Sõja ülevaade: 1376. päev - 5 km vene samm edasi

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 30. november 2025:

5 km vene poole samm edasi ning mõnes linnas olukord paraneb, mõnes mitte.

1. Päev ilma kortermaja tabamata on „kehv” päev ehk siis iga koht ja inimene Ukrainas on sõjaline sihtmärk.

2. Tore, et varilaevastik sihikule võeti…

3. Kursk: hallis alas hetkel vene soldatid Oleksijivka külas.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vist pisu siiski paraneb olukord Kupjanskis, aga vene poole 5 km samm sektori keskmises lõigus ehmatas.

6. Siversk: vist muutusteta.

7. Bahmut: Kostantõnivka linnas kahes suunas vene pool üha sügavamale linna sisse saab.

8. Donetsk: kipub tasapisi vene poole tihe konveier tooma samme edasi.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. putin kiitis heaks eelarve, millest 40% eraldati sõjategevusele ja julgeolekujõududele.

12. Kaspia torujuhtme konsortsiumi terminal peatas pärast droonirünnakut naftasaadetised.

13. putini varilaevastiku tankereid ründasid SBU mereväe droonid.

14. Zalužnõi: Rahu annab isegi järgmise sõja ootuses võimaluse poliitilisteks muutusteks ja taastamiseks

15. Prantsuse välisministeerium: rahu saab saavutatavaks, kui putin loobub oma unistusest taastada NSV Liit.

16. vene poole ühe vaatenurga nägemiseks: vene sõjablogikanali „dva majora” postitus.

Lugemissoovitus p14, Zalužnõi lihtsalt oskab keerulisi asju lihtsalt seletada ja Prantsuse välisministri tõdemus- no tore, et see mida enamus eestlasi on kogu aeg teadnud, kuski sinnagi vist lõpuks jõudma hakkab…

271 vene poole rünnakut ehk siis tihe konveier jätkub. Enamus rünnakuid ikka ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ehk need on hetkel peamiseks prioriteediks aga nii Harkivi, Kupjanski kui lõunarinde ida ja keskmine lõiki pole ilma tugeva vene poole surveta ehk siis vene pool üritab max suruda igal pool, sest vaid nii on võimalik oluliselt väiksema koosseisuga Ukraina omadest kuskilgi läbimurre tekitada.

vene poole kaudtulelaskude arv ja tapjadroonide kasutamine jälle tavapärasest tunduvalt madalam ning paistab kinnitavat arvamust, et hall ala järjest laieneb tänu droonide üha kasvavale sõiduulatusele ning paremale võimekusele ka neid maha suruda.

Vihmadega Ukrainas seni pisu nirusti, temperatuur päeval keksmiselt kuumimas rindelõigus 4-6 ja öösel 2-4 aga lubab järgmise nädala lõpuks sinnagi lörtsi ja see teeb maapinnaga imesid…

1. Kiievi oblastis Võšgorodis põhjustas laupäeva õhtul vaenulik droonirünnak võimsaid plahvatusi, kahjustades suurt kortermaja ja hävitades eramu. Üks inimene hukkus ja 11 sai vigastada.

vene väed jätkavad Dnipropetrovski oblasti ründamist, kasutades droone ja rakette. Pommitamised on toonud kaasa inimohvreid ja kahjustanud infrastruktuuri mitmes oblastis.

Sinelnikovski rajoonis ründas vaenlane öösel drooniga Petropavlovskaja kogukonda, kahjustades kahekorruselist kortermaja. Samuti teatati, et eelmisel õhtul ründasid vene väed drooniga Malomihhailovska kogukonda. Selle tagajärjel sai 57-aastane mees raskelt vigastada ja haiglasse viidi.

Nikopoli oblast oli FPV droonide ja Grad MLRS tule all. Rajooni keskuses ja Mirovska kogukonnas registreeriti gaasijuhtme ja elektriliinide kahjustusi.

Lisaks sai Pavlogradi rajoonis vaenlase tegevuse tagajärjel kahjustada infrastruktuuri rajatis.

2. Rostovi oblast. Kuberner: Öösel said vaenlase õhurünnakud Gukovo, Novoshahtinski, Tšertkovski ja Mjasnikovski rajoonidele. Venemaa kaitseministeeriumi andmetel hävitati või peeti Rostovi oblasti kohal kinni 16 mehitamata õhusõidukit. Operatiivaruannete kohaselt keegi vigastada ei saanud. Gukovos sai kahjustada katlamaja, mis kütab 128 kõrghoonet, kahte haiglat, nelja kooli ja kuut lasteaeda. Katlamaja personal evakueeriti. Soojusvarustus on peatatud. Pärast pommi demineerimisuuringut alustatakse sündmuskohal taastamistöödega. Novoshahtinski tööstusrajatises puhkes tulekahju. 50-ruutmeetrine tulekahju kustutati kiiresti.

Krasnodari krai. Päästemeeskond: Anapas sai droonikildudega kahjustada eramaja. Drooni killud hävitasid osaliselt suvilakompleksis asuva maja katuse. Vigastatuid ei olnud. Sündmuskohal töötavad pääste- ja eriteenistused.

Krasnodari krai. Hädaolukordade peakorter: Kubani-äärses Slavjanskistoimunud droonirünnak kahjustas eramut ja kortermaja. Esimesel juhul sai langevate droonitükkide tõttu tõsiselt kahjustada aianduspiirkonnas asuv maja. Teisel juhul lõhkusid droonitükid seitsme korteri aknad. Samuti sai kahjustada Slavjanski naftatöötlemistehase territooriumil asuv gaasitoru. Tulekahjust ei teatatud. Hädaabiteenistused on igal aadressil kohapeal.

3. Kursk: hallis alas olev Oleksijivka küla on hetkeks jälle osaliselt vene poole kontrolli all, mõnda vene soldatit seal droonidega jahiti.

4. Harkiv: eile muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: lõpuks ühe infokillu Ukraina uuest eesmisest possast Kupjanski linnas leidis. Video tuli vene poolelt, sest nad drooniga seal paiknevaid Ukraina sõdureid ründasid. Koht oluline seetõttu, et seal lehvitas 21. novembril vene pool lipuga teatamaks, et Kupianski linn on vallutatud. Lisaks annab see aaimu, et Ukraina siiski jätkab pingutusi linna üle kontrolli tagasisaamiseks ka jalaväega.

Sektori keskmises lõigus tegi vene pool ühe 5 km hüppe edasi, mis isegi pisu ehmatav, sest kand maha saadi. Suudeti mööduda Borivska külast lõunas ja ohustatakse nüüd tugevalt Borova asulat (5000 elanikku enne sõda) ja sealt põhja pool paikenvat Oskili jõe idakaldal asuva osa logistikakanalit. Ukraina omad on küll siin suunal tõustnud erioperaatorite püüdlusi sealt pisu põhja pool edu saavutada (võib-olla ohustamaks vene eenduvat ühte kombitsat Kupjanski suunal), aga suuri muutusi rindejoones see veel toonud pole.

Lõmani suunal vene poole uusi edenemisi ei tuvastanud.

6. Siversk: olukord Siverski linna kirde-, kesk-, ja lõunaosas on pisu selgusetu ehk siis kipub arvama, et see paljus on hall ala.

7. Bahmut: Kostantõnivka suunas läheb üha ägedamaks ja nüüdseks suutis vene pool saada mitme kvartali pikkuselt linna sisse ka idasuunalt ning kagusuunas u 500 m linna keskuse suunas. Tundub, et konveier töötab nii tihedalt, et Ukraina omad ei suuda enam oma vahenditega piisavalt mõjutada linna poole rühkivaid soldateid. Lisaks on suutnud vene pool parandada siin enda droonitegevust tabamaks Ukraina omasid linnas ehk siis kahjuks ei suuda ka Ukraina suruda maha vene droone. 4-minutiline video (vene seiredroonilt) näitas, kuidas kõrgemal asuva seiredrooniga leiti sihtmärgid ja neid siis järjest tapjadroonidega rünnati. Iseloomustas seda veel sama koha järjestikune ründamine kuniks oli kindel, et tulemus saavutatud või siis jälitati peale esimest rünnakut kohta vahetavaid Ukraina kaitsjaid uueks rünnakuks jne.

8. Donetsk: vene poole pingutused nii Pokrovskist kirdes asuva alast põhja ja lääne suunas hakkavad kippuma tooma uusi lühikesi samme edasi aga seni ei miskit hullu. Kui Mõrnohradis suudab Ukraina isegi üllatavalt hästi vastu pidada, siis tundub, et Pokrovskis siiski nii hästi ei lähe ja vene pool jahib ise üha rohkem linna sisenevaid Ukriana omade väikesi gruppe tehes neile varitsusi. Mis seal linna enamuse osas toimub, eip tea täpselt vist keegi…

9. Lõunarinne: muutusteta, kuigi suruvad isuga nii idas kui keskmises osas.

10. Herson: muutusteta.

11. putin allkirjastas 2026. aasta ja järgmise kolme aasta eelarveseaduse. Duuma poolt 18. novembril ja Föderatsiooninõukogu poolt 26. novembril heaks kiidetud dokumendi kohaselt kavatseb valitsus järgmisel aastal koguda makse 40,27 triljonit rubla (400 miljardit eurot) ja kulutada 44,06 triljonit rubla. See tekitab riigikassa puudujäägi 3,78 triljonit rubla ehk 1,6% SKP-st.

kreml kavatseb kulutada sõjandusele ja relvahangetele ligi 30% eelarvest – 12,93 triljonit rubla, mis on rekordiline osakaal pärast Nõukogude aega. Veel 3,91 triljonit rubla on eraldatud “riikliku julgeoleku” eelarvereale, mis hõlmab siseministeeriumi, rahvuskaardi, eriteenistuste ja föderaalse karistusteenistuse eelarveid. Kokku saavad julgeolekujõud 16,84 triljonit rubla ehk 38% eelarvest. Võrreldes sõjaeelse 2021. aasta tasemega (24%) suureneb julgeolekukulutuste osakaal 1,6 korda.

Sotsiaalkulutuste osakaal väheneb 25,1%-ni (enne sõda 38,1%) ja riigi majanduse toetamise kulutuste osakaal väheneb 10,9%-ni (enne sõda 17,6%). Mõlemad näitajad on rahandusministeeriumi statistika põhjal 20 aasta madalaimad.

Eelarvelised nafta- ja gaasitulud, mis sel aastal langesid 20%, ei suurene seaduse kohaselt järgmisel aastal oluliselt: 8,9 triljonit rubla vs 8,6 triljonit. Valitsus kavatseb majanduse ressursivälisest sektorist uute maksudena välja pigistada 2,9 triljonit rubla.

Alates 2026. aastast tõstab venemaa seitsme aasta jooksul teist korda käibemaksumäära (22%-ni) ning käivitatakse radikaalne väikeettevõtete maksureform, mis jätab sajad tuhanded ettevõtjad ilma võimalusest tegutseda lihtsustatud maksusüsteemi (STS) alusel. 2026. aasta septembris kehtestatakse „tehnoloogiamaks” – sisuliselt maks venemaa kauplustes müüdavatele elektroonikaseadmetele ja kodumasinatele. Käibemaksu tõus toob eelarvesse 1,2 triljonit rubla, ainuüksi maksureformid aga 2,6 triljonit rubla, teatas rahandusminister anton siluanov varem.

Ots otsaga kokku tulemiseks kärbivad võimud mitmeid olulisi sotsiaalprogramme. Näiteks vähendatakse riikliku projekti „Pikk ja aktiivne elu” (endine riiklik projekt „Tervishoid”) rahastamist 26% võrra 274,2 miljardi rublani. Esmatasandi tervishoiu moderniseerimisprogrammi kulutusi kärbitakse 2,3 korda, föderaalne erakorralise abi arendamise projekt kaotab 28% oma rahastamisest ning diabeedi, vähi ja südame-veresoonkonna haiguste vastase võitluse programme vähendatakse vastavalt 13%, 3,1% ja 2,5%.

„Valitsus ja rahandusministeerium on keerulise, keeruka ja väljakutseid pakkuva töö tulemusel muutnud eelarve tasakaalustatuks, selgeks ja selliseks, mis tagab meie kohustuste täitmise,” teatas Föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko pärast seaduse vastuvõtmist.

Eelarve eesmärk on lahendada riigi ees seisvaid väljakutseid ja kaitsta kodanike huve, ütles duuma spiiker vjatšeslav volodin pärast seaduse hääletust. Ta lisas, et eelarve võeti vastu rasketes väljakutsete tingimustes, kuna venemaa vastu on kehtestatud üle 30 000 sanktsiooni.

12. Kaspia torujuhtme konsortsiumi (CPC) mereterminal Novorossiiskis peatas nafta laadimise pärast Ukraina mehitamata paatide rünnakut 29. novembri hommikul. Rünnak kahjustas tõsiselt VPU-2 ühepunktilist sildumist, muutes selle kasutuskõlbmatuks, teatas CPC pressiteenistus. „Novorossiiski meresadama kapteni käsu kohaselt peatati laadimine ja muud toimingud ning tankerid suunati CPC vetest väljapoole. CPC töötajate ega töövõtjate seas vigastada ei saanud,” seisis avalduses.

Ettevõtte teatel toimus rünnak kell 4.06 Moskva aja järgi. Plahvatuse ajal sulges avariiväljalülitussüsteem automaatselt vastavad torujuhtmed, mis esialgsete hinnangute kohaselt hoidis ära naftareostuse Musta merre. CPC märgib, et praegu toimub keskkonnaseire, merevee proovide võtmine ja naftareostuse reageerimise plaan on jõus.

Kaspia torujuhtme konsortsium (CPC) märkis, et see on kolmas rünnak rahvusvahelise õigusega kaitstud puhtalt tsiviilrajatisele. Septembri lõpus kahjustas droonirünnak Novorossiiskis asuvat CPC linnakontorit ja 25. novembril sai kahjustada mereterminali administratiivhoone.

Kaspia torujuhtme konsortsium ühendab venemaa, Ameerika Ühendriikide, Kasahstani ja mitme Lääne-Euroopa riigi suurimaid energiaettevõtteid. See asutati 1992. aastal ja transpordib naftat Tengizi, Kašagani ja Karatšaganaki leiukohtadest. Üle 1500 kilomeetri pikkune peamine naftatorustik ühendab Lääne-Kasahstani leiukohti Novorossiiskis asuva mereterminaliga ning on üks riigi peamisi ekspordimarsruute. Ümberlaadimise maht oli 2024. aastal ligikaudu 63 miljonit tonni naftat, millest ligikaudu 74% pärines välismaistelt vedajatelt, sealhulgas Tengizchevroililt (Chevron), ExxonMobililt, KazMunayGasilt, Enilt ja Shellilt.

13. Kaks venemaa varilaevastiku sanktsioonidega hõlmatud naftatankerit Kairos ja Virat said Mustal merel SBU Sea Baby mereväe droonide rünnaku ohvriks, mis tegi mõlemad alused töövõimetuks. Sellest teatasid RBC Ukraina ja Suspilne, viidates Ukraina luureteenistuse allikatele.

RBC Ukraina allikad selgitasid, et kasutatud Sea Baby droonid olid täiustatud, võimelised läbima pikemaid vahemaid ja varustatud täiustatud lõhkepeadega. Operatsiooni viisid läbi SBU 13. sõjalise vastuluure peadirektoraadi väed koostöös Ukraina mereväega, märgib väljaanne. Suspilne sõnul olid tankerid rünnaku ajal tühjaks laaditud, kuid need on võimelised vedama umbes 70 miljoni dollari väärtuses naftat. RBC Ukraina avaldatud videost on näha, et mõlemad laevad said märkimisväärset kahju. SBU allikas rõhutas, et teenistus jätkab meetmete võtmist, mille eesmärk on vähendada venemaa rahalisi vahendeid sõja pidamiseks.

Eelmisel õhtul, 28. novembril, teatati plahvatustest kahel venemaa varilaevastiku tankeril Bosporuse väina lähedal. Bloomberg teatas, et plahvatuse võisid põhjustada mereväemiinid. Z-kanal „Zloy Moryachok” (Kuri madrus) väitis, et tegemist oli mereväe droonide rünnakuga. Tribeca Shippingu andmetel oli Kairos pärast plahvatust uppumisohus. 29. novembril teatas Türgi transpordiministeerium, et tankerit Virat rünnati uuesti.

14. Ukraina relvajõudude endine ülemjuhataja ja Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis Valeri Zalužnõi usub, et isegi sõja pikaajaline lõpp ilma Ukraina täieliku võiduta pakub võimalust täielikuks taastumiseks ja kodanike tagasipöördumiseks, kuid hoiatab, et kiire rahu võib viia iseseisvuse kaotamiseni. Allikas: Zalužnõi kolumn LIGA.net-ile

Tsitaat: „Sõja poliitilise eesmärgi sõnastamisel on oluline meeles pidada, et sõda ei lõpe alati ühe poole võidu ja teise poole kaotusega. See juhtus Teises maailmasõjas, kuid see on haruldane erand, kuna inimkonna ajaloos pole seda peaaegu kunagi juhtunud. Valdav enamus sõdadest lõpeb kas vastastikuse kaotusega või on mõlemad pooled võidus kindlad või on tegemist muude võimalustega.

Seega, kui me räägime võidust, peame ausalt ütlema järgmist: võit on vene impeeriumi kokkuvarisemine ja kaotus on Ukraina täielik okupeerimine selle kokkuvarisemise tõttu. Kõik muu on lihtsalt sõja jätk.

Meie, ukrainlased, püüdleme muidugi täieliku võidu – vene impeeriumi kokkuvarisemise – poole. Kuid me ei saa ka tagasi lükata sõja pikaajalise (aastateks) lõpetamise võimalust, sest see on sõdade ajaloos liigagi levinud viis sõdade lõpetamiseks. Samal ajal pakub rahu, isegi järgmise sõja ootuses, võimaluse poliitilisteks muutusteks, põhjalikeks reformideks, täielikuks taastumiseks ja majanduskasvuks.

Võime isegi rääkida turvalise ja maksimaalselt kaitstud riigi kujunemise algusest tänu innovatsioonile ja tehnoloogiale. Õiglase riigi aluste kujundamisest ja tugevdamisest korruptsioonivastase võitluse ja õiglase kohtusüsteemi loomise kaudu. Riigi majandusareng, eelkõige tuginedes rahvusvahelistele majandusprogrammidele riigi ülesehitamiseks.”

„Ukraina on kriitilises olukorras, kus kiire rahu tooks kindlasti kaasa vaid purustava lüüasaamise ja iseseisvuse kaotamise. Kuid nagu aeg on näidanud, pole seda saavutatud,” märgib suursaadik.

Tema arvates tekitab kiiresti ennustatud rahu Ukrainas venemaal keerulisi küsimusi inimohvrite arvu kohta – seda on sama raske seletada kui tänapäeva korruptsiooni Ukrainas. Seetõttu takistab olukord poliitilisel rindel venemaal selle toimumist ilma oluliste järeleandmiste või Ukraina poole täieliku lüüasaamiseta.

„Täna on raske öelda, kas Ukraina jaoks stsenaariume koostada püüdvad vahendajad sellest aru saavad. Kuid see, et Ukraina tingimused ei parane, on ilmne,” kirjutab Zalužnõi.

Endise armee ülemjuhataja sõnul puuduvad praegu sõja lõpetamise eeldused.

Lisaks on „tingimustes, kus rahvusvahelise õiguse kontseptsioon ja seda toetav süsteem enam ei eksisteeri, selliste lepingute sõlmimine ilma pikaajaliste julgeolekugarantiide loomiseta absoluutselt võimatu.

„Selliste julgeolekugarantiide hulka võiksid kuuluda: Ukraina liitumine NATO-ga, tuumarelvade paigutamine Ukraina territooriumile või suure sõjaväekontingendi paigutamine, mis on võimeline venemaale vastu astuma. Täna seda aga ei arutata. Ja arvestades ühegi NATO liikmesriigi või ühegi teise riigi peale venemaa, Ukraina ja Hiina tehnoloogilist ja doktriinilist ettevalmistamatust, ei saa seda küsimust põhimõtteliselt kaaluda,” seisab tekstis.

„See tähendab, et sõda tõenäoliselt jätkub. Ja mitte ainult sõjalises, vaid ka poliitilises ja majanduslikus sfääris,” ennustab Zalužnõi.

Samal ajal on tema arvates Ukraina jaoks peaaegu peamine poliitiline eesmärk võtta venemaalt võimalus lähitulevikus Ukraina vastu agressiooniakte toime panna.

15. Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot on veendunud, et Ukraina sõja lõpetamine on realistlik stsenaarium, kuid peamiseks takistuseks jäävad venemaa diktaatori vladimir putini imperialistlikud ambitsioonid. Sellest teatas Barrot’ intervjuus Prantsuse väljaandele La Tribune Dimanche. „Rahu on täiesti saavutatav, kui vaid vladimir putin loobub oma hullumeelsest unistusest Nõukogude Liidu taasloomisest, alustades Ukraina vallutamisest. Ukraina kuulub ukrainlastele – ja ainult neile.”

Prantsuse diplomaatia juhi sõnul on Euroopa partnerid teinud kõik endast oleneva (njah, kahjuks pole väide korrektne), et mõjutada läbirääkimisprotsessi, eesmärgiga tagada Ukrainale Euroopa julgeolek ja rahu. Ta rõhutas, et ühtegi Euroopa pädevust puudutavat otsust – alates Ukraina liitumisest EL-iga kuni julgeolekuarhitektuurini – ei tehta ilma Euroopa osaluseta.

Barrot märkis ka, et putin seisab nüüd silmitsi valikuga: kas võtta kokkuleppe ettepanekuid tõsiselt või seista silmitsi oma majanduse kokkuvarisemise ja kaotusega lahinguväljal.

Prantsuse minister kinnitas, et Pariis võõrustab esmaspäeval, 1. detsembril Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit. Visiidi eesmärk on läbirääkimiste edendamine. Barrot rõhutas, et Ukraina presidendil on täielik õigus juhtida oma riiki rahu poole, heites kõrvale kõik kahtlused tema autoriteedi osas.

Lisaks hoiatas diplomaat kremlit illusiooni eest, et rahu saab saavutada ainult Ameerika Ühendriikidega läbirääkimiste teel. Ta tõi näiteks USA välisministri Marco Rubio sõnad, kes ütles 25. novembril toimunud tahte koalitsiooni kohtumisel selgelt, et püsiv rahu on võimatu ilma kõigi konflikti osapoolte nõusolekuta.

16. Olukord rindel on selgelt venemaa armee kasuks. Vaatamata lahendamata varustus- ja organisatsioonilistele probleemidele varustatakse meie vägesid lennuvõimeliste droonidega ning üha enam saabub mobiilseid ratassõidukeid (Ulan, Ulan-2). Iganädalaselt kasutatavate UMPK ja Geranium rakettidega funktsionaalsete õhulaevade arv suureneb nii palju, et vaenlane joonistab graafikuid, mis on vene silmale meeldivad. Ukraina relvajõud kannatavad jätkuvalt kohati kaitses tagasilööke, nagu see toimub Idaväegrupi pealetungitsoonis. Vaenlane ei suutnud peatada Kaug-Ida sõdurite oskuslikke ja julgeid tegevusi teel Huljaipole poole ning meie grupi juhtkonna teod vaenlase kaitse purustamiseks rünnakutega Dnipropetrovski oblasti idaosast Huljaipole poole takistasid neil koondada ülejäänud reserve, millest suurem osa viidi Pokrovskisse.

▪️ Rindepiirkonnad ei saa droonide suureneva ulatuse tõttu enam loota puhvervööndile enne, kui see jõuab 50 km sügavusele. Belgorodi oblast kannatas sel nädalal taas suurimat kahju, Ukraina relvajõud võtsid sihikule tsiviilelanikud ja rajatised.

▪️ Ukraina relvajõudude pikamaa- ja fikseeritud tiibadega mehitamata õhusõidukid tungivad oma masstootmise ja -kasutuse tõttu jätkuvalt sihtmärkidele. Erinevate mobiilsete operatsiooniüksuste/õhukaitsepostide/lennukite vahel puudub ühtne olukorrateadlikkuse süsteem; rahuaegne sõjaväebürokraatia mõistab nad hukka õhukaitsevestluste pidamiseks pidevalt blokeeritud Telegramis ja muudeks alternatiivseteks lahingujuhtimissignaalide edastamise viisideks. Mõnes osakonnas takistavad rahuaegsed paberil antud käsud täielikult relvade kasutamist madalalt lendavate õhusihtmärkide vastu, et nad ei peaks neli tundi mobiilse operatsiooniüksuse sadade laskude kohta aru andma. Ilma osakonnajuhtide poliitilise tahteta hukkuvad rohujuuretasandi algatused käskude parandamiseks paberimajanduse põrgus.

▪️ Seega määrab venemaa läbirääkimiste suuna ainult vene armee sooritus rindel, mis saavutatakse intensiivsete ja veriste lahingute kaudu. Samal ajal on lahingute televisioonireportaaž taas hakanud meenutama rõõmsalt idiootlikku, roosilist ja ennasttäis jama, mis demobiliseerib ühiskonda ja loob mulje, et elanikkonnal pole mingit tungivat vajadust rinnet mis tahes vahenditega toetada. venemaa on endiselt sõjas võimeka vastasega, keda relvastab ja varustas luureandmetega kogu NATO blokk.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Samal teemal

Viimased uudised

Allikas: LVĢMC

Lätis anti suure libeduse hoiatus

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA