Sõja ülevaade: 1368. päev – Ukraina sõjablogija: „Trump on reetur!”
Avaldatud: 22 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. november 2025:
Trump on reetur, teatas üks Ukraina sõjablogija. „Nothing. Everything”.
1. Terrorist on terrorist…
2. Krimmis „läts pimmes”.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: põhjas on hakanud olukord paranema ja lõunas murenema.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kuidagi… ilma uute vene possadeta Pokrovski ümber…
9. Lõunarinne: veel üks küla kaotati.
10. Herson: muutusteta.
11. USA on ähvardanud Ukrainalt relvad ja luureandmed ära võtta, kui Zelenski Trumpi plaanile alla ei kirjuta.
12. putin süüdistas Ukrainat ja Euroopat Trumpi rahuplaani mittetunnustamises, kuna sooviti venemaale strateegiline lüüasaamine tekitada.
13. „Kas väärikuse kaotus või risk kaotada võtmepartner.” Zelenski hoiatas ukrainlasi vajaduse eest teha väga raske valik.
14. venemaa keskpank avastas pankade bilanssidest 10 triljoni rubla suuruse „ajapommi”.
15. venemaa ja Põhja-Korea on alustanud koostööd küberrünnakute korraldamisel.
16. USA leevendas venemaa-vastaseid sanktsioone, lubades Ungaril jätkata koostöös venemaaga tuumaelektrijaama ehitamist.
17. kreml plaanib süüdistada maksutõusudes Läänt, et kaitsta putinit siseriikliku kriitika eest.
18. Lühiuudised
Trump on reetur, teatas üks Ukraina sõjablogija. Njah, eks vastutustundetu ärimees riigijuhina pole kuskil ok ja USA maailma rahuvalvajana on muutunud maailma ärimeheks… kurb… peale sellist tegevust ei näe ühtki põhjust, miks peaks tänane Valge Maja juhtkond reageerima näiteks Taivani ründamisele Hiina poolt. Hiina on ju tugevam…
Sisutühi väljend: sisaldab venemaa „julgeolekugarantiisid”. 1994. aasta Budapesti memorandumi tingimused nõudsid Ukrainalt tuumarelvadest loobumist ning USA ja venemaa andsid julgeolekugarantiid…
vene poole pildid ja klipid lippudega vehkimisest erinevais paigus Kupjanski linnas on infooperatsioon. Blogijate sõnul on tehtud videod u kuu aja jooksul ja mitmes kohas on peale klipi tegemist olnud hoopis Ukraina omade possa jne. Nende erinevatel aegadel tehtud kildude üheaegne üles riputamine annab aimu, et tegu oli juba varasemalt planeeritud tegevusega. Küll on nüüd selgusetu, kas tegu oli gerassimovi katsega õigustada enda olemasolu või taheti sellega mõjutada Valget Maja uueks „rahulepinguks”. vene sõjaväeblogijad süüdistavad kindral gerassimovi putinile eksitavate lahinguvälja-aruannete esitamises.
250 vene poole rünnakut, aga kaotuste arvu väike tõus laseb arvata, et suures pildis kogu mahus rünnakutes oluliselt rohkem koosseisu ei osalenud. Paaris kohas siiski prooviti mõnede soomusühikutega, aga see oli jälle edutu. Suurim rünnakute arvu tõus oli Sumõ suunal (20) ehk kas vene pool üritab jälle aktiivsemaks siin sektoris muutuda. Ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti 137 rünnakut ja lõunarindel 59 rünnakut (neis enamus idalõigul) ehk siis enamuses rindest väga tihe konveier töötab ning suur mäng käib selle nimel, kas vene pool suudab kurnata ära Ukraina väe, saavutamaks läbimurdeid. Seni siiski läbimurdeid ei ole tuvastanud, kuigi jah, kohati võidakse kaotada ka suuremaid alasid, aga hind kaotuste poolelt on seni väga kallis. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina ei kaota sõda rindel ehk siis terve riigi okupeerimist vene riigi poolt. Isegi igasuguse USA abi lõpp ei tee seda, kuigi jah, tagasi sammud muutuvad pikemaks ja kantakse rohkem kaotusi.
Miskipärast on hakanud peas uitama ringi mõte, et Ukraina võib soovi korral viimases hädas rünnata venemaa sügavuses objekte, mis täna tunduvad mitte mõistlikena, aga homme võib-olla mitte.
Mis maksab riigi suveräänsus, isikuvabadused, oma kultuur… tõmban paralleeli: ühes heas filmis (Kingdom of Heaven) ütles Salahuddin „Nothing. Everything”.
1. Ternopilis tõmmati rusude alt välja veel ühe naise surnukeha, millega hukkunute koguarv tõusis 32-ni, sealhulgas 6 lapseni. Poola välisministeeriumi pressiesindaja Maciej Wievior teatas, et 19. novembri öösel Ternopilile toimunud venemaa õhurünnakus hukkus 7-aastane Poola kodanik Amelia.
Uus vene soldatite poolt Ukraina sõjavangide hukkamise video ringleb. Eip hakanud end kinnisesse telegrammi gruppi liikmeks tegema, et seda vaadata…
22. novembri öösel ründas vaenlane ühe Iskander-M ballistilise raketi ja 104 mehitamata õhusõidukiga (UAV). Õhuvägi teatas 89 drooni allatulistamise või summutamise kohta. Lisaks registreeriti 13 ründe-UAV tabamused 15 asukohas, samuti ballistiline rakett ühes asukohas.
Hersoni ja Donetski oblastis sai viimase 24 tunni jooksul venemaa rünnakute tagajärjel haavata seitse ja hukkus üks tsiviilisik. Eelkõige Hersoni oblastis võtsid venemaa väed sihikule kriitilise ja sotsiaalse infrastruktuuri, sealhulgas piirkonna asustatud elamurajoonid, kahjustades kolme kõrghoonet ja 14 eramut. venemaa agressiooni tõttu sai vigastada kuus inimest. Samal perioodil tapsid vene väed Holubivkas ühe Donetski oblasti elaniku. Veel üks inimene samas piirkonnas sai viimase 24 tunni jooksul vigastada Kostantõnivkas.
22. novembri öösel ründas vaenlane Odessa oblastis Rumeenia piiril asuvat Orlovka kontrollpunkti. Teatati, et ründedroonid kahjustasid Orlovka parvlaevakompleksi infrastruktuuri. Rahvusvahelise kontrollpunkti töö on peatatud ja koristustööd jätkuvad.
2. 22. novembri öösel toimus ulatuslikum droonirünnak ajutiselt okupeeritud Krimmi vastu, plahvatused toimusid Simferoopolis, Gvardeiskojes, Krasnoperekopskis ja Armjanskis. Esialgsete teadete kohaselt tabati kriitilisi energiaobjekte. Kohalike elanike sõnul toimusid esimesed plahvatused Simferopolis umbes kell 00.45. Pealtnägijad teatasid plahvatustest, mis kostsid soojus elektrijaamast, mille järel kiirabi saabus sündmuskohale umbes kell 00.50. Umbes kell 1.00 kuuldi Simferopoli loodeosas uut võimsate plahvatuste seeriat. Pingelist olukorda täheldati ka Gvardeiskoje külas, kus asub venemaa õhuväebaas. Jälgimiskanalite tellijad loendasid umbes kümme plahvatust, millega kaasnes tulistamine. Plahvatustest teatati ka Krasnoperekopskist ja Armjanskist. Üks rünnaku tõenäolisi sihtmärke oli Krasnoperekopski 220 kV alajaam. Avatud allikate andmetel on see Krimmi elektrivõrgu võtmesõlm, mis varustab elektriga märkimisväärset osa poolsaarest.
Donetski oblasti ja Donetski linna okupeeritud osadest saabunud teated näitavad kohalike kanalite andmetel, et enamikus piirkondades on elekter katkenud ning Ukraina droonid tabasid alajaamu.
Ukraina sõjaväeluure teatas eile, et „Primarõ” üksus tabas radarikompleksi Lira-A10 Simferoopolist läänes, Krimmis.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu on hakanud tulema positiivsemaid uudiseid sektori põhjaosast.
Dvoritšanske külas, mille vene pool 17. novembril enda kontrolli alla sai, tegid kaks Ukraina tanki suht puhta töö, liikudes udu katte all piki küla peatänavat ja lastes puruks palju ümbritsevaid ealmuid, kus paiknesid vene soldatid. Kuna Ukraina omade droon filmis kogu tegevust ja üldse selline tankide välja saatmine on suht harv (vist mõne nädala peale korra ikka näeb), siis arvata on, et hooned, kus vene soldatid paiknesid, oli eelnevalt teada. Jah, üht tanki tabas droon, aga tuli kustutati ja teisest ei saanudki aru, kas sõideti üle jalaväe vastase miini. Ukraina omade sõnul ühtki meest vähemalt ei kaotatud ja küla pandi tagasi halli tsooni (olla ellu jäänud vene soldatid külast taandunud), mis peaks parandama oluliselt Ukraina seisu mõjutamaks vene logistikaahelat Oskili jõest läänes.
Viimased sõnumid Kupjanski suunalt on siiski muutunud pisu rõõmsamaks. Mõned blogijad väidavad, et Ukraina omad on toonud siia appi täiendavaid reserve ning mitte ainult tavalist jalaväge, vaid ka infiltreerumise oskusega üksusi, kes aktiivselt tegutsevad nii Kupjanski linnas kui selle ümber. Lisaks olla toodud täienduseks droonimeeskondi ja kaudtuleüksusi ning juba paar päeva suudetavat mõjutada vene poole Oskili jõe ületusi selliselt, et pidev jõe ületus on muutunud väga katkendlikus ja kui linna suudetakse samal mole edasi täädelda, siis sarnase arengu jätkumisel on võimalik saada lõpuks Kupjanski linn vene vabaks.
Lõmani suunal kahjuks nii hästi ei lähe. Eile tuli vene poolelt info, et päev varem suudeti vallutada tervenisti Novoselivka asula. No ei saada jõeületusi pidama ning seni suht edukalt pidanud rindelõik on hakanud jälle tiheda konveieri tõttu näitama taandumise märke.
Eilseks suutis vene pool saada sammu edasi piki maanteed (u 2 km) Dobrõseve küla suunas (Lõmanist loodes).
Eilseks sai kinnitust ka seis Lõmani-Siverski vahelise maantee lõigul, kus kuidagi suht karistamatult suutis vene pool läbida terve Jampili asula (enne sõda 200 elanikku) ning kanna maha saada maanteel.
Ukraina ainuke võimalus Siverski linna kaitsta on mitte lasta vene poolel Lõmani suunalt ületada Donetsi jõge ja suruda tagasi Platonivka küla ümber metsades paiknevad vene jalaväe üksused, vabastada Dronivka asula ja saada tagasi kontroll Bahmutovka jõe jooneni. Ei näe Ukraina üksuste sisse teadmaks nende koosseisu ja võimekusi ning Ukraina kõrgema juhtkonna plaane, kas see ka õnnestuda võiks.
6. Siversk: Siverski linna jätkab vene pool nii jala kui tsiklitega jalaväe saatmist lõuna suunalt ning töötleb tihedalt kaudtule ja droonidega nii linna kui linnaümbrust. Muutusi siiski siin rindejoones ei tuvastanud.
7. Bahmut: Kostanõnivkas pole seni Ukraina omad suutnud lõpetada vene poole jõudmist linna kagu osas asuvasse eramute rajooni. Õnneks on eramud lihtsamini töödeldavad nii droonide kui miinipildujatega ning maantee sinna suunal läbitavuse hind on vene poolele päris kallis aga jonni ei jäeta. Pole seni vene poolel saada linna sisse ida suunalt, pole tuvastanud, et viimasest kaitsekraavide liinist oleks üle saadud, peaaegu selleni aga küll enne otsa saamist.
8. Donetsk: päev tegi mõtlikuks.
Eile riputas vene pool üles pildi, et hävitasid (Rubikon droonidega) Ukraina omade Bvs10, mis arvatavalt toimetas varusid Mõrnohradi suunal ja see laseb aimata, et eip vene pool hetkel suuda kontrollida Rodõnske linna lõunaosa ega otse mõjutada veel Mõrnohradi varustamist vaid kõik liikuv saab mõjutust vaid kaela sadavaga. Hetkel tundub, et Mõrnohradi kiirelt maha jätmist vist veel ei toimu.
Huvitaval kombel pole enam näinud vene poole edenemisi Pokrovskist välja, aga kahjuks ka Ukraina omade tegevusest linnas. Kipub udu toimuvat varjutama.
Hetkel ei oska veel arvata, kas pisu rindejoone püsima jäämine on põhjustatud vene poole mingist osalisest reorgist, lünklikkusest varustusahelas või on muutnud Ukriana aktiivsemaks. Võib-olla homme targem.
9. Lõunarinne: eilseks kaotati Radisne küla, mis asub suurel Huljapole linna poole põhja poolt suunduva maantee ääres. Jätkuvalt teeb muret vene poole sammude pikkused ühe päeva jooksul, kus 2-5 km pole probleem.
Sektori keskmises osas miski pärast üritab vene pool jälle soomusega suruda, aga eip õnnestunud seegi kord. Põhiliselt siiski jalaväega siit ja sealt proovitakse.
10. Herson: muutusteta.
11. Valge Maja ähvardas Kiievit relvade ja luureandmete tarnimise katkestamisega Ukraina sõjaväele, kui juhtkond ei allkirjasta USA esitatud 28-punktilist rahuplaani, mis hõlmab territoriaalseid järeleandmisi ja Donbassi loovutamist Moskvale. Sellest teatasid Reutersile kaks olukorraga kursis olevat allikat. Üks anonüümsust palunud allikatest ütles agentuurile, et Washington nõuab president Volodõmõr Zelenskilt järgmiseks neljapäevaks, 28. novembriks, USA ja venemaa poolt ilma Euroopa ja Ukraina osaluseta välja töötatud raamrahuleppe allkirjastamist.
USA presidendi eriesindaja Steve Witkoffi ja venemaa presidendi eriesindaja kirill dmitrijevi osalusel välja töötatud uus Valge Maja plaan näeb ette Krimmi ja Donbassi üleandmist venemaa kontrolli alla, Ukraina relvajõudude suuruse vähendamist, Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest ja välisriikide vägede paigutamise keelustamist oma territooriumile.
Axiose allikad märkisid, et Kiiev ja Euroopa pealinnad olid plaanist šokeeritud. Ukraina valitsusallikas ütles NBC-le, et selliste ettepanekute esilekerkimine president Volodõmõr Zelenski lähikonda puudutava korruptsiooniskandaali ajal võib viidata sellele, et Moskva üritab olukorda ära kasutada.
Ukraina juht ise nõustus arutama dokumendi sätteid sõja lõpetamiseks, kuid tõi välja Ukraina rahva jaoks olulised põhiprintsiibid.
Wall Street Journali andmetel töötavad Euroopa liidrid juba välja oma rahulepingu ettepanekuid, mis peaksid valmima mõne päeva jooksul. Väljaande andmetel leiab Euroopa, et USA pakkus Kiievile halba tehingut ja üritab veenda Ukrainat toetama oma plaani, mis peaks olema talle kasulikum. Kiiev pole aga veel ühinemisega nõustunud.
12. Ukraina ja Euroopa riigid kõhklevad USA presidendi Donald Trumpi pakutud rahuplaani aktsepteerimast, kuna loodavad endiselt venemaale strateegilise lüüasaamise põhjustada. putin teatas sellest kohtumisel venemaa Julgeolekunõukogu alaliste liikmetega. Ta meenutas, et pärast hiljutisi kontakte Ameerika poolega Alaskal tekkis teatud paus, mis tema sõnul oli tingitud Ukraina tagasilükkamisest Trumpi varem esitatud lahendusplaani vastu. „Seepärast on ilmunud selle uus versioon – 28-punktiline plaan,” ütles putin.
Ta rõhutas, et Moskval on uuendatud plaani tekst olemas ja ta leiab, et see võib olla lõpliku lahenduse aluseks, kuid selle sisu pole venemaaga üksikasjalikult arutatud. „Põhjus on sama. USA administratsioon ei suuda Ukraina poole nõusolekut saada. Ukraina on selle vastu. Ilmselt on Ukraina ja tema Euroopa liitlased endiselt illusioonide küüsis ja unistavad venemaale strateegilise lüüasaamise põhjustamisest,” teatas putin, viidates sellele, et see seisukoht on tingitud objektiivse teabe puudumisest lahinguväljal valitseva tegeliku olukorra kohta2.
putin lisas, et venemaa on rahuläbirääkimisteks valmis, kuid on rahul ka praeguse sõjadünaamikaga. Tema avalduse kohaselt oli Kupjansk juba 4. novembriks venemaa kontrolli all ning Kiiev mõistab koos Euroopa riikidega, et sarnased olukorrad korduvad ka teistes rindelõikudes. „Kui Kiiev ei ole nõus president Trumpi ettepanekuid arutama ja keeldub seda tegemast, siis peavad nii nemad kui ka Euroopa sõjaõhutajad mõistma, et Kupjanskis toimunud sündmused korduvad paratamatult ka teistes rinde võtmelõikudes,” teatas putin.
Telefonivestluses Volodõmõr Zelenskiga lükkasid Euroopa liidrid tagasi eelnõu peamised sätted, rõhutades, et Ukraina armee peab säilitama võime kaitsta riigi suveräänsust ning et praegune kontaktliin peab olema aluseks igasugustele läbirääkimistele. Zelenski kinnitas oma valmisolekut teha Trumpi administratsiooniga koostööd püsiva ja õiglase rahu saavutamiseks Ukrainas.
13. Ukraina seisab silmitsi väga raske valikuga – kas aktsepteerida Ameerika Ühendriikide pakutud rahuplaani või riskida võtmepartneri kaotamisega. President Volodõmõr Zelenski teatas sellest oma Facebooki lehel avaldatud videopöördumises. Riigipea rõhutas, et olukord nõuab ühiskonnalt äärmist avameelsust ja rahu. Ta teatas, et surve Ukrainale on praegu enneolematu ning riik võib silmitsi seista dilemmaga: väärikuse kaotus või liitlaste toetuse nõrgenemise oht.
„Kas keerulised 28 punkti või äärmiselt keeruline talv – kõige raskem – ja edasised riskid. Elu ilma vabaduseta, ilma väärikuseta, ilma õigluseta. Ja et me usaldaksime neid, kes on juba kaks korda rünnanud,” ütles Zelenski. Ta rõhutas, et Ukraina ootab vastust, kuid president ise usub, et andis selle vastuse juba 20. mail 2019 – kui ta andis ametivande, lubades kaitsta Ukraina suveräänsust ja iseseisvust.
Zelenski sõnul jätkab Ukraina rahulikku ja konstruktiivset koostööd Ameerika Ühendriikide ja teiste partneritega soovitud lahenduste saavutamiseks. „Esitan argumente, veenan, pakun alternatiive, aga me ei anna vaenlasele kindlasti mingit põhjust öelda, et Ukraina ei taha rahu, et ta segab protsessi ja et Ukraina ei ole diplomaatiaks valmis. Seda ei juhtu,” ütles Zelenskõi.
President teatas, et Kiiev tegutseb nii kiiresti kui võimalik – täna, laupäeval ja pühapäeval, kogu järgmisel nädalal ja nii kaua kui vaja –, et tagada, et ukrainlaste väärikus ja vabadus, mis tema sõnul on riigi iseseisvuse ja tuleviku aluseks, ei jääks kõigi ettepanekute hulgas tähelepanuta.
14. Majanduslangus, eskaleeruvad sanktsioonid ja järsult tõusvad intressimäärad on loonud venemaa pangandussüsteemi alla „ajapommi”, mis on võrdne kahe Moskva aastaeelarvega. vene Föderatsiooni keskpanga reedel avaldatud andmete kohaselt ulatus juriidiliste isikute probleemlaenude kogumaht pankade bilanssides kolmanda kvartali lõpuks 10,4 triljoni rublani (104 miljardi euroni). Aasta algusest on ettevõtete ja üksikettevõtjate õigeaegselt tagasi maksmata jäetud võlad kasvanud 1,9 triljoni rubla võrra ja kolmandas kvartalis 600 miljardi rubla võrra.
Keskpanga teatel on mitmed kaevandus- ja metallurgiaettevõtted, keda on tabanud langev nõudlus ja nende toodete hindade vähenemine, viimastel kuudel pidanud võlgu restruktureerima. Reguleeriv asutus jätkab, et varem oli nafta- ja gaasitööstuses, mis seisis silmitsi sanktsioonide ja naftahindade järsu langusega, laenuprobleeme.
Keskpanga hinnangul on pangandussüsteemi probleemide kogumaht ulatunud 24%-ni föderaaleelarvest (428 miljardit eurot). Septembri lõpu seisuga oli Expert RA analüütikute andmetel iga neljas laenuga ettevõte võlgnevustes, mis oli kuue kättesaadava statistika aasta kõrgeim osakaal. Kokku oli võlgnevustes 165 000 juriidilist isikut – 41 000 rohkem kui aasta alguses ja 100 000 rohkem kui enne sõda.
venemaa ettevõtted kaotavad kasumit, samal ajal kui võla intressikulud kasvavad koos intressimääradega, märgib Expert RA. 2024. aastal maksid ettevõtted pankadele intressidena 11,5 triljonit rubla – 83% rohkem kui eelmisel aastal. Ja 2025. aastal tõusid nende intressikulud esimesel poolaastal veel 54%, ulatudes 7,5 triljoni rublani. Samal ajal on majanduse puhaskasum (kasum miinus kahjum) Rosstati jaanuari-juuni andmete kohaselt teist aastat järjest langenud – 8,4%, 13,1 triljonini.
CMASF-i hinnangul maksavad ettevõtted keskmiselt rekordilised 39% oma maksueelsest kasumist võlaintresside maksmiseks. Mitmed tööstusharud – ehitus, puidutööstus, masinaehitus, keemiatööstus ja metallurgia – ei suuda teenida isegi piisavalt, et pankadele intressi maksta: sellised kulud on 2–4 korda suuremad kui nende kasum.
venemaa pangad näevad riigis järgmise 12 kuu jooksul täieulatusliku panganduskriisi ohtu, ütlesid kõrgemad pankurid sel suvel Bloombergile. Agentuuri allikate kohaselt hinnatakse probleemi ulatust triljonitele rubladele: pankurid on mures, et üha rohkem äri- ja jaekliente ei suuda kõrgete intressimäärade tõttu oma laene tagasi maksta.
Pangandussüsteemi olukord on muutumas ohtlikuks, rõhutavad Bloombergi allikad: ehitusettevõtted kogevad probleeme, samal ajal kui tööstus ja isegi venemaa majanduse sõjandussektor hakkavad stagneeruma. Seetõttu on kasvav oht, et võlakriis levib järgmisel aastal kogu finantssüsteemis, kui tingimused ei muutu, hoiatasid agentuuri allikad.
15. Küberjulgeolekufirma Gen Digital ekspertide sõnul vahetavad ressursse kaks häkkerirühmitust, mis on küberkuritegevuse maailmas ühed aktiivsemad ja seotud Venemaa ja Põhja-Korea luureteenistustega.
Gamaredon on seotud FSB-ga ja on alates venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal aktiivselt sihikule võtnud Ukraina valitsusasutusi, peamiselt luureandmete kogumise eesmärgil. Politico andmetel on kurikuulus Põhja-Korea rühmitus Lazarus seotud kõigega alates spionaažist kuni finantsküberkuritegevuseni. Gen Digitali ohuluure direktor Michal Salat nimetas paljastatud koostööd „nneolematuks: „Ma ei mäleta, et kaks riiki oleksid [sihitud, riiklikult toetatud] rünnakutes koostööd teinud.”
Gen Digital on tuvastanud kahe rühma vahel kattuvaid taktikaid ja jagatud infrastruktuuri. Täpsemalt, jälgides, kuidas Gamaredon kasutab Telegrami kanaleid oma pahavara kontrollivate serverite jagamiseks, avastasid analüütikud, et üks serveritest kasutas ka Lazarust. Gamaredoni server sisaldas Lazarusega seotud pahavara varjatud versiooni; fail meenutas väga tüüpilisi Põhja-Korea tööriistu. Samal ajal majutavad või levitavad riiklike luureagentuuridega seotud häkkerirühmitused harva üksteise pahavara.
Analüütikute sõnul viitavad need leiud sellele, et rühmitused võivad kasutada ühiseid süsteeme ja isegi otsest koostööd teha. Vähemalt viitavad need sellele, et üks imiteerib teist tahtlikult.
16. Reuters: USA rahandusministeerium teatas üldlitsentsi väljastamisest, mis lubab Ungaril teha finantstehinguid Venemaa pankadega Paks II tuumaelektrijaama ehituse osana. USA rahandusministeerium märkis oma selgituses, et uus üldlitsents annab erandi kehtivatest USA sanktsioonidest venemaa vastu, mis on kehtestatud vastuseks tema sõjale Ukraina vastu. Luba puudutab finantstehinguid, mis on vajalikud Paks II tuumaelektrijaama projekti elluviimiseks Ungaris, ja hõlmab projektis osalevaid peamisi venemaa finantsasutusi.
Täpsemalt hõlmab litsents tehinguid, mis hõlmavad Gazprombanki, VTB Panka ja venemaa Föderatsiooni Keskpanka. Need institutsioonid pakuvad rahastamist ja tuge projektile, mida on alates 2014. aastast ellu viinud venemaa riiklik korporatsioon Rosatom Budapesti ja Moskva valitsustevahelise lepingu alusel.
USA otsus tehti Washingtoni ja Budapesti vaheliste energia- ja julgeolekualaste läbirääkimiste intensiivistumise keskel. Novembris allkirjastas Ungari peaminister Viktor Orbán Washingtonis toimunud kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga strateegilise tuumapartnerluse lepingu. Lepingu kohaselt ostab Ungari Ameerika tuumkütuse ja kasutatud kütuse ladustamise tehnoloogiat, jäädes samal ajal energiaplokkide ehitamisel sõltuvaks venemaast.
Paks II projekt näeb ette kahe III+ põlvkonna VVER-1200 reaktori ehitamist, mis asendavad vanemad ühikud, mille kasutusiga läheneb lõpule. Projekti rahastamine sõltub samuti märkimisväärselt venemaast. 2014. aastal nõustus Moskva andma Budapestile 10 miljardi euro suuruse riigilaenu, mis katab ligikaudu 80% ehituskuludest. See on korduvalt olnud kriitika objektiks nii ELis kui ka üksikute lääne partnerite seas, kes osutavad NATO liikmesriigi kremlist sõltuvuse suurendamise ohtudele.
Vaatamata venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse ja arvukatele ELi sanktsioonidele kaitseb Orbán järjekindlalt venemaaga tehtava tuumakoostöö pühadust. Budapest ähvardab regulaarselt blokeerida sanktsioone, mis võivad mõjutada Rosatomit või venemaa tuumatööstust tervikuna, viidates riiklikele huvidele.
17. Financial Times: kreml korraldas rea kinniseid kohtumisi kõrgete ametnike ja riigimeedia kanalitega, et luua propaganda narratiivi eelseisvate maksutõusude kohta. Peamine eesmärk on putinilt vastutuse kõrvale juhtida ja majandusraskuste süü lääneriikidele veeretada. Väljaande andmetel osales vähemalt ühel kohtumisel presidendi kantselei esimene asetäitja sergei kirijenko. Arutelu peamiseks teemaks oli propaganda narratiivi väljatöötamine, et õigustada eelseisvaid maksutõuse venemaal, täpsemalt käibemaksumäära tõusu 20%-lt 22%-le alates 2026. aasta jaanuarist.
Käibemaksu tõus on vastuolus putini lubadusega mitte tõsta makse enne 2030. aastat. Seetõttu püüab kreml Financial Timesi allikate sõnul korraldada ulatuslikku propaganda kampaaniat, et minimeerida venemaa rahulolematust ja veeretada vastutus Läände. Ühel kohtumisel anti riigimeedia esindajatele juhised. FT-le nähtud dokument sisaldab selget soovitust omistada maksutõusud Lääne vaenulikele tegudele, mis ei ole huvitatud Ukraina sõja rahumeelsest lahendamisest.
Meedia soovitatud keelekasutus sisaldab fraase nagu „Teie raha või teie elu?” ja „Miski pole tähtsam kui julgeolek”. Propagandistidel soovitatakse ka vältida putini mainimist käibemaksuuudiste kontekstis ja rõhutada teiste eelarvemuudatuste, näiteks hasartmängumaksu tõusu positiivseid aspekte.
kreml kutsub meediat üles vältima eelarve muutmist peamiseks uudisteteemaks, valmistuma käibemaksu tõusu puudutavale inforünnakule vastu astuma ja keskenduma vajadusele suurendada kaitsekulutusi rahuliku elu nimel.
Soovitustes on ka märgitud, et venemaa meedia peaks laialdaselt kajastama taristu investeeringuid – uutest koolidest haiglateni –, et luua stabiilsuse ja arengu mulje.
Eraldi ettepanekuna luua narratiiv, et Lääs propageerib sõja jätkamist ja oma kodanike sotsiaalsete standardite halvenemist, samas kui venemaa seevastu ei kärbi peretoetusi, vaid sunnib neid lihtsalt käibemaksu tõstma.
Kohtumised lojaalsete meediaväljaannetega kremlis pole ebatavalised, nagu ka soovitused tundlike teemade käsitlemiseks, väidavad FT allikad, kes on sellistel kohtumistel aastaid osalenud. Kuid antud juhul, nagu üks osaleja märkis, oli kohtumine vaid osa laiemast arutelude seeriast. „Nad on siiralt mures selle pärast, et asju ei segataks,” lisas allikas. „Selliste ebapopulaarsete finantsotsuste langetamine, mis nõudsid eraldi propagandakampaaniat rahulolematuse peletamiseks, näitab, et kremli majanduslik manööverdamisruum kahaneb.
See on teravas vastuolus sõja esimeste aastatega, mil rekordilised nafta- ja gaasitulud ning kiire majanduskasv võimaldasid venemaal rahastada oma sõjalist kampaaniat Ukrainas ilma oluliste siseriiklike kaotusteta. Langeva nafta hinna ja venemaa tooraine vastu kehtestatud sanktsioonide karmistumine on vähendanud energiatulude kasvu, sundides Moskvat lootma teistele sissetulekuallikatele.“
18. Lühiuudised
Euroopa ametnikud on teravalt kritiseerinud USA eriesindaja Steve Witkoffi ja venemaa eriesindaja kirill dmitrijevi väljatöötatud rahuplaani klauslit, mis näeb ette külmutatud venemaa varade kasutamist. Dokumendi kohaselt kavatsetakse osa neist vahenditest kasutada Ukraina ülesehitamiseks Washingtoni kontrolli all pärast relvarahu, kusjuures USA plaanib saada 50% selle tegevuse kasumist. Politico andmetel kardavad EL-i diplomaadid, et Ameerika algatus nurjab reparatsioonilaenu lepingu Ukrainale.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Sõrski teatel on venemaa alates täiemahulise sissetungi algusest Ukraina vastu saatnud välja üle 112 000 Shahed-tüüpi mehitamata õhusõiduki, mille sihikule on võetud elamud ja tsiviiltaristu ning mille tagajärjel on hukkunud lapsi ja teisi tsiviilisikuid.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz: „Ukraina võib meie peale loota. Koos Macroni ja Starmeriga kinnitasime taas meie täielikku toetust Zelenskile. Me tervitame USA pühendumust Ukraina suveräänsusele, kuid praegune kontaktjoon peab jääma igasuguste läbirääkimiste aluseks.” Njah, Tauruse rakette ikka anda ei taheta, aga kiitma peab rahalise panuse eest, kuigi üha raskemaks neil majanduses läheb.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
