Sõja ülevaade: 1381. päev – on lõike, kus olukord paraneb ja lõike kus hulleneb
Avaldatud: 5 detsember, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. detsember 2025:
on lõike, kus olukord paraneb ja lõike kus hulleneb.
1. Õnneks kohalikud eile surma ei saanud.
2. Ikka miskit uut.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski keskel toimetavad Ukraina omad, mõned küll portugali keelsed.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene poole 200m edenemist ületas uudise künnise.
8. Donetsk: väga-väga raske.
9. Lõunarinne: läks nii ja naa.
10. Herson: muutusteta.
11. EL-i juhid hoiatasid Zelenskit Trumpi „reetmise” eest territooriumide ja julgeolekugarantiide osas.
12. Ameerika Ühendriigid on pikendanud Lukoili bensiinijaamade rahvusvaheliste operatsioonide litsentsi.
13. Pärast mitmekuulist pausi hakkas rubla taas tõusma.
14. Rubla on tõusnud Trumpiga kokkuleppele jõudmise lootuses kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta kevadest.
15. venemaa on rahapuuduse tõttu piiranud suveräänsete protsessorite tootmiseks vajalike seadmete arendamist.
16. Endine venemaa maavägede ülemjuhataja teatas, et venemaa ei olnud Ukrainaga sõjaks ette valmistatud.
17. Belgia peaminister ütles, et on saanud venemaalt isiklikke ähvardusi külmutatud varade konfiskeerimise korral.
18. Lühiuudised
167 vene poole rünnakut, aga pisu hoopis tõusis tabatud jalaväelaste arv ehk arvata on, et ründavad grupid jälle keskmiselt suurenesid. Jätkub pingelisemates lõikudes rünnakute arvu suur kõikumine ja kipub see vast kinnitama vene poole muresid tempo hoidmisega. Küll oli eile ülikõrge kaudtule laskude arv (6664) ja annab aimu, et suurem surumine võib uuesti alata. Eks vene poolgi vaatab ilmateadet, kuigi enamus portaale suuremat sajuperioodi seni ei näita, siis mõni kraada külma öösiti võib juba tulla, aga egas vast vesi taeva jää. Lisaks on kindlasti putinil uusaasta kõneks vaja tulemusi…
1. Kõik sihtmärgiks sobib… eile inimohritest teada ei antud.
2. Eilsest ööst: Prymary droonirünnak MiG-29 pihta Katša lennuväljal (Krimm). Samal ööl võeti sihikule ka Simferoopoli lähedal asuv Irtõši SKU radarisüsteem.
5. detsembri öösel ründasid droonid venemaal Krasnodari krais Temrjuki sadamat, tekitades kahju ja tulekahju. Algselt ilmusid venemaa avalikes gruppides teated, et Krasnodari krais asuvat Temrjuki kaubasadamat ründavad droonid. Hiljem ilmusid teated kahjustatud kütusepaakidest ja tulekahjust. Seejärel kinnitas Krasnodari krai töörühm kahju ja tulekahju, mille käigus kustutati nende sõnul kaheksa seadmeühikut. venemaa avaliku sektori grupi analüüsi kohaselt on tulekahju gaasiterminalis.
Tšetšeenia pealinnas Groznõis toimunud plahvatus raputas pilvelõhkujate kompleksi Groznõi-City. Plahvatus hävitas väidetavalt hoone mitme korruse fassaadi. Astra andmetel asuvad hoones Tšetšeenia Julgeolekunõukogu, Riigikontrolli Koda ja Valimiskomisjon. Kohalikele elanikele viidates teatavad avalikud rühmitused, et Groznõis toimunud plahvatuse võis põhjustada droonirünnak. Tšetšeenia võimud pole veel ametlikke kommentaare andnud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski kaadrid näitavad Ukraina (RUG-i brasiillaste, rääkisid portugali keelt) vägede tegutsemist linna keskel.
6. Siversk: üllatusega muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: Siverski ja Tšassiv Jari vahel sai vene pool Vasjukivka külas 200 m edasi ja juba ületas uudise künnise, pole paha märk.
8. Donetsk: rindejoone muutusi küll ei tuvastanud aga annab edasi Ukraina blogijate kirjelduse hetkeseisust (kuna tõlge Ukraina keelest, siis ise ei parandanud teksti):
Vaenlane jätkab Pokrovski ja selle ümbruse hajumist, püüdes piirkonnas füüsilist kontrolli saavutada. Suurim hulk vaenlase rünnakuid toimub linna kesk- ja põhjaosas, kuna lõunaossa lendab üha vähem meeskondi. Kaitsevägi jätkab teatud piirkondade puhastamist, kuid põhitöö teevad piloodid, kes püüavad pidevalt vaenlast avastada ja hävitada. Kahjuks kuuleme sageli „puhastatud”, kuid see ei lahenda probleemi olemust, sest Katsapi piirkonnas on võimalusi tuua puhastatud alale uusi jalaväelasi.
Samal ajal on problemaatiline Rivne asula lähedal asuv piirkond ja Pokrovski ning Krasnõi Lõmani vaheline lõik, kus vaenlast pidevalt jälgitakse. Katsapid korraldavad seal varitsusi, mineerivad piirkonda ja ehitavad isegi insenertehnilisi tõkkeid, näiteks vallikraavi näol. See raskendab logistikat selles piirkonnas ja tekitab suure küsimärgi Mõrnogradi suunas liikumise osas.
Nagu võitlejad märgivad, toimub logistika Mõrnogradis praegu relvade ja droonide abil. Varustust ega sõidukeid pole pikka aega kasutatud ning iga füüsiline edasiliikumine punkti toob peaaegu 100% tõenäosusega kaasa vaenlase varitsuse ja tulekontakti. Eelkõige kurdavad võitlejad, et lisaks oma vastutusaladele on nende ülesandeks ka vastava „kitsuse” hoidmine, mis nõuab lisaressursse, kuigi otstarbekam oleks anda see ala lisaüksustele, mis tagavad logistika läbipääsu ja leevendavad teiste brigaadide ressursse.
Olukord on endiselt kriitiline. Lahing Pokrovski ja Mõrnogradi pärast jätkub…
9. Lõunarinne: eile läks nii ja naa.
Ukraina 33. rünnakrügement vabastas paar päeva tagasi vallutatud Dobropilja küla Huljaipolest põhja poole suunduva maantee ääres. Tundub, et on pisu värskemaid jõude appi lisandunud.
Sama hästi kahjuks ei lähe Huljaipole linnas, kus ei suudeta lahti saada vene eesmistest possadest linna idaserval asutaest hoonetest ning neid sinna jooksvalt lisandub.
Lisaks ei parane olukord sektori lääneserval, kus Ukraina üritab Stepnohirski asulasse (enne sõda 4300 elanikku) järjest lisanduvaid soldateid tabada ehk siis kahjuks vene sillapea kipub laienema.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga peetud kõnelustel hoiatasid EL-i juhid teda Donald Trumpi administratsiooni „reetmise” eest, kes kiirustab kremliga kokkuleppe sõlmimisega, minnes mööda Euroopa NATO liitlastest. Sellest teatas Der Spiegel, viidates esmaspäeval Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni vahel toimunud telefonikõne transkriptile Zelenskiga.
Der Spiegeli andmetel ütles Macron Zelenskile, et Trump võib reeta Ukraina territoriaalsete ja julgeolekugarantiide küsimustes. Samuti hoiatas ta Zelenskit suure ohu eest, mida kujutab endast kokkulepe, mis nõuab Kiievilt Donbassi venemaa kontrolli alla loovutamist.
Der Spiegeli andmetel kutsus Merz Zelenskit üles olema järgmistel päevadel äärmiselt ettevaatlik. „Nad mängivad mänge – teiega ja meiega,” ütles Merz, viidates Ameerika läbirääkijatele, miljardärist kinnisvaraarendajale Stephen Witkoffile ja Trumpi väimehele Jared Kushnerile.
Vestlus Zelenskiga toimus päev enne seda, kui Witkoff ja Kushner külastasid kremlit, et arutada putiniga rahuplaani. Trump ise nimetas kõneluste tulemusi väga heaks, hoolimata asjaolust, et sõja lõpetamiseks kokkuleppele ei jõutud. Ameerika pool esitas oma ettepanekud, kuid peamise territoriaalse küsimuse osas kompromissi ei leitud, ütles vene presidendi abi juri ušakov pärast kohtumist.
New York Timesi allikate sõnul on algne 28-punktiline plaan jagatud neljaks paketiks, mida arutatakse nüüd eraldi. Esimene puudutab Ukraina suveräänsuse küsimusi, sealhulgas relvajõudude piiramist, teine puudutab territoriaalseid küsimusi, kolmas puudutab venemaa ja Ameerika Ühendriikide majanduskoostööd ja neljas puudutab laiemaid Euroopa julgeoleku küsimusi.
NBC Newsi vene allika sõnul ei ole putin valmis kolmes punktis järeleandmisi tegema: ta nõuab endiselt kogu Donbassi, Ukraina relvajõudude vähendamist ja vallutatud alade rahvusvahelist tunnustamist.
Njah, rahvusvaheline kokkulepe vallutatud alade tunnustamiseks meeldiks ka Hiinale, sest siis oleks ju põhjus Taivan vallutada rahvusvaheliselt aktsepteeritud, aga mitte ainult, miks mitte ka USA poolt näiteks Gröönimaa jne…
12. USA rahandusministeerium pikendas erilitsentsi, mis lubab Lukoili bensiinijaamade hooldamiseks ja likvideerimiseks vajalikke toiminguid väljaspool venemaad. Välisvarade Kontrolli Ameti (OFAC) avaldatud vastav luba kehtib 29. aprillini 2026. Dokumendi kohaselt on tegevused lubatud Lukoil-Internationali ja selle tütarettevõtetega.
See otsus pikendab eelmist üldlitsentsi, mis pidi lõppema 13. detsembril. Varem, oktoobri lõpus, kehtestas USA Lukoili ja Rosnefti ning mitmete nende tütarettevõtete vastu sanktsioonid. Pärast seda teatas Lukoil oma kavatsusest müüa oma välismaised varad.
Lukoilil on märkimisväärsed varasid välismaal, sealhulgas osalused Euroopa naftatöötlemistehastes, samuti bensiinijaamade võrgustik USA-s, Belgias, Rumeenias ja mitmes teises riigis. Pärast sanktsioonide väljakuulutamist väljendasid rahvusvahelised partnerid muret võimalike kütusetarnete katkestuste pärast, kuna ettevõte kontrollib kriitilisi rajatisi ja infrastruktuuri mitmes riigis. Järskude turukõikumiste vältimiseks ja jaemüügibensiinijaamade stabiilse töö tagamiseks otsustas OFAC ajutiselt lubada vajalikke tehinguid ettevõtte välisvaradega.
13. Kolmapäeval langes dollar valuutaturul 75,43 rublani, mis on madalaim tase alates 2023. aasta maist, samas kui euro langes 88,56 rublani, mis on madalaim tase alates juunist. Jüaan langes Moskva börsil 10,7 rublani, saavutades samuti kahe ja poole aasta madalaima taseme.
Keskpank määras dollari ametlikuks vahetuskursiks 76,97 rubla, mis on esimene kord alates eelmise aasta kevadest, kui see langes alla 77 rubla.
Viimase kahe nädala jooksul on rubla jüaani suhtes tõusnud 6% ja dollari suhtes 5%. „Peamine põhjus oli positiivsed geopoliitilised ootused – venemaa läbirääkimised USA-ga ja USA Ukrainaga on investorite lootusi suurendanud,” kirjutavad SberInvestmentsi analüütikud. Nad prognoosisid, et dollar võib langeda 70 rublani, „kui optimistlik stsenaarium teoks saab”.
Keskpanga kõrge baasintressimäära kehtestamine oli rublale kasulik, nagu ka edasilükatud valuutamüügi mõju, märgib Ivolga Capitali tegevjuht Andrei Hohhrin: eksportijad kogusid tulusid, oodates rubla langust ja müüvad seda kõrgema kursiga. Kuid rubla jäi tugevaks ja see valuuta sisenes turule, märgib Hohhrin.
Rahandusministeerium, mis peab eelarve puudujääki sulgema, müüb samuti aktiivselt valuutat: detsembris ulatub jüaani ja kulla müügi maht Rahvuslikust Heaolufondist 5,6 miljardi rublani päevas – 56 korda rohkem kui eelmisel kuul. Keskpanga sekkumiste kogumaht suureneb kahe kolmandiku võrra, ulatudes 14,5 miljardi rublani päevas. See surub vahetuskursse madalamaks ja võib rubla detsembris kõrgemale tasemele ankurdada, ütleb PSB analüütik Jevgeni Loktjuhhov.
SberInvestments usub, et rubla tugevnemine ei ole tõenäoliselt jätkusuutlik: baasintressimäära langetamine, keskpanga kavandatud välisvaluuta müügi vähendamine ja eksportijate võimalik välisvaluuta müügi vähenemine madalate naftahindade tõttu tõstavad dollari 2026. aastaks 100 rublani.
„Baasintressimäära, mis on kaks korda kõrgem inflatsioonimäärast, surub majandust kiiresti alla. Lisamaksud lisavad uuest aastast alates depressiivsele survele veelgi suuremat survet. Stagneeruvas majanduses on nii palju ohte, et riigi valuuta nõrgenemine realiseerub, et nende realiseerumine on pigem aja küsimus,” usub Hohhrin.
14. venemaal on valitsuse rahastamise puudumise tõttu peatatud mitu venemaa litograafide jaoks olulist projekti, mis on vajalikud suveräänsete protsessorite ja mikrokiipide tootmiseks. Tööstus- ja kaubandusministeerium on tühistanud mitu uute arenduste hankemenetlust, teatab CNews. Üks esimesi tühistatud hankemenetlusi oli 1,6 miljardi rubla suurune hange monokristallilise kaltsiumfluoriidi valuplokkide tootmiseks. Neid valuplokke kasutatakse ultraviolettfotolitograafia optilistes elementides. Dokument avaldati 25. novembril 2025 ja tühistati 1. detsembril. Tühistamise põhjuseid ei täpsustatud.
Monokristalliline kaltsiumfluoriid on vajalik eksimeerlaserptika tootmiseks. Neid kasutatakse süsteemides, mis toodavad elektroonilisi komponente protsessistandarditega 90 nm ja alla selle. Selle materjali varud pole venemaal kättesaadavad: seda toodavad välismaised ettevõtted Nikon, Corning ja Hellma. Kodumaised analoogid on oluliselt halvemad kui ülemaailmsed standardid, mis takistab tehniliste kirjelduste kohaselt tänapäevaste litograafide arengut.
Tööstus- ja kaubandusministeerium tühistas ka 400 miljoni rubla suuruse hankemenetluse. Terbium-skandium-lutetsium-alumiiniumgranaadi monokristallide tootmise tehnoloogia väljatöötamine. See materjal on vajalik lasersüsteemides kasutatavate polariseerivate optiliste isolaatorite (Faraday elementide) loomiseks. Materjali kasutajate hulgas on Stelmahh Polyus Research Institute, Avesta ja VPG Lazeruan. Arenduse eesmärk oli võimaldada kaasaegsete kodumaiste lasersüsteemide tootmist. Lisaks on tühistatud 800 miljoni rubla suurune hange tantaalkondensaatorite anoodide pulbrite tootmise tehnoloogia väljatöötamiseks. Praegu kasutavad venemaa tootjad imporditud pulbreid, millel on kõrge erilaeng, kuna tehnilistele nõuetele vastavad kodumaised materjalid pole saadaval.
Cnewsi tööstusallikate sõnul on otsuse põhjuseks rahastamise puudumine. „Eelarved on tõenäoliselt ümber jaotatud projektide kasuks, mida peetakse kõrgema prioriteediga projektideks,” ütleb üks Cnewsi allikatest. Tööstus- ja kaubandusministeeriumi andmetel on elektroonikatehnika arendusprogrammil 2026–2028 puudu 33,1 miljardit rubla. Tegelik rahastamine jääb planeeritud eesmärkidest märkimisväärselt maha. 2024. aastal eraldati tegelikult 23,7 miljardit rubla planeeritud 43,3 miljardi rubla asemel. 2025. aastal suurenes vahe veelgi: planeeritud 40 miljardi rubla asemel maksti tegelikult välja vaid 15,7 miljardit rubla.
15. vene armee Ukrainas alahindas vaenlast ja osutus, et polnud sõjaks valmis. Seda teatas RBC kanalil endine venemaa maavägede ülemjuhataja, kindralpolkovnik vladimir tširkin. „venemaa oli taas kord sõjaks ettevalmistamata, nagu see oli olnud ka varasematel aastatel ja sajanditel. Lisaks alahindasid nad traditsiooniliselt vaenlast ja ülehindasid omaenda vägesid,” ütles tširkin.
Kogu venemaa luurekogukonna töö väärib tema sõnul negatiivset hinnangut. „Sisuliselt, ma ütleksin, esitati riigi juhtkonnale valeinformatsiooni. Et 70% Ukraina elanikkonnast oli meie poolt ja 30% vastu. Selgus täpselt vastupidine. 30% oli meie poolt ja 70% oli vastu,” ütles tširkin.
„Me juba teame, milleni see viis. Juba esimeste nädalate jooksul saime tõsise ja karmi õppetunni,” jätkas kindral. vene armee oli sunnitud Kiievist taanduma ja kaotas seejärel oma territoriaalsed saavutused, mida nad ei suutnud taastada isegi kolm aastat hiljem. venemaa kontrollib praegu umbes 20% Ukraina territooriumist, mis on vähenenud 2022. aasta alguse 27%-lt.
„Endine kaitseminister püüdis olukorrast graatsiliselt välja tulla, nimetades seda hea tahte žestiks. Meie armee teab, kui palju surnuid, haavatuid ja sandistunuid me maha jätsime, ja ma arvan, et lugu pole veel täielikult ära räägitud,” lõpetas tširkin.
16. Kolmapäeval avaldas Euroopa Komisjon õigusliku põhjenduse 210 miljardi euro suuruse külmutatud venemaa reservide ülekandmiseks Ukrainale, kuid see ei muutnud Belgia seisukohta, mis keeldub sellise sammuga nõustumast. Peaminister Bart De Wever teatas, et Moskva ähvardas teda raha konfiskeerimise korral igavesti jälitada. Isegi reparatsioonilaenu toetajad tunnistavad, et see võib õõnestada EL-i õigusnorme.
„Moskva on meile selgeks teinud, et konfiskeerimise korral tunneme Belgia ja mina isiklikult tagajärgi igavesti. See tundub pika ajana,” tsiteeris Belgia ajaleht La Libre De Weverit esmaspäeval katoliiklikul konverentsil. Sõja ajal külmutatakse suveräänsed varad ja pärast selle lõppu peab kaotav riik need võitjatele kompenseerimiseks täielikult või osaliselt loovutama, väitis De Wever. „Aga kes tegelikult usub, et venemaa Ukrainas kaotab? See on muinasjutt, täielik illusioon,” märkis ta, lisades, et selline lüüasaamine on isegi ebasoovitav, kuna see paiskaks tuumarelvi omava riigi ebastabiilsusse.
De Wever seadis Euroopa Komisjonile ranged tingimused venemaa Panga Eurocleari hoiukontol külmutatud reservide ülekandmise nõusoleku saamiseks. Et välistada venemaale tagasimakse võimalus sanktsioonide tühistamise korral, tegi EK ettepaneku põhjendada reparatsioonilaenu andmist eriolukorraga, mis on põhjustanud venemaa tegevusest Ukraina sõja kontekstis tingitud majandusraskusi. See võimaldaks laenuotsuse vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, mis tähendab kahekolmandikulise häälteenamusega EL-i liikmesriikidest, mitte ühehäälselt.
„Keegi ei ela illusioonides, see otsus vaidlustatakse kindlasti kohtus ja üsna tõenäoliselt tühistatakse,” ütles üks EL-i kõrge ametnik Financial Timesile. „Olukord ei tundu julgustav, kuid muid võimalusi lihtsalt pole jäänud.” Läbirääkimistel osalenud EL-i diplomaat tunnistas: See on otsustav samm. Me siseneme uude õigusruumi. Kuid see on ainus allesjäänud võimalus. „See on erakorraline olukord, mis on mitmes õiguslikus küsimuses kohutavalt keeruline,” kommenteeris EL-i Nõukogu õigusteenistuse endine peadirektor Jean-Claude Piris. „Kuid see on nii oluline, et ma arvan, et nad suruvad selle läbi. Nad teevad seda, sest käib sõda.”
Piris usub, et alati on oluline näha võimalust kokkuleppele jõuda ja seda kasutada, eriti hädaolukordades sõja ajal. Kohtumenetlused [selliste meetmete tühistamiseks] võtaksid märkimisväärselt aega, seega võiks seda ära kasutada, usub ta.
venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev ähvardas Euroopat mitte kohtumenetlusega, vaid sõjaga, kui venemaa reservid arestitakse. Moskva võiks seda pidada õigustatud ettekäändeks sõja kuulutamiseks, kirjutas ta Telegramis: „Siis võiks nende vahendite tagastamine toimuda mitte kohtute kaudu, vaid venemaa lüüasaanud vaenlaste makstavate tõeliste reparatsioonide kaudu.”
Saksamaa kantsler Friedrich Merz sõidab täna reedel Brüsselisse, et kohtuda privaatselt De Weveri ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, et veenda Belgia peaministrit komisjoni plaaniga nõustuma, teatab Politico. Von der Leyen ise ei olnud varem suutnud De Weveri seisukohta muuta.
Kompromissi leidmiseks on jäänud väga vähe aega, kuna see tuleb saavutada EL-i juhtide tippkohtumiseks … 18. detsember. Merz kirjutas Frankfurter Allgemeine Zeitungi kolumnis, kommenteerides Belgia nõudmisi õiguslikult siduvate garantiide järele: Ma saan suurepäraselt aru, et Belgia valitsus, kus asub suurem osa külmutatud varadest, ei saa loota ainult poliitilistele lubadustele… Need arutelud peavad algama kohe ja lõppema nii kiiresti kui võimalik.
17. Lühiuudised
Kongo Demokraatlik Vabariik ja Rwanda on alla kirjutanud rahulepingule ning Trump on teatanud, et suured Ameerika ettevõtted sisenevad mõlemasse riiki haruldaste muldmetallide kaevandamiseks.
Ühendkuningriik kehtestas venemaa GRU-le uued sanktsioonid pärast seda, kui Skripalide atentaadikatse lõpparuanne kinnitas, et putin andis sellele loa. Sanktsioonid on nüüd kehtestatud kaheksale küberohvitserile, kes on seotud rünnaku ja teiste Euroopa sabotaažijuhtumitega seotud operatsioonidega, ning veel kolmele GRU ohvitserile, kes on seotud vaenuliku tegevusega kogu Euroopas ja Ukraina tsiviilelanike sihikule võtmise plaanidega.
putin kahekordistas oma narratiivi andes intervjuud India meediale: „Meie ei alustanud seda sõda. Lääs provotseeris Ukrainat ja toetas riigipööret. Meie eriline sõjaline operatsioon on katse lõpetada sõda, mille Lääs Ukraina natsionalistide abil süütas.” India Todayle antud intervjuus väitis ta, et venemaa ei okupeerinud Krimmi, vaid tuli oma rahvast aitama.
USA esileedi Melania Trumpi abiga on venemaalt tagasi saadetud seitse Ukraina last. Kuus poissi ja üks tüdruk taasühendati oma peredega Ukrainas. Valge Maja kiitis ühist diplomaatilist pingutust, nimetades seda lootusrikkaks sammuks laiema piirkondliku stabiilsuse suunas.
India ja venemaa sõlmisid 3 miljardi dollari suuruse lepingu kolmanda tuumaallveelaeva rentimiseks. Leping sõlmiti 2019. aastal. See pidi valmima 2025. aastal, kuid see lükkus edasi. Nüüd valmib see 2028. aastal.
The Times, viidates allikatele: Suurbritannia valitsus on valmis Ukraina toetuseks üle kandma 8 miljardit naela (üle 10,6 miljardi dollari) külmutatud venemaa varasid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
