Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 23. november 2025:

Valge Maja tuulelipul võiks ilmakaarte märgid asendada dollari märkidega… rrr… rindel läheb hetkel nirumini vaid Siverskist põhja/loode pool.

1. Kortermajad kipuvad olema juba igapäevane sihtmärk.

2. Päris tihe pilv nii venemaa kui okupeeritud alade kohal.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis ikka udu linna kohal, aga lõunalõik kipub lagunema.

6. Siversk: hetkel tundub, et linnas pole püsivamalt vene pool kanda maha saanud.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: udus kobades muutusi rindejoones ei leidnud.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa riigiduuma liige teatas, et Trumpi rahuplaan ei vasta venemaa huvidele.

12. Jakuutia on rahapuuduse tõttu sõja osalejatele maksed peatanud.

13. Mitmes venemaa piirkonnas on tekkinud tõsine insuliinipuudus.

14. Trump nimetas Ukrainasse uue eriesindaja.

15. Lühiuudised

vene bloogijad teatavad, et paljusid kaugmaadroone juhitakse nüüd käsitsi, paigaldades neile satelliitsideantennid, mis muudab mobiilse interneti signaalide blokeerimise mitte ainult kasutuks, vaid kahjustab ka erinevate mobiilsete tuletõrjeüksuste koordineerimist.

162 vene poole rünnakut. Tundub, et paljudes lõikudes tegi vene pool reorgi ja keskendus rohkem rinde töötlusele. Kaudtuld u 4500 lasku, aga tapjadroonide arv jälle 6152 on ikka palju ning liugpomme 101. Senised videod, pildid ja vene poole kommentaarid näitavad, et nende rindelõikude arv kasvab, kus suudetakse üha paremini koordineerida erinevate väeliikide koostööd ning kogu toetav seltskond töötleb üha täpsemalt Ukraina possasid ja logistikaahelaid. Liugpomme kasutatakse enim linnaliste piirkondade purustamiseks ja pihta saavad nii lahingute alas olevad linnad kui rindest paarikümne kilomeetri kaugused. Olukord pole siiski lootusetu, sest paranenud vene poole töö pole suuri edusamme siiski toonud ja mured on pigem lõikudes, kus Ukraina omadel ongi vähem ressursse.

Õnneks on Ukraina omad võtnud tõsisema töötluse alla nii venemaal kui okupeeritud aladel elektritaristu, mis peaks hakkama tasapisi mõjutama ka vene sõjaväe logistikaahela toimimist, sest kui suurtes piirkondades elektrit pole, siis aimab igaüks, mis mured kimbutama hakkavad. Lisaks kasvab kohalike rahulolematus kremli suutmatuse eest neid kaitsta.

1. 23. novembri öösel korraldas vene okupatsiooniarmee Dnipro linnale droonirünnakuid, mille käigus puhkes tulekahju mitmekorruselises kortermajas ja vigastati 14 inimest, sealhulgas 11-aastast last.

2. 22. novembri öösel lasi Ukraina sõjavägi Samaara oblastis tööstusrajatiste pihta droone, rünnates kütuse- ja energiarajatisi, teatas kuberner vjatšeslav fedorištšev. Kohalike elanike sõnul oli sihtmärgiks Rosnefti Sõzrani naftatöötlemistehas, mille tootmisvõimsus oli 8,5 miljonit tonni aastas.

Ukraina relvajõud ründasid eile öösel ka mitmeid alajaamu. Kurski oblastis pani rünnak Rõlski Borovski linnaosas asuvale elektrirajatisele, mis seiskas kaks katlamaja. Umbes 3000 klienti jäid elektrita, teatas kuberner aleksandr hinštein. Ta lisas, et keegi vigastada ei saanud.

Annekteeritud Krimmis rünnati samanimelises linnas asuvat Krasnoperekopski 220 kV elektrialajaama. Astra geolokaliseeris sündmuskohalt tehtud kaadrid. Rajatises puhkes tulekahju. Alajaama kasutatakse elektrienergia transiidiks ja jaotamiseks kogu Põhja-Krimmis.

Rostov oblastis ründasid droonid ka Millerovot, kus asub sõjaväelennuväli. Kuberner juri sljusar teatas, et kahjustada said administratiivhoone ja hoovis asuvad seadmed. Lisaks purunesid Millerovo rajooni Trenjovka külas eramaja aknad ning said kahjustada kõrvalhoone ja garaaž. Keegi vigastada ei saanud.

23. novembri hommikul teatasid venemaa avaliku elu rühmitused droonirünnakust ja tulekahjust elektrijaamas Šatura linnas Moskva oblastis. vene Vikipeedia märgib, et V. I. Lenini nimeline Šatura elektrijaam on 1500 MW võimsusega soojuselektrijaam (GRES), mis asub Šatura linnas Moskva oblastis. See on üks vanimaid elektrijaamu venemaal.

Samal ajal teatas Rosaviatsija tegevuse peatamisest Moskva Žukovski lennujaamas.

venemaa kaitseministeerium teatas 75-st väidetavalt alla lastud droonist.

Okupeeritud Krimmis, kus droonid võtsid sihikule naftatöötlemistehase, on teatatud võimsatest rünnakutest. Kohalikud allikad kinnitavad mitmeid tabamusi. Öises videos on näha, et tabati miskit kergesti süttivat.

Kohalike teatel oli öösel Sakis Novofedorovka suunast ja Aluštast kuulda plahvatusi.

Okupeeritud Donetski oblastis Šahtarskis on väidetavalt tabatud järjekordset alajaama. Kohalikud allikad märgivad häireid elektriga varustamises.

Okupeeritud Dokutšajevskis Donetski oblastis põhjustas tabamus linnas elektrikatkestuse. Kohalikud allikad kinnitavad, et pärast lööki on elekter katkenud.

Kohalike kanalite teatel on rünnaku all okupeeritud Donetski oblastis asuv Zuivska soojuselektrijaam. Tulekahju kuma öises taevas ulatus päris kaugele.

ATESH-i liikumine väitis, et nende partisanid panid venemaal Doni-äärses Rostovis toime eduka sabotaažiakti, hävitades sõjavarustust vedanud elektriveduri.

venemaa Stavropoli oblastist Budennovskist saabunud teated viitavad suurele tulekahjule Stavroleni keemiatehases, mis oli varem Ukraina vägede sihtmärgiks. Praeguse tulekahju põhjus on veel kinnitamata.

Belgorodi oblastis Valuikis asuvas Rosnefti bensiinijaamas süüdati droonirünnaku tagajärjel kütuseveok.

Ukraina eriväed väidavad, et ründasid venemaa Mi-28 helikopterit pikamaadrooni FP-1 abil Rostovi oblastis, 180 km kaugusel piirist. Videomaterjalist pole kokkupõrkehetke näha.

3. Kursk: muutusteta rindejoones, aga vene blogijad andsid teada, et Ukraina vasturünnakute arv olla vähenenud.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: seni on selguseta olukord Kupjanski linnas, aga jätkuvalt tunnistavad ka vene mõned blogijad, et nad linna veel ei kontrolli.

Sektori keskmises lõigus suutis vene soldatite jalaväejagu jõuda isegi 3 km kaugusele hallis alas Boguslavski küla juures, enne kui viimane neist otsa sai. Töö tegid ära droonid, põhiliselt miskit alla pillates.

Eile teatas vene pool, et suutis püsivamalt kanna maha saada Platonivka külas ja oht Siverskile loode suunalt vaid kasvab ja kipub Siverski kaitsmine muutuma üha problemaatilisemaks, sest kahe eenduva kombitsa haarmete vahe linna ümber on 8 km ja tulenevalt reljeefist ning sügisesest pinnasest on ühendusteedega seal keskmiselt keerulisem hoidmaks pidevas töös piki põllu ja metsateid logistikakoridore.

6. Siversk: tundub, et linnas pole vene pool end siiski püsivamalt paika saanud, sest eile töödeldi droonidega linna kaguservas asuvaid Ukraina jalaväepossasid. Video oli päris valus vaatamine. Kõrgemal asuv droon monitooris tapjadroonide tööd… kahjuks ei näinud seal ühtki ei maastiku ega kaitserajatise märki, mis pakuks mingitki varjatust või kaitset nende droonide vastu.

7. Bahmut: muutusteta ehk siis vene poole kiire kulumine rühkides edasi Kostantõnivka poole põhiliselt kagu suunalt.

8. Donetsk: olukorra muutustest Pokrovskis ja selle ümber info puudus. Ka vene poole blogijad ei suuda näidata, kus nad edenesid ehk siis sisutühjad väited edust.

9. Lõunarinne: eile rindejoone muutusteta. Kogu eilne vene poole blogijate kiitlemine piirnes varasemalt saadud eduga.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa ei tohiks nõustuda USA uue rahuettepanekuga Ukrainaga, kuna see on provokatsioon, mis ei vii sõja tegeliku lõpuni, teatas riigiduuma kaitsekomisjoni esimene aseesimees aleksei žuravljov. „Konflikti saab täielikult lahendada ainult siis, kui saavutame rindel selge võidu ja Ukraina annab alla… Igasugune muu tulemus lükkab vastasseisu vaid edasi,” kirjutas ta.

žuravljov leiab, et Ameerika idee on jätta Ukraina venemaa heidutuseks. „Isegi kui seda nii territoriaalselt kui ka sõjaliselt piiratakse, kujutab see meile ikkagi märkimisväärset ohtu ja me peame oma läänepiiridel armeed hoidma. See annab USA-le vabad käed eelseisvaks vastasseisuks Hiinaga. Loodan, et venemaa pool ei nõustu selliste provokatsioonidega,” märkis asetäitja. Ta lisas, et üldiselt oleks kummaline võrdsustada Ameerika plaani venemaa nõudmistega, ükskõik kui palju USA esindajad püüavad sellise lepingu allkirjastamist kujutada venemaa huvides olevat.

21. novembril teatas putin, et on saanud Ameerika Ühendriikidelt 28-punktilise dokumendi teksti. Riigipea tunnistas, et plaan on aluseks lõplikule kokkuleppele, kuid märkis, et Ukraina kokkuleppe puudumise tõttu pole venemaaga sisulisi arutelusid veel toimunud. putin andis ka märku oma valmisolekust sõda jätkata, kuna ta on sõja praeguse dünaamikaga rahul.

kremlile lähedal seisev allikas ütles Guardianile, et presidendile meeldisid Ameerika ettepaneku üldised jooned. putin oli aga rahulolematu, et plaanis ei mainitud õiguslikult siduvat garantiid NATO mittelaienemise kohta itta ega ka seda, et Ukraina neutraalne staatus oleks sätestatud tema põhiseaduses. Ukraina ühinemise osas EL-iga nõustuks venemaa ainult siis, kui sõjaline komponent välistataks, lisas allikas, tuues näiteks Austria neutraalsuse mudeli.

12. Jakuutia eelarves on Ukraina-vastases sõjas osalejatele mõeldud vahendid otsa saanud, teatas vabariigi rahandusminister ivan aleksejev intervjuus telekanalile „Saha”. Ta lisas, et lepinguliste sõdurite maksed on ajutiselt peatatud. „Kahjuks on see tõepoolest selline olukord,” tunnistas aleksejev, lisades, et osaliselt on põhjuseks see, et võimud ei saa ette arvutada, kui palju inimesi makseid vajab. Ta kinnitas ka, et probleem lahendatakse lähipäevil. Piirkonna eelarvest eraldatakse vahendeid ühekordseteks makseteks kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimisel, vigastuste korral ja teenistuja surma korral.

2024. aasta lõpuks oli Ukraina-vastases sõjas võidelnud üle 8000 jakuutlase, teatas Ida sõjaväeringkonna sõjalis-poliitilise töö asetäitja kindralleitnant roman grekov. Avalikult kättesaadavad andmed näitavad, et 20. novembri seisuga on rindel hukkunud vähemalt 1954 vabariigi elanikku. Mais suurendasid Jakuutia võimud sõjaväe lähetamise eest makstavat ühekordset piirkondlikku makset 500 000 rubla võrra. Vähemalt üheks aastaks kuni 31. detsembrini 2025 sõlmitud lepingute puhul on ühekordne makse 1,8 miljonit rubla (18 000 eurot).

Aasta esimesel poolel seisis Jakuutia silmitsi märkimisväärse eelarvepuudujäägiga, mis ulatus 24,4 miljardi rublani (244 miljoni euroni), mis on peaaegu kümme korda suurem kui kinnitatud aastane summa 2,8 miljardit rubla. Vabariigi riigivõlg suurenes 26,5% 69,8 miljardi rublani. 2026. aasta eelarve eelnõus prognoositakse tuludeks 309,7 miljardit rubla, kuludeks 317,3 miljardit rubla ja puudujäägiks 7,5 miljardit rubla.

Sarnane probleem tekkis varem ka Hakassias. 20. novembril teatati, et eelarveprobleemide tõttu tühistas vabariigi valitsus Ukrainas hukkunud sõdurite perekondadele tehtavad piirkondlikud maksed, mille kogusumma oli 1,1 miljonit rubla (11 tuhat eurot).

2024. aastal eraldas Hakassia valitsus sõjaveteranidele rahalist abi ligi 600 miljonit rubla, teatas piirkonna juht Valentin Konovalov. Sel aastal on see summa langenud 287 miljoni rublani. Hakassia järgmise aasta eelarve puudujääk on 7,07 miljardit rubla. Piirkonna rahandusminister igor tugužekov väljendas muret, et tulud jäävad kavandatust väiksemaks, mis suurendab lõhet.

Augustis tühistas Peterburi valitsus vabatahtlikele 1,6 miljoni rubla suuruse lepingulise makse.

13. Baza teatel on diabeediravimid apteekidest kadunud vähemalt neljas venemaa piirkonnas. Penza oblastis ja Jakuutias on täheldatud Apidra ja Levemiri insuliini puudust. Arvukalt kaebusi on laekunud ka Krasnojarski kraist ja Novosibirski oblastist. Mitmed Penza apteegiketid on puudust kinnitanud, viimased ühikud müüakse 4000–5000 rubla (40-50 euro) eest. Arvukalt kaebusi insuliini puuduse kohta postitatakse ka oblasti kuberneri oleg melnitšenko sotsiaalmeedia lehele.

Penza elanik rääkis väljaandele, et tema kohalik kliinik ei suutnud talle pakkuda ei ravimeid ega glükomeetri testribasid. Ta väidab, et Saksamaal toodetud Apidra pole linnas üle kuue kuu saadaval olnud ja asendajad põhjustavad tõsiseid allergiaid. Jakutski, Novosibirski ja Krasnojarski patsiendid ütlevad, et varusid ei oodata enne uut aastat.

Roszdravnadzor eitab igasugust puudust. Reguleeriv asutus viitas märgistussüsteemi andmetele, mille kohaselt on Penza oblastis praegu saadaval ligikaudu 2300 Apidra ja 11 100 Levemiri pakendit. Jakuutias on need arvud vastavalt 666 ja 1500, Krasnojarski krais 2500 ja 5400 ning Novosibirski oblastis vastavalt 4800 ja 11 700 pakendit.

Piirkondlike tervishoiuministeeriumide andmetel on Jakuutias ambulatoorselt registreeritud üle 30 000 ja Novosibirski oblastis üle 121 000 diabeediga inimese. Krasnojarski krais on registreeritud ligikaudu 130 000 ja Penza oblastis 53 000 sellist patsienti. Viimases piirkonnas on diabeediga seotud suremus viimase viie aasta jooksul suurenenud 70,7%. 2024. aastal nõudis see haigus 763 inimese elu, mis teeb 62 juhtumit 100 000 inimese kohta.

Varem teatati, et üheksa piirkonda lõpetasid pideva glükoosimonitoride (CGM) pakkumise diabeetikutele. Täpsemalt seisid selle probleemiga silmitsi Moskva, Moskva, Uljanovski, Omski, Orjoli, Murmanski, Brjanski ja Tšeljabinski oblasti ning Baškortostani elanikud, teatas organisatsioon Diaresurs.

Organisatsiooni esindaja nimetas olukorda peaaegu katastroofiliseks. Samuti kinnitasid nad probleeme insuliini hankimise ning diabeediravimite, testribade ja insuliinipumba tarvikute pakkumisega.

14. USA armeeminister Dan Driscoll on saanud president Donald Trumpi uueks Ukraina eriesindajaks, teatavad allikad väljaandele Guardian. Nende sõnul lendab grupp Ameerika kindraleid järgmise nädala lõpus Moskvasse, et arutada kremliga rahuplaani. Driscoll on USA asepresident J.D. Vance’i sõber ja endine klassikaaslane. Valge Maja kirjeldab teda kui Trumpi meeskonna üht efektiivsemat liiget. Varem teatati, et Keith Kellogg, kelle Trump algselt Ukraina eriesindajaks määras ja kes toetas Ukraina seisukohti, kavatseb tagasi astuda.

20. novembril pidas Driscolli juhitud USA kõrgemate sõjaväeametnike delegatsioon Kiievis läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Seejärel väljendas Zelenski valmisolekut arutada Trumpi rahuplaani. Financial Timesi andmetel kohtus delegatsioon ka Euroopa esindajatega. Ameeriklased väitsid, et nende plaan on peaaegu läbirääkimatu ja et Ukraina peab sõlmima kokkuleppe, kuna on väga halvas olukorras.

Driscoll omakorda hoiatas, et „Washington näitab üles minimaalset paindlikkust. Üks Euroopa kõrge ametnik nimetas kohtumise tooni vastikust tekitavaks. Ta ütles, et Driscoll kasutas palju roppusi, rõhutades, et „see jamps tuleb lõpetada” ja arutelu jõudis kiiresti ummikusse. Trumpi juhiseid järgides nõutakse Zelenskilt lepingu allkirjastamist 27. novembriks, mil Ameerika Ühendriigid tähistavad tänupüha.

Ka Trump ise avaldab Ukraina presidendile survet. Reedel kutsus Ameerika juht teda üles plaani aktsepteerima, mis sisaldab klauslit, mis loovutab Donetski oblasti vallutamata alad venemaale, öeldes, et Zelenskile peaks see meeldima. „Ja kui mitte, peaksid nad sõda jätkama,” ütles Trump ajakirjanikele. Valge Maja juht kordas, et Zelenskil pole trumpkaarte, rõhutades, et mingil hetkel peab ta millegagi nõustuma, eriti kuna talv saab olema külm.

15. Lühiuudised

Valgevene võimud on vanglast vabastanud 31 Ukraina kodanikku. lukašenko andis neile armu hea tahte žestina, ütles tema pressisekretär natalia eismont. Ta ütles, et isikuid süüdistatakse kuritegude toimepanemises Valgevenes. Otsus tehti lukašenko ja USA presidendi Donald Trumpi vahel Ukraina palvel saavutatud kokkulepete edendamiseks, et luua tingimused konflikti lahendamiseks naaberriigis, lisas eismont. Vabastatute nimesid ei ole avalikustatud. Valgevene pool väidab, et nad antakse juba Ukrainale üle.

Maria Mõsjuk, keda süüdistatakse kõigest 16-aastaselt anarhistliku rühmituse moodustamises väidetava Ukraina Rahvusliku Vabastusarmee käsul, on pärast Valgevenes kinnipidamist koju naasnud. Talle esitati süüdistus sabotaaži operatsioonide planeerimises. Video näitab tema emotsionaalset taaskohtumist Ukrainas, teda tervitas isiklikult luurejuht Kõrõlo Budanov.

Bildi andmetel kohtuvad Euroopa juhtivate riikide esindajad täna 23. novembril Genfis USA esindajatega; nad ei nõustu Donald Trumpi rahuplaani vähemalt nelja punktiga. Märgitakse, et eurooplased ei nõustu USA ettepanekutega territoriaalse jaotuse osas. Nad pakuvad välja, et Ukraina loovutaks venemaale täielikult strateegiliselt olulised piirkonnad nagu Donbass ja Krimm. Tõenäoliselt arutatakse ka ettepanekut vähendada Ukraina armeed, mis on juba niigi oluliselt väiksem kui venemaa oma.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz soovib Trumpi esindajatele öelda ka, et julgeolekugarantiid, mida venemaa peaks Ukrainale pakkuma, ei pruugi olla väärt paberit, millele need on kirjutatud. Merzi ärritab eriti Trumpi plaan külmutatud venemaa varade (väärtusega umbes 300 miljardit eurot) osas. Trump ei taha mitte ainult suunata venemaale 100 miljardit eurot Ameerika investeeringuid, millest USA saab 50% osa, vaid ka luua nende vahenditega uue USA-venemaa investeerimismehhanismi.

Bloombergi andmetel hoiti Trumpi administratsiooni võtmeametnikke väidetavalt teadmatuses Ukraina rahuplaani osas, mille koostasid Steve Witkoff ja putini saadik kirill dmitrijev enne otse Trumpile esitamist eraviisiliselt.

Hollandis kasutas sõjavägi 21. novembri õhtul lennuväebaasi kohal märgatud droonide vastu relvi, aga edutult. Riigi kaitseministeerium teatas sellest järgmisel päeval, vahendab Reuters. Hollandi kaitseministeeriumi teatel märkasid Saksamaa piiri lähedal asuva Volkeli lennuväebaasi turvatöötajad droone Kiievi aja järgi kella 20.00 ja 22.00 vahel.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised