksperdid novembris. Nad hoiatasid, et selle praktika laiendamine suurendab inflatsiooniefekti.

14. Jekaterinburgi Ülem-Isetski ringkonnakohus mõistis Sverdlovski oblastis asuva Kirovgradi elaniku Dmitri Rõkovi 49 000 rubla (490 euro) suuruse trahvi venemaa relvajõudude diskrediteerimise eest. Haldusjuhtum sai alguse kesklinnas toimunud soolopiketist, kus Rõkov hoidis käes Vladimir Majakovski luuletustega plakatit. SOTAvisioni andmetel, viidates kohtuasja materjalidele, läks Rõkov 7. detsembril 1905. aasta väljakule plakatiga, millel oli Majakovski luuletuse „Maha!” (Долой!) katkend: „Sõda on laibahaisu tuul. Sõda on kerjuste valmistamise tehas. Mõõtmatu sügavuse ja laiusega haud, nälg, räpasus, tüüfus ja täid.” Dmitri Rõkov ise ei tunnistanud end süüdi. Kohtus väitis ta, et ta ei räägi ühegi konkreetse sõja, vaid sõja enda vastu, lisades, et ta ei mõista, kuidas sellised avaldused võivad armeed diskrediteerida.

Vladimir Majakovski luuletus „Maha!”, mis on adresseeritud tema „lääne vendadele” (lääne proletaarlastele), avaldati 1929. aastal. Selles vastandab luuletaja sõja tegelikke õudusi selle romantiseeritud kuvandiga. Nagu SOTAvision märgib, pidas Dmitri Rõkov 13. detsembril taas soolopiketi sõjavastase loosungiga – tsitaadiga nõukogude laulust „Olgu alati päikesepaiste” (Пусть всегда будет солнце). Tema vastu algatati uus haldusmenetlus „armee diskrediteerimise” eest.

Artikkel „armee diskrediteerimisest” lisati vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustikku vahetult pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse. Sarnane säte lisati samaaegselt ka kriminaalkoodeksisse, kus maksimaalne karistus selle eest on seitse aastat vangistust. Lisaks lisati kriminaalkoodeksisse uus artikkel venemaa armee kohta võltsuudiste levitamise kohta, mille eest on ette nähtud kuni 15-aastane vangistus. OVD-Info hinnangul on venemaal sõjavastastes kriminaalasjades juba süüdistatud 1300 inimest, kellest 377 on saanud vanglakaristuse. Lisaks esitati inimõiguste projekti andmetel 24. veebruarist 2022 kuni 17. veebruarini 2025 esimese astme kohtutele haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 20.3.3 (armee diskrediteerimine) alusel 10 778 kohtuasja ning nende alusel süüdi mõistetud inimeste arv ulatus 8576-ni.

15. New York Timesi (NYT) andmetel on Ameerika ja Euroopa läbirääkijad koostanud kaks dokumenti Ukraina toetamiseks pärast potentsiaalset rahulepingut. Väljaanne märgib, et esimest korda mitme kuu jooksul teatasid Euroopa ametnikud heast koostööst Ameerika läbirääkijatega. New York Times teatab, et Ameerika ja Euroopa ametnike sõnul vormistati julgeolekuküsimusi käsitlevate dokumentide mustandid viimistletud enam kui kaheksa tunni jooksul kestnud intensiivsete arutelude käigus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja teiste Ukraina esindajatega Berliinis pühapäeval ja esmaspäeval. Läbirääkimistel osalesid umbes tosina Euroopa riigi, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi juhid ja riikliku julgeoleku ametnikud.

Üks mustanditest kirjeldab üldpõhimõtteid. Kahe Ameerika ametniku ja mitme Euroopa diplomaadi sõnul on need kohustused, mis sarnanevad NATO artikli 5 garantiiga, milles kõik liikmesriigid lubavad abistada iga rünnaku all olevat riiki. Lepingu teine osa, mida USA ametnikud nimetasid sõjaväe operatiivdokumendiks, sisaldab rohkem üksikasju. See selgitab, kuidas USA ja Euroopa väed teevad Ukraina sõjaväega koostööd, et tagada, et venemaa ei üritaks lähiaastatel uuesti Ukraina territooriumi hõivata. NYT lisab, et ühtegi dokumendi mustandit pole avalikustatud. Katkend NYT-st: Nendega kursis olevad isikud ütlesid, et operatiivne dokumendi mustandis on arvukalt konkreetseid juhiseid, mille eesmärk on Ukraina rahustamiseks venemaa võimaliku sissetungi erinevate stsenaariumide osas.”

Üks USA ametnik, kes rääkis ajakirjanikega anonüümsust paludes, ütles, et dokument on väga täpne selle kohta, kuidas ennetada edasisi sissetunge ja karistada venemaad, kui need toimuvad. Väljaande andmetel on esmatähtis plaan suurendada Ukraina relvajõudude koosseisu rahumeelsele tasemele 800 000 sõdurini, kellel on kaasaegne varustus ja väljaõpe, et nad oleksid võimas heidutus venemaale.

NYT artikkel märgib: „Võrdluseks, Saksamaa armees on umbes 180 000 relvastatud isikut.” Sellise relvajõu loomine nõuab Ukrainale pidevat ja märkimisväärset toetust, seisab 10 Euroopa riigi juhtide ja Euroopa Liidu kõrgemate ametnike ühisavalduses. Üks Euroopa diplomaat märkis NYT andmetel ilma selgitusteta, et dokument sisaldab väga spetsiifilisi üksikasju Ukraina vajaliku sõjavarustuse kohta. NYT: „Dokumendi mustand sisaldab ka üksikasju Euroopa juhitud sõjalise jõu kohta, mis abistaks Ukrainat, tegutsedes riigisiseselt õhu- ja merejulgeoleku tagamiseks. Ametnikud keeldusid avaldamast täpseid üksikasju selle kohta, millised riigid vägesid Ukrainasse lähetaksid, kuid Zelenski ütles teisipäeval, et mitu riiki on eraviisiliselt lubanud seda teha. Need väed peaksid paiknema Lääne-Ukrainas, eemal rindejoonest, ja need toimivad täiendava heidutusena venemaa tulevase agressiooni vastu.”

NYT andmetel kirjeldatakse dokumendi mustandis ka seda, kuidas USA aitab tuvastada venemaa katseid korraldada nn valelipu operatsioone, mis võiksid anda Moskvale ettekäände sõjalise tegevuse jätkamiseks. Ametnikud on aastaid väitnud, et see on tüüpiline venemaa taktika.

Pärast Ukraina kaitsealase kontaktgrupi (Rammsteini formaat) 32. kohtumist teatas kaitseminister Denõss Šmõhal partnerite lubadustest pakkuda Ukrainale pikaajalist tuge. Meeldetuletuseks teatas Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset, et rekordarv riike on valmis allkirjastama konventsiooni, millega luuakse hüvituskomisjon, et hüvitada venemaa sõja põhjustatud kahju Ukrainale. Kui venemaa ründab Ukrainat uuesti, vastavad Ameerika Ühendriigid agressorile sõjaliselt, teatas Poola peaminister Donald Tusk, kes osales Berliini tippkohtumisel Ukraina rahu teemal.

16. Lühiuudised

Ungari riigile kuuluv energiaettevõte MVM on sõlminud Ameerika Chevroniga viieaastase lepingu 2 miljardi kuupmeetri veeldatud maagaasi (LNG) impordiks. Praegu tuleb suurem osa Ungari gaasitarbimisest venemaalt. Interfaxi andmetel ostab Budapest igal aastal umbes 8 miljardit kuupmeetrit vene gaasi, mis tarnitakse TurkStreami torujuhtme kaudu.

Reutersi teatel, viidates kolmele asjaga tuttavale allikale, on Saudi Araabia ettevõte Midad Energy kerkinud Lukoili rahvusvaheliste varade peamiseks pretendendiks. Midad Energy on osa ühest Saudi Araabia suurimast valdusfirmast, mis tegutseb kogu Lähis-Idas ja selle direktoril on sidemed julgeolekuteenistustega. Midad Energy kavatseb Lukoili varade eest tasuda vahenditega, mis deponeeritakse deponeerimiskontole ja hoitakse seal kuni venemaa ettevõtte vastu kehtestatud sanktsioonide tühistamiseni, ütlesid allikad Reutersile. Üks allikatest ütles, et tehingusse võivad olla seotud Ameerika ettevõtted.

16. detsembril esitas neljast USA senaatorist koosnev kaheparteiline rühm 2025. aasta seaduseelnõu „venemaa naftakasumi vähendamine” (DROP), mis kehtestaks sihipärased sanktsioonid kõigile, kes tegelevad venemaa naftaga. Seaduseelnõu algatasid vabariiklane Dave McCormick, demokraat Elizabeth Warren, demokraat Chris Coons ja vabariiklane Jon Husted. Kui see vastu võetakse, kohustaks see USA presidenti Donald Trumpi 90 päeva jooksul kehtestama sanktsioonid kõigile venemaa naftatoodete ostjatele, transportijatele või vahendajatele. Sanktsioonid takistaksid sisuliselt kõigil venemaa naftaga kauplejatel pääseda USA finantssüsteemi.

Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal ütles 16. detsembril, et Ukraina nõuab oma partneritelt poole oma kavandatud 120 miljardi dollari suurusest kaitsekulutusest, et jätkata võitlust venemaa vastu 2026. aastal. Need kommentaarid tulid pärast seda, kui Šmõhal pöördus Ukraina kaitsekontaktgrupi 32. kohtumisel, mida tuntakse paremini Ramsteini formaadina, partnerriikide ministrite ja teiste tippametnike poole. Ministri sõnul on 45 miljardit dollarit vajalikest vahenditest juba lubatud, mis on rohkem kui ühelgi teisel venemaa täiemahulise sõja aastal.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz: „Oleme teinud esimese otsuse, et venemaa varad jäävad Euroopas pikaks ajaks külmutatuks. Ei venemaa keskpangal ega venemaa riigil ole lähitulevikus juurdepääsu nendele varadele.” Merz rõhutas ka, et kõik Euroopa riigid peavad jagama riske, kui otsustatakse kasutada külmutatud venemaa vahendeid Kiievi toetamiseks, rõhutades EL-i partnerite ühist vastutust.

venemaa välisminister lavrov väitis, et Washington on aktsepteerinud Ukraina NATO-püüdluste piiranguid ja kaudselt nõustunud territoriaalsete järeleandmistega, öeldes, et USA ütles venemaale, et Ukraina jaoks ei saa olla NATO-t ning et venelaste poolt pikka aega asustatud maad peavad saama venemaa omaks, vahendasid kremli-meelsed kanalid teadet.

Bloombergi teatel on venemaa nafta hinnad langenud madalaimale tasemele pärast sõja algust. Lääne sanktsioonid sunnivad Moskvat pakkuma suuri allahindlusi ning võrdlusklasside futuuride hinnad langevad. venemaa eksportijad saavad nüüd keskmiselt veidi üle 40 dollari barreli kohta, mis on umbes 28% vähem kui viimase kolme kuu jooksul. Hiljutised Rosnefti ja Lukoili sihtinud piirangud on hinnalangust vaid süvendanud.

14. detsembri 2025. aasta öösel märgati Burkina Fasos Ouagadougou lennujaamas venemaa sõjaväe transpordilennukit Il-76 registreerimisnumbriga RF-78803. Sellest teatas Casus Belli sotsiaalmeedias ja avaldas foto lennukist lennujaama lennurajal. Olemasoleva teabe kohaselt oli lennuki lähedal umbes 50 venemaa sõjaväelast. Tõenäoliselt on tegemist venemaa nn Aafrika korpuse esindajatega. Allikas teatab ka, et lennukit sel ajal laaditi, mis võib viidata sellele, et seda valmistati ette õhkutõusmiseks. Erinevalt Malist on venemaa sõjaväeline kohalolek Burkina Fasos palju väiksem ja hinnanguliselt umbes 200 inimest. Lennuki edasine sihtkoht ja lasti iseloom on teadmata.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised