Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 23. juuli 2025:

Sumõ ja Pokrovski suund kipub pisu murduma tugeva surve all.

1. Jagus ikka.

2. Eip ikka Moksvast lennata eriti saa.

3. Kursk/Belgorod: vist seni muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kaks edenemist lõuna lõigus.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: sammhaaval vene pool edenemist jätkas…

8. Donetsk: Pokrovski suunal vene poole edenemine jätkus.

9. Lõunarinne: sammhaaval Velika Novosilkast kirdes vene poole uued possad hallis alas tekivad.

10. Herson: muutusteta.

11. Ametnikud on otsustanud venelasi aastaringselt armeesse kutsuda.

12. Riigiduuma lubas kultuuriministeeriumil keelata filmid, mis on vastuolus „traditsiooniliste vaimsete ja moraalsete väärtustega”.

13. venemaa valitsus selgitas internetis keelatud sisu lugemise eest trahvide seadust oma vastumeelsusega blokeerida peamisi välismaiseid teenuseid „praegu”.

14. vene vangide sugulased kurdavad vanglates peksmise üle, mille eesmärk on saata nad sõtta.

15. Zelenski allkirjastas vastuolulise seaduse, mis piirab NABU ja SAPi iseseisvust.

16. Lühiuudised

Reuters: USA energeetikaminister Chris Wright ütles, et venemaa naftale kehtestatud sanktsioonid Ukraina sõja lõpetamiseks on „väga reaalne võimalus”. „See on tohutu surve venemaale. See on suurim surve, mida neile avaldada saab,” ütles Wright. Wright ütles, et USA on maailma suurim nafta ja gaasi tootja, mis tähendab, et nad saavad astuda samme, mis olid varem mõeldamatud. „Me saame teha asju, mida me varem ei saanud teha,” ütles ta. Vaatamata sellele seisukohale ei ole Trumpi administratsioon veel venemaale olulisi naftasanktsioone kehtestanud.

167 vene poole rünnakust 74 Pokrovski kandis, aktiivsem ka Lõmani suund, mujal isegi pisu intensiivsuse langust. Pommitamine tavapärasel tasemel. Muutusi taktikas pole tuvastanud ja vaid mõni soomuselukas edasi rühkida üritas.

1. Täna öösel olid idapoolsed Ukraina linnad öise droonirünnaku all.

Naftogazi teatel tegi venemaa üleeile õhtul taas kümneid droonirünnakuid Ukraina gaasitootmise infrastruktuuri vastu, tekitades märkimisväärset kahju.

Kolm vene sõdurit tulistasid Torske külas jalgrattaga sõitnud tsiviilisiku maha. Ukraina 63. brigaadi droon salvestas sõjakuriteo. Õiglus saabus kiiresti – kõik kolm kõrvaldati droonide ja suurtükiväe abil.

Ukraina SBU: Dnipro, Krõvõi Rihi, Poltaava, Tšernihivi ja Hmelnõtski oblastis vahistatud seitse vene sabotööri. Kahtlusalused vanuses 14–30 aastat olid saanud Ukraina vägede sihikule võtmiseks isevalmistatud lõhkeseadeldisi.

Rinde ja piiri lähedus ikka tugevas sajus.

2. UAV-d ründasid täna öösel venemaal Rostovi oblastis Novotšerkasskis asuvat riikliku ringkonna elektrijaama. Samuti tabati raudteejaama.

Moksvas oli öösel jälle lennuliiklus piiratud.

Moskvas süütasid tundmatud isikud venemaa sõjaväele droone ja elektrilisi komponente tootva ettevõtte Petrov Engineering juhi vladimir petrovi auto.

3. Kursk/Belgorod: vist seni muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: kuigi Ukraina teeb vasturünnakuid lõunapoolsemas sillapeas, mis kõige tugevama surve all on selles sektoris, siis eile õnnestus pisu laiendada Karpivka küla juures vene poole peenikest eenduvat sillapead üle Nitriuse jõest ja seda paisveekogude vahel ehk siis pisu enam muret õhku tõusis, et veejooned ei paku enam piisavat kaitset ning arvatavalt ikka ressurssi puudus põhjuseks on.

Veel suurem mure on sealt kagu suunal Torske asula ümber, mis asub Zerebetsi jõe idakaldal. Eile olid sinna sisse saanud esimesed vene soldatid ja kuigi kolm neist surma said, siis kipub arvama, et suur ala asulast ida pool on langenud vene poole kontrolli alla.

6. Siversk: Ukraina omad jätkavad rünnakuid Bilohorivka küla poole, esialgu pole kindel, mis jooksev seis seal on.

7. Bahmut: Toretski ümber tasapisi teeb vene pool samme edasi aga suuri muutusi pole tuvastanud.

8. Donetsk: vene väed sisenesid ka Zvirove asulasse Pokrovskist lõunas, ning jätkuvad sõnumid vene üksuste tegutsemisest linna serval asuvates kvartalites. Hetkel veel kinnitamata infot, et saadi edasi ka Pokrovski-Toretski vahel ja olla vene üksuste rünnakud jõudmas üha sügavamale Ukraina possadeni enne kui need likvideeritakse. Oht Pokrovski kaotamiseks järjest tõuseb…

9. Lõunarinne: tasapsi Velika Novosilkast kirdes vene sammud edasi jätkuvad mõne saja meetri kaupa. Kahjuks on alles sektori lääneservas asuv vene sillapea Kamjanske asulas.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa riigiduumale on esitatud seaduseelnõu, mis muudab täielikult kodanike sõjaväeteenistusse kutsumise korda. Dokumendis eeldatakse, et ajateenistusse kutsumine muutub aastaringseks: traditsiooniliste kevad- ja sügiskampaaniate asemel toimuvad ajateenijate valiku üritused aastaringselt. Algatuse esitasid arutamiseks riigiduuma kaitsekomisjoni esimees andrei kartapolov ja tema esimene asetäitja andrei krassov. Nagu Faridaily märgib, näitab see, et seaduseelnõu on ette valmistanud kaitseministeerium ja selle vastuvõtmise tõenäosus on suur. Selgitavas märkuses on ka märgitud, et dokument töötati välja vastavalt presidendi 6. juuni 2025. aasta juhistele (nr Pr-1271).

Seaduseelnõu kohaselt toimuvad nüüdsest pidevalt meditsiinikomisjonid, psühholoogiline valik ja ajateenistuskomisjonide koosolekud. Ajateenijate lähetamine teenistuskohta toimub nagu varemgi kahel põhiperioodil: 1. aprillist 15. juulini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini – vastavalt presidendi dekreedile, milles näidatakse konkreetsed üksused ja saadetavate värvatavate arv. Dokumendis kehtestatakse ajateenijatele ka uus kohustus: kui kodanik on kaotanud õiguse ajapikendusele või ei ole enne armeesse saatmise perioodi algust kutset saanud, peab ta kahe nädala jooksul alates selle perioodi algusest isiklikult ilmuma sõjaväe registreerimis- ja värbamisosakonda andmete kontrollimiseks.

Selgitavas märkuses rõhutatakse, et ajateenistusse võtmine toimub praegu kaks korda aastas ja iga kord hõlmab see korraga mitut etappi: tervisekontrolli, psühholoogilist valikut, ajateenistuse komisjoni tööd, samuti ilmumist sõjaväe registreerimis- ja värbamisosakonda hilisemaks üksusse saatmiseks. Autorite sõnul võimaldab uus kord ajateenistuse komisjonide töökoormust aasta lõikes ühtlaselt jaotada ja suurendab nende töö efektiivsust.

Riigiduuma arutab seaduseelnõu sügisel, kuna alamkoja kevadistungjärk lõpeb homme, 23. juulil. Kui algatus kiidetakse heaks, jõustub uus kord 1. jaanuaril 2026.

12. Riigiduuma kiitis kolmandal ja viimasel lugemisel heaks seaduse, mis annab kultuuriministeeriumile õiguse keelduda levitamistunnistuste väljastamisest filmidele, mis sisaldavad materjale, mis diskrediteerivad või eitavad „traditsioonilisi vene vaimseid ja moraalseid väärtusi”. Sellest teatati parlamendi alamkoja veebisaidil. Vastuvõetud dokumendi kohaselt saab kultuuriministeerium teha muudatusi ka juba väljastatud levitamistunnistustes, kui leitakse, et film sisaldab materjale, mis piiravad selle levitamist laste seas. Samal ajal on filmi rentimine või linastus ilma selliste muudatusteta samaväärne filmi näitamisega ilma levitamistunnistuseta.

Seadus laiendab ka „filmi linastuse” mõistet – nüüd tähendab see ka filmi levitamist audiovisuaalsete veebiteenuste kaudu. Uute eeskirjade kohaselt on veebisaitide või üksikute lehtede omanikud, mille kaudu filme levitatakse tasu eest või reklaamiga, kohustatud neile juurdepääsu blokeerima, kui venemaalt pärit kasutajate arv ületab 100 tuhat päevas ja teosed ise sisaldavad materjale, mis diskrediteerivad „traditsioonilisi väärtusi”. Pärast Roskomnadzorilt vastava taotluse saamist on selliste platvormide omanikud kohustatud filmi levitamise 24 tunni jooksul lõpetama.

Sama kohustus kehtib ka sotsiaalvõrgustike omanikele, kelle publik venemaal ületab 500 tuhat inimest päevas. Antud juhul räägime kasutajate isiklikel lehtedel postitatud videosisu kustutamisest või sellele juurdepääsu piiramisest.

13. venemaa riigiduuma vastuvõetud seadusemuudatused, mis keelavad trahviähvardusel internetis ekstremistlike materjalide otsimise ja vaatamise, on vajalikud selleks, et võimud ei peaks välismaiseid suhtlusteenuseid (näiteks Google ja WhatsApp) täielikult blokeerima, ütles digitaalse arengu ministeeriumi juht maksut šadajev. „Meie arusaamist mööda võimaldab (keelatud sisu vaatamise eest karistamise seaduse vastuvõtmine) meil leida tasakaalu: ühelt poolt takistada ekstremistlike materjalide edasist levikut, teiselt poolt mitte langetada otsust blokeerida suuri lääne platvorme esialgu,” selgitas ta muudatuste arutamisel duumas.

Pärast seaduse vastuvõtmist saavad venelased endiselt kasutada välismaiseid teenuseid, kuid „selle piiranguga”, kinnitas šadajev. Ta ütles ka, et uued piirangud ei mõjuta tavainimesi: „tavakasutajad ei kannata”. Ministri väitel on dokument suunatud eelkõige „ekstremistliku tegevuse korraldajatele”, kes püüavad luua terroristlikke kogukondi. „On selge, et need on isikud, kes on niiöelda õiguskaitseorganite huviorbiidis,” ütles ametnik.

Riigiduuma võttis seaduseelnõu vastu 22. juulil. See näeb ette trahvide kehtestamise 3–5 tuhande rubla (33-55 euro) ulatuses ekstremistlike materjalide „tahtliku” otsimise eest internetist ja neile juurdepääsu saamise eest, sealhulgas VPN-teenuste abil. Sel eesmärgil on haldusõiguserikkumiste seadustikku lisatud artikkel 13.53 „Ilmselgelt ekstremistlike materjalide otsimine”. Seadus jõustub 1. septembril 2025 pärast Föderatsiooninõukogu heakskiitmist ja presidendi allkirjastamist.

Haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 14.3 muudatuse kohaselt kiidetakse VPN-teenuste „kasutamise korra rikkumise“ eest trahvid heaks. Kodanikele määratakse selliste teenuste reklaami levitamise eest trahv 50–80 tuhat rubla (550-880 eurot), ametnikele 80–150 tuhat rubla (880-1650 eurot) ja juriidilistele isikutele 200–500 tuhat rubla (2200-5500 eurot). Saadikud kiitsid heaks ka muudatused, mis tunnistavad VPN-teenuste abil kuriteo toimepanemise „raskendavaks asjaoluks”. Muudatus tehakse kriminaalkoodeksi vastavas artiklis (kriminaalkoodeksi artikkel 63).

Juuli keskel ilmusid taas uudised WhatsApp Messengeri (mis kuulub Meta korporatsioonile, mida võimud on tunnustanud ekstremistlikuks) peatselt keelustatava rakenduse kohta, mida kasutab umbes 80% üle 12-aastastest venemaa elanikest. See juhtus pärast seda, kui putin andis valitsusele korralduse töötada septembriks välja ettepanekud ebasõbralike riikide programmide kasutamise täiendavate piirangute kehtestamiseks. Pärast seda ütles riigiduuma infopoliitika komitee aseesimees anton gorelkin, et WhatsApp satub väga suure tõenäosusega sellesse nimekirja ja peaks valmistuma riigist lahkumiseks.

14. venemaa vanglates viibivate vangide sugulased teatasid süstemaatilistest peksmistest, mille eesmärk oli sundida süüdimõistetuid sõlmima lepinguid kaitseministeeriumiga edasiseks saatmiseks Ukraina sõtta. Sellest teatas „Сибирь.Реалии”, viidates ohvrite sugulastele. Allikate sõnul on massilisi vägivallajuhtumeid registreeritud vähemalt kolme piirkonna kolooniates – Volga piirkonnas, Kesk-venemaal ja Siberis. Väljaande allikate sõnul on alates 2024. aasta sügisest nende piirkondade parandusasutused järsult tühjenenud – vangide arv on vähenenud peaaegu poole võrra. Vangide rühmi hakkas kolooniatesse saabuma palju harvemini ja väiksemates kogustes: kahtlusaluseid ja süüdistatavaid hakati värvata otse eeluurimisvanglasse ja kohe rindele saatma.

Kemerovo oblastis asuvast kolooniast pärit süüdimõistetu ema ütles, et tema poeg, kes kandis vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 105 (mõrv) alusel karistust üle viie aasta, keeldus kolmeaastasele lepingule alla kirjutamast. 2025. aasta kevadel sunniti ta lõpuks nõustuma – naise sõnul vägivalla ja ähvarduste abil. Samal ajal tegi mees eeluurimisvanglas administratsiooniga koostööd ja teenis niinimetatud pressi rollis – vangina, kes osaleb töötajate korraldusel teiste piinamises. Väljaande vestluskaaslane rõhutab, et tema poeg polnud tavaline vang, tal oli vabanemiseni jäänud vähem kui kaks aastat ja ta oli varem põhimõtteliselt keeldunud sõtta minemast. Sellegipoolest oli ta murtud, kurdab naine.

Kolooniates on kehtestatud pideva mahasurumise režiim, nagu väidavad teised sugulased. Näiteks Volga föderaalringkonnas on peksmine muutunud regulaarseks ja sõna otseses mõttes kohustuslikuks, nagu hommikune rivistus. Administratsioon konfiskeerib massiliselt telefone, suurendades kontrolli ja survet. Üks süüdimõistetutest märkis vestluses oma sõbraga vangide seas suurt hirmu ja üksteise hukkamõistu. „Sina sured täna ja mina homme,” tsiteeris naine teda.

Naine nimega Svetlana, kelle sõber kannab karistust Volga oblastis asuvas üldrežiimiga karistusasutustes, ütles, et tingimused on alates 2024. aasta sügisest järsult halvenenud. Varem oli vangikodus suhteliselt mugav: igal teisel inimesel oli telefon ja tööd polnud vaja teha. Isegi välismaalasi ei sunnitud tööle, väidetavalt lubade puudumise tõttu. Siis aga muutus kõik: vange hakati sundima töötama tööstusettevõtetes, sealhulgas õmblema sõjaväevormiriideid. Keegi ei sõlminud aga veel lepinguid.

Hiljem sisenes Svetlana sõnul kolooniasse umbes sada märulipolitseinikku, kes alustasid vangide massilist peksmist. Mõnda peksti väidetavalt luumurdudeni ja viidi otse sündmuskohalt rindele. Teised viidi Moskvasse vägivalla ähvardusel. Tema sõnul allkirjastasid paljud lepingud surmaähvardusel. Svetlana rõhutab, et kui midagi sellist juhtus isegi „pehmes” karistusasutustes, siis karistusasutustes on olukord ilmselt veelgi raskem.

Sarnast pilti kirjeldasid ka Tuula oblastis asuva üldrežiimiga karistusasutuste vangi sugulased. Nende sõnul saabusid ühel hommikul asutusse föderaalse kinnipidamisasutuse, OMONi, FSB ohvitserid ja isegi naaberpiirkonna föderaalse kinnipidamisasutuse esindajad – kokku umbes sada inimest. Nad peksid vange ja viisid ära 15 „mittevene” süüdimõistetut, ähvardades neid ekstremismis süüdistada. Ülejäänute peksmist jätkati individuaalselt, sundides neid lepingule alla kirjutama. Ühe väljaande vestluskaaslase sõnul on umbes 80 inimesest üksuses, kus teenib tema sugulane, alles umbes kümme. Alates 2024. aasta suvest pole praktiliselt ühtegi uut vangi toodud – igas etapis vaid 2-3 inimest, enamikku „pressitakse” veel eeluurimisvanglas viibides, ütles mees.

15. 22. juulil teatas Ülemraada veebisait, et president Volodõmõr Zelenski allkirjastas seaduseelnõu nr 12414, mis sisuliselt allutab sõltumatud korruptsioonivastased organid NABU ja SAP peaprokurörile. Teave seaduse allkirjastamise kohta kadus Rada veebisaidilt, kuid nüüd on märgitud, et president Zelenskõi on dokumendile alla kirjutanud. Samuti ilmus peaaegu koheselt seaduse kohta teade Ülemraada ajalehes „Ukraina Hääl” – see tähendab, et see on jõustunud.

Parlamendiliige Jaroslav Železnjak kirjutas, et selle seaduse vastu sõna võtnud saadikud püüavad esitada konstitutsioonikohtule apellatsiooniavalduse. Selleks on vaja koguda 45 parlamendiliikme allkirjad. Železnjaki sõnul rikuti seaduseelnõu nr 12414 arutamisel Radas paljusid kodukorra artikleid. Parlament hääletas vastava seaduseelnõu poolt 22. juulil. Radas toetasid seda peamiselt „Rahva Teenri”, „OPZZhi” ja „Batkivštšõna” saadikud.

Pärast hääletust tulid inimesed Ukraina suuremates linnades kokku, et protesteerida ja üleskutsega seadust vetostada. Meeleavaldused toimuvad Kiievis, Lvivis, Odessas, Dnipros ja isegi, hoolimata pommirünnakutest, Sumõs.

Zelenski allkirjastatud seaduse kohaselt saab peaprokurör:

anda SAP-i prokuröri volitused teistele prokuröridele;
taotleda mis tahes juhtumi materjale ja andma need teistele prokuröridele üle;
andma NABU-le kirjalikke juhiseid, mis on täitmiseks kohustuslikud;
andma NABU kriminaalmenetluse teistele kohtueelse uurimisasutustele.

Taust: 22. juulil võttis Ülemraada 263 saadiku poolthäälega teisel lugemisel vastu seaduseelnõu nr 12414 „Ukraina kriminaalmenetluse seadustiku muutmise kohta seoses isikute kadumisega seotud kuritegude kohtueelse uurimise eripäradega sõjaseisukorras”, mille muudatuste kohaselt hakkavad NABU ja SAP sõltuma peaprokuröri otsustest.

Esindajatekoja spiiker Ruslan Stefantšuk allkirjastas vastuvõetud seaduse viivitamatult.

Riikliku Korruptsioonivastase Büroo ja korruptsioonivastase eriprokuratuuri juhid kutsusid president Volodõmõr Zelenskit üles mitte allkirjastama seaduseelnõu nr 12414, mis sisuliselt hävitab NABU ja SAP-i sõltumatuse.

Kodanikuvabaduste Keskus, mis pälvis 2022. aastal Nobeli rahupreemia, on pöördunud Ukraina presidendi poole nõudes vetostada NABU ja SAP-i käsitleva seaduseelnõu nr 12414. „Kodanikuvabaduste Keskus pöördub Ukraina presidendi poole nõudes vetostada seaduseelnõu nr 12414, mille parlament täna, 22. juulil, vastu võttis, rikkudes parlamendi menetlust. Seaduseelnõu kujutab endast otsest ohtu õigusriigile ja inimõigustele. Pöördume ka Euroopa institutsioonide poole palvega veenda Ukraina valitsust tühistama seaduseelnõu nr 12414, kuna see on vastuolus Euroopa Liidu olemasolu põhimõtetega.”

Nad märkisid, et seaduseelnõu kaotab prokuröride menetlusliku sõltumatuse. Tegelikult on keskuse sõnul peaprokuröril nüüd õigus muuta mis tahes kohtuasja jurisdiktsiooni Ukrainas, mis jätab kõik teised õiguskaitseorganid sõltumatusest ilma.

G7 riikide suursaadikud väljendasid muret SBU uurimistegevuse pärast NABU suhtes. Euroopa Liit väljendas samuti muret Ukraina hiljutiste tegude pärast oma korruptsioonivastaste institutsioonide NABU ja SAPi vastu.

Ukraina riiklik korruptsioonivastane büroo ja korruptsioonivastane eriprokuratuur jätkavad tegevust, kuid need tuleb „venemaa mõjutustest puhastada”. Sellest teatas president Volodõmõr Zelenski öises videopöördumises. Ta märkis, et arutas mitmesuguseid väljakutseid NABU juhi Semen Krõvonosi, SAP prokuröri Oleksandr Klõmenko, peaprokurör Ruslan Kravtšenko ja Ukraina julgeolekuteenistuse juhi Vasõl Maljukiga.

„On oluline, et peaprokurör oleks otsustanud tagada, et Ukraina tagaks seaduserikkujate karistuse vältimatuse. Ja just seda Ukraina tegelikult vajab. Juhtumid, mis on siiani seisnud, tuleks uurida,” märkis president. Tema sõnul on Ukrainast põgenenud ametnikud aastaid rahulikult elanud välismaal „väga heades riikides” ja neil pole selle eest mingeid õiguslikke tagajärgi. Ja see pole normaalne. „Pole ühtegi ratsionaalset seletust, miks miljardite väärtuses kriminaalasjad on aastaid rippunud. Ja pole ka seletust, miks venelased ikka veel vajalikku teavet saavad. On oluline, et see toimuks ilma venelasteta. On oluline, et karistus oleks vältimatu ja et ühiskond seda reaalselt näeks,” resümeeris president.

Ta ei kommenteerinud ukrainlaste meeleavaldusi Kiievis, Lvivis ja Dnipros korruptsioonivastaste organite sõltumatuse likvideerimise seaduse allkirjastamise vastu. Samuti ei kommenteerinud ta liitlaste muret selle otsuse negatiivse mõju pärast Ukraina ühinemisele EL-iga.

16. Lühiuudised

Iisraeli välisminister Gideon Saar on saabunud ametlikule visiidile Kiievisse, kus eeldatavasti kohtub president Zelenskõi ja Ukraina asevälisministri Andri Sõbihaga. Saar on kõrgeim Iisraeli ametnik, kes on külastanud Ukrainat alates 2023. aasta veebruarist.

YouTube eemaldas 2025. aasta teises kvartalis ligi 11 000 kanalit, mis olid seotud Hiina, venemaa ja teiste riikide riiklike propagandakampaaniatega. Üle 2000 neist olid venemaa omad, levitades kremli-meelseid narratiive, rünnates samal ajal Ukrainat, NATO-t ja Läänt.

Ukrainal on ligikaudu 20 ATACM-tüüpi maapealset raketti ja USA piirab nende kasutamist. USA ise ei ole saatnud Ukrainasse ühtegi ATACM-i, kuigi riik vajab neid okupeeritud aladel sügaval asuvate sihtmärkide ründamiseks.

Aserbaidžaan on tuvastanud Groznõi lähedal reisilennuki alla tulistanud Pantsir-S1 komandöri. See on dmitri paladõtšuk, 14. armee 80. õhutõrje raketipolgu (väeosa nr 75564) 274. eskadrilli ülem.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised