Sõja ülevaade: 1371. päev – mitmes lõigus vene poole edusamme jagus
Avaldatud: 25 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. november 2025:
mitmes lõigus vene poole edusamme kahjuks jagus, aga päris eduta polnud ka Ukraina omad.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Kurtmist tuli palju ja miskit olulist ka tabati.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.
6. Siversk: vene pool jõudis eile Siverski linna kirde servani.
7. Bahmut: vene pool sai kanna maha ka Kostantõnivka idaserval.
8. Donetsk: Pokrovski keskosas on hakanud pisu Ukraina domineerima.
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. „Avaliku sektori rahanduse reservid on ammendunud.” venemaa rahandusministeerium teatas, et eelarvet on võimatu tasakaalustada ilma makse tõstmata.
12. „Nad röövivad meilt raha”. Hiina on sõja ajal vene sõjatööstuskompleksi kaupade hindu peaaegu kahekordistanud.
13. Rosteci juht kiitles, et venemaast on saanud mürskude ja pommide tootmise maailmas juhtiv tegelane.
14. Lühiuudised
Ukraina Kolmanda Armeekorpuse ülemjuhataja asetäitja Maksim Žorin tunnistas, et olukord rindel halveneb. „Samal ajal kui kõik on hõivatud nende niinimetatud „läbirääkimiste” lahkamisega, pole rinne kuhugi jõudnud – ja kõik seal läheb aina hullemaks. Mõnes piirkonnas muutub olukord ilma kiireloomuliste muudatusteta kriitiliseks. Ausalt öeldes ei mäleta ma, et vaenlane oleks pikka aega sellise tempoga edasi liikunud. Asi pole mitte paaris kaotatud külas, vaid selles, et vaenlane on oma operatiivset positsiooni tervetes sektorites oluliselt parandanud,” kirjutas Žorin. Paljudes blogikanalites on postitus juba maha võetud…
183 vene poole rünnakust oli 117 ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti ja sama tihe oli tegevus ka lõunarinde idalõigus. Muutusi vene poole taktikas polnud, osaleva koosseisu arvgi sama. Kahjuks on kõrge nii vene droonide kui lennunduse töö töötlemaks Ukraina possasid ja logistikaahelaid. Eks tihti viskab sisse kangelaslikke infokilde, kus mõned Ukraina võtilejad on olnud eemsisel possal mitu kuud, sest sealt lahkuda pole olnud võimalik, aga varusid on suudetud siiski tagada. Jah, haavatute ja haigetega on ülinirusti…
Hetkel ei prognoosi ei taktika muutusi ega tempo muutusi lõiguti ehk siis kõikjal tihe kurnamine jätkub…
Kurb, et enamus Lääne maailma auru läheb nn rahulepingu peale…
1. Kiiev oli täna suurema rünnaku all, plahvatusi kahjuks jagus ning osa oli neist ballistiliste rakettide tekitatud. Petšerski rajoonis tabas venemaa õhurünnak Petšerski ja Dniprovski rajoonides asuvaid kortermaju. Kahjustusi ja tulekahjusid on tekkinud. Kaks inimest hukkus ja seitse sai vigastada aga rusudega alles tegeletakse.
25. novembri öösel algatasid vene väed ulatusliku ühendrünnaku Ukraina energiainfrastruktuuri vastu.Varahommikuks tabamuste kohta veel info puudus.
2. 25. novembri öösel algatasid Ukraina droonid ulatusliku rünnaku venemaa lõunapiirkondadele. Rostovi oblastis said kuberner juri sljusari teatel tabamuse Taganrog ja mitu linna. Tema sõnul hukkus kolm ja sai vigastada kümme inimest. Taganrogis said kahjustada kaks kortermaja, eramu, mehaanikakooli hoone, kaks tööstusettevõtet ja lasteaed. Kohalikud elanikud teatasid ka tulekahjust Berievi Taganrogi lennundusteadus- ja tehnikakompleksi (TANTK) lähedal asuva lennuraja lähedal, mis arendab ja toodab eriotstarbelisi lennukeid.
Esialgsete teadete kohaselt võis üks venemaa A-60 õhudessantlaserlennukitest hävida. Ehitati ainult kaks prototüüpi, „1A” ja täiustatud „2A”, mis mõlemad põhinesid Il-76MD-l ja mida kasutati eksperimentaalsetes suure võimsusega lasersüsteemides. Videos on näha kahte tabamust Taganrogi piirkonnas. Lisaks tuli infot, et Taganrogi lennukitehast võidi tabada raketiga.
Krasnodari oblasti juht veniamin kondratjev nimetas omalt poolt öist rünnakut piirkonnale täiemahulise sõja ajal üheks pikaleveninumaks ja ulatuslikumaks. „Kuus piirkonna elanikku said vigastada ja vähemalt 20 maja viies omavalitsuses said kahjustada,” kirjutas ta Telegramis. Tema sõnul on kõige keerulisem olukord tekkinud Novorossiiskis ja Gelendžikis. Novorossiiskis sai kahjustada seitse kortermaja ja vähemalt seitse eramut, Gelendžikis aga mitu eramut. Astra andmetel tabas üks õhutõrjerakett Novorossiiskile suunatud droonirünnaku tõrjumisel sõjaväebaasist umbes 700 meetri kaugusel asuvat mitmekorruselist hoonet. Selles rünnakus sai vähemalt üks inimene vigastada.
venemaa kaitseministeeriumi aruande kohaselt peeti kinni ja hävitati öö jooksul venemaa territooriumil 249 Ukraina fikseeritud tiivaga drooni. Suurim arv – 76 – tulistati alla Krasnodari krai kohal. Rostovi oblasti kohal tulistati alla 16 drooni. Droone peeti kinni ka Brjanski, Kurski, Belgorodi ja Lipetski oblasti, okupeeritud Krimmi ning Musta ja Aasovi mere kohal. See on üks ulatuslikumaid Ukraina droonirünnakuid sõjas. Varem lasi Ukraina 6. oktoobril Venemaa pihta 251 drooni ja 11. märtsil rekordarvult 337 drooni.
Krimmist tuli erinevais paigust infot nii õhutõrje tööst kui plahvatustest. Tulemustest varahommikuks info puudus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: olukord Kupjanski linnas seni segane, eip oska ühtki rindejoone muutust selles udus tuvastada.
Sektori keskmises osas on järjest enam aktiviseerunud seni paljus jõude seisnud ressurss ja arvata on, et käsk on vast sel aastal jõuda kõikjal Oskili jõe idakaldani. Kui see võib-olla võimalik keskmisest osast kuni Kupjanskini, siis sealt lõuna pool arvavalt mitte.
Lõmani suunal jäi enamus tegevust seniste uute eesmiste possade kindlustamise ja uute jõudude lähemale lükkamisele.
6. Siversk: vene pool jõudis u 1 km hüppega Siverski linna kirdeserva ja sai sealgi kanna maha. Seis linna keskel on siiski teadmata ja tuletadest vene blogijate infot, siis pole ka vene pole seal seni kanda maha saanud.
7. Bahmut: kahjuks on pidev vene poole konveier suutnud tuua esimesed püsivamad eesmised possad jalaväe näol Kostantõnivka idaserval asuvate seni Ukraina kontrolli all olnud kaevikutesüsteemini. Nii siia suunduvaid kui sinnani jõudvaid vene soldateid tihedalt töödeldakse, aga tundub, et soldated kipub rohkem olema kui vahendeid. Linna kaguserval jätkuvad aktiivsed lahingud ning mitmed linna kvartalid seal on vene poole kontrolli all, aga linna keskuse poole pole juba paar nädalat suudetud saada.
8. Donetsk: 425. Skala rünnakrügemendi kaadrid kinnitavad Ukraina vägede endiselt tegutsemist Pokrovski keskosas, laiendades vaidlustatud ala. Egas muud täeindavat infot leidnudki. Kas Ukraina plaan võib-olla teha mingi murrang… eip oska arvata… vast nii palju hea väljaõppega reserve ei juleta kulutada, sest rindel on veelgi kriitilisemaid lõike, kus neid vaja läheb.
9. Lõunarinne: vene pool vallutas küla Huljaipole’ist kirde pool ja kipub arvama, et veel sel nädalal tehakse esimesed katsed Huljaipole linnani jõuda.
Kahjuks ei suuda Ukraina omad likvideerida seni vene poole sillapead sektori lääneservas Dnepri jõe varasema kalda serval Kamjanske lähistel. Tundub, et endine Dnepri põhi, kus nüüd kõrge taimestik ja võsa, pakub vene poole jalaväele häid varjatuid edenemise võimalusi.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa valitsus on teinud maksude tõstmiseks „raskeid otsuseid”, kuna kõik riigieelarve reservid, mis võimaldasid eelarvet tasakaalustada, on ammendunud. Rahandusministri asetäitja vladimir kolõtšev teatas sellest esmaspäeval toimunud konverentsil „venemaa sotsiaalmajandusliku arengu prioriteedid”, teatas RIA Novosti. Tema sõnul on viimase kuue aasta jooksul eelarvekulud suurenenud 16,6%-lt SKP-st 19,7%-le SKP-st, sealhulgas kaitsekulutuste tõttu, mis on ulatunud 30%-ni eelarvest – rekordiline tase pärast nõukogude aega.
Samal ajal on tulud majanduse suuruse suhtes vähenenud – 18,4%-lt SKP-st 17,1%-le SKP-st. „Need on peamiselt nafta- ja gaasitulud, samas kui muud tulud olid enam-vähem stabiilsed samal tasemel. Ja see lõhe on nende kuue aasta jooksul suurenenud,” teatas kolõtšev. „Kasutati kõiki avaliku sektori reserve: nafta- ja gaasitulud, Rahvusliku Heaolu Fond ja olemasolevad saldod. Suurendati avaliku sektori laenamist koos tulude mobiliseerimise meetmetega, mis ei mõjutanud maksustamise põhitingimusi,” loetles aseminister. Selleks aastaks olid aga „avaliku sektori reservid suures osas ammendunud,” teatas kolõtšev. Seetõttu tehti tema sõnul pikaajalisi otsuseid maksustamise põhitingimuste mõnevõrra kohandamiseks.
Alates järgmisest aastast tõuseb venemaal käibemaksumäär 22%-ni, mis toob eelarvesse täiendavalt 1,2 triljonit rubla. Samal ajal käivitatakse radikaalne maksureform väikeettevõtetele, langetades lihtsustatud maksuläve 60 miljonilt 20 miljonile rublale ja seejärel 10 miljonile. Lisaks suurendatakse oluliselt trahve ja makse ning kehtestatakse tehnoloogiamaks – maks nutitelefonidele, sülearvutitele ja muule elektroonikale, millest võimud loodavad järgmise kolme aasta jooksul teenida umbes 200 miljardit rubla.
„Muidugi pole ükski viimaste aastate fiskaalpoliitilistest otsustest olnud lihtne. Kuid need aitavad tugevdada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja see ongi vastutustundlik valitsuse lähenemine,” ütles kolõtšev. 2025. aastal tõstis valitsus juba ettevõtte tulumaksu ja sõidukite ringlussevõtu tasu ning kehtestas diferentseeritud tulumaksu skaala, lootes aasta jooksul koguda 3,6 triljonit rubla ja tasakaalustada eelarve minimaalse 1,2 triljoni rubla (0,5%) defitsiidiga.
Tegelikkuses ulatub rahandusministeeriumi viimaste hinnangute kohaselt riigikassas olev „auk” aasta lõpuks 5,7 triljoni rublani. Nafta- ja gaasitulud on langenud 20% ning oluliste ressursiväliste maksude plaan on nurjunud. Vastuvõetud eelarvemuudatuste kohaselt on käibemaksu laekumine oodatust 1,3 triljonit rubla väiksem, imporditollimaksud ja aktsiisimaksud 328 miljardit rubla väiksemad, ettevõtte tulumaks 160 miljardit rubla väiksem, üksikisiku tulumaks 36 miljardit rubla väiksem ja ringlussevõtu tasud 888 miljardit rubla väiksemad. venemaa seisab silmitsi täieliku ohuga sattuda maksuspiraali – „kui makse tõsta, tahad palju raha koguda, aga see ei õnnestu”, ütleb T-Investmentsi peaökonomist Sofia Donetsk. See lugu võib järgmisel aastal korduda, ta ei välista: „Majandus pole praegu fantastilises seisus ja maksutõusudega on see veelgi hullem,” kitsendades maksubaasi ja sundides valitsust uuesti makse tõstma.
12. Majanduspartneriteta jäänud venemaa „pööre itta” on sattunud täielikult sõltuvaks Hiinast, kelle majandus on üheksa korda suurem kui venemaal. Kuigi Xi Jinping lubab putinil USA-le vastu astumiseks endaga lähedasi suhteid hoida, kurdavad venemaa ametnikud, et Peking käitub kõike muud kui liitlaslikult. See on mõistetav: majanduslikult on venemaa nüüd nii ekspordi kui ka impordi osas Hiinast kriitiliselt (kui mitte katastroofiliselt) sõltuv. Hiina tarnijad teenivad häbenemata kasumit venemaale hädasti vajalike toodete, sealhulgas sõjaliste toodete tarnimisest.
Hiinast saadetavate ekspordikontrolli all olevate kaupade (millest paljud on kahesuguse kasutusega kaubad, mida saab kasutada relvade tootmisel) hinnad tõusid aastatel 2021–2024 keskmiselt 87%, selgub Soome Panga Tärkavate Majanduste Instituudi (BOFIT) uuringust. Samal ajal oli teistesse riikidesse tarnimise tõus vaid 9%. Kuigi Lääs sooviks näha venemaa sõjatööstuskompleksi tarnijatest täielikult eraldatuna, on asjaolu, et Hiina ettevõtted neid röövivad, samuti „üsna hea tulemus”, ütles sanktsioonide eest vastutav lääne kõrge ametnik Financial Timesile. „Kui tõsta toote hinda 80% võrra, siis vähendad peaaegu poole võrra seda, mida nad tegelikult osta saavad,” märkis ta.
venemaa valitsusele lähedal seisev Reutersi allikas tunnistas seda olukorda. Vaatamata kõigile sõprusjuttudele tegutsevad nii Hiina kui ka India peamiselt oma huvides ja Moskval pole tegelikke liitlasi, kurtis ta: „Hiina ei käitu liitlasena. Mõnikord valmistab see meile pettumuse ja peatab maksed, mõnikord kasutab see olukorda ära, mõnikord on see otsene röövimine ja selles pole midagi liitlaslikku.”
Hiina ja venemaa vaheline kaubavahetus ulatus 2024. aastal rekordilise 254 miljardi dollarini, võrreldes 146,9 miljardi dollariga 2021. aastal. Kuid BOFITi uuringu kohaselt, mis analüüsis kaubandust masinate ja mehaaniliste seadmetega (kategooria, mis hõlmab paljusid sõjatööstuskompleksi jaoks vajalikke kaupu), on see suuresti seletatav hinnatõusuga, mitte mahtudega. Näiteks Hiina kuullaagrite import venemaale suurenes sel perioodil dollarites 76%, samas kui maht langes 13%.
Türgi näib järgivat sarnast mustrit. venemaale eksporditavate sanktsioonidega hõlmatud kaupade hinnad on tõusnud 25–55% võrreldes teistesse riikidesse suunduvate saadetistega. Uuringus märgitakse, et sanktsioonid on piiranud venemaa tehnoloogilisi võimekusi, muutes kriitiliste kaupade impordi kallimaks.
venemaa peamine tooraine ostja Hiina moodustab märkimisväärse osa riigi eksporditulust ning Hiina tarnitavad tehnoloogilised tooted on venemaa sõjaväe jaoks kriitilise tähtsusega, ütles teine venemaa valitsusele lähedal seisev allikas Reutersile: Ilma nendeta ei suudaks me toota ühtegi raketti, rääkimata droonidest, ja kogu majandus oleks ammu kokku varisenud. Kui nad oleksid tahtnud, oleks sõda ammu lõppenud.
13. Tänu sõjale Ukrainaga on venemaa mürskude ja pommide tootmises kogu maailma edestanud, teatas Rosteci tegevjuht sergei tšemezov intervjuus TASS-ile. „Tootmismahud on võrreldamatud sellega, mis nad olid enne Teist maailmasõda… Näiteks ükski riik maailmas ei tooda tänapäeval nii palju mürske ja õhupomme,” ütles ta. tšemezovi sõnul varustavad riigikorporatsiooni ettevõtted armeed ka „tohutute kogustega„ lennukeid, tanke, jalaväesõidukeid, haubitsaid, elektroonilise sõjapidamise süsteeme, droone ja palju muud”.
Mõni päev varem väitis ta, et „kahe või kolme aasta pärast” saab venemaast maailma suuruselt teine relvaeksportija. NATO peasekretär Mark Rutte oli varem korduvalt öelnud, et venemaa toodab aastas neli korda rohkem laskemoona kui kogu allianss kokku, kuid novembris teatas ta, et „asjad on nüüd teisiti”. Eesti Välisluureteenistuse hinnangul on venemaa 2024. aastaks tootnud 4,5 miljonit mürsku, suurendades oma tootmisvõimsust 2022. aastaga võrreldes enam kui 11 korda. Sarnast arvu tõi välja ka konsultatsioonifirma Bain & Company uuring.
venemaa toodab peamiselt 122 mm ja 152 mm suurtükiväe laskemoona. Viimane on neli korda odavam kui NATO standardne 155 mm: umbes 1000 dollarit mürsu kohta vs 4000 dollariga mürsu kohta. Berliinis asuva Saksa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi andmetel tootsid Euroopa ja Ameerika Ühendriigid 2024. aastal umbes 1,2 miljonit mürsku. Selle aasta augustis teatas Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius, et alates Ukraina sõja algusest on EL-i riigid suurendanud tootmist 300 000-lt 2 miljonile mürsule aastas. Ameeriklased seadsid eesmärgiks oktoobriks toota 100 000 155 mm mürsku kuus, kuid need plaanid lükati lõpuks edasi 2026. aasta algusse. Praegune arv on 40 000.
Mis puutub õhupommidesse, siis Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna andmetel plaanib venemaa 2025. aasta lõpuks toota kuni 120 000 sellist relva, sealhulgas 500 uut versiooni, mis on võimelised hävituslennukist oma stardipunktist läbima kuni 200 km.
GUR-i pressiesindaja Vadim Skibitski märkis, et venemaa laseb Ukraina pihta iga päev 200–250 liugpommi. Forbesi andmetel võiks venemaa tööstus 2024. aastal toota umbes 3000 liugpommi (FAB) kaaluga 500 ja 1000 kg kuus. Kuninglik Ühendatud Sõjavägede Instituut (RUSI) hindas 40 000 FAB-i aastas ja teatas plaanist suurendada tootmist 70 000-ni aastaks 2025.
Läänes toodavad liugpomme Ameerika Ühendriigid (Joint Direct Attack Munition) ja Prantsusmaa (Armement Air-Sol Modulaire). Pariis plaanis toota Ukrainale 2025. aastal 1200 õhutõrjeraketivasarat – 370 rohkem kui 2024. aastal. Ukraina relvajõud on alates 2023. aastast kasutanud ka Ameerika JDAM-ER-e.
14. Lühiuudised
Üheksa vene „vabatahtlikku”, kes olid tegelikult süüdimõistetud, tapsid oma saatja pärast seda, kui nad otsustasid mitte Ukrainasse võitlema minna. Nad viidi vanglast otse rindele lepingu alusel, mõrvasid teel konvoijuhi ja on nüüd Leningradi oblastis põgenemas. vene politsei otsib aktiivselt Kudrovo äärelinnas.
Uus Vandenbergi koalitsiooni küsitlus näitab, et 72% Trumpi valijatest toetab Ukraina abistamist ja venemaa vastutusele võtmist. Üle poole toetab luureandmete või isegi Tomahawk-rakettide saatmist venemaa territooriumile. Vaid 16% toetab venemaa nõudmist suurema territooriumi järele. Samal ajal soovib 83% täita USA kohustusi NATO ja Ukraina ees.
Valge Maja pressisekretär Karoline Levitt teatas intervjuus Fox Newsile, et Ameerika Ühendriigid ei saa Ukrainale lõputult relvi tarnida. Pressikonverentsil teatas Levitt, et USA president on investeerinud tohutult aega ja energiat venemaa sõja lahendamisse Ukraina vastu, mille eest ta väärib tänu. Ta rõhutas, et Trumpi peamine eesmärk on tapmiste peatamine ja sõja lõpetamine. Levitt märkis, et Ameerika presidendi pettumus peegeldab otseselt Ameerika avalikkuse meeleolu. Ta lisas, et kuigi Trump on selle sõja rahastamise lõpetanud, jätkavad Ameerika Ühendriigid märkimisväärse koguse relvade saatmist või müümist Ukrainale NATO mehhanismide kaudu. Hm, isegi raha eest relvi ei taheta enam müüa… ja küsitluse andmed rahva meeleolu kohta ka mitte õiged ole…
Vähemalt üheksa last ja üks naine hukkusid pärast seda, kui Pakistani väed viisid Afganistani Khosti maakonnas läbi õhurünnaku elamule. Allikas: Reuters, viidates Afganistani Talibani pressiesindaja Zabihullah Mujahidi avaldusele. Mujahidi avaldus: „Eile õhtul, umbes südaööl (kohaliku aja järgi), pommitasid Pakistani väed kohaliku elaniku Wilayat Khani kodu Khosti maakonna Gerbzvo ringkonnas. Selle tagajärjel hukkus üheksa last (viis poissi ja neli tüdrukut) ja üks naine ning nende kodu hävis.” Mujahidi sõnul viis Pakistan lisaks Khosti maakonnas toimunud rünnakule läbi ka sõjaväereidi Afganistani Kunari ja Paktika maakondades, vigastades nelja tsiviilisikut.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
