Sõja ülevaade: 1125. päev – Ukraina omad üllatasid mitme edenemisega
Avaldatud: 24 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. märts 2025:
Ukraina omad üllatasid mitme edenemisega ja suunad intrigeerivad…
1. Eip muutusi sajus.
2. Eip venemaal ega Krimmiski rahulik ole.
3. Kursk/Belgorod: Ukraina omad laiendavad enda kontrollitavat ala Belgorodi oblastis.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: 2 km intrigeerivas suunas Ukraina edenes.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Leedu järgib Poolat, otsustades mineerida oma piiri venemaaga.
12. Belgorodi võimud evakueerisid Ukraina relvajõududega peetud lahingute tõttu piiriäärse Krasnojarski oblasti elanikud.
13. Türgi telekanalitel keelati Erdoğani vastase vahistamise vastaste meeleavalduste edastamine.
14. ISW: kreml avaldab tõenäoliselt survet venemaa keskpangale sõjaga seotud inflatsiooni pärast.
15. Lühiuudised
Eip näe põhjust Ukraina omade reitingu muutmiseks ++ettevaatlikult optimistlik ja see juba päris hea…
Viimase nädala jooksul on venemaa Ukraina vastu välja saatnud 1580 juhitavat pommi, ligi 1100 ründedrooni ja 15 erinevat tüüpi raketti, teatas Zelenski. Ta rõhutas, et need relvad sisaldavad vähemalt 102 000 välismaist komponenti, mis tõestab, et sanktsioonid ei tööta tõhusalt. Kõik lüngad, mis võimaldavad venemaal piirangutest mööda minna, tuleb sulgeda. Nende rünnakute peatamiseks ja sõja lõpetamiseks on vaja survet venemaale.
Ukraina teatas eile edukast operatsioonist, mis viidi läbi koostöös luure peadirektoraadi, raketivägede ja suurtükiväega. Vaenlane kaotas venemaal Belgorodi oblastis kaks helikopterit Ka-52 ja kaks Mi-8.
Jätkuvalt on kõrged kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi kaotuste numbrid. Seni pole vene pool suutnud piisavalt kaitsta oma staffi ning ikka näeb videomaterjali ja kirjutisi, et vene soldati moraal kohati tuntavalt langeb. Njah, kurdavad isegi merejalaväelased…
140 vene poole rünnakut ja tippu tõusis Donetski sektoris vene konveieri töö (69). Mujal suht tavapärane või pisu väiksem surve. Kaudtulelööke u 6500, mis kõrge tase. Liugpomme siiski pisu vähem (97) ja kamikaze droone 2350, mis keskmine tase.
Täna ja veel paaril päeval lubab osadesse rindelõikudesse tugevat tuult koos vihmaga, mis peaks seiret ja drooni lende mõjutama.
1. vene sõjavägi alustas eile öösel 147 drooni abil ulatuslikku rünnakut Ukrainale. Selle tagajärjel said kannatada Kiievi, Harkivi, Sumõ, Tšernihivi, Odessa ja Donetski oblastid, teatas Ukraina õhuvägi. Neil õnnestus alla tulistada 97 drooni. Tulistamises hukkus seitse ja sai haavata 21 inimest.
Üks tugevamaid rünnakuid tabas Kiievit, teatas piirkondlik sõjaväeadministratsioon. Õhurünnakuhäire kestis üle viie tunni. Droonid kahjustasid nelja kortermaja. Surma sai kolm inimest, sealhulgas laps. Veel kümme inimest, sealhulgas 11-kuune laps said vigastada. Dneprovski linnaosas tabas rusud üheksakorruselist maja. Süttis tulekahju ja naine sai surma. 27 inimest evakueeriti. Kannatada said ka korter 16-korruselises elumajas, teine maja ja toitlustusasutus. Golosejevski linnaosas põhjustas droonilöök tulekahju 2000 m² suuruses büroo- ja laohoones, elamuhaagises ja veoautodes. Surma said mees ja tema viieaastane tütar.
Podolski oblastis kukkusid drooni jäänused tööstustsooni territooriumile. Lisaks puhkes tulekahju elumaja 20. korrusel, kuid see suudeti kustutada. Desnjanski rajoonis kukkus metsapargi alal droon ja süttis põlema. Shevchenkivskyi linnaosas tulistati elurajooni kohal alla droon, mis kahjustas kuut autot.
Kiievi oblastis Krjukovštšõna külas sai viga kaks inimest. Kannatada said Brovarski rajoonis asuv ettevõte ja kolm eramaja.
Harkivi oblastis kannatasid eelmisel päeval venemaa rünnakute all Tšugujevski, Izjumski, Bogodukhovski ja Kupjanski rajoonid, teatas administratsiooni juht Oleg Sinegubov. Petšenegi külas tabas droon administratiivhoonet ja lütseumi. Geniivka külas sai kannatada eramu. Vigastada sai neli naist ja üks mees.
Sumõ oblastis tabas Krasnopolskaja kogukonda kuus vene drooni. Donetski oblastis Pokrovskis hukkus venemaa rünnakute tagajärjel kolm ja sai vigastada kaks inimest, ütles administratsiooni juht Vadim Filaškin. Slavjanskis sai vigastada üks tsiviilisik, kannatada sai 22 maja ja neli autot. Donetski külas hukkus üks inimene, kannatada said kolm korruselamut ja eramu. Kramatorskis sai vigastada üks elanik. Severskis said kannatada neli eramaja ja korruselamu. Filaškini sõnul tulistasid venelased Donbassi asustatud alasid vaid ühe päeva jooksul 18 korda. Evakueeriti rindejoonelt 66 inimest, sealhulgas kuus last.
Täna öösel Kiievi oblastis Fastivi rajoonis sai vene droonide rünnaku tagajärjel vigastada mees, kannatada said kaks eramaja, põles kaubandusettevõtte territooriumil.
Odessa oblastis politseihoones toimus pühapäeval plahvatus, mille tagajärjel hukkus naine ja inimohvreid on. Allikas: Ukraina riiklik politsei, Odessa väljaanne „Dumskaja”. Juhtunu tagajärjel hukkus naine ja inimohvreid on. Väljaande allikate sõnul põhjustas plahvatuse granaat, mille tundmatu naine hoonesse tõi. Laskemoon oli lihtsas kilekotis.
vene väed andsid Zaporižja linnale ja piirkonnale droonirünnakuid, põhjustades tulekahjusid ja ulatuslikke purustusi. Riiklik päästeteenistus märkis, et Zaporižjas süttis garaaž ja vigastada sai gaasitoru. Teisel aadressil põlesid drooni rusud. Lööklaine ja praht kahjustasid mitmekorruselisi ja eraelamuid.
Piiri ja rindelähedus (kuni 30 km) on ikka hullus sajus.
2. Ööl vastu 23. märtsi ründasid Ukraina relvajõud kuut venemaa piirkonda ja Krimmi. Vene kaitseministeerium teatas, et kokku tulistati alla 59 drooni: 29 Rostovi oblasti kohal, 20 Astrahani oblasti kohal, kolm Voroneži ja Volgogradi oblasti kohal, üks Kurski ja Saratovi oblasti kohal ning kaks Krimmi kohal. Astrahani piirkonnas katkes elektri- ja gaasivarustus. Volgogradi Kirovski rajoonis toimus vähemalt kolm plahvatust. Shoti andmetel üritasid Ukraina relvajõud rünnata kohalikku naftatöötlemistehast. Üks inimene sai surma.
Okupeeritud Krimmis Simferoopoli lennujaama lähedal puhkes eile päeval suur tulekahju. Põhjus ja üksikasjad on praegu teadmata.
venemaa kaitseministeerium teatas, et väidetavalt tulistasid nende õhutõrjesüsteemid eile õhtul alla 28 drooni. venemaa valitsus teatas, et Brjanski ja Rostovi oblasti kohal tulistati alla 12 drooni. Umbes kaks – üle okupeeritud Krimmi. Ja üks üle Krasnodari piirkonna ja Aasovi mere vete.
Nafta ümberlaadimispunkt „Kavkazskaja” plahvatas taas (võimalik, et 4. mahuti). Kokku on neid 5.
3. Kursk/Belgorod: Kurski suunalt pole vene pool enam edasi saanud ning osade blogikanalite andmetel on Ukraina kontrollitav u 10×15 ruutkilomeetrit.
Sealt pisu lõunapoole kinnitasid paar vene blogikanalit, et Ukraina on Belgorodi oblastis edasi jõudnud, vallutades Demidovka asula. Lisaks on jõutud sealt 5km lõunapool tasapisi laiendada teist sillapead üle vene piiri Prilese asula juures.
vene kanalid jagavad kaadreid, mis kinnitavad Belgorodi oblastis Grafovkas asuva silla hävitamist. Nähtav tulekahju vool on kahjustatud gaasitorust. Aruanded näitavad ka Grafovka lähedal Nadeževkas asuva Hrjazna jõe ületava silla hävimist. Kipub arvama, et siin u 15×20 km alal, mis asub jõgede vahel, võib Ukraina püsivamalt edasi suruma hakata. Lisaks võib olla uueks sihtmärgiks piirist u Sudža-Belgorodi vaheline raudtee, mis on uuesti töös ja peamiselt ikka sõjalisteks vedudeks ning selle ära lõikamine oleks tuntav logistikakanalite töö halvamine just Belgorodi suunal.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: eile riputati üles video, kuidas Ukraina 3. eraldiseisev rünnakbrigaad 1. ründepataljoni vägedega puhastas Nadia küla. Kand seal ka maha saadi. Mis üllatama pani, esmalt rünnaku suund ja soomuse rohkus rünnakul. Jalavägi ikka ka kaasas. Samm edasi 2 km ja sealt veel 10 km edasi jõutaks Svatove-Kupjansk maanteeni ja sinna jõudmise korral oleks ohus kogu vene poole okupeeritud ala suurusega 30×30 km, sest lõigataks ära peamine logistikakanal siin suunal.
Hetkel on pisu selgusetu seis Serebrjanski metsa-alal (rinde lõunasektor). On nii ja naa pidi uudiseid, sestap jätab hetkel rindejoone muutmata.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: mitmes päev tugevam konveiertöötlus siin sektoris jätkus ja no ei saa vene pool enam edasi isegi lõikudes, kus konveieriga nagu võiks edeneda.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Leedu on kohandanud oma piirikaitseplaani venemaa ja Valgevenega, et tagada tõhusam vastuliikumine. Selleks rajatakse Poola eeskujul kirdetiivale mitmetasandilised kindlustused, sealhulgas jalaväe- ja tankitõrjemiinidega väljad, teatas vabariigi kaitseministeerium. Osakond lisas, et piirkondlikud partnerid kavatsevad selle algatuse elluviimiseks otsida raha Euroopa Liidult.
Ministeeriumi juht Dovilė Šakalienė arutas oma Poola kolleegiga ka idakilbi ja Balti kaitseliini ühendamist ning Soome kolleegiga Soome osalemist piiride tugevdamise ühise plaani väljatöötamisel. Varem otsustasid Poola, Leedu, Läti ja Eesti astuda välja jalaväemiinide keelustamise Ottawa konventsioonist venemaa kasvava sõjalise ohu tõttu. Peaaegu kohe pärast seda teatas Poola asekaitseminister Pawel Beyda, et riik mineerib piiri Kaliningradi oblasti ja Valgevenega, kuna viimase juhtkond allub täielikult venemaa presidendile vladimir putinile. Beida lisas, et Poola plaanib Idakilbi programmi raames toota kuni miljon miini, mille eesmärk on tugevdada oma idapiire. Projekt hõlmab ka 800 km kraave, kindlustuste, piirdeaedade paigaldamist ja videovalvesüsteemi loomist.
Sarnaseid meetmeid, nagu ka 1000 betoonpunkri paigaldamist ja laskemoonaladude paigutamist, näeb ette Balti kaitseliin, mille eesmärk on heidutada ja kaitsta sõjaliste ohtude eest. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas detsembris, et kuus venemaa ja Valgevene naaberriiki saavad oma piiride kaitseks 170 miljonit eurot. Poolale eraldati 52 miljonit eurot, Soomele veel 50 miljonit. Leedu, Läti ja Eesti said vastavalt 15,4 miljonit, 17 miljonit ja 19,4 miljonit eurot. Samuti anti Norrale 15,4 miljonit eurot. Kõik riigid on NATO liikmed.
2024. aastal nimetasid enam kui 10 Põhja-Atlandi alliansi riigi kõrged sõjaväelased venemaa agressiooni bloki riikide vastu reaalseks lähituleviku stsenaariumiks. Selle taustal hakkas Ameerika uus administratsioon kaaluma USA osalemise vähendamist NATO-s. Eelkõige võivad USA keelduda alliansi vägede juhtimisest Euroopas, ütlesid allikad NBC Newsile. Ka USA president Donald Trump on öelnud, et ei soovi anda konflikti korral sõjalist abi riikidele, kes kulutavad kaitsele vähem kui NATO eesmärk 2% SKTst.
Euroopa kardab, et USA lahkub blokist täielikult ja valmistub juba selliseks stsenaariumiks. Märtsis kiitis EL heaks 800 miljardi euro suuruse plaani piirkonna relvajõudude ümberrelvamiseks ja moderniseerimiseks.
12. Ukraina piiril asuva Belgorodi oblasti Krasnojarski rajooni elanikud on peaaegu kõik elanikud evakueeritud, teatas kuberner Vjatšeslav Gladkov. z-kanalite andmetel on alates 18. märtsist Ukraina relvajõud üritanud sellele territooriumile läbi murda. Piirkonnapealik tõdes, et olukord on jätkuvalt keeruline ja võitlus jätkub. Ainuüksi pühapäeval teatati Krasnojarski ja selle naaberrajoonides Rakitjanski rajoonis mitu korda raketiähvardustest. Gladkov ei nimetanud evakueeritud elanike arvu. 2024. aasta seisuga elas piirkonnas 14 tuhat inimest.
Kuberner märkis, et mõned kodanikud naasevad loomi toitma, ja kutsus neid üles oma eluga mitte riskima. Vahepeal ilmusid kohalikesse avalikesse gruppidesse esimesed teated vene sõdurite rüüstamistest. Nii üüris üks elanikest oma rüüstatud maja Repjahhovka külas, kolme kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. „Meie sõjaväelased on nii head poisid: nad ronivad teiste inimeste majadesse ja kaitsevad meid,” ütleb ta kaameraväliselt, näidates ümberpööratud ruume tühjade alkoholipudelite ja sigaretikonidega põrandal.
Üks elanikest rääkis Peplõle, et Repjahhovkas rüüstati vähemalt 20 maja ja mõnes neist olid vene sõdurite surnukehad. Ta ei täpsustanud aga, kuidas nad tapeti või kuidas nad sinna sattusid. Krasnojarski rajooni valla saadikutekogu saadik Ühtsest venemaast Tamara Melnikova kinnitas külas toimunud rüüstamiste fakte.
Gladkov lisas, et lahingute tõttu evakueerisid võimud osaliselt ka Rakitjanski linnaosa elanikud, millel ei ole Ukrainaga piiri. Meetmed puudutasid ka Ilek-Koshary küla. Enne sõda elas selles piirkonnas 33 tuhat inimest.
Esimesed teated Ukraina relvajõudude katsetest tungida Belgorodi oblastisse ilmusid 18. märtsil. Z-kanalid väitsid, et Ukraina sõjaväel õnnestus Demidovka küla lähedal jalad alla saada ja Prilesje külast läänes asuv Liptsõ trakt hõivata. Kaitseministeeriumi lähedal asuv avalik leht Rõbar teatas, et Ukraina relvajõudude lennundus hävitas Grafovka külas silla, et katkestada side. Kanal „Kaks majorit” tunnistas omakorda, et lahingute tulemusena muudeti Demidovka küla varemeteks.
23. märtsi seisuga viibivad Ukraina sõjaväelased jätkuvalt Krasnojarski oblastis, kontrollides umbes kahte kilomeetrit venemaa territooriumi. „Vojenkor” Semjon Pegov kirjutab, et Ukraina relvajõud jätkavad sinna väikeste jalaväerühmade üleviimist, kuid nende kavatsused on siiani ebaselged. Propagandisti sõnul ei märganud vene luure selles suunas suure löögijõu moodustamist, ilma milleta oleks ulatuslik pealetung võimatu. Pegov annab mõista, et see on lihtsalt kõrvalejuhtimise taktika.
Rakitjanski rajoonis, Ukrainast vähem kui 20 kilomeetri kaugusel, asub Proletarski küla, kus asub Gotnja jaam. Seda läbib lõik Brjanski-Belgorodi raudteest, mis on kriitilise tähtsusega piirialal tegutsevate vene üksuste varustamiseks. Raudtee avati Sudza vabastamise tulemusena. Võimalik, et sel moel üritab Ukraina armee seda taas oma kontrolli alla võtta.
13. Massimeeleavaldused jätkuvad Türgis pärast Istanbuli linnapea Ekrem Imamoglu vahistamist, kes pidi järgmistel valimistel esitama väljakutse president Recep Tayyip Erdoganile. 23. märtsil nõustus kohus vahistama opositsioonitegelase, keda süüdistatakse korruptsioonis ja terroristliku rühmituse – Kurdistani Töölispartei abistamises, vahendab A Haber. Imamoglu ise lükkas kõik süüdistused tagasi, pidades neid poliitiliseks tagakiusamiseks ja ütles, et ta ei kummarda kunagi.
Selle taustal nõudis Türgi raadio- ja televisiooni ülemnõukogu juht Ebubekir Sahin, et ringhäälinguorganisatsioonid lõpetaksid meeleavalduste otseülekanded, ähvardades neilt litsentsid ära võtta. Ta rõhutas, et protestide kajastamine peaks olema vaoshoitud, erapooletu ja sisaldama ametlikku teavet ja ametivõimude selgitusi. Meeleavalduste otseülekande peatasid teiste hulgas TRT Haber, NTV ja CNN Turk. Samal ajal jätkavad nad miitingute kajastamist, poliitikute sõnavõttude ja politoloogide arvamuste avaldamist. Varem piirasid võimud juurdepääsu suurematele videoteenustele ja sotsiaalvõrgustikele, sealhulgas X, YouTube, Instagram ja TikTok. Samal ajal blokeeris Elon Muski X ise mõnede Türgi opositsionääride kontod riigis.
Protestid puhkesid Türgis 19. märtsil pärast 54-aastase Imamoglu ja kümnete tema kaaslaste vahistamist. Spontaansed meeleavaldused toimuvad riigi pealinnas Ankaras, aga ka Istanbulis, Izmiris, Adanas, Antalyas, Konyas ja mitmetes teistes linnades. Cumhuriyeti hinnangul osaleb umbes 550 tuhat inimest. 23. märtsil teatas siseminister Ali Yerlikaya, et 323 meeleavaldajat peeti kinni. Päev varem peeti kinni 343 inimest. Istanbulis, Ankaras ja Izmiris kasutas politsei meeleavaldajate vastu pisargaasi ja veekahureid, vahendas Reuters. Linnaprokuratuur teatas ka 94 inimese vahistamisest sotsiaalvõrgustikesse tänavatele kutsuvate provokatiivsete postituste postitamise eest.
Protestide peatamiseks keelustasid võimud meeleavaldused Istanbulis kuni 26. märtsini, sulgesid mitmed tänavad ja mitmed ühistranspordipeatused ning kehtestasid piirangud autodele sisse- ja väljasõidule. Erdoğan nimetas miitinguid tänavaterrorismiks ja ütles, et ei luba avalikku korda rikkuda.
2019. aasta märtsist on Istanbuli linnapea ametis Ekrem Imamoglu. Ta on üks 2028. aastaks kavandatud valimistel presidendikandidaadiks seadmist kavandanud Vabariikliku Rahvapartei (RPP) juhtidest. 17. märtsil tühistas Istanbuli ülikool aga Imamoglu diplomi prokuröri nõudmisel – nii et presidendi ametikohale ei saa ta kandideerida kõrghariduse puudumise tõttu.
Rohkem kui 22 aastat võimul olnud Erdoğanil ei ole õigust uueks presidendiks kandideerida. Sellest piirangust ülesaamiseks peaks ta välja kuulutama ennetähtaegsed valimised või muutma põhiseadust. 2023. aasta viimastel valimistel kogus CHP kandidaat Kemal Kilicdaroglu teises voorus 47,88% häältest, jäädes napilt alla Erdoganile.
14. Sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikud viitavad, et kreml avaldab venemaa keskpankale survet kõrgete intressimäärade pärast ja venemaa sõjast Ukrainas põhjustatud inflatsiooni varjamiseks. Raportis märgitakse, et on kinnitamata teateid pingetest venemaa keskpanga juhi Elvira Nabiullina ja kremli vahel seoses kõrgete intressimäärade ja venemaa rahapoliitikaga sõja ajal.
23. märtsil teatas venemaa siseringi allikas, et Föderatsiooninõukogu raamatupidamiskoda (vene Föderatsiooni kõrgeim auditeerimisorgan) algatas hiljuti venemaa keskpanga auditi, et uurida selle rahapoliitikat aastatel 2022–2024 ning intressimäära mõju inflatsioonile, eelarve kuludele ja investeeringutele. Allikas väitis, et uurimine on tegelikult rünnak Nabiullina vastu. Allikas väitis, et rühm venemaa suurettevõtete lobiste püüab intressimäära alandada. „ISW ei saa selle siseallika väidet iseseisvalt kontrollida ega ole jälginud muid tõenäolisi auditiaruandeid,” lisati ülevaates.
Analüütikud märgivad aga, et venemaa inflatsioon tõuseb tänu venemaa täiemahulisele invasioonile Ukrainasse ning venemaa keskpank otsustas 2024. aasta detsembris hoida oma baasintressimäära 21 protsendi juures – see on venemaa kõrgeim intressimäär alates 2003. aastast – osana jõupingutustest pidurdada kasvavat inflatsiooni. venemaa keskpanga intressimäär püsis kuni 2025. aastani suhteliselt konservatiivsena, vaatamata olulisele ja kasvavale inflatsioonisurvele.
kreml on viimastel kuudel väitnud, et inflatsioonimäär on 9-10 protsendi ringis, kuid need arvud on tõenäoliselt palju madalamad tegelikust inflatsioonimäärast, mis on tõenäoliselt lähemal 20-25 protsendile. Praegune intressimäär venemaal oleks tõenäoliselt olnud kõrgem ja kreml avaldas tõenäoliselt keskpankale survet, et see hoiaks intressimäära 21 protsendil, kui keskpank oleks pidanud seda inflatsiooni ohjeldamiseks tõstma.
Analüütikud viitavad sellele, et ka venemaa juht vladimir putin on püüdnud süüdistada inflatsiooni tõusu keskpanga ja eelkõige Nabiullina kaela. Keskpanga audit võib olla osa kremli jätkuvatest jõupingutustest avaldada pangale poliitilist survet, et hoida ära edasised intressimäärade tõstmised üle praeguse 21 protsendi, juhtida venemaa äriootusi ja pettumusi ning edendada kremli narratiivi venemaa majandusstabiilsuse kohta. kremli pidev manipuleerimine keskpanga otsustega raskendab tõenäoliselt venemaa valitsuse jaoks mõistlikku sõjaaegset rahapoliitikat.
Njah, kui Nabiullina maha võetakse, siis veel kiiremini vene majandus kokku kukub ning pisu loodab, et äkki proua siiski emigreerub ja suu avab, mis seal tegelikult toimub, kuigi jah, kahjuks on tõenäosus, et siis võib ta kiirelt aknast alla kukkuda… enne kui ta riigist lahkuda jõuaks.
15. Lühiuudised
Briti peaminister Keir Starmer ütles, et pärast tüli ovaalkabinetis avaldati Briti poolele Valge Maja survet, oodates kriitilisi avaldusi Volodõmõr Zelenski kohta. Allikas: Starmer intervjuus ajalehele New York Times. USA presidendi Donald Trumpi tegevuse kohta – alates 25-protsendilise tollitariifi kehtestamisest Briti terasele kuni Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kritiseerimiseni – ütles Starmer, et tunnistas, et president põhjustas teatud desorientatsiooni. Tema sõnul oli õige vastus oma provokatsioonidele mitte alla anda.
Ukraina-USA läbirääkimised Riyadhis on lõppenud, kinnitas kaitseminister Umerov. „Kõnelused olid konstruktiivsed ja sisulised, hõlmates võtmeküsimusi, sealhulgas energiajulgeolekut,” ütles ta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
