Sõja ülevaade: 1374. päev – mõned muutused rindejoones
Avaldatud: 28 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. november 2025:
mõned muutused rindejoones.
1. Varahommikuse seisuga info veel puudus.
2. Droone venemaa ja Krimmi kohal jagus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vastuolulist infot jagus.
9. Lõunarinne: vene pool sai sammu Huljapolele lähemale.
10. Herson: muutusteta.
11. putin keeldus sõda lõpetamast ilma Ukraina vägede Donbassist väljaviimiseta.
12. NATO on ette valmistanud plaani 800 000 sõduri saatmiseks venemaa piirile.
13. Pärast putini ja Trumpi tippkohtumise nurjumist jäeti lavrov järjekordsest venemaa delegatsioonist välja, aga ta tegevat tööd…
14. putin ähvardas konfiskeerida Hiinast Kasahstani kaudu saabuva „halli” kauba.
15. venelastel on soovitatud valmistuda uueks pensionireformiks järgmise 20 aasta jooksul.
16. Lühiuudised
Täna hommik väga-väga kiire, sestap rindel toimuv täna info osas ülipuudulik.
Kuna juba eile õhtuks oli vene poole rünnakute arv tunduvalt üle 200 siis kokku võib tulla rünnakute arvult rekordpäev. Isikkoosseisu kaotuste arv siiski kasvanud inimeste arvu rünnakutel ei näita, küll oli pisu enam soomust töös. Arvata on, et põhiline surumine ikka Ukraina tööstuslinnade ümber ja uus ahvatlus käe ulatuses nagu Huliapole linn.
1. 19. novembril Ternopilile toimunud raketirünnakus saadud vigastustesse suri 12-aastane tüdruk. Arstid võitlesid tema elu eest üheksa päeva. Tema ema hukkus samas rünnakus ja õde on endiselt haiglaravil. Rünnaku hukkunute arv on nüüdseks tõusnud 35-ni.
2. Ukraina droonirünnakud tabasid eile päeval Rosgvardija „Ahmat-Põhja” rügemendi sõjaväeobjekti Groznõis Baisangurovi rajoonis. Videos on näha tugevat plahvatust kõrge tossupilvega.
venemaa kaitseministeerium väitis, et 28. novembri öösel kahjutuks tegid selle õhutõrjesüsteemid väidetavalt 136 Ukraina drooni, millest 29 asusid okupeeritud Krimmi kohal. venemaa poole andmetel ründasid droonid seitset piirkonda: Moskva oblastit, Musta ja Aasovi merd ning okupeeritud Krimmi. venemaa kaitseministeerium väidab, et kõige rohkem droone väidetavalt tulistati alla Venemaa Föderatsiooni Rostovi oblasti kohal – 46. Saratovi oblasti kohal tulistati alla 30, okupeeritud Krimmi kohal 29 ja Musta mere kohal 12 droone. Väidetavalt rünnatud venemaa Föderatsiooni piirkondade nimekirjas on ka Brjanski, Volgogradi, Voroneži, Kurski ja Kaluga oblast.
UKR-i droonirünnak tabas Saratovi naftatehast Edela-venemaal. Plahvatused ja tulekahjud.
Kaadris on näha, kuidas venemaa õhutõrjet juhitakse prožektorite abil. Lisaks kasutavad venelased õhutõrjetule juhtimiseks võimsat sinist kiirt. Selles videos lastakse alla UKR droon.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vastuoline info nii Mõrnohradist kui Pokrovskist.
9. Lõunarinne:
UKRAINA ametlik info: Zaporižja oblastis Huljaipole lähedal taandus üks Ukraina üksustest oma positsioonidelt ilma koordineerimiseta. Venelased kasutasid seda ära ja piirasid kaitsevägesid. Pärast lahingutegevust peetakse mitut Ukraina sõdurit kadunuks. Lõuna kaitseväe pressiesindaja Vladislav Vološin Interfax-Ukrainale: „Personali säilitamiseks ja Huljaipole tõhusamaks kaitsmiseks viidi läbi meie vägede kaitseformatsiooni ümbergrupeerimine ja ümberformeerimine. Üks üksustest aga lahkus oma positsioonidelt ilma koordineerimiseta. See paljastas meie operatiivformatsiooni ühe tiiva selles piirkonnas, jättes kõrvalasuva üksuse personali katteta. Vaenlane, kasutades ära seda olukorda ja keerulisi ilmastikutingimusi, piiras kaitsevägesid.”
Linna siiski sisse ei saadud.
10. Herson: muutusteta.
11. „venemaa lõpetab sõjategevuse Ukrainas ainult siis, kui Ukraina armee lahkub okupeeritud aladelt,” teatas putin pressikonverentsil pärast oma Biškeki visiiti. „Ukraina väed lahkuvad okupeeritud aladelt ja seejärel lakkavad sõjategevused. Kui nad ei lahku, saavutame selle relvajõuga,” ütles putin. venemaa soovib Ukrainaga kokkuleppele jõuda, kuid juriidiliselt on see praegu võimatu, jätkas putin. Tema sõnul on ainult Ukraina Ülemraadal õigus oma volitusi sõjaseisukorra alusel laiendada, presidendil aga mitte. „Dokumentide allkirjastamine Ukraina juhtkonnaga on mõttetu, nad tegid strateegilise vea, kui kartsid valimistel osaleda,” ütles putin.
Samal ajal leiab ta, et Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste tulemused Genfis võivad olla aluseks tulevastele rahulepetele. „Minu arusaamist mööda otsustasid nad omavahel, et kõik 28 punkti tuleks jagada neljaks eraldi komponendiks. Kõik see on meile edastatud,” ütles president, lisades, et lõplikke kokkuleppeid pole praegu veel saavutatud. putini sõnul on venemaa valmis võimaliku lepingu raames fikseerima lubaduse mitte Euroopat rünnata. „See kõlab meile naeruväärselt, kuigi me ei kavatsenud seda kunagi teha, aga kui nad tahavad seda meilt kuulda, siis teeme seda, me paneme selle kirja. Pole küsimust,” ütles putin.
Algset 28-punktilist USA plaani, mis Reutersi andmetel põhines kremli esitatud soovide nimekirjal, kärbiti pärast Ukraina-Ameerika läbirääkimisi kolmandiku võrra. Kiiev lükkas tagasi kolm Moskva poolt nõutud peamist sätet: Ukraina relvajõudude vähendamine, NATO-ga liitumisest keeldumine ja Donbassi täielik alistumine. Ukraina president Volodõmõr Zelenski lootis Donald Trumpiga arutada „tundlikke küsimusi”, kuid viimane ignoreeris tema avaldusi tema valmisoleku kohta Washingtoni külastada.
Praegu pole midagi, mis sunniks putinit oma eesmärke ümber hindama ja peamistest nõudmistest loobuma, ütles R.Politik asutaja, politoloog Tatjana Stanovaja. „Ta tunneb end lahinguväljal valitseva olukorra suhtes kindlamalt kui kunagi varem ja on veendunud, et suudab oodata, kuni Kiiev lõpuks tunnistab, et ta ei saa võita ja peab läbirääkimisi pidama venemaa teadaolevatel tingimustel. Kui ameeriklased saavad aidata seda edasi viia, on suurepärane. Kui mitte, siis ta teab ikkagi, mida teha,” väidab Stanovaja. Endine venemaa ÜRO esinduse ametnik Boriss Bondarev, kes lahkus välisministeeriumist vahetult pärast Ukraina sissetungi leiab, et kreml lükkab muudetud rahuplaani tagasi. Isegi algne versioon polnud putinile täiesti vastuvõetav ja uus on seda veelgi vähem, ütles Bondarev ABC Newsile. Endise diplomaadi sõnul nurjub uus läbirääkimiste voor suure tõenäosusega, nagu eelmisedki, lahkarvamuste tõttu võtmeküsimustes.
12. venemaaga sõja korral, mis mõnede Saksa sõjaväeametnike arvates võib alata juba homme, saab Saksamaast NATO üksuste itta viimise peamine keskus. Bundeswehri juhid hakkasid seda plaani välja töötama kaks ja pool aastat tagasi. Nüüd tähistab salajane 1200-leheküljeline dokument tagasipöördumist külma sõja mentaliteedi juurde, mil kodanikuühiskond ja infrastruktuur olid valmis pidevaks koostööks sõjaväega, teatab Wall Street Journal.
„Operatiivplaan Saksamaa” näeb ette ja kirjeldab üksikasjalikult 800 000 Saksa, Ameerika ja teiste NATO sõduri üleviimist itta rindele, teatab väljaanne. See täpsustab sadamaid, jõgesid, raudteid ja maanteed, mida mööda sõjaväeüksused ja varustus liiguvad, samuti nende varustamise ja kaitsmise meetodeid teel. „Vaadake kaarti,” ütles Brandenburgi Ühiskonna ja Julgeoleku Instituudi direktor Tim Stuchthey: kuna Alpid moodustavad loodusliku barjääri, peaksid NATO väed sõjalise konflikti korral venemaaga Saksamaad läbima, olenemata sellest, kust see võib alata.
Saksamaa ja teiste NATO riikide sõjaliste hinnangute kohaselt on venemaa valmis alliansi ründama kahe kuni viie aasta jooksul. Sõjaväeekspertide sõnul võimaldab sõjategevuse võimalik lõpetamine Ukrainas aga keskenduda seal kannatatud kaotuste korvamisele, armee tugevdamisele ja sõjalise potentsiaali kiiremale ülesehitamisele. Samal ajal peab Moskva juba aktiivselt hübriidsõda Euroopas. Bundeswehri kindralleitnant Alexander Sohlrank, kes vastutab Saksa armee sõjalisteks operatsioonideks ettevalmistamise eest, teatas novembri alguses, et venemaa võib juba homme alustada piiratud ulatusega rünnakut NATO territooriumile.
Euroopa riigid valmistuvad agressiooni tõrjumiseks, sealhulgas töötades välja viise sõdurite ja relvade kiireks toimetamiseks idatiivale. Sel eesmärgil luuakse sõjalise Schengeni süsteem, mille eesmärk on standardiseerida erinevaid eeskirju, sealhulgas tehnilisi, tolli- ja julgeolekualaseid. Rünnaku kiireks tõrjumiseks valmisoleku demonstreerimine on osa heidutusstrateegiast. Kõrge Bundeswehri ohvitser ja üks „Operatiivplaan Saksamaa” algupäraseid autoreid ütles Wall Street Journalile: „Eesmärk on sõda ära hoida, tehes meie vaenlastele selgeks, et kui nad meid ründavad, siis nad edu ei saavuta.”
13. vene välisminister sergei lavrov ei osale 4.–5. detsembril Viinis toimuval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite nõukogu kohtumisel. Tema asemel osaleb tema asetäitja aleksandr gruško, teatas välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova, täpsustamata põhjust. See on esimene kord alates 2022. aastast, kui lavrov kohtumiselt puudu on. Varem kaotas ta G20 tippkohtumise venemaa delegatsiooni juhi staatuse, kuna putin asendas teda staabiülema asetäitja maksim oreškiniga.lavrov ei osalenud ka Malaisias toimunud ASEANi tippkohtumisel, kus venemaad esindas asepeaminister aleksei overchuk.
lavrov on suures osas vältinud ilmumist olulistele avalikele üritustele pärast seda, kui USA president Donald Trump tühistas Budapestis toimunud Ukraina-teemalise tippkohtumise putiniga. Kohtumise tühistamisele järgnesid sanktsioonid Rosnefti ja Lukoili vastu – esimesed pärast Trumpi naasmist Valgesse Majja. Nendele sündmustele eelnes lavrovi ja USA välisministri Marco Rubio vaheline telefonikõne 20. oktoobril, mille käigus arutati Budapesti tippkohtumise tingimusi. Reutersi allikad väitsid, et Trump otsustas kohtumise putiniga Rubio soovitusel ära jätta, kuna lavrov oli esitanud Ukraina suhtes ultimaatumid.
Minister tunnistas hiljuti, et USA välisminister pole temaga sellest ajast alates rääkinud. Pärast diplomaatilist ebaõnnestumist ei ilmunud lavrov 5. novembril toimunud venemaa Julgeolekunõukogu kohtumisele, kus putin andis venemaa välisministrile korralduse töötada välja ettepanekuid tuumakatsetuste taasalustamiseks. Välisminister ei osalenud ka 12. novembril kremlis toimunud venemaa-Kasahstani kõnelustel. 27. novembril lükkas putin kuulujutud, et lavrov on Trumpiga peetud tippkohtumise tühistamise tõttu soosingu kaotanud, nimetades neid jamaks.
Riigipea kinnitas, et minister valmistub kohtumiseks oma Ameerika partneritega. „Ta ei ole ebasoosingusse langenud, tal on oma ajakava. Ta andis mulle aru, ütles mulle, mida ta teeb ja millal. Ja seda ta teebki,” ütles putin. Varem ütles presidendi pressisekretär dmitri peskov, et lavrov töötab ja kõik on korras. Pärast nurjunud vestlust omistas lavrov ise Budapesti tippkohtumise nurjumise väidetavalt Trumpile saadetud salajastele aruannetele. Minister ütles aga, et ta ei tea, kust või kellelt need pärinevad.
14. Ei ähvardused, kontrollid ega putini määrus, mis lubab halli impordi tasu eest legaliseerida, ole suutnud tuhandete veoautode kitsaskohta Kasahstani piiril kõrvaldada. Probleemi lahendamiseks nõustus putin lubama veoautodel minimaalse tasu eest ilma kontrollita siseneda, lubades kehtestada järgmisest aastast range kontrolli ja konfiskeerida „halli” ehk „musta” kaupa. „Must import, vabandust halva vormi pärast, voolab lihtsalt meie tolliterritooriumile ja venemaa Föderatsioon kaotab eelarvele miljardeid, kümneid miljardeid rublasid,” kuulutas putin. Ta ütles, et arutas seda küsimust Kasahstani presidendi Kassõm-Žomart Tokajeviga, kes „sai kõigest aru”. „Leppisime kokku, et suur hulk veoautosid, mis Kasahstani piiril seisavad, hakkavad venemaa Föderatsiooni liikuma,” ütles putin. Ta lisas, et nende kaupade väärtus ja lõppsihtkoht näidatakse ning järk-järgult kaovad järjekorrad. See toimub peaaegu rohelise koridori piires, minimaalsete kuludega, aga nad peaksid enne vähemalt midagi maksma, ütles putin.
Kuid alates järgmisest aastast nõuavad venemaa tolliametnikud pisteliste kontrollide käigus kõiki vajalikke dokumente ja kui neid pole, siis kaupa tagasi ei saadeta, hoiatas ta: „Tolliametnikud lepivad omavahel kokku, isegi konfiskeerimiseni välja.”
Septembris algasid Hiinast pärit, Kasahstanis tollivormistuse saanud ja venemaale suunduvate kaubasaadetiste massilised dokumentide kontrollid ühtse tollitsooni piires, mille järel seisid kontrollpunktides tuhanded veoautod. Varem ei olnud põhjalikke kontrolle läbi viidud, mille tulemusel saadeti venemaale sel marsruudil suur hulk valesti dokumenteeritud kaupu või lihtsalt salakaubavedu. Importijate ja logistikaspetsialistide sõnul oli novembriks kuni 10% kogu venemaa impordist kontrollide tõttu Kasahstani piiril kinni, mis tekitas mõnele ettevõttele, eriti turuplatside müüjatele, isegi probleeme toodete kättesaadavusega.
„Pole saladus, et seal on alati olnud suur osa „hallist” kaubast. Pole ime, et kaupa müüdi mõnikord poole väiksema hinnaga kui suurtes kettides,” ütles ühe suure logistikaettevõtte töötaja. putin püüdis probleemi lahendada, andes 24. oktoobril välja dekreedi, mis lubas kauba „tollida”. Kuni 10. detsembrini võib kaupa venemaale tuua ilma täieliku deklaratsioonide, sertifikaatide ja märgistuseta, kui see seejärel läbib täieliku tollivormistuse. Need, kes selle skeemi valisid, ületasid piiri ja suundusid tolliametnike eskordil tollivormistuseks lähimatesse ajutistesse ladudesse Uljanovskis, Samaaras ja Togliattis.
Lõpuks ei lõppenud see täieliku „tollimisega”, vaid lihtsalt lisatasuga kauba eest – tavaliselt 25 000–30 000 dollarit veoauto kohta ehk 2,50–5 dollarit kauba kilogrammi kohta, väidavad viis ettevõtjat, kes on oma kauba juba kätte saanud. Aga kui kaubateed läbi Kasahstani järgmisest aastast suletakse, tuleb kaup importida legaalselt – mis muudab selle 70–80% kallimaks, ütleb rõivaste ja jalatsite importija. Teised importijad usuvad aga, et kaubavedu ei ole võimalik täielikult blokeerida. Tõsiasi on see, et kaup liigub mitte ainult läbi Kasahstani, vaid ka otse üle venemaa piiride, lootes kokkulepetele ja pistelistele kontrollidele. „Tegelikkuses läbib pool kaubast, nii mahult kui ka väärtuselt, kaubana Ussuriiski. Ja kui sealsed tingimused karmistuvad, on ka teisi võimalusi, sest kõikjal on inimesi, kellega saab läbi rääkida,” kinnitab üks logistika spetsialist.
15. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi ekspertide sõnul ammendub 2018. aasta pensionireformi mõju, mis tõstis pensioniiga järk-järgult meestele 65. eluaastani ja naistele 60. eluaastani, järgmise 20 aasta jooksul. Nende hinnangul peab riik 2045. aastaks vananeva rahvastiku ja eelarve kasvava koormuse tõttu pensionisüsteemi uuesti reformima. RAS-i andmetel suureneb eakate ülalpeetavate määr venemaal 20 aasta pärast 37,1%-lt 51,2%-le. See näitaja peegeldab pensionäride arvu ja tööealiste inimeste arvu suhet. RAS märgib, et 2045. aastaks naaseb see 2018. aasta tasemele, mil tehti otsus pensioniea tõstmise kohta.
Kommersant viitab ekspertide järeldustele, et lähiaastatel vananeb arvukalt hilise nõukogude aja põlvkondi, samas kui suhteliselt väikesed pärast 1990. aastat sündinud naiste kohordid on jõudnud või jõuavad sünnitusikka. Ainuüksi järgmise viie aasta jooksul väheneb 25–54-aastaste meeste arv 1,5 miljoni ja naiste arv 1,8 miljoni võrra. Need kohordid kahanevad vastavalt 4,8% ja 6,4%. Selle tulemusel väheneb venemaa Teaduste Akadeemia andmetel isegi pensionieelsete ja pensioniealiste inimeste suurenenud tööjõus osalemise tõttu hõivatute arv 2026. aastaks 2024. aastaga võrreldes 1,8%, 2028. aastaks 2,8% ja 2030. aastaks 3,6%.
Selle tulemusel vajab pensionisüsteem üha suuremaid sissemakseid föderaaleelarvest. Praegu kogub Sotsiaalfond (endine Pensionifond) kindlustusmaksete kaudu vaid 70% 40 miljoni pensionäri palkade maksmiseks vajalikest vahenditest. Ülejäänud osa – umbes kolmandik fondi eelarvest – kaetakse föderaalkassast iga-aastase ülekandega, mis sel aastal ulatub 3,7 triljoni rublani. Sel aastal on Sotsiaalfondi eelarvepuudujääk 779,8 miljardit rubla, mis on ajaloo teine suurim puudujääk; see ületati alles 2022. aastal, mil see ulatus 1 triljoni rublani.
Pensionisüsteemi puudujäägi katmiseks kaaluvad võimud väikeettevõtete maksude tõstmist, teatasid Vedomosti allikad augustis. Praegu maksavad VKEd kindlustusmakseid vähendatud määraga 15% 30% asemel, kui nende aastakäive ei ületa 2 miljardit rubla ja neil on alla 250 töötaja. IT-ettevõtete (olenemata suurusest) ning erimajandustsoonide ja prioriteetsete arenduspiirkondade elanike puhul on määr veelgi madalam – 7,6%. Vedomosti allikate sõnul võib valitsus neid hüvitisi kärpida. Föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko tegi varem ettepaneku nõuda töötutelt sotsiaalmaksete tasumist kohustusliku ravikindlustuse fondi. Ka selle eelarves on puudujääk – 89 miljardit rubla sel aastal ja 250 miljardit rubla järgmise kolme aasta jooksul.
16. Lühiuudised
Politico teatab, et Euroopa kaalub nüüd midagi, mis kunagi tundus mõeldamatu: vastulööki venemaale. Pärast korduvaid provokatsioone, droonide ja õhusõidukite sissetunge, GPS-i segamist, raudteesabotaaži ja desinformatsiooni kaaluvad EL-i ja NATO liikmed küberrünnakuid venemaa sõjategevuse seisukohalt kriitiliste sihtmärkide, sealhulgas Alabuga droonikeskuse, energiajaamade või relvatranspordi marsruutide vastu. NATO võiks vastata järjekordsele sabotaažikatsele ka ootamatute sõjaväeõppustega venemaa piiri lähedal Leedus või Eestis. Liitlased kaaluvad isegi omaenda infokampaaniate korraldamist, mis on suunatud otse venemaa publikule.
NYT teatel hoiatas USA armee sekretär Dan Driscoll Euroopa diplomaate, et venemaa varub pikamaarakette, kasutades neid Trumpi rahuplaani edendamise vahendina. Ta väitis, et kasvav arsenal võib peagi Ukraina õhukaitse üle koormata. Kriitikute sõnul pöörab see USA poliitika pea peale, survestades ohvrit leppima, samal ajal kui agressor valmistub uueks sõjaks.
Ukraina kasutab samuti nn okassea tehnikat, seekord USA-lt tarnitud Strykeri soomustransportööri peal. Sõidukil märgati harjatüüpi droonikaitset, mis sarnaneb vene soomusel kasutatava puurisoomusega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
