Sõja ülevaade: 1367. päev – neljas Ukraina linnas ei lähe hästi
Avaldatud: 21 november, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. november 2025:
neljas Ukraina linnas ei lähe hästi.
1. Veriste kätega „rahutooja”.
2. Vist vaid Krimmis miskit tabati.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: miskit pidi ju gerassimov putinile ütlema ja Lõmani suunal kipub üha kriitilisemaks…
6. Siversk: peaaegu 2/3 ulatuses ollakse juba linna ümber.
7. Bahmut: Kostantõnivkasse jälle vene pool sisse sai.
8. Donetsk: olukorra paranemise märke pole.
9. Lõunarinne: samm haaval vene pool edeneb.
10. Herson: muutusteta.
11. Trump nõustus uues Ukraina rahuplaanis venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamisega.
12. Zelenski nõustus alustama läbirääkimisi Trumpi uue rahuplaani üle.
13. Eelarves on venelaste sotsiaaltoetuste osakaal 15 aasta madalaim.
14. putin kaotab Balkanil mõjuvõimu pärast seda, kui ta kaotas USA sanktsioonide tõttu kontrolli energiaturgude üle.
15. Lühiuudised
Zelenski ütles oma eilses õhtuses kõnes, et Ukraina ei tee USA plaani kohta veel teravaid avaldusi ja kinnitab, et räägib Trumpiga peagi. „Ameerika pool on jaganud oma ettepanekuid sõja lõpetamiseks. Meie fookuses on selge ja aus koostöö USA ja meie partneritega,” ütles ta.
Kogu eilse päeva sõnumid Valge Maja suunalt on… ehk saate ise aru…
173 vene poole rünnakut, senised intensiivsed lõigud kõik samad ja tempo langust pole märganud. Kahjuks on vene poole suund liugpommide kasutamisel nihkunud põhiliselt Ukraina eesmiste possade hävitamisele asustatud punktides ja see kipub tooma ka edu, sest intensiivse töötluse järel saab inimestest vabaks saadud kvartalid hõivata. Eks neis kvartalites, kus suured kortermajad, on üha keerulisem ellu jääda, sest tabamuste järgsed varingud katavad kõik kinni ja seal alt välja saada on suht keeruline. Lisaks on enamus kõrgeid maju varisemisohtlikus olukorras ning iga väiksem uus tabamus võib panna veel püsti seisva hoone rusudeks kukkuma. Jah, sellises kohas eesmiste possade hoidmine on üliraske ja kahjuks piisavas koguses neid liugpomme vene poolel jagub.
Miks eile aga langes vene poole kaudtule löökide arv (3674), ei tea. Droonide tööd segab ilm ja kui termot või öist vaatlust peal pole, siis lennuaeg üha lühem nii udu kui kahaneva valge aja tõttu.
Lõigud, kus Ukraina omadel jagub ressurssi, ei lähe siiski halvasti ning kõik halli alasse jõudev hävitatakse. Jätkuvalt annavad blogijad oma arvestustes teada, et u 85% hävingust põhjustavad droonid ja üha suurem osa sellest toimub kas fiiberoptiliste kaablitega droonidega või AI juhitavatega. Eks suurim võitlus arenduse rindel käib, kes suudab võimalikult kaugele, segamatult ja täpselt ulatuda.
1. Ternopili hoonele suunatud venemaa raketirünnakus hukkunute arv on tõusnud 28-ni ja vigastada on saanud 94 inimest. Vigastatute hulgas on 18 last.
ÜRO Maailma Toiduprogrammi ladu Dnipros tabasid 19. novembri õhtul droonid, hävitades kümme tuhat toidukomplekti, mis olid mõeldud rindejoone lähedal elavatele inimestele. Ka muud kohapeal hoitud varud said kahjustada.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri teatel sundisid venemaa eile öised õhurünnakud Ukrainas nelja üheksast töötavast reaktorist tootmist vähendama pärast kõrgepingeühenduste katkemist Hmelnõtskis, Rivnes ja Lõuna-Ukrainas.
Kohalike võimude teatel hukkus täna öösel venemaa õhurünnakus liugpommidega Zaporižjale neli ja sai vigastada kolm inimest.
21. novembri öösel Odessale suunatud venemaa droonirünnakutes sai vigastada viis inimest, sealhulgas laps.
2. Kohalike teatel kostus Saki (krimm) kandist mitu seeriat plahvatusi. Seal asub ka sõjaväelennuväli.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: miskit pidi ju gerassimov putinile ütlema ja Lõmani suunal kipub üha kriitilisemaks…
venemaa kindralstaabi ülem valeri gerassimov teatas rinsõidul olevale putinile, et Kupjanski linn on vallutatud. „Zapadi rühmituse väed on vabastanud Kupjanski linna ja jätkavad Oskoli jõe vasakul kaldal piiramisrõngas olevate Ukraina relvajõudude üksuste hävitamist,” ütles gerassimov. putin vastas, et tema andmetel on Kupjanski-Uzlovaja jaama lähedal „15 Ukraina relvajõudude pataljoni blokeeritud”. Ukraina pool pole Kupjanski vallutamise teateid veel kommenteerinud.
Ukraina peastaap eitas neid väiteid. Sellega saab ka nõustuda. Seni ei suuda tuvastada siiski väiteid, et olukord linnas on paranenud.
Tugev surve Lõmani suunal on hakanud tooma vene poolele järjest pikemaid edasi jõudmisi enne otsa saamist. Eilseks jõudis vähemalt jao suurune jalavägi linna aga video järgi tundub, et vist keegi siiski peale droonirünnakuid ellu ei jäänud. Küll annab video aimu, et Lõmani linnas, aga ka enne seda on Ukraina kaitset hõredalt, aga see ka põhjendatud, sest töötlus (ikka kõik kaela langev) on väga tugev.
Seni tuleb vastuolulisi teateid lahingutest Lõmani ja Siverski maantee ümber. Mitmed vene blogijad teatavad, et nad on maantee läbi lõiganud ja kand seal püsivamalt maas, mõned aga teatavad ägedatest lahingutest seal kandis. Mitmed sõltumatud blogijad seda siiski ei kinnita, sestap pisu ootel selgitamaks olukorda. Kindel vaid selles, et seda maanteed Ukraina omad pole juba mingi aeg logistikakoridorina kasutanud, sest pole suutnud tuvastada nende paiknemist maanteest ida pool kaitsmaks maanteed.
6. Siversk: linnast endast eile uusi uudiseid ei tulnud, aga vene pool sai sammu edasi linnast lõuna pool ja sai enda kontrolli alla ka Zvanivka asula põhjaosa. Jätkuvalt näeb, et protsess liigub linna kaotuse suunas, sest abi pole ka linna poolitavast Bahmutovka jõest, sest linnast loodes on vene pool sellest juba üle saanud.
7. Bahmut: enamus vene poole rünnakuid Kostantõnivka suunas tuleb nii kagust kui lõunast ning eile sai vähemalt üks gupp ka linna sisse. Jooksvalt ei tea, mis peale nende töötlust droonide ja kaudtulega sai. Samal ajal pommitas ka vene pool paar kvartalit kaugemal asuvaid Ukraina possasid.
8. Donetsk: häid uudiseid pole.
vene pool on hakanud suutma uuesti edendada oma Mõrnohradist põhja pool asuvat kombitsat loode suunas ja juba mitu järjestikust teadet uutest possadest tuli.
Mõrnohradi põhja osa, kus on veel alles Ukraina kaitsjaid, pommitatakse ikka väga hullult. Eile riputas vene pool üles droonivideo, kuidas nad FAB-3000-ga (liugpomm, milles 1,4 tonni lõhkeainet) linna põhjaosa tabasid. Pomm võtab suurema kortermaja maatasa ja mõjutab ümbritsevat oma tugeva lööklainega.
Pokrovskist ei tule ka ühtki head uudist, pigem vene possade arv linnas tõuseb. Päris läbi lõigata Mõrnohradi varustamist siiski pole vene pool suutnud.
9. Lõunarinne: eile küll uusi vene poole külade vallutamise teateid ei tulnud, aga siin ja seal sektori idaserval uusi possasid edasi nihutada suudetakse.
10. Herson: muutusteta.
11. Lisaks Ukraina relvajõudude vähendamisele ja territoriaalsete järeleandmiste tegemisele peab Ukraina nõustuma venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamisega, kuna Ukraina ründas teda. See on kirjas uues USA rahuplaanis, teatas asjaga kursis olev allikas Bloombergile. Allika sõnul näeb rahuleping ette ka venemaa sõjakuritegude uurimise lõpetamist ja Donbassi üleandmist Moskvale.
Anonüümne allikas RBC-Ukrainas edastas sarnast teavet. Allika sõnul sisaldab president Donald Trumpi plaan klauslit, mis annab amnestia kõigi sõjakuritegude eest. „Ja see on isegi laiem kui venemaa sõjaväe poolt toime pandud kuriteod,” märkis allikas. Ta lisas, et 28-punktiline kava näeb ette venemaa täielikku naasmist globaalsesse majandusse.
Väljaanne teatas ka, et 20. novembril kohtus Ukraina president Volodõmõr Zelenski Kiievis Ameerika delegatsiooniga, mida juhtis USA armeeminister Dan Driscoll, kelle Trump saatis survet avaldama Ukraina juhile tema rahuplaani aktsepteerimiseks.
Selle kohtumise eelõhtul väljendasid EL-i diplomaadid skepsist mis tahes rahulepingu suhtes, mis võetaks vastu ilma Kiievi ja tema Euroopa liitlaste seisukohti arvestamata. Nad rõhutasid, et putin nõustub ettepanekutega ainult surve all.
Olukorraga kursis olevate allikate sõnul on Trumpi rahuplaan, mille koostamisel osalesid USA ja venemaa presidendi saadikud Steve Witkoff ja kirill dmitriev, putini katse takistada Lukoili ja Rosnefti vastu suunatud sanktsioonide jõustumist. Need peaksid jõustuma 21. novembril.
Nagu rahvusvaheline meedia on varem teatanud, hõlmab Trumpi rahuplaan muu hulgas välismaiste rahuvalvajate paigutamise keeldu Ukrainasse, Ukraina relvajõudude arvu vähendamist ja nende relvade piiramist, Donbassi de facto tunnustamist venemaa territooriumina, mille eest Moskva maksab okupeeritud piirkonna eest üüri, ning kremli lubadust mitte rünnata Ukrainat ega Euroopa riike.
12. Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas kohtumisel USA armeeministri Daniel Driscolliga valmisolekut teha Donald Trumpi administratsiooniga koostööd uue rahuplaani kallal, teatab Axios informeeritud allikatele viidates. Väljaande andmetel leppisid pooled kokku dokumendi ettevalmistamises lühikese aja jooksul.
Ukraina presidendi kantselei teatas, et vestluse käigus kirjeldas Zelenski Ukraina rahva jaoks olulisi põhiprintsiipe ning pärast arutelu leppisid pooled kokku plaani sätete ühises väljatöötamises viisil, mis viib sõja väärika lõpuni. „Alates selle aasta algusest on Ukraina toetanud president Donald Trumpi ettepanekuid verevalamise lõpetamiseks. Oleme valmis jätkama konstruktiivset koostööd Ameerika poole ja meie partneritega Euroopas ja kogu maailmas, et tagada rahu,” teatas Ukraina administratsioon Telegramis tehtud avalduses.
Varem tühistati Zelenski kohtumine Trumpi erisaadiku Steve Witkoffiga pärast seda, kui Ameerika pool teatas, et Kiiev ei ole näidanud üles valmisolekut ettepanekuid tõsiselt arutada. Ukraina ametnik ütles väljaandele aga, et Zelenski võttis Driscolliga vesteldes „vastupidavama hoiaku”. Ta ütles, et otsustati proovida selle kallal koos töötada, et rahu võimalikuks teha.
Ameerika ametnik ütles Axiosele, et 19. ja 20. novembril kinnitas Trumpi administratsioon Ukrainale ja tema Euroopa liitlastele, et kavandatud plaan on „elav dokument”, mis võtab arvesse nende seisukohti. 20. novembri hommikul kinnitas Witkoff Saksamaa välisministrile Johann Wadephulile telefonikõnes, et plaan esindab ideede süsteemi, mis hõlmab Ukraina ja venemaa seisukohti. Ta rõhutas, et Ameerika Ühendriigid otsivad viise konflikti lõpetamiseks ja et kui mõni element on vastuoluline, võivad pooled proovida leida kompromissi.
Axiose allikad viitasid sellele, et Kiiev ja Euroopa pealinnad tajusid projekti šokina. NBC tsiteeris Ukraina valitsusele lähedast allikat, kes ütles, et selliste ettepanekute esilekerkimine Zelenski valitsuskabineti ümbritseva korruptsiooniskandaali ajal võib viidata Moskva katsele ära kasutada Ukraina nõrgenevat positsiooni. Axiose intervjueeritud analüütikud usuvad, et Zelenski ebakindel poliitiline tulevik takistab tal hoopis Moskva suhtes vastutulelikkust ilmutada.
13. venemaa rahandusministeerium nimetab eelarve peamiseks prioriteediks kõikide kodanike ees võetud sotsiaalsete kohustuste täitmist, kuid tegelikkuses on sotsiaalkulutuste osakaal sõja algusest saadik pidevalt vähenenud. Gaidari Instituudi andmetel moodustavad sotsiaalkulutused järgmise aasta eelarves vaid veerandi (25,1%) riigikassa kuludest. See on madalaim tase vähemalt alates 2011. aastast, vahendab Moscow Times rahandusministeeriumi andmeid.
Gaidari Instituut arvestab sotsiaalkulutuste hulka mitte ainult otseselt „sotsiaaltoetuse” rubriigis olevaid kulutusi, vaid ka „tervishoid”, „haridus” ning „kehaline kasvatus ja sport” rubriikide all olevaid kulutusi, vastavalt nende arvutustele. Võrdluseks, enne sõda kulutati eelarves nendele eesmärkidele ligi 40% kõigist vahenditest. 2023. aastal langes see osakaal 32%-ni, 2024. aastal 30%-ni ja käesoleval aastal 25,4%-ni.
Tsiviil- ja sotsiaalkulutused tõrjutakse välja sõjaväele ja teistele julgeolekuasutustele tehtavate massiivsete kulutuste tõttu. „Riigikaitsele”, riiklikule julgeolekule ja õiguskaitsele ning nendega seotud salastatud teabele tehtavate kulutuste osakaal on kasvanud vähem kui veerandilt (23,9%) 2021. aastal peaaegu 40,3%-ni sel aastal ja 38,2%-ni 2026. aastal. „See näitab eelarveressursside süsteemset ümberorienteerimist riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamisele,” rõhutab Gaidari Instituut, lisades, et need on ebaproduktiivsed kulud.
Samal ajal väheneb riigimajanduse toetamisele tehtavate kulutuste osakaal: 2021. aastal oli see 17,6% ja aastatel 2025–26 vaid 10,9%. See on madalaim tase alates 2006. aastast, vahendab Moscow Times.
Lisaks julgeolekuasutustele tehtavatele kulutustele suureneb riigivõla teenindamiseks eraldatud vahendite osakaal eelarves. Järgmisel aastal on see täpselt kaks korda suurem kui sõjaeelsel tasemel: 8,8% võrreldes 4,4%-ga. Intressimaksete osakaalu kahekordistumine suhteliselt lühikese aja jooksul tekitab muret, kirjutavad Gaidari Instituudi eksperdid, kuna see kitsendab eelarve manööverdamisruumi teiste kulude piires, piirates seeläbi strateegiliste majandusprioriteetide rahastamise võimalusi.
Sarnane olukord on sotsiaalpoliitika kulutustega: riik on võtnud endale kohustuse indekseerida pensionid ja mitmed muud maksed inflatsioonimääraga, jättes muudeks eesmärkideks vahendeid. „Vaatamata oma [sotsiaalkulutuste] nominaalse prioriteedi säilitamisele suureneb jäigalt fikseeritud kohustuste osakaal eelarvekulude struktuuris, mis vähendab eelarvepoliitika paindlikkust,” märgib Gaidari Instituut.
Sel aastal on oodata rekordilist eelarvepuudujääki – rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 5,7 triljonit rubla (57 miljardit eurot) ehk 2,6% SKPst, ekspertide sõnul veelgi rohkem. Võimud püüavad lünka vähendada ja säilitada sama kulutuste kasvutempo (sel aastal on see 1,7 korda suurem kui 2021. aastal). Lisaks tõstetakse makse märkimisväärselt teist aastat järjest.
Eksperdid kahtlevad, kas see toob valitsusele nii palju tulu, kui ootab: majanduskasv on seiskunud, kasumid langevad ja nõudlus jahtub. venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosimise Instituudi ja Plehhanovi-nimelise venemaa Majandusülikooli teadlaste sõnul vaadatakse eelarve juunis üle.
14. Bulgaaria parlamendikomisjonil kulus 26 sekundit, et ümber kirjutada viimase 26 aasta ajalugu, mille jooksul Lukoilile kuulus Balkani suurim rafineerimistehas Neftohim. Parlamendiliikmed kiitsid heaks valitsuse otsuse võtta aktsionärilt õigused, võtta ettevõte üle kontroll ja määrata uuele omanikule müügi üle läbirääkimisi pidama väline juht. See lugu on sümboolne, näidates, kuidas putini sõda Ukrainas on venemaale kahjusid toonud.
Donald Trumpi sanktsioonid Lukoili ja Rosnefti vastu on andnud venemaa majanduslikule võimule Balkanil aastakümnete rängeima hoobi, õõnestades kremli positsiooni piirkonnas, kus Ida ja Lääs on sajandeid mõjuvõimu pärast võidelnud, teatab Bloomberg. „venemaa mõjuvõim põhineb energia domineerimisel nafta ja gaasi kaudu, mis on nõukogude ajastu pärand, mis püsis aastaid. Nüüd on see suures osas kadunud. See on oma viimastel jalgadel, mistõttu see tekitab nii palju muret,” ütles Sofias asuva Demokraatia Uurimise Keskuse peaökonomist Ruslan Stefanov agentuurile.
Lisaks Bulgaariale kaotab venemaa oma energiamõju Serbias, mis on pikka aega säilitanud venemaa-meelse hoiaku ja viimastel aastatel, mida iseloomustab lääneriikidega lähenemine, vähemalt püüdnud säilitada tasakaalu. Valitsus kaalub praegu venemaa aktsionäride osaluste ostmist nafta- ja gaasiettevõttes Naftna Industrija Srbije (NIS) – Gazprom Neft (44,85%) ja Peterburis asuvas Intelligence’is (mida haldab Gazprom Capital, 11,3%). NIS, mis käitab riigi ainsat rafineerimistehast, mis rahuldab umbes 80% Serbia bensiini- ja diislikütusevajadusest ning üle 90% reaktiivkütuse ja kütteõlivajadusest, ei suutnud oktoobris saada USA sanktsioonidest järjekordset erandit.
Belgrad soovib vältida NIS-i natsionaliseerimist. Serbia president Aleksandar Vučić teatas, et valitsus leiab lunaraha viimase abinõuna, kuid palus Gazpromil leida ostja. Gazprom omakorda palus USA-l pikendada NIS-i tegevusluba otsingute ajaks. Mõned tarnijad on juba NIS-iga koostöö lõpetanud. Bloomberg märgib, et Serbia majandust ohustavate sanktsioonide vältimiseks peab Vučić, kes on kuid massiprotestidega silmitsi seisnud, veenma Washingtoni oma kavatsuses Gazpromist vabaneda.
Samal ajal on Bulgaaria võimud edu saavutanud. Nad võtsid vastu seaduse, mis kehtestas kontrolli Neftohimi üle vaid mõni tund pärast seda, kui USA rahandusministeerium keeldus 7. novembril heaks kiitmast Lukoili rahvusvahelise äri müüki naftakauplejale Gunvorile, nimetades seda kremli marionetiks.
Kümme päeva hiljem anti ettevõtte juhtimine üle maksuteenistuse endisele juhile Rumen Spetsovile. Seejärel andis USA Neftohimile tegevusloa kuni 2026. aasta aprillini. Lukoil teatas kolmapäeval, et astub kõik vajalikud sammud oma Bulgaaria varade, sealhulgas rafineerimistehaste ja 220 bensiinijaamast koosneva võrgustiku müümiseks.
Pärast venemaa naftahiiglaste lõplikku väljatõrjumist Bulgaariast ja Serbiast neutraliseeritakse putini mõju Balkanil, väidab Mario Bicarski, Euroopa vanemspetsialist analüütikafirmas Verisk Maplecroft: Lobitöö ja muude poliitilise ja ärieliidiga [piirkonnas] suhtlemise võimalused piiratakse.
15. Lühiuudised
Bloombergi andmetel valmistab EL ette uut sanktsioonide paketti venemaa varitankerite laevastiku vastu, mis on suunatud neile, kes seda käigus hoiavad. Eesmärk on veelgi vähendada Moskva naftatulusid, mis sõda õhutavad. Need meetmed peaksid olema osa ELi 20. sanktsioonide paketist.
Rootsi välisminister ütleb, et pärast täiemahulise sissetungi algust on EL-i import venemaalt ületanud Ukraina toetust 124 miljardi euro võrra. Euroopa andis Ukrainale 187 miljardit eurot, kuid importis venemaalt 311 miljardi väärtuses naftat, gaasi ja muid kaupu. Ta nimetab seda häbiväärseks ja ütleb, et tõsiseid rahuläbirääkimisi ei saa pidada, kui Euroopa ei suurenda toetust Ukrainale ja survet venemaale, alustades külmutatud venemaa varadest.
Reutersi teatel nõuab Ukraina venemaalt sõja põhjustatud kliimakahjude eest ligi 44 miljardit dollarit. Kiievi andmetel on sissetung toonud kaasa umbes 237 miljonit tonni täiendavat CO2 heitkogust kütuse kasutamise, hävinud tööstuse ja sõjaaegsete tulekahjude tõttu. See on esimene omataoline nõue. Moskva pole kommentaare andnud.
kreml väidab, et neil pole Anchorage’is öeldule lisaks midagi lisada, kusjuures peskov väidab, et USA-venemaa konsultatsioone Ukraina olukorra üle tegelikult ei toimu, vaid on ainult kontaktid. Ta ütles ka, et putini ajakavas pole ühtegi kohtumist USA sõjaväeametnikega.
Ukraina ÜRO esindaja Hrõstina Hajovõšin ütles, et Kiiev on avatud tõelistele läbirääkimistele, kuid ei lepi territoriaalsete kaotuste, armee piiramise ega liitlaste valiku piirangutega. „Meie maa ei ole müügiks.” Ta lisas, et rahu eeldab jätkuvat toetust ja survet venemaale taganemiseks kõigil rinnetel.
Valge Maja pressiesindaja sõnul on Trump üha enam pahane nii venemaa kui ka Ukraina peale, kes keelduvad rahulepingut sõlmimast. Suursaadik Witkoff ja välisminister Rubio on viimase kuu jooksul vaikselt plaani kallal töötanud, kaasates võrdselt mõlemat poolt.
putin ütles, et niinimetatud erioperatsiooni eesmärgid tuleb täielikult saavutada, nimetades Ukraina juhtkonda kuritegelikuks rühmituseks ja süüdistades neid oma riigi saatuse ignoreerimises.
venemaal on hakanud ringlema teated, et kindral gerassimov on lahkumas. Väidetakse, et gerassimov on segatud skandaali salajase armukese ja sadade miljonite dollarite suuruse rikastumise kohta. Eip tea, kas see ka tõsi, võib-olla on tegu seekord Ukraina omade infooperatsiooniga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
