Sõja ülevaade: 1389. päev – Huljaipoles kontrollib vene pool juba poolt linna
Avaldatud: 13 detsember, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. detsember 2025:
Huljaipoles kontrollib vene pool juba poolt linna.
1. Odessa.
2. Miskit ka venemaal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: peatselt linn vast vene vaba.
6. Siversk: vene pool suudab üha rohkem üksusi juba üle Bahmutovka jõe saata.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: veel ei ole kõik Ukraina kaitsjad Mõrnohradist lahkunud.
9. Lõunarinne: vene pool kontrollib juba u poolt Huljaipole linna..
10. Herson: muutusteta.
11. Ukrainale relvamüüki toetavate ameeriklaste arv on tõusnud rekordiliselt kõrgele, samal ajal kui Trump taotleb rahu venemaaga.
12. Euroopa Liit nõustus venemaa varad määramata ajaks külmutama.
13. Lühiuudised
Zelenski külastas koos ülemjuhataja Sõrskõiga Ukraina 14. eraldi mehhaniseeritud brigaadi rindejoone juhtimispunkti Kupjanskis.
Tugev surve Lõmani, Siverski, Kostantõnivka, Mõrnohrad-Pokrovsk ja Huljaipole lõigus jätkus. Lõigud, kuhu Ukraina omad on toonud lisaks puhanuimad hea väljaõppe ja varustusega üksusi, on suutnud tuua väikesi muutusi ja viimaseid päevi neis lõigus ilmestab tõusnud vangi langenud vene soldatite hulk. Saadakse neid nii Kupjanski suunalt kui lõunarindelt. Mõnes kohas olla korraga saadud u 20 ühikut. Kahjuks aga reserve ei jagu igale poole ning piisavalt sestap mõnede linnade langemise protsessi ei suudeta seni pildi järgi takistada.
1. Reedel tegi venemaa raketi- ja droonirünnakuid kahele Ukraina Odessa oblasti suurele sadamale – Odessa sadamale ja Tšornomorski sadamale. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul sai Tšornomorskis toimunud pommitamises kahjustada tsiviillaev. Ukraina riikliku hädaolukordade teenistuse kaadrite kohaselt oli venemaa rünnaku sihtmärgiks puistlastilaev CENK T. Reutersi allikate andmetel kuulub see Türgi ettevõttele ja arvatakse, et see on Cenk Shipping RoRo. Pärast rünnakut süttis laev leekidesse. venemaa väed ründasid Ukraina sadamaid Iskander-M rakettidega, vahendab Krymsky Veter. Kanal teatas ka Shahedi droonide tulistamisest Krimmist. Tšornomorskis rünnatud puistlastilaev on Panama lipu all ja sõidab regulaarselt Türgi ja Ukraina sadamate vahel, selgub The Insideri poolt üle vaadatud laevade jälgimisandmetest. Enne rünnakut oli CENK T teel Türgist Karasust Rumeenia sadamasse Sulinasse. Laev vedas konteinereid AKSA-lt, mis on Türgi suur diislikütuse, bensiini ja gaasigeneraatorite ning elektrijaamade tootja. Lisaks rünnakule Türgi laevale Tšornomorskis ründas venemaa Odessa sadamas asuvat konteinerite käitlemise rajatist, teatas Ukraina asepeaminister Oleksi Kuleba oma Telegrami kanalil. Tema sõnul sai rünnakus vigastada eraettevõtte töötaja. Venemaa ründas Türgi laeva ja Odessa sadamaid samal päeval, kui Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kohtus putiniga Ašgabatis rahvusvahelisel rahu- ja julgeolekufoorumil. Anadolu teatel kutsus Türgi juht venemaad ja Ukrainat üles piirama rünnakuid energiarajatistele ja sadamatele.
13. detsembri öösel ründasid Odessat nii erinevad raketid kui droonid. Kohalikud elanikud teatasid elektrikatkestustest suures osas linnast ning linna eri osades on toimunud plahvatustest. Dumskaja lisab, et elekter, vesi ja küte on kadunud praktiliselt kogu linnas. Häireolukord on tänase hommiku seisuga kehtinud neli tundi.
2. Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) ründedroonid viisid reedel sel nädalal läbi oma teise rünnaku Lukoili naftatootmisplatvormidele Kaspia meres, teatas SBU allikas Ukrainska Pravdale ja Unianile. SBU teatel viisid Alfa erioperatsioonide keskuse pikamaadroonid läbi teise rünnaku Filanovski naftaväljal asuvale naftatootmisplatvormile, mis oli juba 11. detsembril tabamuse saanud. SBU väitel tabati ka teist platvormi Kortšagini väljal. SBU esialgsete andmete kohaselt kahjustas rünnak mõlema jääkindla platvormi kriitilist varustust ja tootmisprotsessid neil on peatatud. Mõlemad rajatised kuuluvad Lukoil-Nižnevolžskneftile. 2000. aastal avastatud Juri Kortšagini nafta- ja gaasikondensaadiväli asub Kaspia mere šelfi põhjaosas, 180 kilomeetri kaugusel Astrahanist. Avatud allikate kohaselt on leiukoha kaevandatavad varud hinnanguliselt 28,8 miljonit tonni naftat ja 63,3 miljardit kuupmeetrit gaasi. Keskmiselt toodab leiukoht üle 223 000 tonni naftat päevas. SBU rõhutas, et Filanovski leiukoht on üks suurimaid uuritud leiukohti venemaal ja venemaa sektoris Kaspia meres. Selle varud on hinnanguliselt 129 miljonit tonni naftat ja 30 miljardit kuupmeetrit gaasi. Neljapäeval ründasid Ukraina droonid leiukohta – see oli esimene rünnak venemaa naftatootmise vastu pärast sõja algust. Bloombergi allika andmetel tabasid pikamaa droonid leiukohas töötavat platvormi vähemalt neli korda. Leiukohalt eksporditakse naftat Kaspia torujuhtme konsortsiumi kaudu. Agentuuri allikas väitis, et rünnaku tagajärjel peatati tootmine enam kui 20 puurkaevus leiukohas.
Täna öösel toimus rünnak Saraatovi naftatöötlemistehasele. Esialgsete teadete kohaselt tabati tehast ning sündmuskohal jätkuvad tulekahjud ja võimalikud plahvatused.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis olukord paraneb, aga Lõmani suunal hakkab neid vene poole üksuste infiltreerumist Ukraina kaitse sügavusse järjest lisanduma ehk siis tundub, et vene pool on hõredas Ukraina kaitseliinis leidnud piisavalt alasid, mis pole kontrolli all ja see võib tuua siingi lõigus Lõmani kaotuse.
6. Siversk: vene pool huvi siit suunalt kiirelt jätkata edenemist on tuntav.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: tasapisi vene poole kontroll Mõrnohradis kasvab, Pokrovskis muutusi tuvastada ei suutnud.
9. Lõunarinne: kiirelt kasvab vene poole kontrollitav ala Huljaipole linnas. Rinde keskmises sektoris on lahtiste maasturite suur kulu…
10. Herson: muutusteta.
11. Donald Trump võitis 2024. aasta presidendivalimised, lubades lõpetada sõja Ukrainas ühe päevaga, isegi enne ametisse astumist. Möödus on rohkem kui aasta, mille jooksul Trump ja tema administratsioon on peatanud relvade andmise Ukrainale (asendades selle relvamüügiga) ja sõlminud kremli sõnastatud põhimõtetel põhineva rahulepingu. Samal ajal on Ronald Reagani presidendifondi ja Ronald Reagani instituudi läbi viidud riigikaitseküsitluse kohaselt Ukrainale relvamüüki toetavate ameeriklaste arv kasvanud 64%-ni.
Trump püüab vähendada USA osalemist rahvusvahelistes suhetes, nõudes, et liitlased nagu Euroopa, Jaapan ja Lõuna-Korea seaksid oma julgeoleku esikohale, ning seades kahtluse alla Washingtoni pühendumuse NATO-le. „Ameerika Ühendriikide kogu globaalse korra toetamise päevad on möödas,” seisab äsja avaldatud riiklikus julgeolekustrateegias. Enamik ameeriklasi on aga 23. oktoobrist 3. novembrini läbi viidud küsitluse kohaselt teisel seisukohal: 64% usub, et Ameerika Ühendriigid peaksid olema rohkem kaasatud globaalsetesse suhetesse ja olema liider. 2024. aasta novembris oli see näitaja 57%. Vähendatud sekkumise pooldajate arv jäi praktiliselt samaks: 33% versus 32% aasta tagasi.
Enne Ukraina sõda ja selle alguses olid seisukohad palju sarnasemad: 2022. aasta novembris vastavalt 40% ja 32%. Kuid kooskõlas arvamusega USA suurenenud sekkumise kohta usub nüüd 64% ameeriklastest, et Washington peaks Ukrainat relvadega toetama – võrreldes 55%-ga aasta tagasi ja 59%-ga 2023. aasta juunis, kui see küsimus esmakordselt esitati. Vastaste arv on langenud 26%-ni (2024. aasta novembris oli see näitaja 35% ja 2023. aasta juunis 30%). Ka Ameerika toetus NATO-le saavutas rekordilise taseme – 68% (22%-l on alliansist ebasoodne arvamus). Lisaks suhtub organisatsiooni positiivselt enamik poliitilistest rühmitustest: 80% demokraatidest, 60% vabariiklastest ja sõltumatutest. Samal ajal nõuab riikliku julgeoleku strateegia NATO laienemisest loobumist ja USA osalemise vähendamist selle tegevuses.
12. Reutersi teatel jõudsid EL-i riigid, sealhulgas Belgia reedel üksmeelele venemaa keskpanga Euroopas hoitavate varade jäädavas külmutamises. See otsus kõrvaldab takistuse külmutatud vahendite kasutamiselt Ukraina abistamiseks, kuna venemaa rahanduse külmutamist pidi varem pikendatama iga kuue kuu tagant ning oli oht, et Ungari ja Slovakkia panevad otsusele veto. Külmutatud venemaa varad Euroopas ulatuvad 210 miljardi euroni. Nende jäädava külmutamise eesmärk on veenda Belgiat, kes kardab Moskva reaktsiooni, toetama EL-i plaani kasutada neid vahendeid Kiievile kuni 165 miljardi euro suuruse laenu andmiseks sõjaliste ja tsiviilkulude katmiseks aastatel 2026 ja 2027.
Algatajate sõnul peab Ukraina selle laenu tagasi maksma alles siis, kui venemaa on sissetungi tekitatud kahju eest hüvitist maksnud. Teisisõnu, laenust saab toetus, mis annab venemaale ettemaksu tulevasteks reparatsioonimakseteks. Nagu informeeritud allikad Bloombergile selgitasid, sätestab leping, et Euroopa Komisjon vaatab venemaa külmutatud varade olukorra üle iga 12 kuu tagant, jättes vahendid EL-i piires külmutatuks. See läbivaatamine on võimalik alles siis, kui seda õigustavad erandlikud asjaolud lakkavad olemast, mis tähendab, et Moskva peatab sissetungi ja nõustub Ukrainale hüvitist maksma.
18. detsembril kohtub Euroopa Ülemkogu, kus Euroopa juhid lepivad kokku Ukraina reparatsioonilaenu kõigis ülejäänud üksikasjades ja lahendavad muud seotud küsimused. See hõlmab Belgiale tagamist, et teda ei jäeta maksetega üksi, kui venemaa võimalik nõue konfiskeeritud varade hüvitamiseks osutub edukaks. Varem teatas venemaa keskpank, et on esitanud Moskva arbitraažikohtule hagi Belgia hoiupanga Eurocleari vastu „seoses kostja ebaseadusliku tegevusega”, kes oli külmutanud ligikaudu 190 miljardit eurot venemaa varasid. venemaa keskpank teatas, et EL-i plaanid blokeeritud vahendeid kasutada on ebaseaduslikud ja et regulaator jätab endale õiguse kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid oma huvide kaitsmiseks.
13. Lühiuudised
Élysée palee allika sõnul jääb laupäeval Pariisis planeeritud rahuplaani kohtumine ära. Varasemates teadetes vihjati USA, Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi kõrgetasemelistele kõnelustele Ameerika rahuplaani arutamiseks. Praegu pole selge, kas või millal selline kohtumine ümber planeeritakse. Euroopa juhid, sealhulgas Saksamaa kantsler Merz ja Ukraina Zelenski peaksid eelseisvatel kõnelustel läbirääkimiste seisu arutama.
Ukraina strateegiline õhutõrje- ja ballistiliste rakettide süsteem Sapsan on ametlikult jõudnud seeriatootmisse ja süstemaatilisele kasutuselevõtule, teatas Militarnyi. See tähistab olulist verstaposti Ukraina siseriiklikus raketiarenduses ja kaitsevõimekuses.
Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerov on väidetavalt mitu korda salaja USA-s Miamis FBI direktoriga kohtunud, et arutada Ameerika rahuplaani ja riikliku julgeoleku küsimusi. Washington Posti andmetel on lääne diplomaadid mures, et neid tagakanalite kontakte võidakse kasutada Kiievi survestamiseks leebemate rahutingimuste saavutamiseks. Ukraina suursaadiku büroo kinnitas kohtumisi, öeldes, et need keskendusid julgeolekukoostööle; FBI sõnul hõlmasid arutelud õiguskaitse- ja julgeolekuküsimusi, kus korruptsiooni teemat küll tõstatati, kuid see polnud kesksel kohal.
Brian Lanza, kes oli Donald Trumpi 2024. aasta USA presidendikampaania vanemnõunik, on saanud vene naftakompanii Lukoili rahvusvahelise osakonna konsultandiks, mis otsib oma varadele ostjaid. Sellest teatas Politico oma allikatele viidates.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
