Sõja ülevaade: 1248. päev – üha raskemalt läheb
Avaldatud: 25 juuli, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. juuli 2025:
üha raskemalt läheb… kaupmees Trump… eip sõjad maailmas otsa saa…
1. Eip muutusi ilmateates.
2. Kipub öösel venemaal ikka palavust jaguvat.
3. Kursk/Belgorod: lainetab vaid.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski servani jõuti.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Jablunivka asula langes.
8. Donetsk: veelgi samm lähemale Pokrovskile.
9. Lõunarinne: õige pisu laienes sillapea Kamjanskes.
10. Herson: muutusteta.
11. putin nõuab stabiilsuse tagamiseks rohkem tuumaallveelaevu.
12. venemaa keelustab bensiini ekspordi 1. augustist pärast seda, kui kütusebörsi hinnad on tõusnud ajaloolistele kõrgtasemetele.
13. Vahistatud miljardär Moškovitš nõustub vara riigile loovutama.
14. „Oligarhide ametiühingu” juht teatas 3 miljoni töötaja puudusest ja kutsus üles migrante sisse tooma.
15. Tai kuulutas välja erioperatsiooni Kambodža piirialal, kus kasutati tanke ja lennukeid.
16. Lühiuudised
Endine ülemjuhataja Valerii Zalužnõi hoiatab, et sõda võib kesta kuni 2034. aastani, kui Ukraina ei muuda oma kaitsestrateegiat ja ei mobiliseeri ressursse tõhusamalt. Ta ütleb, et konflikt on jõudnud uude faasi, nõudes põhimõttelist muutust, et vältida kümme aastat kestvat vastasseisu.
Timesi andmetel sunnib kreml okupeeritud aladelt röövitud Ukraina lapsi pärast 18-aastaseks saamist venemaa armeesse astuma. See jõhker taktika, mida väidetavalt käskis putin, tähistab uut taset psühholoogilises sõjas Ukraina vastu. Hinnanguliselt rööviti 35 000 last.
Pokrovski elanikud (kes pole tahtnud linnast ära evakueeruda) matavad oma lähedasi hoovidesse.
Paistab, et kõik tankid T-72B, mida venelased oma tehases UVZ-s hoidsid, on nüüdseks ammendunud, kuna venelased on taas hakanud 1311. baasis hoiul olevaid T-72B-sid tehasesse renoveerimiseks viima. Varud ilmselt kauaks ei kesta, hinnatakse, et nad suudavad taastada ~20 tanki kuus.
Rünnakute arvus suuri muutusi polnud, pommitamist ka tavapärasel kõrgel tasemel.
Vist esimest korda nägi videost soomuse ja bagide ühist kolonni rünnakul ehk siis kaua oodatud kombineerimine erinevate sõiduvahenditega on hakanud tulema. Eip seal õnneks keegi vist ellu jäänud, aga ohtu selline rünnak enam põhjustab, eriti kui seda suudetaks teha selliselt, et rünnak on hästi planeeritud ja jooksvalt juhitud. Seni paistab, et ikka edasi käega osutatud suunas ja seda suunda vaid üks… õnneks.
Kahjuks järjest enam tõuseb blogijate mure, et kriitilistel lõikudel (Toretsk ja Pokrovsk) ei jätku Ukrainal piisavalt reserve ning vahendeid ja selline konveieriga kulutamine hakkab üha enam tooma vene poolele edusamme. Olen küll juba aasta algusest vist ennustanud kohest Toretski langemist ja nüüd see kipub lõpuks juhtuma. Üle poole aasta Ukraina kasuks eksida on siiski meeldiv.
Ukraina ametlike rindeuudistega on ikka nirusti, eip taha nad sugugi teada anda külade/asulate langemisest ja vene poole edenemistest.
Pisu siiski kipub arvama, et kuskil miskit siiski Ukraina koondab olukorra muutmiseks.
Kahjuks ütlevad viimased teated, et venemaal värbamine on seni piisavalt edukas (igal moel) katmaks kõiki kaotusi rindel ehk siis vene kontingendi vähenemist pole veel tulemas.
1. Sumõ linn oli suurem öise rünnaku all ja kostus plahvatusi.
Norra Rahvaabi juhi sõnul hävitas venemaa öösel toimunud droonirünnak Mõkolaivis Norra humanitaarabibaasi. Asutusel oli võtmeroll sõjast mõjutatud tsiviilisikute abistamisel.
venemaa ründas Harkivit uut tüüpi laskemoonaga – UMPB-5-ga. Need liugpommid stardivad nüüd 100 km kauguselt ja kannavad 250 kg kaaluvat lõhkepead, millel on raskem kest kui varasemal variandil D-30. Tulemuseks on suurem häving ja rohkem tsiviilisikuid, teatas Harkivi prokuratuur.
Kohalike seas hukkunutest teateid tuleb igapäevaselt nii piiri kui rinde lähedastest asulatest.
2. Ukraina hävitaja MiG-29, mis kasutas Prantsuse AASMHAMMER juhitavaid pomme, hävitas Brjanski oblastis Venemaa baasi.
25. juuli öösel ründasid droonid venemaad – plahvatusi oli kuulda Rostovi oblastis ja Stavropoli krais, Põhja-Osseetias ja teistes Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna piirkondades kuulutati välja plaan „Vaip” (lennujaamade sulgemine). Kohalike elanike sõnul oli Rostovi oblastis Novotšerkasskis ja Stavropoli krais Nevinnomõsskis kuulda palju plahvatusi.
venelased kurdavad plahvatuste üle Nevinnomõskis Stavropoli krais. Tundmatud droonid ründasid AS-i Nevinnomõsk Azot. See on venemaa keemiaettevõte, suur lämmastikväetiste ja ammoniaagi tootja, mis kuulub EuroChemi gruppi. Keemiatehast Azot on viimase kahe kuu jooksul teist korda rünnatud. Juunis peatas tehas oma tegevuse. Teadaolevalt varustab see ettevõte lämmastikhappega Nižni Novgorodi oblastis asuvat Sverdlovi tehast, mida kasutatakse oktogeeni ja heksogeeni tootmiseks, mida omakorda kasutatakse suurtükimürskude jaoks.
Kertši sild oli täna öösel suletud peaaegu kolm tundi, Kertši linna kandis oli kuulda plahvatusi.
3. Kursk/Belgorod: pisu küll rindejoon lainetab aga püsivamaid muutusi pole tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: vene väed jõudsid Kupjanski äärelinna Oskili jõe lääneküljel. Väidetavalt suutsid Ukraina omad sinnani jõudnud vene soldatid likvideerida, aga kindel selles pole ja seda, et kuidagi kõhna on isegi siinse suuna Ukraina kaitse, teeb üha murelikumaks. Mujal rindejoones muutusi ei tuvastanud ning pole ka enam uudiseid Ukraina vasturünnakutest, mis eile korraks optimismi tõid.
6. Siversk: muutusteta ja Bilohorivka küla seni vene poole kontrolli all.
7. Bahmut: vene 33. motolaskurpolk suutis lõpuks tervenisti vallutada Jablunivka asula. Asula asub Toretskist loodes ja kahjuks toob see kaasa peatselt Toretski langemise, sest seni Toretski linnast läänes ja loodes asuvate Ukrainade eesliini logistikaahelad katkevad, sest Bõšhoki jõel asuv suur paisjärv ei soodusta kuidagi järelvedusid ning on jäänud veel kitsas koridor järve idaküljel, aga seegi vaid 2 km laiune ehk siis tihedas sajus ja kipub arvama, et u 40 km2 ala peatselt järvest lõunas kaotatakse ning kergemaks ei lähe ka Toretskist põhjas asuvate avarate põldude kaitsmisega. Blogijad on üha enam mures, et nii selles kui Pokrovski sektoris on Ukraina omadel reservidega väga nirusti ning see tihe konveieri laadne ründamine ja pommitamine hakkab üha enam tooma vene poole edenemisi kuni läbimurde võimalikkuse tõusuni. Lisaks kurdetakse, et ei kaudtulemoona ega droone jagu piisavalt vene üksuste tapmiseks.
8. Donetsk: vene poole tugev surve Pokrovski suunal jätkus ning suudeti linnale lähemale saada ida suunal. Novoekonomitšne asula (enne sõda elas u 3500 elanikku), kuhu sai vene pool jala sisse juba 7. juulil ja on järjepidevalt seal kontrollitavat ala suurendanud ja eile tuli sõnumeid, et see ala veelgi kasvas. Eip pea sugugi väiksemad jõed vene poole edenemist, Kazenõi Toretsi jõgi, mis asub eelnimetatud asula idaserval risti ees, hoidis küll siinset suunda mõned nädalad kinni ja nüüd järjest laiendab vene pool enda kontrollitavat ala üle jõe esmalt siis Mõrnohradi suunal. Videosid küll tuleb, et Ukraina aktiivselt kõiki uusi ajutisi jõgede ülepääse pommitab, aga vist mitte piisavalt. Soe vesi aga hõlbustab jalaväe ning kergliikurite ülepääsu ja nii see konveier surub…
Info puudub, kas pisugi Pokrovskist lõunas suutis Ukraina oma vasturünnakutega olukorda parandada.
9. Lõunarinne: kipub pisu laienema vene sillapea sektori lääne servas Kamjanskes ning üha enam vene üksusi suudab siseneda Kamjanskega kokkupuutes olevasse Plavni asulasse. Blogijate arvates praegu tundub olukord siiski suhteliselt kontrolli all olevat.
118. mehhaniseeritud brigaad hävitas üleeile mitmest BMP-st ja tankist ning neljast bagist koosneva vene kolonni. See üks märkidest, et vene pool hakkab rohkem kasutama kombineerituid rünnakud soomus+kergliikurid.
Siingi on sektori idaservas teadmata Ukraina vasturünnakute tulemused… ju rinnet tahapoole lükata ei õnnestunud.
10. Herson: muutusteta, kuigi vene poole aktiivsus on hakanud tõusma.
11. putin ütles neljapäeval Severodvinskis toimunud mereväe allveelaevavägede arendamise kohtumisel, et venemaa mereväe arendamise prioriteediks on strateegiliste allveelaevade ehitamine. putini sõnul on see ülesanne esmatähtis. „Mereväe allveelaevad mängivad võtmerolli venemaa suveräänsuse ja julgeoleku tagamisel, huvide kaitsmisel ning annavad olulise panuse piirkondlikku ja globaalsesse stabiilsusse,” selgitas president.
Ta lisas, et viimase kuue aasta jooksul on mereväega liitunud viis Borey-A-klassi strateegilist raketikandjat ja neli Jasen-M-klassi mitmeotstarbelist allveelaeva. „See on üle kuue aasta, see tähendab peaaegu kaks paati aastas, niiöelda poolteist, mida me kasutusele võtame – ja see on väga hea,” kiitles president. putini sõnul liitub mereväega lähiaastatel veel neli tuumarakettidega varustatud Borey-klassi allveelaeva. „Kaks neist on ehitamisel,” täpsustas putin. „Need uusima põlvkonna strateegilised allveelaevad on relvastatud Bulava ballistiliste rakettidega.”
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel on venemaa mereväel praegu 12 tuumarelvi kandvat allveelaeva. Nende relvastusse kuulub kokku 192 raketti ja 992 lõhkepead. See on umbes kolmandik venemaa strateegiliste tuumajõudude koguarsenalist, mis on 592 rakette ja 2832 lõhkepead.
SIPRI andmetel on USA mereväel 14 strateegilist allveelaeva, mis on relvastatud 280 raketiga. USA allveelaevade kogurelvastus on 1511 tuumalõhkepead ehk 43% USA koguarsenalist (3500 paigutatud lõhkepead).
12. venemaa võimud kehtestavad alates 1. augustist kaheks kuuks bensiini ekspordi keelu, teatab Reuters, viidates kolmele valitsuse aruteludega kursis olevale allikale. „Keelu küsimus on otsustatud. Praegu augustiks-septembriks,” ütles üks neist anonüümsust paludes. Teine allikas täpsustas, et keeld jõustub allkirjastamise hetkest, mis võib toimuda enne 1. augustit. Suure naftaettevõtte allika sõnul allkirjastatakse keeld järgmisel esmaspäeval.
Juuli alguses ütles peaministri asetäitja alexander novak, et naftaettevõtete bensiini ekspordi keelustamist arutatakse, kuid otsus sõltub börsihindade dünaamikast lähipäevil. Mootoribensiini hulgimüügipartiide hind Peterburi rahvusvahelisel kaubabörsil (SPIMEX) on eelmise nädala algusest alates kasvanud, kaheksandat kauplemissessiooni järjest, samas kui AI-95 noteeringud saavutasid neljapäeval ajaloolise maksimumi.
Jaanuari lõpus otsustas venemaa valitsus pikendada mootoribensiini ekspordikeeldu veebruarini kõigile peale kütusetootjate. Allikate ja Reutersi arvutuste kohaselt ulatus mootoribensiini tootmine venemaa Föderatsioonis jaanuaris-mais 18,6 miljoni tonnini, samas kui siseturule tarniti 15,8 miljonit tonni.
2025. aasta jaanuaris-mais suurendas venemaa Föderatsioon bensiini eksporti raudteel sadamate ja piiripunktide kaudu ligi veerandi võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, ulatudes allikate ja Reutersi arvutuste kohaselt 2,51 miljoni tonnini.
13. Miljardär Vadim Moškovitš, kes on märtsist saadik vahistatud pettuses ja altkäemaksus süüdistatuna, on alustanud eeluurimisvanglast läbirääkimisi oma varade müügi ja riigi kontrolli alla andmise üleandmise üle, teatab Vedomosti olukorraga tuttavatele allikatele viidates. Väljaande allikate sõnul võidakse osa Moškovitši, kellele kuulub üks riigi suurimaid põllumajandusettevõtteid Rusagro, varadest üle anda riigile kuuluva Rosselhozbanki usaldushaldusse. Pank, mida varem juhtis endine põllumajandusministeeriumi juht ja nüüdne asepeaminister dmitri patrušev, on juba üle võtnud Makfa (suurim pastatootja) ja Ariant grupi (Kubani suurim viinamarjaistanduste omanik) konfiskeeritud varad.
Lisaks väidavad Vedomosti allikad, et Moškovitši äri pakub huvi Demetra Holdingule, mis kuulus kuni 2023. aastani riigipangale VTB ja on nüüd tundmatute Omaani investorite kontrolli all. Allikate sõnul on Demetra, kellele juba kuuluvad Novorossiiski teraviljaterminal, raudteeoperaator Rusagrotrans, samuti osalus Novorossiiski teraviljatoodete tehases ja teraviljaterminali kompleksis Taman, huvitatud Moshkovichi teravilja- ja rasva-õliärist.
Vedomosti allikate sõnul müüakse kõik Rusagro divisjonid, mis on üks venemaa suurimaid suhkrutootjaid, lihatööstuses teisel kohal ja omab ka 700 tuhat hektarit põllumajandusmaad, märkimisväärse allahindlusega. Nad rõhutavad, et Moshkovichil on kontsernis osalus Küprose ettevõtte kaudu. Ja arvestades kriminaalasja ning praegust praktikat, on võimalik, et miljardäri vara lihtsalt natsionaliseeritakse kohtuotsusega. Sellisel juhul saab riik need uuesti erastada, märgib advokaadibüroo Business Amendment vanempartner Natalia Dorofeeva.
57-aastane Moškovitš, kes Forbesi andmetel kuulub venemaa 60 rikkaima inimese hulka 2,7 miljardi dollari suuruse varandusega, peeti kinni 26. märtsil Moskvas koos Rusagro tegevjuhi Timur Lipatoviga. Moškovitšile ja tema ettevõtte endisele tegevjuhile Maksim Basovile esitati süüdistus eriti ulatuslikus varguses – summas 1 miljard rubla. Kolm kuud hiljem algatati Moškovitši vastu uus kriminaalasi – altkäemaksu andmise eest Tambovi oblasti administratsiooni endisele asejuhile Sergei Ivanovile. Uurijate sõnul andis ärimees 2019. aastal ametnikule 2,6 miljoni rubla eest Saksa jahipüssi Blaser R8 vastutasuks „üldise patronaaži” eest.
Moškovitši Rusagro oli Novaja Gazeta andmetel pikka aega olnud arestimise sihtmärgiks. Euroopa allikad teatasid märtsis. Võimude surve all, kes lisasid Rusagro strateegiliste ettevõtete nimekirja ja ähvardasid kuulutada Moskovitši välisagendiks, viis ärimees oma varad vabatahtlikult Küproselt venemaale ümberasustamise protsessi kaudu.
„Moskovitš sunniti esmalt oma äri venemaale ümber kolima ja nüüd võetakse see lihtsalt ära. Ilmselt ei tahtnud ta sellest kergemat teed pidi loobuda, nüüd loobub ta raskemat teed pidi,” ütles üks Novaja allikatest. Ajalehe allikate sõnul võib Moskovitši rünnaku taga olla patruševi klann, kes püüab saada kätte suuri varasid toidusektoris ja põllumajanduses.
14. venemaa ei suuda lähiaastatel tööjõu puudusest üle saada, mida hinnatakse juba 2,4–3 miljonile inimesele. Seda teatas venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) president aleksandr šohhin organisatsiooni tööturu ja sotsiaalpartnerluse komitee koosolekul. „Lisatööjõu vajadus on 2,4 miljonit inimest. Ja mõnede eksperthinnangute kohaselt üle 3 miljoni inimese. On selge, et me ei suuda seda probleemi tõenäoliselt enne 2030. aastat lahendada, suurendades tööviljakust või kasutades muid allikaid, sealhulgas võimalikku tööajafondi laiendamist,” tsiteerib TASS šohhinit.
RSPP juht rõhutas, et kriisi ületamise peamiseks vahendiks võiks olla migrantide täiendav värbamine venemaale: „Migrantide värbamise protsessi reguleerimine on tööturu jaoks üks võtmeküsimusi.” See pole esimene kord, kui RSPP on tööjõu puudusest rääkinud. Nii tegi ametiühingu juhatuse liige andrei komarov juunis ettepaneku luua sõbralikes riikides kutsekeskharidusasutused, et koolitada töötajaid venemaa ettevõtetele. Ta nimetas Indiat sellise projekti jaoks kõige sobivamaks kohaks. Haridusminister sergei kravtsov toetas seda algatust. Uurali Kaubandus-Tööstuskoja juht andrei besedin omakorda teatas juulis, et aasta lõpuks on plaanis venemaale tuua umbes miljon India töötajat.
Kõrgema Majanduskooli andmetel ulatus personalipuudus venemaa turul 2024. aasta lõpuks 2,6 miljoni inimeseni – see on 17% rohkem kui aasta varem ja on rekordiline arv. Puudus on eriti terav tööstuses (391 tuhat inimest), kaubanduses (347 tuhat) ja transpordis (219 tuhat). Uuringu autorid selgitasid olukorda mitmete teguritega, millest peamine oli rändevoolu vähenemine.
Pärast terrorirünnakut Crocus City Hallis on venemaa migratsiooniseadusandlus muutunud rangemaks, mis on mitte ainult raskendanud võõrtööliste riiki sisenemist, vaid kiirendanud ka nende väljavoolu. Siseministeerium teatas, et vaid ühe aastaga lahkus venemaalt üle 2 miljoni migrandi. putini algatatud sõda Ukrainas avaldab tööturule täiendavat survet. Ametlike andmete kohaselt mobiliseeriti 2022. aastal rindele umbes 300 000 meest ja aastatel 2023–2024 veel 740 000 inimest. Analüütilise projekti Re: Russia arvutuste kohaselt sõlmiti 2025. aasta esimesel poolel kaitseministeeriumiga veel umbes 200 000 lepingut. Lisaks lahkus erinevate hinnangute kohaselt riigist 650 000 kuni 1,1 miljonit venelast, kes ei soovinud mobilisatsioonis osaleda või protesteerisid kremli tegevuse vastu.
15. Tai väljaanne Khaosod teatas, et vastuseks eskaleeruvale konfliktile Kambodžaga on Tai algatanud sõjalise erioperatsiooni nimega Yuttha Bodin (Maasõda). Operatsiooni juhib kindral Pana Kleoplottuk. Tai võimude sõnul on kampaania eesmärk „purustada igaüks, kes tungib Tai pinnale”. Nende sõnul oli operatsioon vastus Kambodža tegudele, mida peeti riigi suveräänsuse otseseks rikkumiseks.
Lahingutes osalevad tankid ja hävitajad F-16. Tai väejuhatuse teatel hoiavad mõlemad pooled piiri ääres positsioone. Pärast ebaõnnestunud pealetungikatset viis Kambodža armee läbi manöövreid ja vasturünnakuid, kuid kaotas vähemalt kaks tanki. Tai omakorda algatas vasturünnakuid, sealhulgas õhurünnakuid Kambodža baasidele. Mõlemad pooled süüdistavad teineteist konflikti eskaleerimises. Pinged piiri ääres on juba kuid vaenu õhutanud, mida õhutab pikaajaline vaen territoriaalse olukorra pärast.
23. juulil said viis Tai sõdurit Kambodža miinile astudes vigastada. Päev hiljem toimus kokkupõrge Ta Moan Thomi templi (vaidlusalune piirkond Surini provintsis Lõuna-Tais) lähedal, kus Kambodža sooritas suurtükirünnakuid mitmikraketiheitjaga ja Tai saatis õhku kuus hävitajat F-16.
Kambodža peaminister Hun Manet teatas, et Tai õhuvägi ründas Kambodža armee positsioone riigi kirdeosas. „Meil pole muud valikut kui relvastatud agressioonile vastata,” ütles ta ja kutsus üles ÜRO Julgeolekunõukogu kiireloomulise koosoleku kokku kutsuma, et peatada Tai tegevus.
Tai välisministeerium vastas süüdistusega Kambodžas maamiinide kasutamises ning sõjaväe- ja tsiviilsihtmärkide, sealhulgas haigla pommitamises oma territooriumil raskekahurväe abil. Kuningriigi võimude andmetel hukkus nendes rünnakutes vähemalt 12 inimest, sealhulgas üks sõdur. Konflikti keskel sulges Tai täielikult oma piiripunktid. Kambodža omakorda teatas diplomaatiliste suhete alandamisest, saatis välja Tai diplomaadid ja kutsus oma esindajad Bangkoki saatkonnast tagasi.
Tai ja Kambodža piirid on olnud vaidluste objektiks juba aastaid. Probleem ulatub tagasi 1904. aasta lepingusse Siami (nagu Taid kutsuti kuni 1939. aastani) ja Prantsusmaa vahel, kes sel ajal Kambodžat kontrollis. Pärast Kambodža iseseisvumist 1953. aastal ei olnud piiri mahamärkimine lõpule viidud, mis viis konfliktideni.
Eriti oluline on Preah Viheari tempel, iidne templikompleks, mis on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud. 1962. aastal otsustas Rahvusvaheline Kohus, et tempel kuulub Kambodžale, kuid Tai ei tunnustanud seda otsust ja nõuab endiselt vaidlustatud territooriumi endale.
16. Lühiuudised
24. juuli õhtul kogunesid inimesed Ukraina eri linnades kolmandat päeva kestnud protestile NABU ja SAP-i seaduse vastu. Protestid paljudes Ukraina linnades algasid 22. juulil. Rahva nõudmiste hulgas on veto panemine seadusele, mis vähendab korruptsioonivastaste organite – NABU ja SAP – volitusi.
Parlamendiliige Jaroslav Železnjak teatas, et Rada hääletus presidendi kiireloomulise seaduseelnõu nr 13533 üle, mis annab korruptsioonivastastele organitele NABU ja SAP tagasi iseseisvuse peaprokurörilt, võib toimuda järgmisel nädalal 29.–31. juulil.
Kõik, kellel on juurdepääs riigisaladustele – mitte ainult NABU-s ja SAP-is, vaid ka SBI-s ja meie riiklikus politseis – peavad läbima valedetektori testid, ütles Zelenski. On oluline, et ukrainlased reageeriksid kõigile sündmustele nii auväärselt. Ukraina on tema rahvas, kes pole ükskõikne, lisas president.
24. juuli õhtul teatati Starlinki rikkest kogu maailmas ja Ukraina sõjavägi kinnitas seda. Allikas: ettevõtte veebisait, Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide ülem Robert Brovdi „Magyar”, Downdetectori teenus, Elon Musk sotsiaalmeedias. Downdetectori andmetel olid kasutajad saatnud Starlinki kohta kümneid tuhandeid kaebusi. Rikke põhjused on teadmata. Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede ülem teatas, et Starlink ei tööta kogu rindel. Musk teatas hiljem, et teenus taastatakse peagi. Keskööl tuli teade, et Starlink töötab uuesti.
USA välisminister Marco Rubio ütles, et Ühendriigid lükkab kindlalt tagasi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni plaani tunnustada ametlikult Palestiina riiki septembris toimuval ÜRO Peaassambleel.
Saksa ettevõte HENSOLDT varustab Ukrainat avalikustamata arvu radaritega TRML-4D ja SPEXER 2000, mille väärtus on 340 miljonit eurot. Kuigi ametlikku kinnitust pole, on väga tõenäoline, et ostu rahastab Saksamaa valitsus.
Kaitseministeeriumi andmetel eraldas Norra 2025. aastal droonide hankeks kokku miljard eurot, millest 400 miljonit eurot oli suunatud spetsiaalselt droonide ostmiseks Ukraina tootjatelt.
„Sõlmisime just Euroopa Liiduga kokkuleppe – seekord maksavad nad 100% kogu meie saadetava USA sõjavarustuse eest. Nad saavad selle kätte, jaotavad ümber ja suurem osa läheb Ukrainale. Pole ammu selliseid sõnu kuulnud,” ütles Trump ja lisas, et pärast 350 miljardi dollari investeerimist varustab Ameerika nüüd Euroopat varustusega Euroopa kulul.
India ettevõte Ideal Detonators Private Limited on tarninud venemaale 1,4 miljoni dollari väärtuses sõjalisi lõhkeaineid.
Serbia plaanib kriisi korral kõik oma kullavarud oma territooriumile tuua, tehes sellest esimese Ida-Euroopa riigi, mis ei hoia kulda välismaal, vahendab Bloomberg.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
