Sõja ülevaade: 1379. päev – tundub, et uus tähtaeg on aastavahetus või vene jõulud…
Avaldatud: 3 detsember, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. detsember 2025:
tundub, et uus tähtaeg on aastavahetus või vene jõulud…
1. Vist tavapärane sadu piiri ja rinde lähistel.
2. Miskit olulist ikka tabatakse.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: tundub, et Ukraina suudab tasapisi Kupjanski linna puhastada.
6. Siversk: kombits ümber Siverski tõmbub koomale.
7. Bahmut: Kostantõnivkasse üha sügamale.
8. Donetsk: kipuvad linnad tasapisi siiski käest langema kui vene poole konveier suudab sama tempoga jätkata.
9. Lõunarinne: Huljaipole linna sisse saadi, aga mitte ainult…
10. Herson: muutusteta.
11. „Tekivad tasakaalustamatused.” putin märkis venemaa majandussektorite languse algust.
12. Majandusarengu ministeeriumi juht palus hiinlastel venemaale tehaseid ehitada.
13. venemaa valitsus kardab liiga tugevat rubla.
14. Ukraina pidas kinni endise Briti sõjaväe instruktori, keda kahtlustatakse venemaa heaks spioneerimises.
15. Lühiuudised
venemaa on viimase aasta jooksul Ukraina pihta tulistanud ligi 1800 raketti, millest ainuüksi 2025. aasta novembris registreeriti 215 raketti. Ukraina õhutõrjesüsteemid peatasid neist umbes 55%.
Saksa armee ülemjuhataja Christian Freuding ütles intervjuus väljaandele Atlantic, et Pentagon on katkestanud sidemed Saksamaa kaitseministeeriumiga, sealhulgas Ukrainale antava sõjalise abi koordineerimise. Trumpi administratsioon ei teavitanud oma Saksa partnereid teatud tüüpi relvade Kiievisse tarnimise peatamisest. Kuni viimase ajani sai Freuding Pentagoni esindajatega ööpäevaringselt sõnumeid vahetada, kuid nüüd on ühendus katkenud.
201 vene poole rünnakust 122 ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ehk siis arvamus, et putinil on antud uus tähtaeg ja see võib-olla kas aastavahetus või vene jõulud, et osad neist linnadest oleks selleks ajaks vallutatud. Hetkel tundub, et üha enam üritab vene pool edeneda pikemaid vahemaid mitte jalgsi, vaid kergliikuritel ja kui kuhugi kaugemale on juba jõutud, siis tavaliselt jalgsi (eriti, kui pole enam millegagi edeneda). Näeb ka jälle pisu enam kombineerimist kergliikurid ja soomus. Kaudtulega on vene poolel jälle nirumalt ja tapjadroonegi oli õhus vähem ja osa süüd vast udul.
1. Varahommikul siia punkti infot polnud.
2. Kohalike teatel tabati eile päeval Gvardeiskojes (Krimm) asuvat ATAN-i naftahoidlat kaks korda.
Tambovi oblasti kuberner jevgeni pervõšov teatas, et droonid ründasid venemaa Tambovi oblastis asuvat naftahoidlat, mis süttis.
Dagestani Vabariigis asuvat Kaspiiski linna rünnati droonide poolt.
Droonid ründasid naftahoidlat Livnõi linnas Orjoli oblastis.
Voroneži oblasti võimud teatasid samuti droonirünnakust ja sellele järgnenud naftataristu kahjust .
venemaa kaitseministeerium teatas, et õhutõrjeüksused väidetavalt peatasid ja hävitasid 102 Ukraina drooni. Täpsemalt tulistati alla 26 drooni Belgorodi oblasti kohal, 22 Brjanski oblasti kohal, 21 Kurski oblasti kohal, 16 Rostovi oblasti kohal, 7 Astrahani oblasti kohal, 6 Saratovi oblasti kohal ja 4 Voroneži oblasti kohal.
„Tanker MIDVOLGA-2, mis vedas päevalilleõli venemaalt Gruusiasse, teatas rünnakust 80 miili kaugusel meie rannikust,” edastas Türgi transpordiministeerium 2. detsembril sotsiaalmeedias. „Praegu pole 13 meeskonnaliikme seas ohvreid ja alus pole abi palunud. Laev liigub Sinopi poole omal jõul.” Veebipõhise laevade jälgimisplatvormi Marine Trafficu andmetel on Midvolga-2 nafta- ja keemiatanker, mis on veidi alla 140 meetri pikk ja sõidab venemaa lipu all. Tsiteerides nimetuid Türgi ametnikke, teatas Bloomberg, et Midvolga-2 sai meredroonide rünnaku osaliseks. 80 miili kaugusel asub see väljaspool Türgi territoriaalvett, kuid jääb selle majandusvööndisse.
Ukrainat pole seoses Midvolga-2 rünnakuga kinnitatud ega isegi ametlikult mainitud, kuid see järgneb mitmetele hiljutistele Ukraina rünnakutele venemaa varilaevastiku vastu – laevadele, mis sanktsioonidest mööda hiilivad, et müüa venemaa fossiilkütuseid välismaale. Nendes rünnakutes on tavaliselt kasutatud Sea Baby meredroone.
3. Kursk: hallis alas vene uute possade eluead küll pikenevad aga alalist paiknemist siiski mitte.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: päris hea päev.
Tundub, et tasapisi on olukord Kupjanskis paranemas. vene poole drooni- ja kautulelöögid näitavad, et vist linna poolitavast ida-läänesuunalisest peatänavas lõuna pool enam alalisi vene possasid polegi.
Eile ei kirjutanud, sest varahommikul tundus pisu uskumatuna, et Ukraina omad suutsid Lõmani suunal korraga tagasi saada ka teise asula üle kontrolli. Lisana tuli 20-ndal vene poolel vallutatud Novoselivka asula (1200 elanikku enne sõda) vabastamine 01. detsembril. Väike jupp siiski jäi aga see juba Nitruse jõe idakaldale jääb.
6. Siversk: kui linnast põhja pool ja linnas sees püsib rindejoon paigas, siis kahjuks sealt lõunas eile nii hästi ei läinud. On suudetud saada üle Bahmutka jõe ning kand maha Svjato-Pokrovske asulas, kust saadi ka üks Ukraina sõdur vangi võtta. Kui Ukriana ei võta jõejoonte kontrolli tõsisemalt, siis lagunemine tasapisi jätkub. Siverski kaitsmisele aga uus mure koht tehti, sest sellega lõigati läbi linnast väljuv teine suur maantee (edela suunaline) ja nüüd on ainukesed liikumiskoridorid ilma katteta põlluserva teed. Kahe eenduva vene poole kombitsa vahe veel Siverski linna lääneserval on 8km ehk siis kõik ühendused on kolmest suunast liialt lihtsalt mõjutatavad nii droonide kui kaudtulega.
7. Bahmut: tasapisi ülitihe konveier hakkab jõudma üha sügavamale Kostantõnivka linna sisse. Eks neid jahitakse droonidega aga ju kõiki ei suudeta tabada ja ikka, kui soldateid jooksvalt rohkem kui droone on nende töötlemiseks või miinipildujal moona (ikka koos täpse sihtmärgi teadmisega), siis see võimalik ongi. Jalaväest ei kirjutagi, sest keegi peab ka päriselt possat hoidma aga jah, kaugel seegi aeg, et possal ongi AI koos vastavate vahenditega…
8. Donetsk: Pokrovskis vist muutusteta.
Hetkel tundub, et Rodinske ja Mõrnohradi suunal on suudetud vene poolt pisugi ohjata ja edenemisi pole enam tuvastanud, siis Pokrovski linnas suudab vene pool end üha tugevamalt kindlustada just linna ida ja lääneserval ning Ukraina seni suudab toimetada linna põhjaserval ja keskel, mis siiski hall ala ehk siis vene poole sõnumid linna vallutamisest on seni soovunelmad aga see võib sel kuul siiski juhtuda.
9. Lõunarinne: eile tuli info, et vene pool suutis vallutada järgmise küla (Dobropilja) Huljaipole linnast piki põhja poole suunduvat maanteed. Lisaks Zeljonõi Hai, mis asub Huliapolest idas ning esimesed vene soldatid jõudsid linna servani. Gaitšuri jõgi küll linnast läbi voolab ja eks näis, kas sellest pisugi abi on.
Kahjuks on suutnud jälle vene pool laiendada enda sillapead sektori lääneserval Stepnohirskis asulas (enne sõda 4200 elanikku) uuesti kanda maha saades.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa majanduskasv aeglustub ning putin teatas foorumi „venemaa kutsub!” plenaaristungil, et on tekkinud teatud tasakaalustamatus. Pärast eelmise aasta 4,3% kasvu suurenes venemaa SKP selle aasta esimese üheksa kuuga vaid 1% ja kolmandas kvartalis 0,6%, viitas putin Rosstati statistikale. „Mitmetes tööstusharudes toodang sel aastal mitte ainult ei suurenenud, vaid hoopis vähenes,” jätkas president.
venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituudi andmetel oli septembri lõpus majanduslanguses 17 venemaa 24 tööstussektorist, mis moodustasid üle 70% riigi kogutoodangust. Kolmandas kvartalis langes toiduainete tootmine aastaga võrreldes 0,2%, rõivatööstuses 5,4% ja mööblitööstuses 9,7%. Metallurgiatööstuses ulatus langus aastaga võrreldes 6,9%-ni ja keemiatööstuses 0,7%-ni. Naftatoodete tootmine langes 3,5% pärast droonirünnakuid rafineerimistehastele, mis mõjutasid enam kui 40 tehast üle venemaa.
putin märkis, et venemaa tunneb kindlasti välist survet: „Ettevõtete kasum on mitmes sektoris vähenenud, <…> samas kui laenatud vahendite ja pangalaenude maksumus, mida kodumaised ettevõtted suures osas projektide rahastamiseks kasutasid, on objektiivselt suurenenud.” Ta lisas, et venemaa SKP kasvab aasta lõpuks 0,5–1%. See on rohkem kui pool valitsuse esialgsest prognoosist, mis lubas 2,3% kasvu, kuid langetas hiljem ootusi 1%-ni.
Majandusarengu ministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 1,3% kasvu, mis kiireneb 2027. aastal 2,8%-ni ja 2028. aastal 2,5%-ni. Seda optimismi jagavad aga vähesed. Maailmapank ennustab venemaale vähemalt kolmeaastast stagnatsiooni: majanduskasv ei ületa 1% enne 2028. aastat. Valitsusele lähedal seisva mõttekoja Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) majandusteadlased ennustavad järgmisel aastal 0,8–1% ja aastatel 2027–2027 1–1,5% kasvu. Samal ajal ennustavad mõttekoja CASE kaasasutajad majandusteadlased Sergei Aleksašenko, Vladislav Inozemtsev ja Dmitri Nekrassov 10-aastast stagnatsiooni – kuni 2036. aastani, mil lõpeb putini järgmine presidendi ametiaeg.
„Kui venemaa võimud soovivad, et majandus toimiks normaalselt edasi, tuleb erioperatsiooni sõjaliselt piirata,” ütleb Moskva Riikliku Ülikooli majanduspoliitika uuringute keskuse juht Oleg Buklemišev. Majanduse immuunsus on juba märkimisväärselt nõrgenenud, rõhutab ta: „Süsteemne kriis ei pruugi 2026. aastal tekkida, kuid majandusolukorra pidev halvenemine jätkub.”
12. Moskva kutsub Hiina ettevõtteid venemaale tehaseid ehitama, ütles venemaa majandusarengu minister maksim rešetnikov foorumil „venemaa kutsub!”. „Sooviksin seda võimalust kasutada, et julgustada Hiina ettevõtteid aktiivsemalt meie riiki tulema ja oma tootmisvõimsusi lokaliseerima,” tsiteerib Reuters rešetnikovi sõnu.
Ta tõi näiteks energiaseadmete tootmise, mida venemaa majandus hädasti vajab: valitsuse hinnangul peab riik 2042. aastaks ehitama 90 gigavatti uut võimsust, et kõrvaldada energiapuuduse oht. Investeeringud sellisesse ehitusse on hinnanguliselt 43–47 triljonit rubla (430-470 miljardit eurot). „See on kasumlikum, suudate konkureerida ja nišš on väga suur,” ütles rešetnikov Hiina investoreid meelitades. Ta lisas, et konkurentsi keskkonnas eelistatakse venemaa seadmeid, kuid see ei takista teiste riikide tootjaid.
Olles sõja algusest peale saanud kremli suurimaks kaubanduspartneriks, on Hiina seni hoidunud oluliste investeeringute tegemisest venemaa majanduse reaalsektorisse. Hiina võimud keelasid varem kohalikel ettevõtetel investeerida venemaa nafta- ja gaasisektorisse, keeldusid rahastamast projekti „Сила Сибири-2” ning käskisid autotootjatel mitte ehitada venemaale tehaseid.
Mais Hiinas toimunud visiidi ajal palus putin Xi Jinpingil jagada tootmistehnoloogiaid. „Me tervitame Hiina tööstusliku oskusteabe loomist ja üleandmist meie riiki,” ütles putin, lisades, et Moskva on valmis pakkuma mugavaid tingimusi Hiina ettevõtete tegutsemiseks venemaal. Vaatamata neile taotlustele ei ole venemaa keskpanga statistika sõja ajal kunagi registreerinud märkimisväärset kapitali sissevoolu sõbralikest riikidest. Vastupidi, venemaale tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogumaht on pidevalt vähenenud – eelmisel aastal 63 miljardi dollari, 2023. aastal 80 miljardi dollari ja 2022. aastal 138 miljardi dollari võrra. Keskpanga andmetel on majandus pärast Ukraina sissetungi kaotanud 57% välisinvesteeringutest, kusjuures kogumaht on langenud 216 miljardi dollarini – madalaim tase alates 2009. aastast.
Hiina, kes investeeris aastatel 2011–2018 venemaa projektidesse keskmiselt 1,2 miljardit dollarit aastas, on Soome Panga Tärkavate Majanduste Instituudi (BOFIT) andmetel vähendanud oma investeeringuid 400 miljoni dollarini.
13. Rubla ei nõrgene, vaatamata ametnike, ärimeeste ja pankurite palvetele. Dollar läheneb tasemele, mida majandusarengu ministeerium peab ohtlikuks, kuid võimud on võimetud seda peatama. Võib-olla on tugev rubla tulnud, et jääda, pakkus minister maksim rešetnikov, nimetades seda hiiglaslikuks väljakutseks.
Ta arutleb järgmiselt. venemaal on traditsiooniliselt positiivne kaubandusbilanss. Keskpanga andmetel oli kaubandusbilanss kolmandas kvartalis 33,8 miljardit dollarit ja esimese üheksa kuu jooksul 89,5 miljardit dollarit. Samal ajal on kapitali väljavool järsult vähenenud nii sise- kui ka välismaiste piirangute tõttu: vene raha on muutunud mürgiseks. Ja olukord ainult halveneb.
„Kui vaatasime suurimaid projekte, mida me praegu rahastame,” ütles rešetnikov, selgus, et need kõik on ekspordile orienteeritud ja eksport kasvab lähitulevikus 50–70 miljardi dollari võrra aastas. Impordi osas pole tal lootustki, arvestades, et paljud tööstusharud on teatanud impordi asendamise strateegiast ja sellega seoses on teatud tõkked ning seda strateegiat tuleb mõnda aega säilitada. Valitsus peab tema sõnul mõtlema, mida teha kaubandusbilansiga, sest kapitali väljavoolu potentsiaali, mis eksisteeris isegi viimase kolme aasta jooksul, enam pole. Täpsemalt on välisvõlg vähenenud enam kui poole võrra.
„Ma ei saa päris hästi aru, kuidas valitsus ühelt poolt teeb suure hulga importi piiravaid otsuseid ja seejärel hakkab poliitikat kritiseerima,“”ütles presidendi administratsiooni staabiülema asetäitja maksim oreškin üllatunult.
„Strateegiliselt… on poliitika oluliselt tugevam, kui me aasta või kaks tagasi arvasime,” lõpetas rešetnikov. „Oleme seda oma prognoosis juba tugevdanud, aga selle küsimuse juurde tuleme aprillis tagasi.” Septembris langetas majandusarengu ministeerium oma keskmise dollari vahetuskursi prognoosi sel aastal 94,3 rublalt 86,1 rublale dollari kohta ja järgmise aasta prognoosi 100,2 rublalt 92,2 rublale dollari kohta. „Peame selle reaalsusega leppima,” hoiatas rešetnikov. „Paljud ettevõtted usuvad, et nad peavad praegu kannatlikud olema, vahetuskurss on endiselt tugev ja siis imekombel see nõrgeneb ning kõik stabiliseerub kuidagi. Kuid tundub, et see strateegia ei tööta kõikjal.”
vene valuuta on sel aastal kõige rohkem tugevnenud. Dollar alustas aastat üle 100 rubla ja 3. detsembril kehtestas keskpank ametliku vahetuskursi 77,46 rublale. Algselt tajuti rubla tugevnemist loomuliku korrektsioonina pärast eelmise aasta lõpu kokkuvarisemist, kui dollari tippkurss oli 115 rubla juures. Seda toetasid lootused sõja lõppemisele pärast putini telefonikõnet USA presidendi Donald Trumpiga veebruari keskel.
Aeg möödus, läbirääkimised takerdusid, naftahinnad hakkasid langema ning enamik eksperte ja turuosalisi eeldas rubla uut langust. Septembris tõusis dollari kurss 85 rublani, kuid langes siis uuesti.
See ei rahuldanud peaaegu kedagi. T-Investmentsi analüütikute sõnul kaotas riigieelarve tulusid üle 1 triljoni rubla. Severstali peamine aktsionär aleksei mordašov ja teised ärimehed kurtsid tugeva rubla üle, samal ajal kui esimene asepeaminister denis manturov nimetas 100 rubla kurssi dollari suhtes ettevõtluse jaoks optimaalseks. Sberbank peab juhatuse esimehe herman grefi sõnul tasakaalustatud vahetuskurssi, mis rahuldaks nii importijaid kui ka eksportijaid, 98–105 rubla dollari kohta. VTB esimene aseesimees dmitri pianov nimetas kurssi võltsiks. Augustis nimetas majandusarengu ministeerium kurssi alla 75 ja üle 110 rubla majandusele strateegiliseks riskiks.
„Peaaegu kõik on juba kiitnud nõrka rubla,” kirjutab majandusteadlane Jegor Susin. Ainult keskpanga esimees elvira nabiullina kahtles, et meie kodanikud seda [nõrka rubla] toetaksid. Susini sõnul on välisvaluuta nõudlus langenud rubla kõrge kursi, nõrga impordinõudluse (nii investeeringute kui ka tarbimisnõudluse) ja väliskohustuste olulise vähenemise (nende teenindamiseks on vaja vähem välisvaluutat) tõttu – ja see kestab kaua. Rubla on praegu 2021. aasta nominaalkursi tasemel ja inflatsiooniga korrigeerituna 2015. aasta teisel poolel, mis näitab Alfa Capitali Aleksei Klimuki sõnul olulist fundamentaalset tuge.
Võimudel puuduvad vahendid kunstlikuks devalveerimiseks, märkis HSE professor ja keskpanga endine esimene aseesimees Oleg Vjugin. Keskpank võiks sekkuda, kuid välisvaluuta ostmine tähendaks rublade emiteerimist, inflatsiooni õhutamist ja isegi kõrgemaid intressimäärasid, mis ainult halvendaks majandust. Valitsus ei saa vahetuskurssi otseselt mõjutada, märkis esimene asepeaminister alexander novak.
Enamik prognoose ennustab aga rubla nõrgenemist. Keskpanga küsitletud 33 analüütiku konsensus ennustab 2025. aastaks keskmiseks vahetuskursiks 94,6 rubla dollari kohta.
14. Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) on kinni pidanud Briti kodaniku Ross David Cutmore’i, kes saabus Ukrainasse sõjaväe instruktorina, kahtlustatuna venemaa luure heaks töötamises, teatas SBU allikas 2. detsembril ajalehele Kyiv Independent. Julgeolekuagentuur teatas Cutmore’i kinnipidamisest 29. oktoobril, avaldamata tol ajal tema nime, esitledes teda kui Euroopast pärit endist sõjaväe instruktorit, kes töötas salaja Kiievist venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) heaks.
Alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal on Ukrainasse tulnud mitmeid välismaiseid veterane, et teenida Ukraina sõjaväes instruktorite või vabatahtlikena. Cutmore, kes on väidetavalt endine Briti sõdur, kes oli lähetatud Lähis-Itta, saabus Ukrainasse 2024. aasta alguses, et koolitada Ukraina sõdureid tulirelvade kasutamises ja taktikalistes oskustes.
Mitu kuud hiljem lahkus sõjaväe väljaõpetaja ametist ja võttis oktoobris ühendust venemaa luureteenistustega koostööpakkumisega, otsides kerget raha. Uurimise kohaselt edastas Cutmore venemaale teavet Ukraina sõjaväe kohta ja kavandas täpsustamata terrorirünnakuid. Kahtlusalune on vahi all ja teda ootab kuni 12-aastane vangistus.
15. Lühiuudised
Viietunnised kõnelused Stephen Witkoffi ja putini vahel kremlis lõppesid Ukraina küsimuses kokkuleppele jõudmata. Ameerika pool esitas oma ettepanekud, kuid presidendi abi juri ušakov ütles pärast kohtumist, et kompromissi ei leitud. CNN-i allika sõnul hoiti Witkoffi ja Trumpi väimeest Jared Kushnerit kremlis ootamas, samal ajal kui putin majandusfoorumil „venemaa kutsub!” kõneles, ütles Washington Postile CNN-i allikas. kremli seisukohaga tuttava vene NBC allika sõnul ei ole putin valmis kolmes küsimuses järele andma: ta soovib kogu Donbassi, Ukraina relvajõudude suuruse piiramist ja venemaa poolt hõivatud territooriumide rahvusvahelist tunnustamist.
Raadio Svoboda teatel valmistab NATO väidetavalt ette „plaani B”, kui USA juhitud rahupüüded Ukrainas ebaõnnestuvad. Kaheksa alliansi diplomaati ütlevad, et Euroopa kahtleb igasuguse kokkuleppe võimalikkuses, samal ajal kui putin nõuab Ukraina täielikku alistumist. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, on varuvariant selge: rohkem relvi Ukrainale, tugevam majanduslik toetus ja karmimad sanktsioonid venemaa vastu.
Türgi firma Besiktas Shipping peatab kõik tegevused venemaaga pärast seda, kui üks nende tankeritest sai Senegali ranniku lähedal kahjustada. Ettevõtte sõnul on nad järginud rahvusvahelisi sanktsioone ja G7/ELi hinnalage, kuid kasvavad turvariskid on muutnud edasise laevaliikluse laevade ja meeskondade jaoks vastuvõetamatuks. Njah, arvan, et nii võimalikud kindlustusmaksed tõusid lakke + paljud meeskonnad eip taha venemaa suunal sõita…
Zelenski ütleb, et USA delegatsioon soovib hiljutiste kõneluste järel otse Ukrainale aru anda. „Nende signaalid kujundavad meie järgmisi samme,” ütles ta ja rõhutas, et Ukraina toetab verevalamise lõpetamist, kuid hoiatas, et kui sõda kindlatel tingimustel ei lõpe, võib venemaa naasta kolmanda sissetungiga. „Me vajame kaitset ja pikaajalist kindlust, seda ukrainlased väärivad.”
Euroopa Keskpank keeldus toetamast Euroopa Komisjoni ettepanekut rahastada Ukrainale 140 miljardi euro suurust abi, kasutades tagatisena külmutatud venemaa varasid, teatab Financial Times. Mitmetele ametnikele viidates jõudis EKP järeldusele, et plaan rikub tema mandaati, lisades Brüsselile olulise takistuse Euroclearis hoitavate venemaa keskpanga vahendite vabastamisel.
425. eraldi rünnakpataljoni SKELIA võitlejate poolt vangi võetud vangide lood. Üks neist, Pavel Karpov Transbaikali piirkonnast, langes vangiks Dnipropetrovski oblastis Berezove külas. Karpov lõpetas kooli vaid kaheksa klassi ja tema sõnul sõlmis ta lepingu, kuna mõtles ainult rahale ja tahtis kiiresti auto ostmiseks raha teenida.
Lisaks Witkoffile ja Kushnerile saabus eile Venemaale ka Hiina välisminister Wang Yi. Teadete kohaselt arutasid tema ja šoigu venemaa ja Hiina julgeolekuteenistuste koostööd ning rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku päevakajalisi küsimusi.
Bloombergi andmetel on Hiina sündimuse suurendamiseks kehtestanud kondoomidele maksu. Rasestumisvastastele vahenditele lisandub nüüd 13% käibemaksu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
