Sõja ülevaade: 1168. päev – Ukraina sisenes uues kohas Venemaale
Avaldatud: 6 mai, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. mai 2025:
uues lõigus Ukraina Kurski oblastisse sisenes ja kahes kohas vene pool edenes.
1. Ikka sajab ja sihtmärgiks sobib kõik.
2. Ikka kuni Moskvani.
3. Kursk/Belgorod: uues lõigus Ukraina proovib siseneda Kurski oblastisse.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: pisu on Ukraina olukord paranenud.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vähemalt üks vene poole edenemine kirja läks.
9. Lõunarinne: pisu pikem samm siiski tuli.
10. Herson: muutusteta.
11. Saudi Araabia tabas venemaa eelarvet: OPEC+ suurendab naftatootmist viie aasta rekordtasemele.
12. venemaa nafta hind langes esimest korda kahe aasta jooksul alla 4000 rubla barreli kohta.
13. Iga viies suurpere venemaal elab vaesuses.
14. Leedu kavatseb venemaa ja Valgevenega piirid mineerida ligi miljard euro eest.
15. Ebaseaduslik äritegevus „lahingu” maksetega: üks pataljoniülem peeti Donetski oblastis kinni.
16. Lühiuudised
200 vene poole rünnakut ehk siis langus peale kahte päeva väga intensiivset lainet, aga siiski keskmisest kõrgem surve. Eriti tihe on Kupjansk/Kreminna lõunasektoris, Donetski rindel ja Lõunarinde idasektoris. Tuntavat langust näitas Toretski kant. Mujal tavapärasest suuruses surumine. Liugpomme 175, ehk siis juba mingi aeg pole suudetud üle 200 neid teele saata, aga sedagi palju. Kaudtuld ka keskmisest rohkem (6100) ka väga tihedaks läks droonidega õhus (3344). Eip näe veel märke vene poole tahtest edeneda, aga selline soldatite frustratsiooni ja tülpimuse tunne peaks olema tuntaval tõusuteel ja rünnakutele see kvaliteeti juurde ei too.
Juba kaks päeva järjest on jälle vene soomuse hulk rünnakutes väike. Tehakse nendega vaid üksikutes lõikudes rünnakuid. Enamus ikka jalavägi või jalavägi kergliikuritel. Pisu kipub arvama, et soomuse vähenemine rünnakutel on siiski ressurssi nappusest tingitud ja uute suuremate rusikate kokku panemine võtab rohkem aega. Kuigi mitmes sektoris on vene poole edenemisi viimastel päevadel tulnud, siis oleks isegi arvanud, et nii tihe konveier toob rohkem edenemisi, aga on meeldiv eksida Ukraina omade kasuks.
Kaudtuleüksuste kulumine ikka kõrge ja egas ammu pole näinud, et vene pool tahaks kahte kaudtulerelva koos hoida. Jätkuvalt arvamusel, et vene poole kaudtulelöökide täpsus on nigel, sest neil on positsioonile minekuga kiire ja kiire tuli sealt ja minekut ning kui soldatitel pole piisavalt külma närvi ja asjakohast väljaõpet (nii kipub nende kulumise järgi arvama), siis kvantiteeti jagub. Mõnedes sektorites tuleb ka infot, et kohati on paranenud vene droonimeeskondade tabamine. Kuna muu tagalatoetuselemendi tabamine kõrge, siis egas üha vähem näeb päris sõjaväe veokeid ja üha rohkem veetakse kõike alates tsiviilrekkadest kuni ATV-deni välja. Jah, näeb jälle ka traktoreid vedusid teostamas. Eip tea, kas hobused ja eeslid on söögiks ära kasutatud aga neist pole ammu täiendavat infot tulnud. Ukraina võiks rohkem üritada rünnata õhust raudtee sildasid, sest enamus vedu rindejoonele ikka raudteed pidi.
1. Täna öösel algatasid vene okupatsiooniväed Harkivile ulatusliku rünnaku, kasutades ründedroone. Kahe tunni jooksul registreeriti linna eri piirkondades 20 tabamust. Teatati kahest ohvrist. Pihta sai ka keskturg.
Okupatsiooniväed ründasid teisipäeval taas Donetski oblastit, vigastades kaheksat tsiviilisikut, sealhulgas kahte last.
Täna öösel tegid vene okupatsiooniväed droonirünnakuid Odessa oblastis. Rünnak hävitas tsiviilinfrastruktuuri ja tappis ühe inimese.
Liugpommidega on hakatud jälle rohkem linnades asuvat infrat ründama.
2. Mitmes venemaa linnas, sealhulgas Moskvas on lennujaamade tegevus droonirünnakute tõttu peatatud. Moskvas tulistati alla vähemalt 19 drooni, millest üks kukkus alla mitmekorruselise elamu lähedale. Sellest teatas venemaa propagandaagentuur TASS. TASS-i andmetel on Moskva, Samaara, Kaluuga, Volgogradi ja Saraatovi lennujaamade käitamisele kehtestatud ajutised piirangud. Need linnad asuvad Venemaa Euroopa osa eri piirkondades üksteisest sadade kilomeetrite kaugusel, mis näitab juhtumi ulatust.
Penza oblasti kohal tulistati alla veel 10 drooni.
Ukraina registreeris esimese kinnitatud rünnaku haruldasele venemaa ratastel mereväe radarisüsteemile Zaslon. Radar suudab tuvastada kuni 300 km kaugusel asuvaid sihtmärke ja jälgida samaaegselt 200 objekti.
Moskva elanikud teatavad mobiilside katkestustest võidupüha paraadi proovide ajal. Beeline’i, MTS-i, Megafoni, Tele2 ja Yota teenused on maas. Mõned kliendid said tekstisõnumeid võimalike internetipiirangute kohta, mis on tingitud „turvameetmetest”.
3. Kursk/Belgorod: uues lõigus Ukraina proovib siseneda Kurski oblastisse.
vene kanalid teatavad, et Ukraina üksused on Kurski oblastis Tjotkino lähedal taasalustanud tegevust. Ukraina väed tungisid Kurski oblastis Novõi Puti lähedal piirikaitsesse ja üritasid tungida Tjotkinost kagusse. Seni on infot väga vähe, kuna see pärineb Vene droonidelt, kes märkasid sissetungi ja hävitasid ühe sõiduki.
Ukraina õhuvägi ründas üleeile venemaa Kurski oblastis asuvat venemaa mehitamata õhusõidukite juhtimiskeskust Tjotkino küla lähedal – hävitati kuni 20 venelast ja hävitati varustus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile muutusi ei tuvastanud.
6. Siversk: tundub, et pisu on paranenud seis Bilohorivkast läänes asuvas Hrõhorivka külas, mis pigem enamuses asub hallis alas ja vene üksused küll jõuavad külla sisse aga ei suuda seal pikalt vastu pidada, õhust kaela langev on tabav…
7. Bahmut: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: vene väed sisenesid Nova Poltavkasse Pokrovskist idas ja sellega on saanud veel ühes kohas üle Pokrovsk-Tšassiv Jar maantee. Õnneks tuli siit lõigult vene poole kurtmist, et Ukraina teostab vasturünnakuid.
Jätkuvalt on keeruline tuvastada vene poole edenemisi sektori lääneosas. Edasi saadakse hallis alas, aga seni pole suutnud paaril viimasel päeval selle tugeva konveieri edenemist püsivamalt tuvastada. Tundub, et Ukraina suudab hallis alas vene poole uued hõivatud possad edukalt likvideerida. Kuniks mehi ja ressurssi jagub, rindejoon suuremid muutusi ei teegi. Küll on keeruline Ukraina omadel siin sektoris pealetungile asuda, sest vene poole järjestikuste kaitselliinide arv on juba väga suur ehk siis neid jooksvalt juurde rajatakse.
Hetkel on täpselt teadmata, kas sektori kagunurgas Bahatõri asula juures sai vene pool eesmise possa eluea pikemaks kui ööpäev.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka sektoris tõi kaks päeva kestnud tugev konveier lõpuks linnast idas edenemisi korraga kahes lähedal seisvas lõigus Novopili asula juures. Hetkel ootel, et arvama hakata võimalikest edasistest suundumustest. Kui tuleb täiendavaid edenemisi, siis kaeb rohkem perra…
10. Herson: muutusteta. Enamus tegevust seni on piirdunud üle jõe üksteise kimbutamisega ja kui Ukraina jahib ikka sõjalisi objekte ja soldateid, siis palju vene poole auru läheb kohalike jahtimise ja infra purustamise peale. Seni pole suutnud vene pool domineerida ka Dnepri deltas asuvatel saartel ja enamus neist seni pigem hallis alas.
11. Donald Trumpi üleskutseid Lähis-Ida riikidele naftatootmise suurendamiseks ja hindade langetamiseks näib olevat kuulda võetud. Reutersi teatel, viidates organisatsiooni pressiteatele, otsustas OPEC+ kartell, kuhu kuulub 23 naftat eksportivat riiki, laupäeval toimunud veebikohtumisel tootmiskvoote järsult suurendada. Teist kuud järjest alates juunist lisavad kaheksa OPEC+ riiki, sealhulgas Saudi Araabia, venemaa, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit ja Iraak, turule 411 000 barrelit uut igapäevast pakkumist.
See on kolm korda rohkem kui organisatsiooni algne plaan, mis nägi ette 2022. aastal kehtestatud tootmispiirangute vähendamist ja kvootide suurendamist 135 000 barreli võrra päevas kuus. Seega suurendab OPEC+ mais-juunis tootmist 822 tuhande barreli võrra päevas – see on rekord alates 2020. aastast, mil kartell tagastas turule pandeemiakriisi ajal kõrvaldatud mahud.
Kartelliallikad ütlesid Reutersile, et otsuse rohkem naftat pumbata surus läbi Saudi Araabia, mis on OPEC+ de facto juht. Nad ütlevad, et saudid on rahulolematud mõnede riikide, näiteks Kasahstani ja Iraagi krooniliste kvootide rikkumistega ning tahavad neid karistada. Allikate sõnul on Ar-Riyad öelnud partneritele ja naftatööstuse ametnikele, et ei soovi enam hindu kunstliku tootmist piirates üleval hoida.
Saudi Araabia plaani kohaselt suurendab OPEC+ novembriks tootmist 2,2 miljoni barreli võrra päevas. Kuid turg ei ole praegu lihtsalt võimeline seda mahtu absorbeerima, märgib ICIS-i naftaanalüütika direktor Ajay Parmar: „Nõudluse kasv on nõrk, eriti pärast hiljutist tariifide kehtestamist (Trumpi administratsiooni poolt).” ING analüütiku Warren Pattersoni hinnangul ulatub nafta pakkumise ülejääk aasta lõpuks 1,5 miljoni barrelini päevas. Ilmselt, pakub ta, on turul algamas hinnasõda.
Ja see tõotab venemaa eelarvele uusi probleeme, mis algselt koostati ootusega, et naftabarrel maksab sel aastal 70 dollarit. Tegelikkuses oli Uurali sordi hind märtsi lõpuks langenud 58 dollarini ja aprillis 54 dollarini, teatas Argus. Selle tulemusel langesid riigikassa nafta- ja gaasitulud ligi 20% ning mais hoiatas rahandusministeerium, et aasta lõpuks on nende maht 2,6 triljonit rubla väiksem kui plaanitud. Ministeeriumi arvutuste kohaselt on eelarvepuudujääk pandeemia järgselt rekordiline – 3,8 triljonit planeeritud 1,2 triljoni asemel.
Aasta algusest on Brenti toornafta hind langenud juba 24% ning esmaspäeval, 5. mail uuendasid noteeringud oma 4-aastase miinimumi – 58,5 dollarit barreli kohta. Patterson juhib tähelepanu sellele, et OPEC+ otsus lisab naftaturule ebakindlust. Saudi Araabia tegi otsuse tootmist järsult suurendada Trumpi visiidi eelõhtul, mis peaks toimuma mai keskpaigas. Reutersi andmetel kavatseb USA administratsioon pakkuda Ar-Riyadile sõjalise koostöö laiendamist ja 100 miljardi dollari väärtuses relvade ostmist.
12. vene nafta keskmine hind, mis on arvutatud maksustamise eesmärgil, langes mais esimest korda kahe aasta jooksul alla 4000 rubla (40 euro) barreli kohta – see on 41% vähem kui 2025. aasta eelarvetulude planeerimisel kasutatud tase, näitasid Reutersi arvutused. venemaa nafta maksustamiseks mõeldud keskmise hinna arvutamisel, mida maksuseadustes nimetatakse Uuraliks – sarnaselt venemaa tooraine peamisele eksporditavale kaubamärgile – kasutatakse Uurali klassi ja kallima ESPO segu arvutuskorvi.
Selle aasta eelarves on Uurali planeeritud hind 6726 rubla (67 eurot) barrelist. Mais, nädalavahetust arvesse võttes, on Uurali nafta noteering kindlaks määratud ainult 2. maiks – 3987 rubla barreli kohta ehk 41% madalama algsest eelarve eesmärgist. Viimati oli nafta rubla hind sellest tasemest madalam 2023. aasta mai alguses.
Uurali nafta keskmine maksuhind oli aprillis 4562 rubla barreli kohta, mis on 32% alla käesoleva aasta eelarve eesmärgi. Märtsikuu tulemuste kohaselt oli Uurali rubla hind 5079 rubla barreli kohta – 24,5% madalam eelarve-eesmärgist. Uurali rubla hinna nõrgenemine on kestnud jaanuarist saadik ning seda toetab riikliku valuuta tugevnemine koos Uurali korvi keskmise hinna samaaegse langusega.
venemaa majandusministeeriumi aprillis uuendatud prognoosi kohaselt on venemaa nafta maksustamise komposiithind 2025. aastal 56 dollarit barreli kohta, võrreldes 69,7 dollariga barreli kohta, mille alusel arvutati 2025. aasta eelarve. Majandusministeerium prognoosib rubla kursiks USA dollari suhtes sel aastal 94,3 rubla 1 dollari kohta, võrreldes 2024. aasta septembri prognoosi 96,5 rublaga 1 dollari kohta.
Majandusarengu Ministeeriumi uue makromajandusliku prognoosi põhjal kiitis valitsus heaks selle aasta eelarve muudatused, mis näevad ette energiaressursside müügist saadava kavandatud prognoositava tulu vähendamist peaaegu veerandi võrra – 2,6 triljoni rubla võrra 8,32 triljoni rublani.
13. Samal ajal kui putin kutsub üles saama kaheksa last, nagu Vana-venemaal, elavad sajad tuhanded venemaa kodanikud, kes on tema käske täitnud, vaesuses. RBC teatab Rosstati andmetele viidates, et 2024. aasta lõpu seisuga elas venemaal 20% suurtest peredest allpool vaesuspiiri. Tööministeeriumi andmetel on riigis kokku 2,65 miljonil peret, kellel on kolm või enam last. Seega elab neist üle 500 tuhande inimese sissetulekuga alla vaesuspiiri.
Paljulapseliste perede vaesusmäär on peaaegu kolm korda kõrgem kui venemaa keskmine: 2024. aasta lõpus oli see Rosstati andmetel 7,2% ehk 10,5 miljonit inimest. Need on inimesed, kelle sissetulek oli tööealise elanikkonna puhul alla 16 848 rubla (168 euro) kuus, pensionäride puhul alla 12 833 rubla (128 euro) ja laste puhul alla 15 293 rubla (153 euro).
Suurem vaesus suure laste arvuga perede seas on venemaale ja enamikule arenenud riikidele iseloomulik tuntud muster, ütleb demograaf Igor Efremov. venemaa vaesuspiir ei vasta aga teiste meetodite, eriti läänes kasutatavate vaesuspiiridele. Levada keskuse aprillis läbi viidud uuring näitas, et venelased ise peavad tavapärast sissetulekupiiri, mille suhtes Rosstat vaesuspiiri arvutab, reaalsusest kriitiliselt erinevaks.
Seega on venemaa kodanike sõnul keskmine „elamispalk” 38,7 tuhat rubla (387 eurot) inimese kohta, samas kui Rosstat hindab seda arvu 17,7 tuhandele rublale (177 eurot) kuus. Kui arvutada vaesuspiiri venelaste endi nimetatud „joone” järgi, on see vähemalt 22,8% – just nii palju inimesi elab Rosstati andmetel kuni 27 tuhande rubla (270 euro) suuruse kuupalgaga. Ametliku statistika kohaselt on peaaegu pooltel venemaa kodanikest (47,2%) kuusissetulek alla 45 tuhande rubla (450 euro).
Vaesuse radikaalne vähendamine oli putini riiklike projektide nurgakivi, kui ta 2018. aastal oma neljandat ametiaega alustas. Kuue aastaga lubas putin vähendada vaeste inimeste arvu riigis poole võrra – 6,6%-ni. Vaatamata arvukatele venelaste sissetulekute ja vaeste arvu arvutamise metoodika läbivaatamistele ei saavutatud presidendi eesmärki: 2024. aastaks ületas vaesusmäär sihti ning 6-aastase perioodi jooksul kukkus putini plaan igal aastal läbi. Seega registreeris Rosstat 2019. aastal riigis vaeste seas 12,3% nõutava 12% asemel, 2020. aastal – 12,1% 11,1% asemel, 2021. aastal – 11,1% 10,2% asemel, 2022. aastal – 9,8% 9,3% asemel.
Enne oma viienda ametiaja algust nõudis putin taas vaesuse vähendamist, kuid seadis tagasihoidlikuma eesmärgi: 7% aastaks 2030. „Peame panema erilist rõhku vaesuse vähendamisele, eriti suurte perede puhul,” ütles president. Tema plaani kohaselt oleks 2030. aastaks pidanud neid alles jääma 12%.
14. Esmaspäeval, 5. mail teatas Leedu kaitseministeerium suurest kaitsealgatusest: järgmise kümnendi jooksul kulutab riik 1,1 miljardit eurot oma idapiiri tugevdamiseks venemaa ja Valgevenega. Oluline osa sellest summast – umbes 800 miljonit eurot – kulutatakse tankitõrjemiinide soetamiseks ja paigaldamiseks. Ministeerium selgitab selliseid meetmeid kasvava murega venemaa võimaliku ohu pärast, eriti kui see Ukraina-vastases sõjas edu saavutab. venemaa Kaliningradi oblasti ja Loode-Valgevenega piirnev Leedu ei välista stsenaariumi, kus järgmiseks sihtmärgiks võivad saada Balti riigid Leedu, Läti ja Eesti.
Ministeerium teatas, et tulevaste investeeringute eesmärk on potentsiaalse agressiooni tõkestamine ja aeglustamine. Lisaks miiniväljadele on plaanis aktiivselt arendada ka „Balti kaitseliini” süsteemi – regionaalset kindlustatud liini. Meetmete pakett hõlmab ka tankitõrjerelvade varude suurendamist, elektroonilise sõjapidamise ja droonide vastaste süsteemide ajakohastamist ning varajase hoiatamise süsteemide täiustamist.
Jaanuaris teatas Leedu plaanist suurendada oma kaitse-eelarvet aastatel 2026–2030 5–6%-ni SKP-st aastas. Erilist tähelepanu pööratakse nn Suwalki koridori kaitsmisele, mis on Leedut Poolaga ühendav strateegiline maismaalõik. NATO hinnangul võiks selle koridori võimalik hõivamine Balti riigid ülejäänud alliansist isoleerida. Aprillis sai teatavaks, et Leedu plaanib ehitada teise varustustee vägede ja relvade üleandmiseks Poolast, et kindlustada Suwalki ava.
Lisaks kavatseb Leedu kasutada looduslikke ja insenertehnilisi lahendusi: kavandatud meetmete hulka kuuluvad kaevikutena (vist pigem tankitõrjekraavidena) toimivate niisutuskanalite süvendamine, metsade taastamine piirialadel ning puude istutamine teede äärde, et pakkuda peavarju tsiviilisikutele ja armeekolonnidele. Muideks, seda pole Eesti kogu oma taasiseseisvumise aja teinud ning peab seda meite kaitseministeeriumi suurimaks möödalaskmiseks ehk siis päriselt pole ohtu võetud piisavalt tõsiselt ning Soomest oleks võinud ju snitti võtta…
Sel aastal teatasid Leedu, Läti, Eesti, Soome ja Poola oma lahkumisest Ottawa konventsioonist, mis keelab jalaväemiinide tootmise, ladustamise ja kasutamise. See samm on pälvinud teravat kriitikat rahvusvahelistelt humanitaarorganisatsioonidelt, sealhulgas Amnesty Internationalilt ja Rahvusvaheliselt Punase Risti Komiteelt. Inimõiguslased hoiatavad, et jalaväemiinide kasutamise taasalustamine ähvardab arvukalt tsiviilohvreid ja pikaajalisi humanitaarseid tagajärgi.
15. Donetski oblastis paikneva ühe brigaadi pataljoniülem on kinni peetud. Õiguskaitseametnike sõnul nõudis ta oma alluvatelt altkäemaksu fiktiivsete boonuste maksmise eest, väidetavalt rindel lahingutes osalemise eest. Allikas: Riiklik Juurdlusbüroo, Ukraina Julgeolekuteenistus, Peaprokuratuur, UP allikad
UP õiguskaitseorganite allikate sõnul on jutt Kiievi Anna nimelise 155. eraldi mehhaniseeritud brigaadi mehitamata süsteemide pataljoni ülemast, kolonelleitnant Svjatoslav Šumskist. Seda infot kinnitasid Ukrainska Pravdale ka 155. brigaadi ohvitseride vestluskaaslased. Nagu uurimine tuvastas, said pataljoniülema palvel tema alluvad kogu boonuse summas 100 tuhat grivnat (100 eurot), väidetavalt terve kuu rindel viibimise eest. Kohtuasja materjalide kohaselt ei olnud selle üksuse sõdurid aga nii kaua “rindel” ning pärast tasu saamist pidi igaüks neist ülemale “maksma” 40 tuhat grivnat (840 eurot). “Austusavalduse” maksmisest keeldumise korral ähvardas pataljoniülem oma alluvaid tegeliku lähetamisega „nullini”.
On dokumenteeritud, et sel viisil sai ametnik ainuüksi selle aasta märtsis altkäemaksu 920 tuhat grivnat (19 300 eurot). Ta plaanis aprilli eest sama summa saada, kuid tabati teolt – altkäemaksu järgmise osa üleandmisel, teatas Riiklik Juurdlusbüroo. Kurjategija viidi Kiievisse, kus talle teatati kahtlusest ametiisikult ebaseadusliku hüve saamises koos väljapressimisega. Artikli sanktsioonina on karistuseks ette nähtud kuni kümneaastane vangistus koos vara konfiskeerimisega. Öeldi, et kohus oli kahtlusalusele juba määranud ennetava meetme – 60-päevase kinnipidamise arestimajas, mille alternatiiviks oli kautsjon 49 miljonit grivnat.
16. Lühiuudised
Välismaalastele müüdi Poolas kortereid 2024. aastal uue rekordiga – 17 330 ühikut, kusjuures enim ostjaid olid ukrainlased. Sellest teatas väljaanne Rzeczpospolita. Kõige sagedamini ostsid välismaalased eluaseme suurlinnades: Varssavis (3535 korterit), Krakówis (1523) ja Wrocławis (1491). 2023. aastal moodustasid nad umbes 6% turust. Arvestades 2024. aasta müügi üldlangust, on välismaalaste osakaal tõusnud üle 10%. Ukrainlased ostavad kõige rohkem kortereid. Teiste aktiivsete ostjate hulka kuuluvad valgevenelased, venelased, indialased, britid ja vietnamlased. Ühe objekti keskmine pindala on 58 ruutmeetrit. Välisinvestorid maksavad enamasti sularahas, ilma hüpoteegita, ja ostavad mõnikord mitu korterit korraga. Hamilton May vanemmaakleri Patrick Pieta sõnul on „Varssavi neile odav. Sest näiteks Kiiev oli enne sõda kallim”.
Bloomberg: USA kaitseminister Pete Hegseth algatas relvajõudude kõrgemate ohvitseride auastmete olulise vähendamise. Plaan hõlmab neljatärni kindralite arvu vähendamist ja armee juhtimisstruktuuri üldist ümberkorraldamist efektiivsuse parandamiseks. Esmaspäeval, 5. mail andis Hegseth välja direktiivi USA relvajõudude kõrgema juhtkonna koosseisu vähendamiseks. Dokumendi kohaselt tehakse ettepanek vähendada neljatärni kindralite arvu 20% võrra, sama palju Rahvuskaardis, ning samuti vähendada relvajõududes tervikuna vähemalt 10% kõigi kindralite ja admiralide arvu. Sotsiaalvõrgustikes levitatud videosõnumis rõhutas Gegseth, et tegemist ei ole „personalipuhastusega”, vaid strateegilise reformiga, mille eesmärk on maksimeerida relvajõudude valmisolekut potentsiaalseks konfliktiks ja nende tõhusust selles. „Rohkem kindraleid ja admirale ei tähenda suuremat edu,” ütles Gegseth. „See on üleminek efektiivsemale armeele, mis on valmis tuleviku väljakutseteks. Peame paisunud aparaadi ressursse ümber suunama, et toetada oma sõdureid,” rõhutas ta.
5. mail leppisid EL riigid Kallase soovitusel kokku Saksa kindrali Andre Denki nimetamises Euroopa Kaitseagentuuri juhiks. Tema ametiaeg algab ametlikult 16. mail. Kindral on asutuse esimene kõrgeima sõjaväelise auastmega juht. Kallas märkis, et Denkil on selleks kõik vajalikud professionaalsed omadused ja sügav arusaam Euroopa kaitsevajadustest. „Kuna sõda on meie ukse ees ja hübriidohud varitsevad kogu EL-is, on EDA töö ühiste sõjaliste võimete arendamisel ja innovatsiooni edendamisel kaitsetööstuses olulisem kui kunagi varem,” ütles ta. Denk oli alates 2023. aasta veebruarist agentuuri aseesimees ning juhtis eelkõige jõupingutusi, et EL-i riigid ostaksid Ukrainale ühiselt 155 mm laskemoona. Euroopa Kaitseagentuur on tegutsenud alates 2004. aastast. Selle juhatus koosneb liikmesriikide kaitseministritest ja kohtub kaks korda aastas. Koosolekuid juhivad president ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
EL kavatseb teha ettepaneku keelustada venemaa gaasiimport täielikult 2027. aasta lõpuks, eesmärgiga katkestada Moskvaga allesjäänud energiaalased sidemed, hoolimata venemaa veeldatud maagaasi (LNG) tarnete hüppelisest suurenemisest.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
