Sõja ülevaade: 1375. päev – rindel enam-vähem, Valges Majas mitte…
Avaldatud: 29 november, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. november 2025:
rindel enam-vähem, Valges Majas mitte…
1. Kiiev põhiliselt, aga liikus öösel infot ka lääne poole suunduvast.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: suht vaikne.
4. Harkiv: 2 km sillapead suutis vene pool edasi lükata.
5. Kupjansk-Kreminna: Lõmani suunas ikka väga tuline.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: pisu vene poole kasuks rindejoon sirgenes.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa uusimas tuumarakettide baasis Orenburgi lähedal toimus võimas plahvatus.
12. venemaa jäämurdjate ehitusplaan on imporditud varustuse puuduse tõttu läbi kukkunud.
13. Zelenski kantseleiülem astus pärast läbiotsimist ja korruptsiooniskandaali tagasi.
14. Telegraph: Trump tegi ettepaneku, et putin tunnustaks Ukraina okupeeritud piirkondi venemaa territooriumina.
15. „Väga karm kirjutis”: venemaa presidendi administratsiooni endine asejuht dmitri kozak kritiseeris enne tagasiastumist Ukraina sissetungi.
16. Lühiuudised
311 vene poole rünnakut, aga kuna isikkoosseisu kaotuste numbrid kahanesid, siis arvatavalt kahanesid ründavate üksuste suurused. Ainukesed rahulikumad lõigud oli Kurski, Tšassiv Jari, lõunarinde lääneserv ja ikka Hersoni suund. Mujal töötab konveier täis tuuridel. Miks toimus väga suur langus liugpommide (50), kaudtulelaskude (2997) ja tapjadroonide arvus (1721), ei oska veel arvata… üritab homme pisu rohkem kaartidesse ja infokildudesse sukelduda… öö valves võtab analüüsi võime niruks… aga Eesti eest surmani!
1. SBU lammutas venemaa spioonivõrgustiku, mis valmistas ette lõhkeainepeiteid terrorirünnakuteks Lääne-Ukrainas. Rühma kuulusid 20-aastane Harkivist ja kaks Rivne teismelist, kes kõik värvati Telegrami kaudu kullertöö ettekäändel. Nad tabati varakult ja kõik peidupaigad tehti kahjutuks.
29. novembri öösel põhjustas venemaa ründedroonide ja rakettide ulatuslik rünnak Kiievi mitmes linnaosas elamutele kahjustusi. Hukkus üks inimene ja 15 inimest, sealhulgas laps, sai vigastada. Pealinna lääneosas katkes elekter. Linnapea sõnul on meditsiiniabi kutsutud kohale Solomjanski, Ševtšenkivski ja Darnitskõi linnaosades.
2. Mehitamata Süsteemide Vägede ülemjuhataja Magyar kinnitab, et öised rünnakud tabasid kümmet venemaa peamist taristuobjekti, sealhulgas suurt naftatöötlemistehast Saraatovis ja Luhanskist Rostovi ulatuvat kõrgepinge alajaamade võrgustikku. Tema sõnul on see kahju hakanud venelasi kütuse- ja elektripuudusesse jätma.
Üleeile õhtul tabas elektrikatkestus Kirejevka alevikus (Oktjabrski rajoonis, Rostovi oblastis) asuv 500 kV alajaam „Šahtõ”. See alajaam varustab Lõuna-venemaad oluliste energiavoogudega, ühendades Rostovi elektrivõrgu, Lõuna-venemaa elektrisüsteemi keskosa, ning Donbassi ja Voroneži oblastit energiaga varustavad marsruudid.
Täppislöögid tabasid Sakõ lennuvälja okupeeritud Krimmis ning vene personali ja kütusehoidlaid Donetskis ja Luhanskis. Samuti hävitati õhutõrjesüsteemid nagu Pantsir-S1 ja Tor-M2.
Kinnitatud kaadrid näitavad, kuidas droonirünnaku tagajärjel põles Belgorodi rajooni Drahunske külas alajaam. Väidetavalt tabas piirkonda mitut elektrisõlme ja alajaama, põhjustades ulatuslikke elektrikatkestusi.
venemaal Tatarstanis Alabuga erimajandustsoonis asuvas akude laos puhkes tulekahju – see koht on tuntud ka Shahedi droonide tootmise poolest.
29. novembri öösel ründasid droonid venemaa Krasnodari krais asuvat Afipski naftatöötlemistehast, põhjustades rajatises tulekahju. Kohalike elanike sõnul kuuldi rafineerimistehase ümbruses vähemalt 10 plahvatust. Üks veebi postitatud video näitas rafineerimistehase territooriumil möllavat tohutut tulekahju. venemaa võimud pole olukorda veel kommenteerinud. Afipski naftatöötlemistehas on spetsialiseerunud nafta rafineerimisele (võimsusega 6,25 miljonit tonni aastas), tootes bensiini ja diislikütust.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: tihe konveier tõi eilseks vene poole sillapea pikendamise 2 km ja jõuti Lõmani asulasse. Hakkab see järjest enam muret tegema, et ei suudeta üle Vovtša jõe vene poole valgumist pidama saada ning hakkab tasapisi kujutama ohtu tervele Kupjanski suunale.
5. Kupjansk-Kreminna: peale suurt lippude lehvitamist Kupjanskis on kuidagi info vene poole uutest possadest linnas kadunud. Njah, egas ka Ukraina omasid ei leia, sestap kipub arvama, et vene poolel on hakanud tekkima raskusi uute gruppide linna sügavusse saatmisega. Võimalik, et on paranenud Ukraina seire ja töötlus seal suunal. Lisaks arvab, et kaotuste vähendamiseks võib olla ei soovita ka ise eriti linnas ringi toimetada ning üritatakse sihtmärgid hävitada droonide ja kaudtulega.
6. Siversk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud, kõlakad vaid, et Lõmani linna suunal võidi edasi saada. Eks homme targem.
7. Bahmut: Kostantõnivkas on läinud pingelisemaks, linna servas toimub pidev üksteisest möödumine ning eesmised possad on seal risti rästi. Kekossa siiski pole vene pool jõudnud ja kogu tegevus toimub linna ida-, kagu- ja lõunaküljel.
8. Donetsk: väidetakse, et 27.–28. novembril toimunud intensiivstes lahingutes hukkus või sai haavata Pokrovski linna sektoris droonide varitsuse ja suurtükiväerünnakute tagajärjel kuni 1190 venemaa sõdurit. Rindejoone muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne:
Blogikanalist: 33. rünnakrügemendi üksused ja tugijõud on peatanud venemaa edasitungi, stabiliseerides olukorra Zaporižja oblastis Huljapolest idas. Uus juhtkond ja täiendused tõid korra pärast nädalatepikkust kaost ja halbu otsuseid.
Siiski leidis infot, et Huljapole lõigus on vene pool laiemalt suutnud rindejoont sirgemaks ajada enda kasuks aga mitte linnale lähemale.
10. Herson: muutusteta.
11. Orenburgi oblastis Jasnõi linnas asuvas strateegiliste raketivägede baasis, kus paiknevad uusimad Avangardi raketisüsteemid, toimus võimas plahvatus. Ural56.Ru teatel tõusis taevasse tohutu lilla suitsupilv, viidates kohalikele elanikele. ArbatMedia, viidates samuti pealtnägijatele, teatab, et intsidendi võis põhjustada õnnetus, mis väljaande allikate sõnul õhus lagunes. Analüütikud arvavad, et ebaõnnestus venemaa (arvatavasti mandritevahelise ballistilise raketi tüüpi) raketikatsetus, mis hajutas hüpergoolse kütuse (äärmiselt mürgine gaas ja plahvatuseks ei vaja süttimist) lähedalasuvasse piirkonda.
Föderaalagentuurid pole intsidendi kohta ametlikke kommentaare andnud. Ühtne dispetšerteenistus kinnitas Ural56.Ru-le, et evakueerimist ei ole plaanis, elanikele ohtu ei ole ja õhus lubatud kahjulike ainete maksimaalne kontsentratsioon on normaalne. Orenburgi oblastivalitsus kinnitas samuti, et evakueerimisplaane ei ole.
Jasnõi kosmodroom on üks 11 rajatisest venemaal, mis on võimeline välja laskma pikamaa maismaal baseeruvaid rakette, sealhulgas tuumarelvavõimelisi rakette. 2023. aastal alustati Jasnõi raketikompleksi ümbervarustust uusima silopõhise Avangardi raketisüsteemiga. putin teatas varem, et venemaa Avangardi omandamine tühistas”USA investeeringud raketitõrjesüsteemi.
Jasnõis asub ka Dnepr raketikandjate stardibaas, mis põhinevad ümberehitatud RS-20B ja RS-20V rakettidel. 27. novembril varises Baikonuri kosmodroomil Sojuz MS-28 kosmoselaeva ISS-ile stardi ajal kokku teeninduskabiin. The Insideri andmetel hõlmas varing stardiplatvormi all asuvat teisaldatavat konstruktsiooni. Analüütik Georgi Triškin selgitas, et õnnetus võib viia Sojuzi ja Progressi startide määramata ajaks edasilükkamiseni. Kosmoseentusiast Vitali Jegorov teatas, et sisuliselt on venemaa tänasest päevast alates kaotanud võimaluse inimesi kosmosesse saata. Roskosmos kinnitas, et kahjustused parandatakse lähitulevikus.
12. Föderaalne Riiklik Ühtne Ettevõte Rosmorport on loobunud kahe jäämurdja Projekt 23620 7. klassi jäämurdja ehitamisest Onega laevatehases. Otsuse põhjuseks oli töö maksumuse peaaegu kahekordistumine pärast katset asendada imporditud seadmed venemaa samaväärsetega. Lepingu maksumus ulatus 32 miljardi rublani (320 miljoni euroni), ütles ettevõtte tegevjuht sergei põlin Interfaxile. „Seetõttu otsustati, et me ei ehita esialgu jäämurdjaid Projekt 23620,” ütles ta. Jäämurdja 7. klassi laevade asemel, mis suudavad navigeerida Arktika meredel kuni 2-2,5 meetri paksuses jääs, peab Rosmorport leppima Arc6-klassi jäämurdjatega, mis suudavad murda läbi 1,1-1,3 meetri paksuse jää.
Jäämurdja konstruktsiooni töötas välja Baltsudoproekt Keskprojekteerimisbüroo (osa Krõlovi Riiklikust Uurimiskeskusest). Algselt plaaniti kasutada välismaiseid komponente – sealhulgas Rootsi-Šveitsi ettevõtte ABB Azipodi tõukejõude ja Soome ettevõtte Wartsila peamasinageneraatoreid –, mida venemaa sanktsioonide tõttu praegu osta ei saa, ütles asjaga tuttav allikas Vedomostile. Projekt 23620 jäämurdjad olid kavandatud aastaringseks tööks Läänemerel, Valgel ja Barentsi merel ning suvel ja sügisel Põhja-Jäämerel.
Need pidid olema esimesed venemaa laevad, mille jõuseadmed on võimelised töötama veeldatud maagaasil. Konsultatsioonifirma Jakov & Partners andmetel on venemaal praegu umbes 100 jääklassi laeva, mis on võimelised vedama Arktika lasti. Neist aga ainult 27 on Arc6 või Arc7, mis võimaldab aastaringset navigatsiooni. Nende hulgas on 15 veeldatud maagaasi tankerit, seitse naftatankerit ja viis konteinerlaeva. Kümnendi lõpuks lootis valitsus ehitada 70 jääklassi laeva. Kuid need plaanid ei realiseeru, tunnistas asepeaminister juri trutnev eelmisel aastal. „venemaa laevatehaste võimsus võimaldab 2030. aastaks ehitada vaid 16 (laeva),” kurtis ta.
13. Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak astus tagasi pärast seda, kui tema kodu korruptsioonijuurdluse käigus läbi otsiti. President Volodõmõr Zelenski teatas sellest, rõhutades, et soovib olukorra ümber vältida kuulujutte ja spekulatsioone. „Olen Andriile tänulik, et ta esitab läbirääkimistel Ukraina seisukohta alati täpselt nii, nagu see peaks olema,” ütles riigipea videopöördumises rahvale. Zelenski lisas, et väliste väljakutsete ja sõja ajal peab Ukraina säilitama sisemise stabiilsuse. Andri Jermakil oli Ukrainas Ameerika Ühendriikidega peetud vaherahu läbirääkimistel võtmeroll. Ta juhtis nendel konsultatsioonidel Ukraina delegatsiooni.
Nüüd, nagu Volodõmõr Zelenskõi teatas, esindavad Ukrainat eelseisvatel läbirääkimistel Ameerika poolega Ukraina relvajõudude peastaabi ülem, riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär ning välisministeeriumi ja luureteenistuse esindajad. Eile, 28. novembril, viisid riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAPO) ametnikud läbi Jermaki korteri läbiotsimise. Jermak ise märkis, et on andnud uurijatele täieliku juurdepääsu oma kodule ja teeb nendega koostööd. Uurimine on seotud Energoatomi raha omastamise juhtumiga. NABU andmetel korraldas skeemi Zelenski endine äripartner Timur Mindõtš ja võimalikeks kasusaajateks olid kõrged ametnikud.
Juhtumi materjalides mainiti ka Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Rustem Umerovit, keda kuulati 25. novembril tunnistajana üle. Uurimise käigus on Zelenski poliitilises ringkonnas ilmunud üleskutseid Jermaki tagasiastumiseks avalikkuse usalduse taastamiseks. President on varem keeldunud seda tegemast. Energoatomi juhtumist on saanud viimaste aastate suurim korruptsiooniuurimine Ukrainas ning see on juba viinud energeetika- ja justiitsministri vallandamiseni.
14. USA president Donald Trump on nõustunud tunnustama venemaa kontrolli Krimmi ja teiste Ukraina okupeeritud alade üle osana rahuplaanist, teatab Telegraph allikatele viidates. Väljaande andmetel esitab USA erisaadik Stephen Witkoff, kes peaks järgmisel nädalal koos Trumpi väimehe Jared Kushneriga Moskvasse sõitma, putinile ettepaneku tunnustada venemaa kontrolli sõja ajal hõivatud alade üle.
Plaan tunnustada territooriume, mis rikub USA väljakujunenud diplomaatilist praktikat, jätkab tõenäoliselt edasiliikumist vaatamata Ukraina ja Euroopa riikide vastuväidetele, teatab Telegraph. „Üha selgemaks saab, et ameeriklasi ei huvita, mida eurooplased arvavad. Nad ütlevad, et eurooplased võivad teha, mida tahavad,” ütles allikas.
15. Enne septembris tagasiastumist saatis venemaa presidendi administratsiooni endine asejuht dmitri kozak putinile isikliku kirja, milles kritiseeris venemaa rünnakut Ukrainale „väga karmilt”. „Агентство” kirjutab sellest, viidates endise ametniku neljale tuttavale. 18. septembril teatas kozak oma vabatahtlikust tagasiastumisest ametist. Allikate sõnul valmistas kozak ette kaks dokumenti – ametliku vallandamise avalduse ja eraldi kirja putinile, milles ta rääkis teravalt sõjast. Ühe allika sõnul tegi Ukraina päritolu kozak seda äärmiselt otsekoheselt ja ühemõtteliselt.
kozak ei kutsunud putini viha välja ja sõitis vabalt välismaale. „Агентство” andmetel läks kozak pärast tagasiastumist Iisraeli, kus ta on ravil, kuid külastab jätkuvalt regulaarselt venemaad. Endise ametniku tuttavad ütlevad, et ta ei karda oma demarši tagajärgi ja „ei arva, et ta on putini välja vihastanud”. kozak ja kreml ei kommenteerinud avaldatud materjali.
Juba enne tema tagasiastumist nimetas lääne massimeedia kozaki ainsaks putini lähiringkonnas olevaks isikuks, kes oli avalikult sissetungi vastu. New York Times kirjutas, et ta tegi putinile ettepaneku lõpetada sõjategevus ja viia läbi sisemisi reforme. Kuni 2022. aasta veebruarini tegeles kozak Donbassi küsimustega ja pidas läbirääkimisi Minski kokkulepete üle. Julgeolekunõukogu 21. veebruari koosolekul püüdis ta avaldada oma arvamust selle kohta, kas Donbassiga tuleks liituda, kuid putin katkestas ta. Reutersi ja NYT andmetel oli kozak sõja vastu.
Pärast sissetungi algust eemaldati kozak Ukraina suunalt ja kuraatoriamet anti üle sergei kirijenkole. Formaalselt säilitas kozak oma ametikoha ja positsiooni, kuid tegelikult jäi ta ilma funktsioonideta. Samal ajal mängisid tema lahkumises rolli ka kremli hiljutised ebaõnnestumised Moldovas ja Abhaasias, mida ta juhtis, kirjutab agentuur. Massimeedias arutati, et talle võidakse anda täievolilise esindaja või äriõiguste kaitse voliniku ametikoht, kuid ta ei saanud ühtegi ametikohta.
Nüüd on kozak agentuuri allikate sõnul venemaa poliitika ohjad enda kätte võtnud, kuid loodab kohtuda putiniga õigel ajal. Kes on dmitri kozak? Ta sündis 1958. aastal Ukraina NSV Kirovogradi oblastis. Ta teenis GRU eriüksustes, lõpetas Leningradi Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Ta töötas prokuratuuris, seejärel Peterburi võimuorganites. Alates 1990. aastate algusest on ta olnud juhtivatel ametikohtadel koos putini, medvedjevi, kudrini ja grefiga. Alates 2014. aastast on see olnud USA, EL-i, Kanada ja Šveitsi ning alates 2022. aastast Suurbritannia ja Jaapani sanktsioonide all. „Вёрстка” teatas varem, et pärast tagasiastumist kaalus Dmitri Kozak ettevõtlusega alustamist, kuid tänaseni pole seda juhtunud.
16. Lühiuudised
EL seab kahtluse alla külmutatud venemaa varadelt laekuvate maksude läbipaistmatu kasutamise Belgia poolt ning nõuab selgust, kas need vahendid jõuavad Ukrainasse, nagu lubatud. Diplomaadid muretsevad, et Belgia võib raha endale jätta, selle asemel et kogu tulu Kiievisse edastada.
Holland ostab 100 Ukrainas testitud Robin Radar IRIS-süsteemi droonide tuvastamiseks. Need radarid suudavad eristada väikeseid mehitamata õhusõidukeid lennukitest ja pakkuda 3D-jälgimist. Tarned algavad täna; täielik kasutuselevõtt on oodata 2026. aastaks. Osa neist kaitseb Hollandi kriitilist infrastruktuuri.
Plahvatus naftatankeri Kairos pardal Musta mere edelaosas, Bosporuse väina sissepääsu lähedal. Esialgsete teadete kohaselt oli tegu triiviva miiniga või droonirünnakuga. Laev vajub, meeskond päästeti väidetavalt vigastatutega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









