Sõja ülevaade: 1392. päev – üht vene allveelaeva tabati
Avaldatud: 16 detsember, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. detsember 2025:
rindel ok ja üht vene allveelaeva tabati.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Üht vene allveelaeva tabati.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostantõnivkas ei lähe halvasti.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Kaks kolmandikku venemaa majanduskasvust tulenes tankide ja pommide tootmisest.
12. putin avalikustas julgeolekujõududele kõik venelaste Mir-kaartidega tehtud maksed.
13. Teadusuuringute rahastamine venemaal on langenud alla 1990. aastate madalaima taseme.
14. venemaal algab kondoomide kohustuslik märgistamine.
15. putin allkirjastas seaduse, mis lubab Baikali järve ümbruse metsades lageraiet.
16. Lühiuudised
Zelenski: Ukraina ei tunnusta Donbassi venemaa territooriumina ei de facto ega de iure.
151 vene poole rünnakut. Tuntav surve langus nii Kurski, Harkivi kui Kupjanski suunal ning lisaks tihedale konveierile Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal jagub aktiivsust ka tervel lõunarindel.
Soomuse ja kergliikuritega rünnakuüksuste komplekteerimine on tõusnud ja kipub vist muutuma kasvavaks trendiks. Enamus lõikudes rünnakule suunduvate üksuste koosseisud siiski on kahanema hakanud.
Liugpomme 220 on vist uue rekordi kanti aga vene poole kaudtulega on nirumalt seis, u 4100 lasu juures jälle 67 toru kaotus, on palju ehk siis iga 61 lask toob ühe toru kaotuse. Lisaks tabatakse juba mitmes päev palju muud tagalatoetuselementi ehk siis võib-olla kinnitab see arvamust, et pisu lumekihti ja Ukraina paranenud droonivõimekus on toonud muutusi. Jagus ka palju vene poole tapjadroone aga mitte tipulähedaselt.
Veel ei julge olla liialt optimistlik, et paljudes lõikudes hakkab olukord paranema aga midagi on Ukraina omad viimasel paaril nädalal paljudes lõikudes siiski mingeid paranemise ilminguid tekitanud.
1. vene okupandid ründasid Zaporižjas drooniga mitmekorruselist kortermaja, teatatud on kahest ohvrist, üks mees sai šrapnellhaava ja üks naine vingugaasimürgistuse.
Piiri ja rinde lähedaste asulate tihe pommitamine jätkus.
President Volodõmõr Zelenski märkis, et Ukraina elektrivõrgus pole ühtegi elektrijaama, mida venemaa poleks rünnanud. Ta teatas sellest pressikonverentsil Saksa-Ukraina majandusfoorumil. „Tegelikult pole Ukrainas ühtegi töötavat elektrijaama, mida venemaa rünnakud poleks kahjustanud. Aga me võitleme, taastame, töötame, taastame inimestele elektrivarustuse, taastame elu,” märkis Zelenski. Ta lisas, et survele energiasektorile on raske vastu panna, kuid Ukraina püüab pärast iga rünnakut elektrivõrgu võimalikult kiiresti taastada.
2. Ukraina Julgeolekuteenistus ja Ukraina merevägi lasid Novorossiiski sadamas õhku venemaa 636.3-klassi allveelaeva Varšavjanka. SBU teatas, et operatsioonis kasutati Sub Sea Baby mereväe droone. „Plahvatuse tagajärjel sai allveelaev kriitilisi kahjustusi ja läks sisuliselt rivist välja,” teatas agentuur. Nad lisasid, et see oli ajaloos esimene kord, kui droonid sellise sihtmärgi edukalt hävitasid. Z-kanal „Arhangel Spetsnaz” märkis, et allveelaeva kere sai selgelt kahjustada, kuna detonatsioon oli tugev. „Eksperdid imestavad, kuidas mereväe droon sai sadama kaitsetõketest läbi tungida. Uurimine on käimas,” kirjutas avalik leht „Operatsioon Z”. Musta mere laevastik tunnistas Ukraina rünnakut Novorossiiski lahes, kuid kinnitas, et katse „ei saavutanud oma eesmärke: ükski laev ega allveelaev ei saanud kahjustada”. Ka meeskonnad jäid vigastusteta.
Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) andmetel oli allveelaeval neli Kalibri tiibraketti, mida venemaa kasutab Ukraina ründamiseks. Allveelaeva väärtus on 400 miljonit dollarit. See viidi Novorossiiskisse pärast seda, kui Ukraina relvajõud ründasid 2023. aasta septembris annekteeritud Sevastoopoli sadamas sama klassi allveelaeva Project 877/636 (Rostov Doni ääres). „Kui teave vene allveelaeva tabamise kohta Novorossiiski sadamas Ukraina mehitamata allveelaeva poolt kinnitust leiab, võib see tähistada uue etapi algust Musta mere sõjas,” ütles BBC vene teenistuse sõjavaatleja Pavel Aksjonov. Tema sõnul, otsustades kaadrite põhjal, toimus plahvatus allveelaeva ahtri lähedal, mis asus kai lähedal, kuid mõju pole kinnitust leidnud.
636.3 Varšavjanka klassi allveelaev (NATO nimi: Improvement Kilo) on kolmanda põlvkonna diisel-elektriline allveelaev, mida peetakse üheks maailma vaiksemaks. Need on 74 meetrit pikad ja suudavad sukelduda 300 meetri sügavusele. Aastatel 2010–2016 ehitas venemaa Musta mere laevastikule kuus selle klassi allveelaeva. Neid müüdi ka välismaale. Alates 1996. aastast on Hiinasse tarnitud 10, Alžeeriasse kaks ja Vietnami neli sellist allveelaeva.
Ukraina peastaap kinnitas eilse öö rünnakut Astrahani gaasitöötlemistehasele, mis on venemaa peamine rajatis, mis toodab aastas kuni 3,5 miljonit tonni väävlit, mida kasutatakse lõhkeainete tootmisel. Teatati plahvatustest ja suurest tulekahjust.
Ajutiselt okupeeritud Krimmis ründasid Ukraina erioperatsioonide vägede droonioperaatorid Batumines naftahoidlat ja Jantarne lähedal rongi, mis vedas kütust venemaa relvajõududele. Ukrinformi andmetel avaldasid erioperatsioonide väed Facebookis vastava videomaterjali. 13.-14. detsembri öösel kasutasid Ukraina erioperatsioonide vägede üksused FP-2 rünnakumehhaanilisi õhusõidukeid vaenlase sihtmärkide ründamiseks ajutiselt okupeeritud Donetski oblasti ja Krimmi Autonoomse Vabariigi aladel. Okupeeritud Krimmis Jantarne lähedal tabasid rünnakudroonid sissetungivatele vägedele kütust vedavat liikuvat rongi ja Batumines naftahoidlat. Väidetavalt olla enne suudetud häkkida raudteeliikluse andmebaasi. Krimmis oli juba varem alanud bensiinikriis…
Täna öösel teatati okupeeritud Donetskis plahvatustest. Ukraina droonid olla aktiivsed.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: juba üle nädala pole vene pool suutnud kasvatada oma sillapead Vovtšanskist lõunas.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis ok aga seni on teadmata seis Lõmani suunal ehk kas need kolm suunda, kuhu väikesed vene grupid Ukraina kaitse sügavusse jõudsid, äkki homme targem.
6. Siversk: eile uusi vene poole edenemisi ei tuvastanud. Üritasin leida googlimapsi pealt Ukraina kaitserajatisi Siverski linnast läänes aga eip leidnud neid esimese 10 km sees, kas nii hästi varjatud või sati pilt liialt vana või halvem võimalus, nii lähedal Siverskile uut vööndit polegi. Üritab homseks pisu rohkem jägi ajada, sest mõnede blogijate kaartidel on ka Ukraina kaitserajatiste mingeid kaarte.
7. Bahmut: Kostantõnivkas on suutnud Ukraina grupid jõuda linna kagu ossa ja puhastavad sealseid hooneid soldatitest. Tundub hetkel, et Ukraina on suutnud mitte ainult hoida rinnet vaid ka tänu heale lähenemisteede mõjutamisele vähendanud jooksvalt linnas vene isikkoosseisu arvu. Lisaks ei saaks Ukraina omad nii edukalt linnas liikuda, kui ei suudetaks pisugi vene droonindust ohjes hoida. Eks mõni video läbi lipsab, kuidas ka droonioperaatoreid tabatakse lisaks droonide mahasurumisele.
8. Donetsk: seis Rodõnskes, Mõrnohradis ja Pokrovskis on jätkuvalt udus, vastuolulist infot jagub kamaluga ja eip julge hinnata muutusi rindejoones. Tuleb nii Ukraina omade kui vene poole eduteateid. Viimasel ajal tekkinud enda arvamust, et vene poolel on kasvanud mured seoses uute gruppide mehitamisega (kokku neid erinevatest üksustest pannakse ning koosseisud pigem vähenevad) ja Rubikoni ohjeldamine on muutunud tõhusamaks, ei muudaks. Jah, mõni suurem seltskond ka Pokrovskist kirdes või loodes üritab teha läbimurret aga pole selagi enam õnnestunud.
9. Lõunarinne: eile ühtki rindejoone muutust ei tuvastanud, isegi Huljaipoles mitte. See küll olukorra paranemist ei näita, vene poole tugev surve sektori ida, kesk ja lääneservas jätkub ning pigem ei tulnud infot muutustest ehk siis vast homme targem.
10. Herson: muutusteta.
11. Rosstati andmetel on kaks kolmandikku venemaa SKP kasvust sel aastal omistatud sõjatööstuskompleksile, mis toodab kolmes vahetuses Ukrainas võitlevale armeele tanke ja pomme. Raiffeisenbanki analüütikute Rosstati andmetel arvutatud 0,6% majanduskasvust kolmandas kvartalis 0,4 protsendipunkti tuli avaliku halduse ja julgeoleku sektorist. Sõjatööstuskompleksi osakaal majanduse uues SKPs on sel aastal peaaegu kolmekordistunud. Eelmise aasta lõpus moodustas see 4,3% kasvust 1 protsendipunkti.
Alates 2022. aastast on eelarvest armeele, relvahankele ja julgeolekuasutustele kulutatud kokku 42 triljonit rubla (420 miljardit eurot). NATO luureandmete kohaselt on riigi mürskude tootmine hüpanud enam kui 11 korda, ulatudes 4,5 miljoni mürsuni aastas. Rosteci tegevjuht sergei tšemezov kiitles novembris, et venemaa on pommide tootmises edestanud kõiki teisi riike. Ülepaisunud sõjatööstuskompleks muudab venemaad ühekordselt kasutatavate kaupade majanduseks, märgib Alexandra Prokopenko, Carnegie venemaa Euraasia keskuse teadur: „Tehased töötavad täisvõimsusel, töötajad saavad palka, nõudlus toodete järele kasvab, kuid kõik, mida nad toodavad, tuleb kohe hävitada. Tanke, droone ja mürske toodetakse lahinguväljal hävitamiseks.” Triljonid sõjatööstuslikud investeeringud toetavad tööhõivet ja tootmistegevust, kuid ei loo pikaajalisi varasid – nagu maanteed, elektrijaamad või koolid.
Selle tulemusena muutub majandus iga mööduva sõja-aastaga üha ülekoormatumaks, aga ka vaesemaks, märgib Prokopenko. Rosstati andmed kinnitavad, et sõjatööstuskompleksist väljaspool asuvad tööstusharud vajuvad üha sügavamale depressiooni. Kolmandas kvartalis langes riigis rõivatootmine 5,4% ja mööblitootmine 9,7%. Metallurgiatööstuse langus ulatus 6,9%-ni ja keemiatööstuses 0,7%-ni. Naftatoodete tootmine langes 3,5% pärast droonirünnakuid rafineerimistehastele, mis mõjutasid enam kui 40 tehast ülevenemaa. Toiduainete tootmine hakkas esimest korda 15 aasta jooksul langema – kolmandas kvartalis 0,2% ja jaanuarist oktoobrini 0,8%.
venemaa Teaduste Akadeemia Sotsiaalteaduste Probleemide Instituudi hinnangul on 24 tööstussektorist 17 majanduslanguses, moodustades peaaegu 80% kõigist riigis toodetud kaupadest. Olles suurendanud sõjalisi kulutusi rekordiliselt kõrgele pärast Nõukogude aega, on venemaa võimud sattunud lõksu. „Iga katse kiiresti vähendada kaitsekulutusi viib majandusliku kokkuvarisemiseni, kuid praeguse sõjaliste kulutuste taseme säilitamine ainult süvendab stagnatsiooni. Moskva ei saa ilma demobiliseerimise ja sanktsioonide osalise leevendamiseta piiramatuid sõjalisi kulutusi ega ohutult tsiviilmajandusele üle minna,” hoiatab Prokopenko.
12. putin allkirjastas seaduse, mis annab Rosfinmonitoringule otsese juurdepääsu venemaa kodanike tehingute andmetele Mir maksekaartide ja keskpanga kiirema maksesüsteemi (FPS) abil. Rahapesuvastase seaduse (115-FZ) muutva dokumendi kohaselt ei pea Rosfinmonitoring enam pankadele päringuid saatma FPS-ülekannete jälgimiseks, mille maht ulatub 60 miljonini päevas ja 70 triljoni rublani aastas. Teenus, mis peab ekstremistide ja terroristide registrit ning millel on õigus blokeerida makseid ja kontosid kahtlaste tehingute korral, saab kogu teabe otse riiklikust maksekaardisüsteemist (NSPK).
Seaduse seletuskirjas, mille duuma kiitis heaks 9. detsembril ja Föderatsiooninõukogu ratifitseeris 10. detsembril, öeldakse, et seaduse vastuvõtmine kiirendab Rosfinmonitoringu kontrollitegevust ja vähendab krediidiasutuste koormust, vähendades asutuse saadetavate päringute arvu. Seaduse seletuskirjas, mille duuma kiitis heaks 9. detsembril ja Föderatsiooninõukogu ratifitseeris 10. detsembril, öeldakse, et seadusega on seotud seletuskiri. Uued muudatused laiendavad veelgi Rosfinmonitoringu volitusi, millel on alates 1. juulist 2025 juba õigus blokeerida üksikisikute kontosid ja kaarte 10 päevaks, kui on kahtlus ekstremistliku tegevuse rahastamises või rahapesus.
Eelmise aasta lõpus sai Rosfinmonitoring ka õiguse lisada oma terroristide ja ekstremistide nimekirja isikuid, keda süüdistatakse venemaa armee diskrediteerimises. Isikuid saab registrisse kanda ka huligaansuse, mõrva, tahtliku tervisekahjustuse, piinamise või raske kehavigastuse tekitamise eest, kui need kuriteod pandi toime poliitilise, rahvusliku, rassilise või usulise vihkamise ajel.
13. venemaa teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutused langesid pärast Ukraina sõja algust lähiajaloo madalaimale tasemele. Neid andmeid tsiteerib VEB peaökonomist Andrei Klepatš oma aruandes „venemaa majandus: väljakutse on esitatud”. Klepatši aruande kohaselt eraldati eelmisel aastal teadus- ja arendustegevusele vähem kui 1% SKP-st. Sõjaeelsetel aastatel kõikus see näitaja 1% ja 1,1% vahel SKP-st, saavutades haripunkti 1,3% SKP-st 2000. aastate keskel. Sellest ajast alates on teadus- ja arendustegevuse rahastamine langenud veerandi võrra ning selle praegune tase on isegi madalam kui 1990. aastatel, mil riik tegeles Nõukogude Liidu pankroti tagajärgedega, hüperinflatsiooni ja tervete majandussektorite kokkuvarisemisega.
venemaa on Klepatši aruande andmete kohaselt endiselt tehnoloogia netoimportija: igal aastal ostab riik välismaiseid teadus- ja arendustegevuse tulemusi 1,5% SKP-st ja oskusteavet arvestades 2% SKP-st. Teadmistemahuka sektori osakaal SKP-s on 22% ja kui arvestada põhimaterjalide komponenti, on see umbes 12%. See on peaaegu kolm korda madalam kui USA-s ja Euroopas, kus see näitaja ületab 30% SKP-st, märgib Klepatš. Impordi asendamise protsess keerukates tehnoloogiasektorites on tema sõnul endiselt keeruline. Kõik masinaehitussektorid annavad igal aastal 1,7% lisandväärtusest, samas kui riik impordib enam kui kaks korda rohkem – 4% SKP-st.
Märkimisväärne osa kodumaiste kvaliteetsete ressursside tootmiseks vajalikest komponentidest, katalüsaatoritest, kvaliteetsetest toorainetest jne tuleb endiselt välismaalt, märgib Klepatš. „Probleem on selles, et mida kvaliteetsem on ressurss, seda suurem on selle keerukus ja seda suurem on sõltuvus impordist. Seega on niinimetatud kvalitatiivne üleminek meie majanduses endiselt poolik ja äärmiselt haavatav,” järeldab ta.
Pärast teadusuuringute rahastamise vähenemist venemaal kahaneb teadusbaas, mida on rängalt tabanud sõda Ukrainaga, mis vallandas teadlaste massilise väljarände välismaale. 2024. aasta alguses oli riigis alles 338 900 teadlast – see on lähiajaloo madalaim arv. Võrreldes 2000. aastate algusega on teadlaste arv vähenenud 20% ja võrreldes NSV Liidu lõpuaastatega peaaegu kolmekordistunud. Kandidaadi- või doktorikraadiga töötajate arv on viimase 10 aasta jooksul vähenenud 20%: eelmisel aastal oli selliseid inimesi 89 600, 2015. aastal aga 111 000.
14. venemaa tööstus- ja kaubandusministeerium on ministeeriumi otsuse eelnõu kohaselt lisanud kondoomid alates 1. juunist 2026 kohustusliku märgistamise alla kuuluvate toodete nimekirja. See tähendab, et nende toodete müüjad peavad registreeruma süsteemis „Aus märk”. Seejärel peavad nad pakendile kandma spetsiaalse koodi, et võimaldada toote jälgimist. Lisaks kondoomidele tehakse ettepanek laiendada kohustuslikku märgistamist süstaldele, salvrätikutele, katseklaasidele, infusioonikomplektidele, hapniku- ja aerosoolravi seadmetele, ventilaatoritele, vastsündinute inkubaatoritele ning plastilise kirurgia ja kosmetoloogia implantaatidele, sealhulgas täitesüstidele ja kosmeetilistele niitidele.
Meditsiiniseadmete märgistamine hakati kehtestama etapiviisiliselt alates 2023. aastast. See kehtib juba meditsiiniliste kinnaste, ortopeediliste jalanõude ja sisetaldade, kuuldeaparaatide, koronaarstentide, kompuutertomograafiaskannerite, õhupuhastite ja inkontinentsitoodete puhul.
Valitsus alustas kohustusliku märgistussüsteemi rakendamist 2016. aastal. Eesmärk oli luua mehhanism kaupade liikumise jälgimiseks tootjalt tarbijale. Märgistamise rakendamine nõudis ettevõtetelt aga märkimisväärseid investeeringuid, kusjuures iga kood maksis umbes 0,5 rubla ilma käibemaksuta, mis läheb süsteemi operaatorile, Täiustatud Tehnoloogiate Arendamise Keskusele (CRPT). CRPT tegutseb avaliku ja erasektori partnerluse alusel. Varem oli CRPT peamine omanik miljardär ališer usmanov, kuid ta andis oma osaluse üle vassili nehoroškovile, kes osutus FBK uurija Sergei Ježovi sõnul tema turvameheks.
2023. aasta andmete kohaselt teenis märgistussüsteem ettevõtetelt üle 24 miljardi rubla (240 miljoni euro)tulu. CRPT tegevusest saadud tulu said aktsionäridena putinile lähedased isikud, sealhulgas tema vennapoeg mihhail šelomov ja oligarh juri kovaltšuk, Bank rossija kaasomanik. Ettevõttes töötab ka digitaalse arengu ministri maksut šadajevi vend.
venemaal on praegu kohustuslikule märgistamisele allutatud üle 20 erineva tootekategooria. Lisaks meditsiiniseadmetele kuuluvad nende hulka piimatooted, pudelivesi, karastusjoogid, tubakas, õlu, kaaviar, jalatsid, kergetööstuskaubad, kasukad, rehvid, parfüümid, kaamerad, toidulisandid ja ravimid, taastusravivahendid, ratastoolid, veterinaarravimid, taimeõlid, lemmikloomatoit, konservid ja jalgrattad. Izvestija sõnul ei täida Honest Signi süsteem tegelikult oma eesmärki võidelda võltsingute vastu: märgistuskoode saab osta veebist iga toote, isegi võltsitud toodete jaoks. Mustal turul on hind 3–15 rubla koodi kohta.
15. putin allkirjastas seaduse, mis lubab lageraiet Baikali järve ümbruse erikaitsealadel. Dokument jõustub 1. märtsil 2026. See lubab lageraiet teha surnud metsades, mis on kaotanud oma elupaiga loomise, veekaitse, sanitaar-, hügieeni-, tervist parandavad ja muud kasulikud funktsioonid. Seda esitletakse kui keskkonnakaitsemeedet, mille eesmärk on metsa uuendamine. Konkreetse lageraietalade loetelu määrab kindlaks erikomisjon, kuhu kuuluvad parlamendiliikmed, senaatorid, presidendi administratsiooni, valitsuse ja föderaalse julgeolekuteenistuse liikmed ning Irkutski oblasti ja Burjaatia kõrgemad ametnikud. See nõuab venemaa Teaduste Akadeemia (RAS) positiivset arvamust. Lõpliku otsuse teeb ministrite kabinet.
Lisaks lubab seadus Baikali järve ümbritseva maa ümbersuunamist teede, kalmistute ja muude rajatiste rajamiseks. Rosleshozi andmetel võib lageraie mõjutada 4000 hektari suurust ala, kus 2015. aastal metsatulekahjud toimusid. Seaduse vastu olid venemaa Teaduste Akadeemia Siberi Haru Limnoloogiainstituut ja kolm akadeemia viiest teadusnõukogust, samuti keskkonnaorganisatsioonid ja ökoloogid. Nad hoiatasid, et keelu tühistamine tooks kaasa pinnaseerosiooni, järvede reostuse ja loomade elupaikade hävimise.
Lageraiele ja sellele järgnevale taastamisele järgneb loodusliku ökosüsteemi asendamine jäänukpuudega metsaagrotsenoosiga, märkis venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Viktor Danilov-Daniljan. „Seal, kus selleks otstarbeks ette nähtud metsad lageraiuti, kasutatakse maad uute tööstuslikuks otstarbeks mõeldud metsade kasvatamiseks. Puud raiuti maha ja istutati uued. Puidutööstus ei vaja ökosüsteemi, vaid metsatundi,” selgitas ta. Danilov-Daniljan hoiatas ka, et seadus julgustab huvitatud isikuid metsi edasiseks raiumiseks põlema panema. „Mets põleb nii, et puit säilib. See on väljastpoolt kergelt suitsenud, aga täiesti korras, 100% müügikõlblik,” ütles ekspert.
Vera Šlenova, Ülevenemaalise Looduskaitse Seltsi Irkutski osakonna juhataja, rõhutas, et see seadus ei puuduta üldse looduskaitset – see ei maini ühtegi sõna järve tervise parandamise või säilitamise kohta – see eelnõu puudutab äri. Novaja Gazeta avastas, et dokumendi autorite hulgas olid parlamendiliikmed, kes taotlesid isiklikke ärilisi eesmärke. Näiteks oli Irkutski oblasti senaatori sergei brilkaga seotud ettevõtet on juba tabatud 1382 kuupmeetri metsa raiumisel Baikali järve keskökoloogilises tsoonis. On algatatud kriminaalasi.
riigiduuma saadik sergei ten Ühtsest venemaast oli raie kõige aktiivsem lobist. Ta on vähemalt 2016. aastast alates püüdnud Baikali järve erikaitsestaatust eirata, pakkudes välja järvega külgnevate alade riikliku keskkonnamõju hindamise reeglite muutmise, et lubada sinna ehitamist. teni sugulastele kuulub ettevõte Trud, mis on alates 2000. aastatest ehitanud Siberis teid. Seaduseelnõu teine kaasautor, aleksander jakubovski, nõudis Greenpeace’i nimetamist välisagendiks kohe pärast seda, kui organisatsioon kritiseeris järve metsaraie seaduseelnõu. Saadiku abikaasale kuulub Baikali ehitus- ja arendusgrupp, mis ehitab elamu- ja ärihooneid.
16. Lühiuudised
venemaa välisminister lavrov nimetas venemaa varade külmutamist lääneriikide poolt geneetiliseks varguseks. Ta väidab, et eurooplastel on verejanu varastamise järele, pannes nende teod ühte patta Iraani, Venezuela ja teistega.
Saksamaa ja Ukraina käivitavad Ukraina relvajõudude esimese välismaise tööstusliku droonide tootmisliini „Quantum Frontline Industries”. Berliinis asuv tehas, mis töötab Saksa automaatika ja Ukraina lahinguvälja tehnoloogia abil, hakkab uue algatuse „Ehita koos Ukrainaga” raames droone masstootma.
Euroopa on esitanud Ukrainale tervikliku julgeolekuplaani. See hõlmab relvajõudude koosseisu hoidmist rahuajal kuni 800 000 sõduri juures, ELi juhitud rahvusvaheliste vägede (MFR) loomist Ukrainas USA toetusel armee taastamiseks ning õhu- ja mereruumi kaitsmiseks ning USA juhitud relvarahu jälgimise missiooni. Õiguslikult siduvad garantiid nõuavad tegutsemist, kui venemaa ründab uuesti. Plaanis on välja toodud ka investeeringud Ukraina taastamisse, kaubanduslepingud ja hüvitised külmutatud venemaa varade abil. Kinnitatakse taas toetust Ukraina ELi liikmelisusele.
Türgi kaitseministeerium teatas, et F-16 tulistas alla Musta mere kohal riigi õhuruumi lähenenud tundmatu drooni. Mehitamata õhusõiduk tunnistati kontrollimatuks ja hävitati asustatud piirkondadest eemal asuvas ohutus tsoonis, et vältida igasugust võimalikku ohtu.
EL alustas olulist nädalat, püüdes blokeerida USA ja venemaa koostatud rahuleppet, mida peetakse Ukraina jaoks alandavaks ning nähes samal ajal vaeva 210 miljardi euro suuruse laenupaketi päästmisega.
72 tundi peale putin mereväe praeguse ülemjuhataja aleksandr moissejevi mereväeadmiraliks nimetamist võib arvata, et moissejevit peetakse nüüd tõenäoliselt vastutavaks veealuse droonirünnaku eest, mis tabas Kilo-klassi allveelaeva 𝘝𝘢𝘳𝘴𝘩𝘢𝘷𝘺𝘢𝘯𝘬𝘢. Olukord sarnaneb sellega, kuidas kindralpolkovnik kuzovlevile anti venemaa kangelase teenetemärk ja 72 tundi hiljem aeti vene väed Kupjanski linnast välja.
Paari viimase päeva jooksul ründas venemaa nelja Türgi laeva. M/V 𝘊𝘦𝘯𝘬 𝘛 sai Odessa sadamas pihta ja M/T 𝘝𝘪𝘷𝘢 sai Mustal merel pihta. venemaa ründas Odessa all ka kahte teist Türgi laeva.
USA president Donald Trump kinnitas, et vestles hiljuti putiniga. Allikas: Trumpi avaldus Valge Maja vahendusel Ovaalkabinetis toimunud pressikonverentsil. Täpsemalt küsisid ajakirjanikud Trumpilt, kas ta on hiljuti putiniga otse rääkinud. Ameerika juht vastas lühikese jaatavalt. Trumpi otsene vastus: „Jah, ma rääkisin.” Trump ei avaldanud vestluse üksikasju.
Väljavõte lavrovi ja Iraani Riikliku Televisiooni ja Raadio Korporatsiooni intervjuust, mis on saadaval venemaa välisministeeriumi veebisaidil. Küsimus: USA president Trump püüab praegu parandada venemaa ja USA suhteid. Mõned lääne kommentaatorid usuvad, et kui venemaa-Ameerika suhted paranevad, hülgab venemaa Iraani. Mida te neile ütleksite? „Kas keegi oskab tuua ühe näite sellest, kuidas me ühe riigiga – suure ja suurepärase – suhete nimel reetsime teise, oma kauaaegse sõbra ja liitlase? Sellist reetmist on meie riigi ajaloos kahjuks ette tulnud, aga tol ajal nimetati seda Nõukogude Liiduks. NSV Liidu viimastel aastatel toimus reetmist, sealhulgas SDV vastu, mis anti Lääne-Saksamaa Vabariigile neelamiseks üle. Lääne-Saksamaa võimud võtsid vallutajate kombel enda kontrolli alla kõik endise SDV maad ja eemaldasid nende teelt kõik poliitilised tegelased. See, et idasakslased tajuvad sündmusi nüüd täiesti teistmoodi, on üsna kõnekas. See oli Nõukogude Liidu viga ja reetmine, kui ligi pool miljonit sõdurit viidi ilma igasuguse hüvitiseta välja, samal ajal kui ignoreeriti võimalust säilitada kohalolek taasühinenud Saksamaa idaosas.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
