Sõja ülevaade: 1373. päev – rindejoone muutusi ei tuvastanud
Avaldatud: 27 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. november 2025:
rindejoone muutusi ei tuvastanud ja enamus maailma tralli käib ümber „rahulepingu” ning USA uudised vallutas tulistamine Valge Maja lähistel.
1. Info puudus.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Sõda suurendas vaeseimate venelaste sissetulekuid ja vähendas jõukamate omasid.
12. kreml vingedab seoses „rahulepingu” teemaliste leketega.
13. venemaa seisab silmitsi riigihangete eest tasumise võlgnevuste kriisiga.
14. Korruptsioonis süüdi mõistetud endine Vladivostoki linnapea vabastati vanglast ja talle tagastati tema vara osalemise eest sõjas Ukraina vastu.
15. vene riigiduuma hoiatas peatse WhatsAppi blokeerimise eest.
16. Lühiuudised
213 vene poole rünnakut ja neist ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti 150. Paneb imestama, et juba kahel päeval pole siin vene poole edenemisi tuvastanud. Langes tugevalt tapjadroonide ja kaudtulelaskude arv. Ilm selleks põhjust ei andnud kuigi põllu- ja metsateed hakkavad pisu püdelamaks minema ja iga sõiduvahendiga igal pool enam nii lihtsalt ei liigu. Ka kipub arvama, et Ukraina võib-olla teinud tapjadroonide vahemaa pikkuses uue hüppe.
Hetkel ei tahaks arvata, kas Pokrovski suunale appi lükatud head üksused seal tulemuse saavutamiseks on põhjendatud. Kui suudetakse neis üksustes suuremad kaotused ära hoida, siis ok, aga kui need läbi kuluvad, siis neile eriti asendust pole… ehk siis tagantjärgi oleme kõik targemad, aga sõda käib iga päev.
1. Kuna õppustel, siis ajanappuse tõttu jääb rida tühjaks…
2. Ukraina viis 25.-24. novembri öösel läbi drooni- ja raketirünnaku venemaa Novorossiiski sadamale, mille sihtmärkideks olid sõjaväe infrastruktuur, Šešharise naftaterminal, S-400 raketiheitjad ja Tuapse rafineerimistehas. Ukraina kinnitas, et projekti 1171 suur Venemaa maabumislaev (Tapir/Alligator-klassi LST) sai kahjustada.
Okupeeritud Makijivka ja Luhanski kohal teatati plahvatustest. venemaa monitooringukanalid teatavad Ukraina mehitamata õhusõidukite aktiivsusest okupeeritud territooriumide kohal.
venemaa Telegrami kanalite teatel ründasid venemaa Samaara oblastis asuvat Novokuibõševski naftatöötlemistehast 27. novembri öösel droonid. Rosaviatsija sulges Samaara lennujaama. Hiljem teatas Astra, et droonirünnaku sihtmärgiks oli Novokuibõševski naftatöötlemistehas. „Mitšurini tänavalt filmitud kaadrid näitavad vähemalt kolme sähvatust: üks õhus umbes 1,5 km kõrgusel horisondi kohal, aga ka õhus – tõenäoliselt järjekordne õhutõrjerünnak Novokuibõševski naftatöötlemistehasest lõunas (kaugus võttepaigast plahvatuseni on üle 3,5 km) ja ere kuma kõige lõpus – otse rafineerimistehase territooriumil,” kirjutab Astra, mis analüüsis pealtnägijate videoid.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones. No ei tule infot Kupjanskist, osib nii siit kui sealt ja pisugi usaldusväärsemat ei leia. Ju pole halvasti.
Tundub, et Sumõ suunal tegi miski pärast pisu pikemalt vene pool reorgi. Võib arvata, ees pool olevate üksuste kulumine on olnud nii intensiivne, et tempo hoidmiseks tuleb teatepulk anda üle järgmistele samas piirkonnas paiknevatele üksustele. Eile tõmmatigi „saag uuesti käima” ja 44 rünnakut on arvult selle suuna rekord.
6. Siversk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Mõni ringlev kõlakas annab aimu, et päris lihtsalt Siverski linna keskosa siis Ukraina ära ei anna ja teeb vasturünnakuid ning seni pole tuvastanud, et kesklinnani jõudnud vene soldatid oleks ellu jäänud.
7. Bahmut: konveier Kostantõnivka suunal töötab väga tihedalt ja miskit reorgi vajadust vist vene poolel pole, kuigi kaotused on väga kõrged ehk siis on suudetud rünnakute järjekord üksuste vahel paika panna ja kipub arvama, et egas mingit suuremat koordineeritud juhtimist seetõttu ei käi, sest rünnakule saadetavad üksused võivad järjestikku olla isegi erinevatest brigaadidest. See toob kaasa ka suured kaotused ning õnneks ka koostöö puudumise ning kehvema olukorra teadlikuse ning seni Ukriana kaitse peab hästi vastu.
8. Donetsk: siit ja sealt kõlakad räägivad, et Mõrnohradis ja Pokrovskis on tänu lisandunud hea väljaõppega ning motiveeritud üksustele hakanud olukord paranema ning Ukriana kontrollitav ala kummaski linnas tasapisi kasvab. Sellest annavad aimu ka kohad, mida vene pool töötleb.
9. Lõunarinne: muutusteta, aga siingi on pisu lisandunud Ukraina poolele parema väljaõppega reserve ja vasturünnakute kvaliteet on paranemas. Egas pikalt suht hõredaks kulunud üksustega kaitsejoont hoida ongi keeruline rääkimata võimekusest teostada vasturünnakuid.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpanga teadlaste analüüsi kohaselt said sõjast peamiselt kasu kõige vaesemad venelased, samas kui kannatasid need, kellel oli enne sõda suurem sissetulek. Selliseid uuringuid viiakse läbi iga kahe aasta tagant. See näitas, et aastatel 2022–2024 suurenes reaalne rahaline sissetulek (inflatsiooniga korrigeerituna) 65%-l peredest, samas kui 26%-l see vähenes. 22%-l leibkondadest suurenes sissetulek 50% või rohkem, samas kui 19%-l vähenes see vähemalt 10%.
Nüüd on keskpanga analüütikud selgitanud, kes nendes rühmades domineerivad: „Kõige olulisemat sissetulekute kasvu täheldati 2022. aastal madalama sissetulekuga leibkondade seas. Reaalse sissetuleku langust (üle 10%) kogesid sagedamini suhteliselt jõukad leibkonnad.” Tohutud sõjalised kulutused tõid depressioonipiirkondadesse raha, mida polnud pikka aega nähtud. Kaitsetööstuse ettevõtete tootmine suurenes järsult ja paljud hakkasid töötama kolmes vahetuses – see vallandas palgavõidujooksu, selgitas Harvard Davise keskuse dotsent Andrei Jakovlev. Lisaks olid kõige vähem jõukad venelased altimad sõlmima lepinguid kaitseministeeriumiga ja minema sõtta. Vaesed inimesed, kelle sissetulekud hüppeliselt kasvasid, hakkasid oluliselt rohkem kulutama. Keskpanga analüütikud leidsid nende leibkondade kulutuste olulise suurenemise. Nad märkisid, et see rühm nägi järsku nõudluse kasvu vastupidavate kaupade järele ja samuti suurenes hüpoteeklaenudega leibkondade osakaal.
Reaalsete kogukulutuste suurenemise ulatus kahe aasta jooksul oli otseselt seotud leibkonna sissetulekute kasvumääraga. Mida madalam oli sissetulek 2022. aastal, st mida vähem jõukas oli leibkond, seda kiiremini kasvasid kulutused. Need pered mitte ainult ei kulutanud, vaid ka säästsid. Need samad leibkonnad nägid finantsvarade olulist suurenemist võrreldes 2022. aasta madala tasemega, mis tähendab, et need leibkonnad, kes oma sissetulekuid märkimisväärselt suurendasid, suurendasid samaaegselt nii kulusid kui ka sääste.
Kahe aasta jooksul suurenes mediaanfinantsvarade väärtus seitsmest reaalse sissetuleku muutuse põhjal kuues grupis (muutust ei näinud ainult need, kelle sissetulek vähenes 3–10%) ning suurim kasv oli nende seas, kelle sissetulekud kõige rohkem kasvasid. Keskpanga andmetel suurenesid selles grupis märkimisväärselt kulutused, sealhulgas kinnisvarale ja vastupidavatele kaupadele, aga ka finantsvaradele.
Moskva Riikliku Ülikooli professor Natalja Zubarevitš kirjeldas järsult suurenenud sissetulekuga perede käitumist järgmiselt: „Esmalt makstakse tagasi laenud, mida teil on rohkem kui üks või kaks… paraneb praegune tarbimine, seejärel… tekib võimalus osta auto autolaenuga või võtta hüpoteeklaen.” Sarnase seisukoha tõi välja Sberbanki finantsanalüüsi keskuse juht Mihhail Matovnikov, kelle hinnangul „umbes 11% riigi elanikkonnast kolmekordistas oma sissetulekut kahe aastaga”.
Keskpanga analüütikud ei leidnud selget seost võlakoormuse ja sissetulekute muutuste vahel. Kohustused suurenesid nii kõrgeima kui ka madalaima sissetulekute kasvumääraga peredel ning laenu taotlevate leibkondade osakaal vähenes kõigis gruppides. Ainult need, kelle reaalne sissetulek inimese kohta vähenes või suurenes vaid veidi, olid laenamise suhtes ettevaatlikumad. Nendes rühmades vähenes kohustustega leibkondade osakaal olulisemalt, samas kui võlad reaalselt ei suurenenud. Keskpanga analüütikud kardavad, et kiire sissetulekute kasv annab tagasilöögi. Kõige suurema sissetulekute kasvuga rühm on oma tulevase finantsolukorra suhtes kõige optimistlikum.
Kõigis rühmades on valdavad ootused, et nende finantsolukord jääb järgmisel aastal samaks (65–71%), kuid nende seas, kelle sissetulekud on suurenenud üle 50%, on kindlustunne oma finantsolukorra paranemise suhtes järgmisel aastal kõrgeim (21%), samas kui hirm olukorra halvenemise ees on madalaim (10%). Teiste rühmade seas ootab paranemist 12–17%, samas kui halvenemist ootab 16–18%. Keskpank märgib, et usaldus kasvab kiiremini, mida kiiremini kasvavad sissetulekud, hoiatades, et selline suurenenud optimism, mis põhineb varasemal sissetulekute kasvul, võib kaasa tuua vigade riski kulutuste, säästmise ja laenamise otsustes. Rosstati andmetel on reaalpalga kasv juba aeglustumas: esimese kaheksa kuu jooksul suurenes see aastaga 4,4%, võrreldes 9,1%-ga jaanuaris-augustis 2024. Reaalne kasutatav sissetulek kasvab aga endiselt sama tempoga: 9,2% jaanuaris-septembris, võrreldes 8,8%-ga aasta varem.
Njah, huvitaval kombel ei leitud sissetulekute kasvu taga ka soldatite osalemist Ukraina vastases sõjas.
12. kremli teatel ei olnud juhuslik USA presidendi eriesindaja Steve Witkoffi telefonikõne lekkimine, milles ta soovitab venemaa presidendi abilisele juri ušakovil koostada 20-punktiline rahuplaan ja kiidab Donald Trumpi Ukrainale Tomahawk rakettide mitteandmise eest. putini pressisekretär dmitri peskov nimetas seda katseks provotseerida kampaaniat Moskvaga peetava läbirääkija vastu ja takistada rahuprotsessi. „Hääled, mis nüüd ilmuvad [nõuavad] Witkoffi vallandamist, on suunatud eelkõige sellele, et takistada tagasihoidlikku hoogu rahumeelsete läbirääkimiste teel kokkuleppele jõudmiseks,” ütles pressiesindaja propagandist pavel zarubinile.
peskov märkis, et lekke sisu lugedes seal pole midagi eriti murettekitavat: see on läbirääkija tavapärane töö läbirääkimisprotsessi osapooltega. Ta kutsus üles mitte liialdama nende lekete hävitavat tähtsust, kuid andis samal ajal mõista, et on palju rohkem inimesi, kes ei peatu millegi ees, et venemaa ja USA läbirääkimisi Ukraina küsimuses rööpast välja viia. Witkoffi ja ušakovi vestluse transkriptsioon avaldati varem Bloombergi vahendusel. Ameeriklane soovitas oma vene kolleegil korraldada putini ja Trumpi vaheline telefonikõne enne Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiiti Washingtoni, kus ta kavatses pidada läbirääkimisi Ameerika Tomahawk rakettide tarnimise üle. Witkoff pakkus välja ka Gaza kokkuleppega sarnase 20-punktilise rahuplaani ja selgitas, kuidas putin peaks Trumpiga suhtlema – peamiselt kiites teda rahu loomise eest Lähis-Idas.
Ameeriklane väljendas veendumust, et venemaa on alati soovinud Ukraina küsimuses kokkuleppele jõuda, ja ütles ušakovile, et ta tunneb putini vastu sügavat austust. Pärast seda nõudsid mõned USA parlamendi Kongressi vabariiklased Witkoffi vallandamist. Esindajatekoja liige Don Bacon ütles, et ta käitub nagu oleks venemaa palgal: kogu see intsident on olnud täielik fiasko ja plekk meie riigi mainele. Trump kaitses aga oma erisaadikut. Witkoff peab tavapäraseid läbirääkimisi see on tavapraktika, ütles ta. President selgitas, et eesmärk on rahuleping mõlemale poolele maha müüa. Seetõttu saatis ta Witkoffi Moskvasse putiniga kohtuma. Visiit on kavandatud 1.-7. detsembri nädalale.
13. Vedomosti teatab, viidates föderaalse monopolivastase teenistuse ja VKEde korporatsiooni statistikale, et 2025. aastal seisid venemaa ettevõtted silmitsi riigile kuuluvate ettevõtete maksete mitte tasumise järsu suurenemisega föderaalseaduse 223-FZ alusel sõlmitud lepingute alusel. Alates 2025. aasta algusest on algatatud 1173 haldusjuhtumit riigihangete alusel maksete võlgnevuse kohta – 20% rohkem kui kogu eelmise aasta jooksul (980). Väikeettevõtete kaebuste arv riigile kuuluvate ettevõtete maksete võlgnevuse kohta on hüppeliselt kasvanud 2,5 korda: eelmisel aastal esitati 200 kaebust 1,5 miljardi rubla ulatuses ja selle aasta esimesel poolel on juba 482 kaebust 3,6 miljardi rubla ulatuses.
Kaubandus-Tööstuskoja asepresident Jelena Dõbova märgib, et föderaalseaduse 223-FZ (mis reguleerib riigile kuuluvate ettevõtete hankeid) alusel sõlmitud lepingute võlgnevuse probleem tõepoolest kasvab. Ta rõhutab, et valitsusasutused ei suuda sageli oma võlgu maksta: majanduskasv aeglustub, kasum langeb ja valitsuse eelarved hakkavad õmblustest lõhkema, minnes föderaalkassa jälgedes. Suurima riigile kuuluva tooraineettevõtte Rosnefti kasum langes aasta esimesel poolel kolmekordselt. Gazprom teenis oma põhitegevuses gaasiäris esimese üheksa kuu jooksul 170 miljardit rubla puhaskahjumit. venemaa Raudteed muutusid esimest korda viie aasta jooksul kahjumlikuks, mis ajendas ettevõtet vähendama ehitus- ja hankekulusid 40%. Finantsraskuste tõttu on riigi suurim mahutite tootja Uralvagonzavod alustanud massilisi koondamisi. Sberbank on otsustanud koondada umbes 20% oma töötajatest.
Paljudel suurettevõtetel on probleeme rahaliste vahendite ja krediidile juurdepääsuga, kinnitab Delovaja Rossija aseesimees Anton Danilov-Daniljan. Ta usub, et põhjuseks on keeruline majanduslik olukord. Lisaks, kui valitsuse klient ei maksa, jääb tasumata mitte ainult peatöövõtja, vaid ka arvukad alltöövõtjad, juhib Dõbova tähelepanu sellele, et maksehäirekriis levib kogu ahelas. venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) andmetel koges 39% venemaa suurettevõtetest kolmandas kvartalis vastaspoolte maksehäireid. Võrreldes teise kvartaliga suurenes selliste ettevõtete arv 1,5 korda ja nende osakaal 13 protsendipunkti võrra.
Rostati andmed kinnitavad: venemaa ettevõtete viivisvõlg tarnijate ees ulatus augusti lõpuks 3,841 triljoni rublani (384 miljardi euroni). Aasta algusest on maksehäirete maht suurenenud 395 miljardi rubla (+11%) ja võrreldes 2024. aasta jaanuariga 993 miljardi rubla (+35%) võrra. 4520 venemaa ettevõttel oli vastaspoolte ees võlgnevusi, kusjuures tootmisettevõtted olid esikohal 1,53 triljoni rublaga. Maksmata jätmise probleem tekkis eelmisel aastal kõrge baasintressimäära ajal, märgib Alfa Panga peaökonomist Natalia Orlova. Nüüd võib aga põhjuseks olla eelarvekulude kasvu aeglustumine, toob ta välja: nafta- ja gaasitulud langevad järsult, ressursivälised tulud jäävad plaanitust maha ning võimud on sunnitud tsiviilkulutusi kärpima.
14. Endine Vladivostoki linnapea oleg gumenjuk, kes mõisteti süüdi korruptsioonis, on karistusest täielikult vabastatud ja konfiskeeritud vara talle tagastatud pärast riikliku autasu saamist Ukraina vastases sõjas osalemise eest. Sellest teatas VL,ru kohtudokumentidele viidates. Vladivostoki Lenini ringkonnakohtu andmetel autasustati gumenjuki 29. juulil 2025 Püha Georgi risti IV klassiga, mis vastavalt venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvile 80.2 tõi automaatselt kaasa tema täieliku vanglast vabastamise. 24. novembril tühistas kohus endise linnapea kaheksa vara ja sõiduki, sealhulgas elamute ja mitteeluruumide, poolhaagise, mootorratta ja auto arestimise.
2023. aasta jaanuaris mõisteti gumenjukile 16,5 aastat vangistust range režiimiga kinnipidamisasutuses altkäemaksu võtmise eest kokku 38 miljoni rubla (380 tuhande euro) ulatuses. Hiljem vähendati karistust 12 aastale. 2023. aasta lõpus sõlmis endine ametnik venemaa kaitseministeeriumiga lepingu lahingutegevuses osalemiseks. VL.ru allikate andmetel on leping endiselt jõus ja endine linnapea viibib praegu sõjaväehaiglas, kus ta saab ravi kergete vigastuste tõttu.
gumenjuk ei ole ainus Vladivostoki linnapea kantseleiametnik, kes on sattunud korruptsioonivastase uurimise keskmesse. Septembris nõudis peaprokuratuur teise endise linnapea, vladimir nikolajevi, enam kui 6 miljardi rubla (60 miljoni euro) väärtuses varade arestimist. Samal ajal, juulis, oli kohus juba riigi hüvanguks konfiskeerinud 821 Nikolajevi perekonnale kuuluvat kinnisvaraobjekti, mille väärtus on üle 14,8 miljardi rubla (148 miljonit eurot), sealhulgas Amuuri lahe sanatooriumikompleksi ja Magnumi korterhotelli. nikolajev, keda peeti 1990. aastatel Puhhi jõugu juhiks, oli 2000. aastatel piirkondliku seadusandliku kogu liige ja Vladivostoki linnapea. Peaprokuratuuri andmetel tegeles ta avalikul ametikohal olles samaaegselt äritegevusega, omastas vara, varjas tulu ning kasutas volitatud omanikke ja varifirmasid.
15. WhatsApp Messengeri blokeerimine venemaal on ainult aja küsimus, ütles riigiduuma infopoliitika komisjoni liige ja Ühtse venemaa liige anton nemkin. TASS-ile antud intervjuus märkis parlamendiliige, et kaebusi WhatsAppi toimivuse kohta tuleb üle kogu riigi ja Messenger ise on erinevates piirkondades taas maas. See ei üllata nemkini sõnul enam kedagi, kuna inimesed on harjunud, et välismaised platvormid käituvad nii, nagu neile meeldib. „Viimaste kuude jooksul oleme näinud murettekitavaid trende. Rünnakud WhatsAppi kasutajate vastu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 3,5 korda. Tuhanded häkitud kontod. Andmevargus. Kloonitud kontod, mida petised kasutavad inimestelt raha väljapressimiseks. Ja kõik see toimub regulaarsete katkestuste ja turvaaukude taustal, mida ettevõte isegi ei püüa parandada,” ütles nemkin nördinult. Ta lisas, et WhatsApp on aastaid valitsuse nõudmisi ignoreerinud ja keeldunud kasutajaandmete lokaliseerimisest.
Augustis blokeeris Roskomnadzor kõned WhatsAppi ja Telegrami kaudu, väites, et võitleb kurjategijate vastu, kes agentuuri sõnul neid platvorme aktiivselt kasutavad. 22. oktoobril tunnistas regulaator, et on alustanud nende tegevuse osalist piiramist ja 30. oktoobril blokeeriti mõlema teenuse SMS-i registreerimine. riigiduuma infopoliitika komitee aseesimees anton gorelkin teatas varem, et WhatsApp peab valmistuma venemaalt lahkumiseks ja et võimud asendavad selle kodumaise sõnumirakendusega Max.
Vaatamata kasvavale survele on WhatsApp endiselt venemaa populaarseim sõnumsiderakendus. Mediascope’i andmetel oli sellel augustis üle 97 miljoni unikaalse kasutaja, mis ületas eelmise aasta näitajaid. Telegrami publik oli sel ajal 91 miljonit. Dozhd teatab aga telekommunikatsioonituru allikale viidates, et Telegrami täielik blokeerimine venemaal võib toimuda ka 2026. aasta alguseks. Interneti Kaitseühingu juht Mihhail Klimarev märgib, et olukord peegeldab YouTube’i lugu, kuna piiranguid kehtestatakse järk-järgult. Human Rights Watchi uurija Anastasia Krupe usub, et võimude lõppeesmärk on saavutada venemaal täielik kontroll interneti üle, sealhulgas hallata liiklusmarsruute, et potentsiaalselt isoleerida võrgu riiklik segment.
16. Lühiuudised
Radiožurnal: Tšehhi ettevõte Reactive Drone sattus rahvusvahelise korruptsiooniskandaali keskmesse, mis on seotud relvade tarnimisega Ukrainale. Vastavalt väljaande Radiožurnál uurimisele, ostis ettevõte Hiinast droone koguväärtuses 36 miljonit Tšehhi krooni (umbes 1,6 miljonit dollarit), kuid müüs neid Ukraina relvajõududele hinnaga 692 miljonit krooni (ligikaudu 30,4 miljonit dollarit), mis on 20 korda kõrgem algsest maksumusest. Uurimise käigus selgus, et ettevõte vältis maksude maksmist summas umbes 130 miljonit krooni (5,7 miljonit dollarit), kandes vahendeid Hiina kontodele. Tšehhi õiguskaitseorganid on juba läbi viinud läbiotsimisi, konfiskeerinud raamatupidamisdokumente ja külmutanud ettevõtte kontodel umbes 384 miljonit krooni. Reactive Drone’i tegevjuht on arreteeritud ja on vahi all. Tänud Kalmerile uudise eest!
IMF on Ukrainaga sõlminud töötajate tasemel kokkuleppe uue nelja-aastase laiendatud rahastamisvahendi kohta, mille väärtus on 8,2 miljardit dollarit. Leping keskendub makromajanduslikule stabiilsusele, võla jätkusuutlikkuse taastamisele, korruptsioonivastasele võitlusele ja valitsemise parandamisele. See peaks avama laiema rahvusvahelise finantsabi, et aidata Ukrainal rahastamislünki katta.
Valgevene juht aleksandr lukašenko suurendab oma jõupingutusi Donald Trumpi administratsiooniga lähenemise vahendamiseks ja valmistub vabastama vähemalt 100 poliitvangi. Kolm olukorraga kursis olevat inimest ütlesid Reutersile, et Minsk ja Washington peavad praegu selles küsimuses läbirääkimisi. Leedu hoiatas, et need jõupingutused võivad nurjuda, kui Valgevene võimud ei lõpeta hübriidsõda naaberriikidega.
Prantsuse politsei on vahistanud neli inimest, kellest kaks on venelased, kahtlustatuna välisriigi heaks spioneerimises, teatas Reuters, viidates Pariisi prokuröri avaldusele. Prokurörid identifitseerisid ühe inimese Anna N.-na, kellel on Prantsuse-venemaa topeltkodakondsus ja kes on olnud Prantsuse luureteenistuse DGSI jälgimise all alates jaanuarist, uskudes, et ta kogub luureandmeid. „Eelkõige kahtlustati teda ühenduse võtmises erinevate Prantsuse ettevõtete juhtidega, et saada teavet Prantsuse majandushuvide kohta,” seisis prokuröri e-posti teel saadetud avalduses. Prokuröride sõnul asutas Anna N. Prantsusmaal asuva ühingu SOS Donbass, mis oma veebisaidil väidab, et võitleb Euroopa ja venemaa vaheliste tihedamate sidemete ning Ukraina relvatarnete lõpetamise eest. Ta paneb sageli avalikes kohtades üles kampaaniaplakateid. Naist ootab ajaloomälestiste kahjustamises, organiseeritud kuritegevuses, spionaažis ja välisriigile andmete kogumises kaasaaitamise eest kuni 45 aastat vangistust ja 600 000 eurot trahve.
EL koostab varuplaani Ukraina toetamiseks juhuks, kui venemaa külmutatud varade kasutamise kokkulepe peaks takerduma. EL-i laenude kaudu antav sildlaen võib Kiievi 2026. aasta alguses pinnal hoida ning lootuses on, et Belgia toetab hiljem 140 miljardi euro suurust reparatsioonilaenu. Läbirääkimised jätkuvad enne 18. detsembri tippkohtumist.
venemaa suursaadiku visiidi ajal paigutati Moldova välisministeeriumi hoone ette protestinoot. Droon Gerbera, mis varem leiti Moldova territooriumilt, paigutati Moldova välisministeeriumi hoone ette.
Valgevene juht aleksandr lukašenko suurendab jõupingutusi Donald Trumpi administratsiooniga lähenemise saavutamiseks ja valmistub vabastama vähemalt 100 poliitvangi. Kolm olukorraga tuttavat inimest ütlesid Reutersile, et Minski ja Washingtoni vahel on sellel teemal käimas läbirääkimised. Leedu hoiatas, et need pingutused võivad nurjuda, kui Valgevene võimud ei lõpeta hübriidsõda naaberriikidega.
European Pravda ajakirjaniku Serhiy Sõdorenko sõnul usub USA, et Ukraina luure salvestas ja lekitas meediale Steve Witkoffi kõne putini abiga.
Ukraina meediast: venemaa uue rünnaku ärahoidmiseks tuleb vähendada tema armeed ja sõjalist eelarvet – Kaja Kallas „Sest kui kulutate umbes 40% oma kogueelarvest sõjalistele vajadustele (muide, sotsiaalsetele vajadustele ainult 16%), siis tahate uuesti armeed kasutada ja see on oht meile kõigile,” rõhutas EL-i välispoliitika juht. Kaja Kallas usub, et iga rahuleping peab sisaldama Venemaalt järeleandmisi ja keskenduma sellele, mida venemaa peab tegema. Ta meenutas, et viimase 100 aasta jooksul on venemaa rünnanud enam kui 19 riiki, mõnda neist kolm või neli korda. Ja mitte ükski neist riikidest pole kunagi venemaad rünnanud. „Seetõttu peame igas rahulepingus keskenduma sellele, kuidas Venemaa poolelt järeleandmisi välja pigistada, et ta peataks jäädavalt agressiooni ega püüaks jõuga piire muuta,” lõpetas diplomaat.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
