Sõja ülevaade: 1385. päev – ühes rinde osas olukord paraneb, teises mitte
Avaldatud: 9 detsember, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. detsember 2025:
kui Kupjanskis olukord paraneb, siis Vovtšanskis, Siverskis ja Pokrovskis mitte.
1. Ikka sajab.
2. Suurem ports ida poole suundus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: vene poole sillapea Vovtšanski juures jätkab laienemist.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord läheb seniste infokildude järgi üha paremaks.
6. Siversk: Siverski linnas on Ukraina üksused tõmmanud end Bahmutka taha.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: tasapisi libiseb Pokrovsk käest.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Politico: USA nõuab, et Ukraina loovutaks Donbassi putinile.
12. „Sündimus langeb jätkuvalt.” putin tunnistas venelaste laste saamisele sundimise katsete ebaõnnestumist.
13. „Varastatu varjamise katsed on mõttetud.” bastrõkin ähvardas ametnikke, et nende mälestusi hakatakse lugema polügraafiga.
14. „Rosnefti” pangas on tuvastatud 600 miljardi rubla suurune laenuvõlgnevus.
15. Lühiuudised
Njah, ei tea ühtki põhjust, miks putin peaks muutma oma esialgset soovi ja see on kogu Ukraina saamine enda kontrolli alla ning sestap eip pea ühegi lepingu tegemist, mis seda soovi ei täida, putini jaoks siduvaks. 2022. aasta veebruaris kinnitas putin maailmale: „Meil ei ole plaanis Ukraina territooriume okupeerida. Me ei kavatse kellelegi midagi jõuga peale suruda.” Kaks päeva hiljem, 24. veebruaril 2022, tungis ta Ukrainasse 200 000 sõduriga.
Suuremat tähelepanu ei pööraks ka putini reservõppekogunemiste ukaasile, see laine käib seal oma rada… ja Trump jätkab liikumist suunal „raha on kõikse tähtsam”…õnneks on USA-s endas kasvanud rahva rahulolematus Valge Maja juhtkonna suunal ja seda ka vabariiklaste seas…
139 vene poole rünnakut. Mõnes lõigus on jälle hakanud ründavad grupid suurenema ning egas väga enam pikemate vahemaade läbimisel peale tsiklite miskit muud näe. Ka paljus käib varude toomine tsiklitega ehk siis soldatite seljas lähevad kotid üha suuremaks, mistõttu ka igasugust muud tagalatoetuselementi vähem tabatakse. Miks mõnes lõigus on rünnakute arv korraks langenud, on pigem reorgi teema mitte olukorra püsiv muutus.
Liugpommide heitmine rindele aga ületas kahte sadat ning droonegi oli õhus üle 6 tuhande ning kaudtulelaskude arv (4128) püsib alla keskmise ehk siis väga-väga tugev rinde töötlus jätkub ning vene poole surve langust veel niipea ei prognoosi. Kuidas suudab Ukraina oma kahanevate ressurssidega rinnet hoida, on neil üha keerulisem valikute langetamise osa, millest loobuda, millest mitte. Loodan, et sõjaline juhtkond siiski suudab teha sõjalisest vajadusest tulenevaid otsuseid, mitte poliitilisest tähtsusest (seda on ka vahel vaja, aga mitte täna). Hetkel kahjuks veel ei kuule infot, et Sõrski välja vahetataks…
1. Ukraina õhuväe teatel hukkus 8. detsembril 2025 Ida-Ukrainas Su-27 hävitaja pardal lahingmissioonil olnud Ukraina 39. taktikalise lennubrigaadi vanemnavigaator kolonelleitnant Jevgeni Ivanov. Ta hukkus lahingus; tema surma asjaolud on endiselt selgitamisel.
Kõikse rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus.
venemaa korraldatud 19. novembril Lääne-Ukraina linnale Ternopilile raketirünnakus tabati elamut ja tapeti kümneid tsiviilisikuid. 8. detsembri seisuga on hukkunute arv 38, pärast seda, kui politsei tuvastas kahe varem kadunuks peetud ohvri surnukehad. Poola välisministeeriumi andmetel oli hukkunute seas seitsmeaastane Poola kodanik Amelia. Ta suri rünnaku ajal koos emaga.
2. Ameeriklane Russell Bentley otsustas USA-st lahkuda ja venemaa eest Ukrainas võidelda. Donetskis süüdistasid neli vene sõdurit teda spiooniks olemises, peksid ta surnuks ja lasid seejärel ta surnukeha õhku. Neile määrati 12-aastane vangistus.
venemaa kaitseministeerium väitis, et selle õhutõrje kahjutuks tegi öö jooksul 121 Ukraina drooni, millest 22 lendasid okupeeritud Krimmi kohal. venemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistati väidetavalt alla kõige rohkem droone – 49 – Belgorodi oblasti kohal. venemaa kaitseministeerium väidab ka, et väidetavalt kahjutuks tehti veel 22 drooni okupeeritud Krimmi kohal.
Lisaks teatas venemaa kaitseministeerium 10 mehitamata õhusõiduki allatulistamise kohta Rjazani oblasti kohal, üheksa Voroneži oblasti kohal, kaheksa Kaspia mere kohal, viis Rostovi oblasti ja Kalmõkkia kohal, neli Nižni Novgorodi oblasti kohal, kolm Lipetski oblasti kohal, kaks Kurski oblasti ja Krasnodari krai kohal ning üks Brjanski oblasti ja Tuula oblasti kohal.
Krimmi kandist andsid kohalikud teada droonide lendudest ning plahvatustest samaaegselt õhutõrje tööga.
Mida üldse kuskil tabati, hakkab vast peatselt selguma…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: no ei saada soldatite valgumist üle Vovtša jõe pidama ja eilseks suudeti järgmisse külla jõuda, kui Viltša küla keskel kaht soldatit drooniga jahiti. Seni küll väikeste sammudega aga järjekindlalt on suudetud sillapead kasvatada ning kuna suudetakse üle tuua ka maastikusuutlike autosid, siis võimalikke pikemaid edenemisi üle põldude või Donetsi jõe idakaldal asuvaid metsi mööda võib tulema hakata ja oht ühendusteede läbilõikamiseks Kupianski suunal ei ole liialt kaugel tulevikus, kui Ukraina omad ei suuda olukorda kontrolli alla saada.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupianski linnast tasapisi paremaid uudiseid tuleb ja tundub, et Ukraina on suutmas paremini kontrollida linna kirde suunalt sisseimbuvat väikeste vene gruppide liikumiskoridori.
6. Siversk: eilseks peaks vist olema kõik Ukraina üksused lahkunud Siverski linna Bahmutka jõe idakaldal asuvast osast ning vene pool on saanud kontrolli sealses osas.
7. Bahmut: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud vaatamata konveieri tihedale graafikule.
8. Donetsk: tasapisi kontroll Pokrovski üle kaob.
Mõrnohradis pole küll vene pool pikemalt edenenud ja isegi pisu imestama paneb, et sealsetes keldrites on suudetud vaatamata tihedale liugpommi pilvele suudetud kaitset hoida.
Ukraina 7. armeekorpus on kinnitanud taktikalist lahkumist Lõssivkast ja Suhhõi Jarist Pokrovskist kagus, viies väed ümber kindlustatumatele positsioonidele. See manööver viidi läbi personali kaitsmiseks, logistika parandamiseks ja rindejoone sujuvamaks muutmiseks.
Njah, juba mitu nädalat pole küll tuvastanud, et seal keegi Ukraina omadest veel oli, pigem oli tegu halli alaga, kus palju liikumist takistavat staffi aladest kraavidest, lõiketraadist, miinidest jne.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Kõrge Euroopa ametnik ütles Politicole, et läbirääkimised USA rahuplaani alusel Ukraina sõja lõpetamiseks on Donbassi pärast takerdunud. Ta ütles, et ameeriklased nõuavad, et Kiiev peab piirkonnast nii või teisiti lahkuma, andes venemaale üle territooriumid, mida see ei suutnud vallutada. Ukraina on kategooriliselt vastu, rõhutades, et rahulepingu sõlmimisel tuleb arvestada praeguse rindejoonega. USA jätkab aga survestamist, püüdes lepingut kiirendada. „Ameeriklaste lähenemine on lihtne: venemaa nõuab Ukrainalt territooriumi loovutamist ja nad nuputavad edasi, kuidas seda saavutada,” märkis ametnik.
Väljaande andmetel kontrollivad Ukraina relvajõud praegu umbes 30% Donbassist, sealhulgas Kramatorskit ja Slovjanskit, kus elab üle 100 000 inimese. Kiiev on korduvalt öelnud, et territoriaalsed järeleandmised on põhiseadusega vastuolus ja et venemaa, olles saavutanud kontrolli kogu piirkonna üle, kasutab seda uute vallutuste hüppelauana. 8. detsembril kinnitas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et rahuläbirääkimistel puudub Donbassi suhtes ühine seisukoht.
Augustis ütles ta, et venemaal kulub piirkonna täielikuks vallutamiseks umbes neli aastat. „Seetõttu on oluline, kuidas Ameerika käitub – vahendajana või kaldub ta venelaste poole?” ütles üks Euroopa ametnik, lisades, et Ukraina ootab ka selgust selle kohta, milliseid julgeolekugarantiisid USA on valmis pakkuma.
Trumpi rahuplaani esialgne versioon nägi ette Krimmi ja Donbassi de facto tunnustamist venemaa territooriumidena, kusjuures Zaporižja ja Hersoni oblastid piiritleti kokkupuutejoonel. Samal ajal lahkuksid Ukraina relvajõud Donetski oblasti okupeerimata osast, kuulutades selle neutraalseks demilitariseeritud puhvervööndiks ja andes selle venemaa kontrolli alla.
USA ja Ukraina vahelised läbirääkimised järgnesid Genfis, kus Kiiev lükkas territoriaalsed järeleandmised tagasi. Plaani muudeti ja esitati venemaale, kuid see ei rahuldanud putinit, kes lisaks Donbassi üleandmisele nõudis vallutatud alade rahvusvahelist tunnustamist. Dokumendile on olulisi vastuväiteid, teatas presidendi abi juri ušakov pühapäeval. Ta märkis, et teatud Ukrainaga seotud küsimused nõuavad ameeriklastelt radikaalseid muudatusi oma dokumentides.
4. detsembril teatas putin, et venemaa vallutab Donbassi igal juhul. Varem oli ta nõudnud Kiievilt oma vägede väljaviimist piirkonnast, rõhutades, et ilma selleta sõda ei lõpe.
Donbassi üleandmine venemaale, mida venemaa pole suutnud täielikult vallutada ei oma kümme aastat kestnud okupatsiooni ajal ega ka alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal, tekitaks Ukraina ühiskonnas lõhe, mille jaoks on selline stsenaarium absoluutselt vastuvõetamatu, hoiatas Ülemraada rahvusvaheliste suhete komisjoni juht Oleksandr Merežko. Ta usub, et putin mõistab seda ja jätkab seetõttu selle idee propageerimist, et õõnestada Ukraina sisemist ühtsust. „Asi ei ole venemaa territooriumi laiendamises, vaid katses meid seestpoolt hävitada,” rõhutas Merežko.
12. putin teatas strateegilise arengu ja riiklike projektide nõukogu kohtumisel, et venemaa demograafiliste probleemide lahendamiseks võetud meetmed on osutunud ebapiisavateks. „Kahjuks negatiivne trend püsib; sündimus jätkab langust,” teatas putin. Ta omistas need langused objektiivsetele teguritele, sealhulgas globaalsetele demograafilistele trendidele, välistele väljakutsetele ja 20. sajandi keskpaiga ja lõpu kattuvatele demograafilistele lainetele, mis taas pinnale kerkivad.
„Meie pikaajaline ajalooline ülesanne on säilitada ja suurendada oma rahvaarvu,” ütles putin ametnike ja ministrite poole pöördudes. Ta kutsus üles tugevdama olemasolevaid meetmeid kõigil tasanditel, et sündimuse langus ümber pöörata.
Juba 2018. aastal seadis putin eesmärgiks peatada venemaal vahetult pärast Krimmi annekteerimist toimunud loomulik rahvastiku vähenemine kuue aasta jooksul. Kuid vaatamata 4 triljoni rubla (40 miljardi euro) suurusele riiklikule „demograafia” projektile kaotas riik aastatel 2016–2024 4 miljonit inimest, kuna suremus oli sündimusest suurem.
Aastatel 2014–2024 langes sündide arv venemaal kolmandiku võrra ning eelmine aasta oli madalaim alates 1999. aastast – 1,222 miljonit last. Sel aastal langes sündimus veel 4%, jaanuaris-märtsis sündis 288 800 last, mis purustas 200 aasta madalaima taseme. Vastuseks sellele salastas Rosstat oma demograafilise statistika.
Eelmisel aastal seadis putin taas eesmärgiks aeglustada loomulikku rahvastiku vähenemist nullini aastaks 2030. Riikliku projekti eesmärkide hulka kuulub ka summaarse sündimuskordaja (TFR, keskmine laste arv naise kohta) järsk tõus: 2030. aastaks peaks see tõusma 1,6-ni ja 2036. aastaks ulatuma 1,8-ni – kõrgeimale tasemele alates nõukogude aja lõpust.
Selleks kavatsevad ametnikud osana perekeskse strateegiast tugevdada perekonna ja abielu institutsiooni ning edendada traditsioonilisi perekondlikke väärtusi. Suurte perede pilte plaanitakse lisada reklaamidesse ja meediasisusse ning paljude lapselastega vanavanematele kehtestatakse riiklikud autasud.
Sel aastal langes kogusündimuskordaja venemaal 1,376-ni – madalaimale tasemele alates 2006. aastast. 2024. aasta lõpu seisuga oli see näitaja 1,4, 2023. aastal 1,41, 2022. aastal 1,416 ja sõjaeelsel 2021. aastal 1,47. Ametlik statistika on registreerinud kogusündimuskordaja languse kümnendat aastat järjest ning selle aja jooksul on see vähenenud 0,386 punkti ehk 22%.
putini sõnul saab demograafilise madalseisu murdmiseks kaaluda meetmeid kaasatud isaduse toetamiseks. „Et mehed osaleksid aktiivsemalt pereasjades, laste saamise otsustes ning pühendaksid rohkem aega nende kasvatamisele, tervisliku eluviisi pidamisele ja reproduktiivtervise säilitamisele nii kaua kui võimalik,” selgitas president.
13. venemaa ametnikel on üha raskem varjata korruptsiooni teel saadud vara ning tulevikus muutub see võimatuks, teatas uurimiskomitee esimees aleksandr bastrõkin RBC-le avaldatud artiklis. Ta väitis, et agentuur kasutab juba praegu tervet arsenali kaasaegseid vahendeid ebaseadusliku vara ja raha jälgimiseks, kuid teaduslik ja tehnoloogiline areng pakub igal aastal uusi viise omastajate ja altkäemaksuvõtjate paljastamiseks.
bastrõkin avaldas veendumust, et aja jooksul on uurijatel polügraafi täiustatud versioon, mis suudab üheselt tuvastada mis tahes kuriteo, sealhulgas korruptsiooni jälgede olemasolu inimese mälus, kuni kuriteo üksikasjade, tunnistajate ja kaasosalisteni välja. „Olen kindel, et selliste väljavaadete tõsise kaalumisega muudavad paljud oma suhtumist seaduse järgimisse,” märkis ta.
bastrõkin ütles ka, et uurimiskomitee hoiatab ametnikke aktiivselt korruptiivse tegevuse tagajärgede eest: 2024. aastal külastasid uurijad töökollektiive peaaegu kaks korda sagedamini, et demonstreerida selliste kuritegude tagajärgi konkreetsetel juhtudel. „Selgitame, et varastatu varjamise katsed on mõttetud; seadus näeb ette mehhanismid nende vahendite tagastamiseks,” märkis bastrõkin. Ta väitis ka, et pole kunagi halb mõte ametnikele meelde tuletada tagajärgi sugulastele, kes on sageli need, kellele ebaseaduslik vara registreeritakse.
2025. aastal andis uurimiskomitee välja soovitused korruptsiooni soodustavate põhjuste ja tingimuste kõrvaldamiseks 12 500 lõpetatud kriminaalasjas, mille tulemusel algatati distsiplinaarmenetlus ligikaudu 10 000 ametniku vastu. 2025. aasta esimese kümne kuu jooksul registreeris siseministeerium 38 500 korruptsiooniga seotud kuritegu – 12,4% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Alates Ukraina sõja puhkemisest on venemaal toimunud laine erinevate tasandite ametnike ja juhtide vahistamistest altkäemaksu, omastamise ja pettuse süüdistustega. Nende juhtumitega kaasnevad sageli kohtuasjad, milles nõutakse sadade miljonite rublade väärtuses vara arestimist.
Näiteks detsembri alguses määras kohus endiselt kaitseministri asetäitjalt timur ivanovilt, kellele määrati 13-aastane vangistus, ja tema sugulastelt 1,2 miljardi rubla (12 miljoni euro) väärtuses vara konfiskeerimise. Oktoobris tehti sarnane otsus endise Sotši linnapea aleksei kopaigorodski vastu. Pärast peaprokuratuuri esitatud hagi konfiskeeriti temalt 77 kinnisvaraobjekti ja muud vara ligikaudu 1,6 miljardi rubla (16 miljoni euro) väärtuses. Ka Rostehnadzori endiselt asejuhilt dmitri frolovilt võeti ära samaväärse summa väärtuses vara. Pljose endiselt linnapealt aleksei ševtsovilt konfiskeeriti veel ligi 150 kinnisvaraobjekti miljardi rubla väärtuses.
Üks rekordipurustajatest selles osas oli Vladivostoki endine juht vladimir nikolajev. Temalt konfiskeeriti 14,8 miljardi rubla (148 miljoni euro) väärtuses vara. Konfiskeeriti 821 kinnisvaraobjekti. Samuti konfiskeeriti neljale kohtunikule – viktor momotovile, jelena kondratile, aslan trahovile ja aleksandr tšernovile – kuuluv vara kokku 45 miljardi rubla väärtuses.
14. Esimene venemaa suurimatest pankadest, mis on kantud keskpanga süsteemselt oluliste pankade nimekirja, on tunnistanud olulisi finantsprobleeme laenude maksehäirete tõttu. Rosneftiga tihedalt seotud Moskva Krediidipank, mis on varade poolest venemaal seitsmendal kohal ja millel on ligi 700 miljardit rubla jaepanganduses hoiuseid, on aasta algusest registreerinud viivisvõlgade 700% kasvu.
Jaanuarist septembrini olid kliendid Moskva Krediidipangale antud laenude osas maksehäiretes 585 miljardi rubla ulatuses. Selle tulemusel ulatus panga bilansimaht 668 miljardi rublani ehk 28%-ni portfellist, teatab Kommersant, viidates Moskva Krediidipanga finantsaruannetele. Kommersanti allika sõnul avastati probleemid keskpanga auditi käigus, mis on pangas suvest saadik käimas. Kolmandas kvartalis oli Moskva Krediidipank ainus suurem pank, mis teatas 157,6 miljardi rubla suurusest intressikahjumist.
Miljardär roman avdejevi asutatud MKB sattus Rosnefti orbiidile 2017. aastal, kui see oli koos teiste Moskvas asuvate pankadega – FC Otkritie, B&N Bank ja Promsvyazbank – pankroti äärel. Rosneft päästis panga sisuliselt, süstides selle kapitali sularaha ja paigutades pikaajalisi hoiuseid, mille tähtaeg on 2066. aastal. Samuti kandis ettevõte MKB-le üle sadu miljardeid rublasid väärtuses pöördrepotehinguid, mida ta kasutas oma tegevuse rahastamiseks.
Finantsaruannetest ei selgu, kes täpselt MKB laenude osas 2025. aastal maksehäireid tegi. venemaa keskpank märkis novembris, et viimastel kuudel on võlgade restruktureerimine muutunud vajalikuks mitmetele kaevandus- ja metallurgiaettevõtetele, keda on tabanud nende toodete nõudluse ja hindade langus, samuti nafta- ja gaasitööstusele, mis on silmitsi seisnud sanktsioonide ja naftahindade järsu langusega.
Keskpanga statistika kohaselt ulatus pangandussüsteemis halbade võlgade maht kolmanda kvartali lõpuks 10,4 triljoni rublani (104 miljardi euroni), mis on 1,9 triljoni võrra rohkem kui aasta alguses. RA ekspertanalüütikute hinnangul oli iga neljas laenuga ettevõte võlgnev – see osakaal oli kuue kättesaadava statistika aasta jooksul kõrgeim. Kokku oli võlgnevusi 165 000 juriidilist isikut – 41 000 rohkem kui aasta alguses ja 100 000 rohkem kui enne sõda.
Valitsusega tihedalt seotud Makromajandusliku Analüüsi ja Prognoosi Keskuse ekspertide sõnul võib venemaal 2026. aasta oktoobriks tekkida süsteemne panganduskriis. „Reaalsektori toodangu ja kasumi langus koos ettevõtete kõrgete intressimaksetega kogunenud võla pealt toob kaasa ettevõtete laenude maksehäirete suurenemise. Krediidiriskide järsk suurenemine ja pankade varade kvaliteedi langus omakorda halvendavad nende kapitali adekvaatsust. Majanduslangusest (kui see peaks aset leidma) tingitud tööhõive langus võib erapankade hoiustajate seas suurendada närvilisust, mis (kui toimub pakiline uudis) võib vallandada panganduspaanika,“ kirjeldab stsenaariumi Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskus (CMASF).
Keskuse eksperdid nimetavad võimaliku süsteemse panganduskriisi liikumapanevaks jõuks varade kvaliteedi langust ja pankade ressursibaasi järske kõikumisi.
15. Lühiuudised
Kõik venemaa noored tuleks saata kuueks kuuks sõjaväelisele väljaõppele, et valmistuda ulatuslikuks sõjaks NATO-ga, teatas riigiduuma kaitsekomisjoni liige kindralleitnant viktor sobolev. „Meil ei ole väljaõpetatud mobilisatsioonireservi, et pidada ulatuslikku sõda, kui NATO selle vallandaks. Iga kümnes meist teenis armees ja üheksa kümnest ei teeninud kunagi. Millise reservi nad moodustaksid? Kõik peab muutuma: peame korraldama treeninglaagreid, peame noori DOSAAF-süsteemis koolitama,” selgitas sobolev. Tema sõnul peaks 100% noortel olema sõjaväe registreerimise eriala ja selleks vajalik väljaõpe kestab vähemalt kuus kuud.
Soome välisminister Elina Valtonen kutsus Trumpi üles tagama, et Ukrainas saavutatav rahu oleks õiglane ja kestev. „See ei ole Trumpi sõda, aga see saab olema Trumpi rahu,” ütles ta Bloombergile, hoiatades, et ebaõiglased kokkulepped ei jää püsima. Helsingi toetab Ukraina seisukohta: rahu, jah, aga mitte kunagi iga hinna eest.
Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen nimetab külmutatud venemaa varade arestimist Euroopa enesekaitse võtmeaktiks ja Ukraina ellujäämise seisukohalt eluliselt tähtsaks. Seda reparatsioonilaenuks nimetatud sammu oleks võimalik vabastada Ukraina vabadusvõitluse toetamiseks, kasutades agressori enda ressursse sõja peatamiseks.
Tšehhis toodetud Narwhal tiibrakett on lähenemas oma lahingudebüüdile. LPP ehitatud raketil on 680 km ulatus, 750 km/h tippkiirus ja 120 kg kaaluv lõhkepea, see kasutab Prahas valmistatud reaktiivmootoreid ja visuaalset navigatsiooni, mis töötab isegi tugeva GPS-häire korral. Aktualne andmetel saab Ukraina esimesed seadmed 2026. aasta jaanuaris-veebruaris, et neid venemaa vägede vastu testida, ning masstootmine peaks algama märtsis, kui katsetused toimivust kinnitavad.
venemaa on taas alustanud veeldatud maagaasi (LNG) saatmist Hiinasse, möödudes Euroopast ja Aafrikast. Balti LNG-tehas Portovaya LNG saatis esimese sanktsioonidejärgse lasti tankeril Valera, mis toimetas gaasi Hiina Beihai terminali. Hiina jätkab venemaa kütuse importimist vaatamata USA sanktsioonidele, tugevdades oma energiaalaseid sidemeid Moskvaga.
Politico andmetel on Jaapan tagasi lükanud Euroopa Liidu pakkumise liituda tema plaaniga kasutada külmutatud venemaa varasid Ukraina heaks. Esmaspäeval toimunud G7 rahandusministrite kohtumisel lükkas Tokyo tagasi Brüsseli taotluse toetada tema plaane anda Ukrainale Belgia pangas Euroclear hoitavaid venemaa suveräänseid varasid. Väljaanne kirjutab, et selle sammuga on Jaapan purustanud bloki lootused saada sellele algatusele ülemaailmne toetus. Kaks aruteludega tuttavat EL-i diplomaati ütlesid Politicole, et Jaapan on selgelt öelnud, et ta ei saa kasutada oma territooriumil hoitavaid ligikaudu 30 miljardit dollarit külmutatud venemaa varasid Ukrainale laenu andmiseks. EL-i diplomaat ütles Politicole ka, et Jaapani rahandusminister Satsuki Katayama on juriidilistel põhjustel välistanud venemaa varade kasutamise võimaluse. Mitmed ametnikud on aga väitnud, et Jaapani seisukoht tuleneb USA vastuseisust venemaa varade kasutamisele Ukraina hüvanguks, väites, et Tokyo ei taha oma olulist liitlast ignoreerida.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
