Sõja ülevaade: 1377. päev – rindel oli nii ja naa
Avaldatud: 1 detsember, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. detsember 2025:
kasahhide ja türklaste hädaldamine näitab selgelt, mida tegelikult arvatakse ja rindel oli nii ja naa.
1. Njah, jälle kassettmoon ja seekord Kiievi kandis…
2. Miskit olla palju Krimmi poole teel.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: Vovtšanski kandis vene sillapea veelgi laienes.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: Ukraina pisu parandas olukorda.
10. Herson: muutusteta.
11. putini sõbrad on alustanud USA-ga salajasi läbirääkimisi ühiste äriprojektide üle venemaal.
12. venemaa Juurdluskomitee sõjaväeosakond teatas, et ülemad registreerivad Ukrainas massiliselt kadunud isikuid desertööridena.
13. Suur venemaa FPV droonide tootja on müünud väikese osaluse ettevõttes Hiina partnerile.
14. Lühiuudised
Kahjuks paistavad „rahulepingu” tagant ikka dollarimärgid…
171 vene poole rünnakut, senised aktiivsed sektorid ikka samad. Üha tihedamalt näeb, et pisu soomust ja ports ATV-sid või tsikleid või mõlemaid korraga rünnakugruppides kasutatakse ja nende töötlemine pole eriti lihtne, sest liiguvad need palju kiiremini kui jalavägi ja soomus ning suudavad ka end paremini varjata. Kui aga miine teekonnal piisavalt, droonid õhus ja jalavägi eesliinil alles, siis kõik ok. Eks siin olegi põhirõhk sõnal piisavalt. Eelmine nädal oleks isegi arvanud, et ülitihe vene poole surve toob rohkem edenemisi ja nii eksida on ülimeeldiv.
Eile tõusis jälle kõrgele tapjadroonide kasutamine ja üle kuue tuhande on palju. Kaudtulelaske pole seni vene pool juba pikalt varasema keskmiseni saanud ja paistab, et liugpommide tarneahel jälle töötab tõrgeteta.
1. venemaa eile öise rünnaku ajal Kiievi oblastis asuvale Võšgorodile tabas kobarpommiga droon kõrghoone katust. Päästjad suutsid leida osa okupantide ohtlikust relvastusest. Sellest teatas riiklik hädaolukordade teenistus. „Öise vaenlase rünnaku ajal linnale tabas üks venemaa droonidest kõrghoone katust, kuid õnneks ei plahvatanud. Selle tagajärjel jäid katusele kahjustatud droon ise, selle lõhkepea ja 21 kobarpommid. Veel üks ohtlik kobarpomm asus hoone sisehoovis,” märgib väljaanne. Riiklik hädaolukordade teenistus märgib, et igaüks neist moonadest kujutas endast kriitilist ohtu elamukompleksi elanikele, kuna need „kassetid” olid varustatud enesehävitusseadmetega ja võisid iga hetk plahvatada. Nende kahjutuks tegemiseks piirasid päästjad ohtliku ala ja evakueerisid ülemiste korruste elanikud. „Riskide minimeerimiseks kasutasid robotsüsteemi ja mehitamata õhusõidukite operaatorid droone ja multifunktsionaalset robotit koos, sealhulgas hoone katusel. Robot kogus hoolikalt kõik lõhkekehad spetsiaalsesse konteinerisse, mis seejärel laaditi kraana abil pürotehnilisse sõidukisse. Kogu laskemoon kahjutuks tehti kontrollitud plahvatusega määratud kohas,” teatas teenistus.
Sadu rinde ja piiri läheduses ikka hull.
2. venemaa monitooringukanalid teatasid täna öösel Ukraina massilisest droonirünnakust okupeeritud Sevastoopolile merelt. Arvukalt mehitamata õhusõidukeid on märgatud linna poole teel. Ringles ka uudis, et miskit olla jõudnud Leningradi oblastisse Kiriši naftatehase kanti, eip jõudnud uurida, kas see oli täna öösel või eile…
3. Kursk: tuli põhiliselt vene poole kurtmist, et Ukraina olla siin suunal suurendanud droonirünnakuid.
4. Harkiv: eilseks suutis vene pool veelgi laiendada oma sillapead Vovtšanskist lõunas üle Vovtša jõe ja selline viimaste päevade sillapea kasv annab aimu, et Ukraina poolel võib siin suunal olla ressurssidega napilt. Kuniks vaid autosid üle saadakse, pole vast väga hull seis, aga arvata on, et seal toimetab juba metsa varjus piisavalt vene droonioperaatoreid, mis pikendab nende ulatumist töötlemaks siin suunal Ukraina omade logistikaahelat.
5. Kupjansk-Kreminna: eile ilma muutusteta rindejoones.
no ei tule eriti uudiseid Kupanski linnast, eks ka vene pool ei saa seda eriti teha, sest putingi on teatanud, et linn vallutatud…
Küll tuli eile infot, et Kupjanskist idas proovis vene pool üleeile vähemalt kolme ühiku soomusega pluss muu pudi-padi rünnata Petropavlivka asula suunas piki maanteed ja selle kõrval olevat isetekkelist põlluteed. Peaaegu kolme minutiline video laseb arvata, et enamus tehnikat ja mehi sinna kanti maha jäi. Lisaks tundus, et droone nende töötlemiseks jagus ja vene pool ei suutnud nende tööd piisavakt häirida.
Eip suuda saada kinnitust vene blogijate kiitlemisele, et edenevad tublisti Lõmani suunal, vist pigem ülitihe konveier loob vajaduse lahingupäevikus ettekanda, et siin ja seal edenesime…
6. Siversk: pisu üllatusega Siverski linnas hetkel muutusteta.
7. Bahmut: Kostanõtnivka ja selle ida kuni lõuna poolne ala on väga tihedas tegevuses. Tundub, et aktiivsust pole eriti kaotanud ka Ukraina omad. Rindejoone muutusi eile ei tuvastanud. Eks see seal linnas keeruline olegi.
8. Donetsk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Rodõnske juures proovis vene pool soomusega üle väikese jõe saada aga ebaõnnestusid ehk siis seal kandis üritatakse igas suunas edeneda ja suuri edusamme pole märganud.
Paistab, et Rodõnske ja Mõrnohradi suund on enam-vähem ok ja suudetakse olukorda kontrollida ning pole juba vähemalt nädal siin suunal vene poole edusamme täheldanud. Sama hästi ei lähe Pokrovskis, sest vene pool suudab üha tugevamalt linna loodeservas kanda maha saada. Tundub, et linna keskosa on suuresti hall ala.
9. Lõunarinne: Ukraina omad olla rohkem edenenud.
37. merejalaväelane väidab, et on Ivanivka asula Dnipropetrovski jõeni tagasi vallutanud, vangistades 19 ja tappes üle 50 merejalaväelase, kuid rünnakust pole veel ühtegi kaadrit nähtud.
Pole leidnud kinnitust vähemalt ühe vene sõjablogija väitele, et nad Huljapole linna sisse said ehk siis see ei tundu tõene.
Sektori keskosas jätkab vene pool vähemalt kahes suunas pingutusi ja kohati jõutakse enne hävingut isegi peaaegu Ukraina possadeni.
Kahjuks ei suuda Ukraina omad saada tagasi kontrolli Kamjanske juures likvideerimaks vene poole sillapead.
10. Herson: muutusteta.
11. putinile lähedased oligarhid – juri kovaltšuk, gennadi timtšenko ning vennad arkadi ja boriss rotenberg – on alustanud Ameerika Ühendriikidega konfidentsiaalseid läbirääkimisi tulevaste ühisprojektide üle venemaal, kui sanktsioonid tühistatakse. Wall Street Journaliga rääkinud allikate sõnul pakkusid ärimeeste esindajad salajaste kohtumiste käigus Ameerika ettevõtetele juurdepääsu gaasimaardlatele, haruldastele muldmetallidele ja olulistele energiavaradele.
Nende hulka kuuluvad gaasikontsessioonid Ohhoota meres ja neljas muus plokis. Väljaande allikate sõnul mainisid putini sõbrad ka haruldaste muldmetallide tootmist Norilski niklimaardlate lähedal ja Siberi kuues arendamata piirkonnas.
Wall Street Journali andmetel pidas Donald Trump Jr.-i ülikooliaegne sõber ja tema isa presidendikampaania rahastaja Gentry Beach läbirääkimisi 9,9% osaluse ostmiseks Arktika veeldatud maagaasi projektis Novatekiga, mis on osaliselt timtšenko omanduses olev ettevõte. Exxon Mobili vanem asepresident Neil Chapman kohtus Kataris Dohas salaja Rosnefti tegevjuhi igor setšiniga, et arutada Sahhalini projekti juurde naasmist – Ameerika ettevõte lahkus venemaa turult pärast sõja puhkemist Ukrainas.
Exxon, miljardärinvestor Todd Boehly ja teised kaalusid ka varade ostmist venemaa suuruselt teiselt naftatootjalt Lukoililt, mis oli pärast oktoobris toimunud Budapesti tippkohtumise nurjumist USA sanktsioonide all, kuna putin keeldus Ukrainas relvarahu kehtestamast.
Teine teema oli õhku lastud Nord Streami gaasijuhtme taaselustamine, mis on EL-i sanktsioonide all. Allikate sõnul maksis investor Stephen Lynch Trump Jr.-ile lähedasele lobistile Chas McDowellile 600 000 dollarit abi eest USA rahandusministeeriumilt Nord Stream 2 ostmiseks litsentsi saamisel.
Suuremaid ühisprojekte, sealhulgas Nord Stream 2 ja haruldaste muldmetallide kaevandamist arutati ka oktoobris Valge Maja eriesindaja Steve Witkoffi Miami villas toimunud kinnisel kohtumisel. Läbirääkimistel osalesid Trumpi väimees Jared Kushner ja putini erisaadik kirill dmitrijev. dmitrijev tegi ettepaneku kasutada 300 miljardit eurot külmutatud venemaa varasid ühisinvesteeringute alusena, alates Arktika arendamisest kuni Ukraina taastamiseni USA võimu all. Ideede hulgas oli isegi ühine missioon Marsile, milles osaleks ärimees Elon Muski SpaceX.
Njah, kipub arvama, et mitte ükski varasem Ameerika president poleks sellist tegevust soodustanud või kaalunud… üks lugeja paar lugu tagasi just tabavalt kommenteeris, et Reagan keeraks ka end hauas ringi…
12. venemaal on Ukrainas järsult suurenenud kadunud sõjaväelaste registreerimine loata eemalviibijatena ja desertööridena. venemaa Föderatsiooni Uurimiskomitee Kesksõjaväeringkonna Sõjaväe Juurdlusdirektoraadi Kontrolli- ja Uurimisosakonna juhataja asetäitja sergei ljapini sõnul muutus see tava laialt levinuks 2025. aastal. „60% neist, kes on deklareeritud loata eemalviibivateks, on sellises staatuses ilma põhjenduseta. Oleme selle probleemiga sel aastal tõsiselt kokku puutunud; 2024. aastal seda ei juhtunud,” ütles ta kadunud sõjaväelaste teemalisel ümarlaua arutelul (tsiteeris EAN).
ljapin märkis, et üksuste ülemad peaksid enne kellelegi loata eemalviibimise staatuse andmist läbi viima taustakontrolli, „kuid enamasti” seda ei tehta. Alampolkovnik teatas, et praegune olukord on juba viinud kriminaalsüüdistusteni. Näiteks Samaras registreeris üksuse ülem kadunud sõduri loata eemalviibijatena, väites, et ta oli oma alalisest baasist kadunud. Hiljem selgus, et sõdur oli rindel hukkunud ja tuvastatud Kaitseministeeriumi surnute vastuvõtu-, töötlemise- ja väljasaatmiskeskuses Doni-äärses Rostovis. Lisaks suri ta palju varem kui ülema poolt määratud kuupäev. ljapin rõhutas, et kadunuks kuulutatud sõdurite perekonnad on ilma hüvitistest ilma jäetud, samas kui kadunuks kuulutatud sõdurite sugulased saavad jätkuvalt oma palka. Seetõttu tuleb lõpetada sõjaväelaste põhjendamatu desertöörideks liigitamise juhtumid.
Sel suvel teatas ajaleht „Important Stories” Ukrainas kadunud ja tapetud venelaste laialdasest tunnistamisest oma üksustest loata lahkunuteks pärast seda, kui oli läbi vaadanud kümneid kaebusi sõdurite sugulastelt, mis olid saadetud presidendi administratsioonile. Selgus, et see oli juhtunud vähemalt 25 sõjaväeüksuses vähemalt 11 venemaa piirkonnas. Presidendi administratsiooni andmetel on alates sõja algusest presidendile saadetud üle 40 000 kaebuse kadunud sõdurite otsimise kohta, sealhulgas taotlused alusetu staatuse saamiseks erioperatsioonide personaliks.
Enamasti kirjutasid inimesed, et nende lähedane oli pärast lahingmissioonile lahkumist suhtlemise lõpetanud. Viidates vestlustele üksuste ülematega, märkisid sõjaväelaste sugulased, et tegemist oli katsega varjata kaotusi. Verstka sai teada, et mitmel juhul registreeritakse erioperatsioonide töötajatena sõdureid, kelle hukati nende kaaslaste poolt purjusoleku, käskude eiramise, ülemustele obroki maksmise vastumeelsuse või isiklike tülide tõttu. Väljaanne teatas ka, et rindejoonelt põgenenud inimesi pärast kinnipidamist peaaegu enam ei arreteerita, vaid saadetakse hoopis hakkliharünnakutele.
Aprillis teatas Ukraina projekt „Ma tahan leida”, et on alates 2024. aasta algusest saanud kadunud vene sõdurite sugulastelt üle 84 000 päringu. Eelmise aasta detsembris teatas venemaa Föderatsiooni kaitseministri asetäitja anna tsivileva, et vähemalt 48 000 sissetungi osalejal oli see staatus.
13. Üks Hiina suurimaid droonikomponentide tarnijaid Shenzhen Minghuaxin omandas 5% osaluse venemaa ettevõttes Rustakt, mis toodab sõjaväele FPV droone. Financial Times leidis selle teabe septembris venemaa registrile esitatud ettevõtete aruannetest. Need aruanded on nüüdseks kustutatud.
Uus vähemusomanik on Shenzheni ettevõtja Wang Dinghua. Tollidokumentide kohaselt on Shenzhen Minghuaxin ja selle teised ettevõtted alates 2023. aasta keskpaigast tarninud Rustaktile komponente 304 miljoni dollari väärtuses, sealhulgas liitiumioonakusid (110 miljonit dollarit), mootoreid (87 miljonit dollarit) ja kontrollereid (64 miljonit dollarit). Rustaktiga seotud ettevõte Santex sai samuti 107 miljoni dollari väärtuses kaupu. Nende hulgas olid kontrollerid 66 miljoni dollari väärtuses ja mootorid 37 miljoni dollari väärtuses. Ostud olid kooskõlastatud.
pavel nikitin, Rustakti 95% omanik, töötas varem Santexis ja oli aktsionär enne, kui tema tegevjuhina asendas valgevenelane jegor nikitin. Nende isikuandmed (sünnikuupäev, perekonnanimi ja isanimi) ühtivad, välja arvatud eesnimi, mis viis väljaande järeldusele, et nad on kaksikvennad. jegor nikitinile kuulub ka 90% osalus Shenzhen Nasmin Investmentis. Ülejäänud 10% kuulub Wang Dinghuale.
Rustakt toodab VT-40 FPV drooni, mis on nimetatud õhku lastud sõjakorrespondendi vladlen tatarski järgi. Drooni kasutatakse laialdaselt sõjas Ukrainaga. Fotode põhjal otsustades on iga droon varustatud nelja BrotherHobby Avenger mootoriga, mis maksavad 20–30 dollarit. Arvestades, et Rustakt ja Santex ostsid 120 miljoni dollari väärtuses komponente, aitas nende Hiina partner neil toota 1,25 miljonit VT-40. Dokumentide kohaselt varustasid Wang Dinghuaga seotud ettevõtted Rustakti ka metallitöötlemis- ja plastvormimismasinaid.
Hiina välisministeerium teatas FT-le, et neil puudub ärimehe tehingute kohta teave. Samuti rõhutasid nad, et riik pole kunagi ühelegi konfliktiosalisele surmavaid relvi tarninud ja kontrollib rangelt kaheotstarbeliste tehnoloogiate importi. Wang ja tema partnerid kommentaaritaotlustele ei vastanud.
Rustakti suhtes kehtivad Ukraina ja EL-i sanktsioonid. Avalikult kättesaadav teave näitab, et ettevõte osaleb projektis Doomsday, mis koolitab FPV droonide operaatoreid lahingutsoonidesse paigutamiseks. Kiievis asuva Kaitsestrateegiate Keskuse aruande kohaselt oli Rustakt venemaal seda tüüpi droonide komponentide suurim importija ajavahemikus juuli 2023 kuni veebruar 2025.
14. Lühiuudised
Pärast kõnelusi Ameerika Ühendriikidega teatas Ukraina delegatsiooni juht, riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov, et Washington jagab Kiievi peamisi eesmärke. Ametnik tegi selle avalduse pärast president Volodõmõr Zelenskile aru andmist. „Oleme teinud märkimisväärseid edusamme väärika rahu edendamisel ja oma seisukohtade ühtlustamisel Ameerika poolega. Meie peamised eesmärgid – julgeolek, suveräänsus ja usaldusväärne rahu – jäävad samaks ja Ameerika pool jagab neid,” märkis Umerov.
Trumpi sõnul ei ole venemaa ja Ukraina vahelisel kokkuleppel tähtaega. Läbirääkimised lähevad hästi, lisas ta, kuna läbirääkimised muudetud lahendusplaani üle jätkuvad.
venemaa naftagigant Rosneft teatab 2025. aasta esimese üheksa kuu puhaskasumi 70% langusest, langedes 277 miljardi rublani (umbes 3,57 miljardit USA dollarit). Ettevõte tõi peamiste surveteguritena välja kõrged intressimäärad, madalamad naftahinnad, tugevama rubla ja kasvavad terrorismivastase julgeoleku kulud. Njah, sanktsioone selle põhjuseks ei märgitud…
Bloombergi teatel plaanib India osta venemaalt hävitajaid Su-57 (tegemist on kahe mootoriga mitmeotstarbelise radaritele vähemärgatava hävituslennukiga, mille ehitamisel on kasutatud vargtehnoloogiat) ja õhutõrjesüsteeme S-500 (vene uusim, aga erinevate allikate põhjal olla selle tootmisega siiski raskusi). putin arutab tehingut oma Delhi visiidi ajal, hoolimata USA survest kaitsealaseid sidemeid piirata.
Lõuna-Aafrika politsei vahistas mõnede päevade jooksul viienda kahtlusaluse, keda süüdistatakse palgasõdurite värbamises venemaa sõjaks Ukraina vastu. Kahtlusalune astub 1. detsembril kohtu ette Lõuna-Aafrika Vabariigi välismaise sõjalise abi seaduse alusel.
Tanker M/T Mersin, mida sageli nähakse venemaa sadamates nagu Novorossiiskis ja Tamanis, upub nüüd Senegali ranniku lähedal. Alus oli teel Aafrikasse, kuid on peaaegu nädala paigal seisnud. Järjekordne salapärane intsident, mis on seotud venemaaga seotud laevandusega.
Poola president Nawrocki tühistas kavandatud kahepoolse kohtumise Ungari peaministri Viktor Orbániga pärast Orbáni hiljutist visiiti Moskvasse. Kuigi Nawrocki osaleb ikkagi Visegrádi grupi tippkohtumisel Esztergomis, piirab ta oma reisi, et vältida otseseid kõnelusi Orbániga.
Ukraina õhutõrjeväed hävitasid septembrist novembrini kuni 100 venemaa juhitavat õhupommi (KAB). venemaa õhust langevate täppismoona tõhususe vähendamiseks katsetatakse uusi vastumeetmeid ja relvi.
Kasahstan ja Türgi mõistsid hukka Ukraina hiljutised droonirünnakud vene tankeritele ja Novorossiiski naftaterminalile. Kasahstan nimetas seda agressiooniaktiks tsiviilotstarbelise energiarajatise vastu, mis on ülemaailmse energiavarustuse seisukohalt ülioluline, hoiatades Kiievi ja Astana suhete kahjustamise eest. Türgi väljendas muret laevandusele ja piirkondlikule stabiilsusele avalduvate ohtude pärast pärast rünnakuid oma majandusvööndis. Njah…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









