Sõja ülevaade: 1123. päev – Ukraina üllatab teist päeva järjest
Avaldatud: 22 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. märts 2025:
Ukraina üllatab teist päeva järjest! Valge Maja juhtkonna sõnavõtud ning suhtumine rohkelt muret valmistab…
1. Linnad maatasa…
2. Päris palju droone venemaale suundus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: lõunasektoris pisu vene pool edasi sai.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venelaste veebikirjavahetust tahetakse säilitatakse kolm aastat julgeolekujõudude jaoks.
12. Gazpromi valuutareservid langesid pärast Euroopa turu kaotamist peaaegu nullini.
13. Ivanovo piirkonna elanikke hakati röövima ja sõtta saatma.
14. EL-i riigid otsustavad Ukrainat puudutavate otsuste tegemisel Viktor Orbanit ignoreerida.
15. Ukraina välisministeerium putini dekreedi kohta ukrainlaste „väljasaatmise” kohta: see on osa venemaa genotsiidipoliitikast.
16. kreml üritab rahukõnelusi katkestada ja lüüa kiilu Ukraina ja USA vahele – ISW.
17. USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoffi „pärlid”.
18. Lühiuudised
142 vene poole rünnakut (erinevates lõikudes rünnakuarvude suuri muutusi polnud) ja rindejoone muutust vaid ühes rindesektoris. Jätkuvalt on kiires tõusus iga ruutkilomeetri hind haavatutes ja surnutes ning kaotatud tehnikas. Arvatavalt vähenes soomuse kasutamine rünnakutes, sestap ka nende kaotuse langus. Kuna enamus soomusega rünnakuid toimub suht kindlates sektorites, siis eks peab neid mujalt lõikudest juurde tooma (ikka terve üksus korraga koos soldatitega) surve hoidmiseks ja see väga kiirelt ei toimu ja oluliselt kasvatab segadust, kui üksused on seal suht risti-rästi ning selguseta vastutusalad ning kiire logistikamarsruutide muutus seda segadust vaid kasvatab. Sestap seda tehnika kuhjumist ongi lihtsam tabada.
Ukraina üllatab teist päeva järjest! Tabati 99-t kaudtulerelva (neist 3 mitmikraketiheitjad) ja 166 muud tagalatoetuselementi ehk siis tõuseb kiirelt nende puudus tagamaks nii kaudtuld, seiret ja üksuste varustamist piisavas mahus. Lisaks näeb tõusu sihtmärkide tabamises kaugemal kui 20km rindejoonest. Lisaks tõusis kõrgemale vene taktikaliste droonide tabamine.
1. vene armee ründas eile saheedidega Zaporižjat, 5 inimest sai surma ja 12 vigastada. Nende hulgas sai surma 14-aastane tüdruk ja haavata 9-kuune laps. vene milblogikanali dva majora kirje: löögid tabasid Ukraina relvajõudude ajutiselt okupeeritud Zaporižja linna termobaarilise lõhkepeaga (neid kasutatakse Solntsepyok TOS-is, kuid loomulikult erinevad need võimsuse poolest). Lisaks palju kiitlemist, et linna ohtralt tabati…
vene armee ründas Sumõ oblasti asustatud piirkondi pommide ja drooniga: selle tagajärjel hukkus 2 ja sai haavata neli inimest.
Täna öösel ründasid vene väed Kiievit ründedroonidega. Keegi surma ei saanud aga allalastud droonide tükid tekitasid hoonetele kahjustusi.
ÜRO raport paljastab, et Ukraina noori sunnitakse venemaa heaks saboteerima. Vähemalt 11 alaealist vanuses 13-17 on vahistatud sabotaaži, sealhulgas süütamise eest. Samuti märgitakse raportis, et sõja esimesel aastal viidi venemaale sunniviisiliselt üle 200 alaealise. Ukraina lapsed okupeeritud aladel puutuvad kokku venemaa sõjapropagandaga.
2. venemaa kaitseministeerium: Möödunud ööl hävitasid ja peatasid valves olnud õhutõrjesüsteemid 47 Ukraina mehitamata õhusõidukit: 12 UAV-d – Voroneži oblasti territooriumi kohal, 11 UAV-d – Belgorodi oblasti, kuus UAV-d – Rostovi oblasti kohal, neli UAV-d – üle Astrahani oblasti territooriumi, üks UAV – üle Brjanski oblasti territooriumi, üks UAV – üle Kurski oblasti territooriumi, üks UAV – üle Samara piirkonna territooriumi, seitse UAV – üle Musta mere, üks UAV – üle Aasovi mere vete. Tundub, et jagus neid kõikjale.
3. Kursk: rindejoon muutusteta. vene blogikanalite infost saan järeldada, et hetkel siiski veel ei loodeta, et kiirelt kõigist Ukraina üksustest Kurski oblastis lahti saadakse ning kirjutatakse, et seni Ukraina aktiivne tegevus Belgorodi oblasti suunal jätkus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: lõunasektoris pisu vene pool edasi sai.
Põhja sektoris on tõusnud pisu Ukraina vasturünnakute arv.
Kõige lõunapoolsemas sillapeas üle Zerebetsi jõe suutis eilseks vene pool kanda kinnitada mõne päeva taguses alas, kust Ukraina üksused taandusid.
Lisaks suudeti u 1 km edeneda Ternõst kagus ja kand maha saada ida-läänesuunalises põldudevahelises metsaribas ja seati sellega ohtu sealne Ukraina kaitseliin hoidmaks seda Ternõ suunalt lõuna poole suruvate vene üksuste vastu, mis pole enam pikalt edasi saanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta. Pisu on muutnud rünnakute suunda vene pool Toretski sektoris. Kuna linnas ei suudeta tagasi saada varasemaid possasid, siis nüüd on läinud osa survet möödumaks linnast põhja poolt.
8. Donetsk: muutusteta ja väga kõrgele on tõusnud vene poole kurtmine Ukraina droonide tihe töö pärast.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa veebiplatvormid peavad säilitama andmeid kasutajate vestluste ja kirjavahetuse kohta kolm aastat. See puudutab teavet kõneteabe, tekstisõnumite, piltide, helide ja elektrooniliste andmete edastamise, vastuvõtmise, edastamise ja töötlemise kohta. See nõue on kirjas valitsuse pakutud ja riigiduumas 18. märtsil esimesel lugemisel heaks kiidetud pettustevastaste õigusaktide muudatuste paketis. Izvestija juhtis kavandatavatele muudatustele tähelepanu.
Teabeseadusesse tehakse muudatusi ja tehakse ettepanek pikendada metaandmete säilitusaega ühelt aastalt kolmele. Eeldatavasti aitavad sellised meetmed küberkuritegevuse vastu võidelda, kuid ettevõtete esindajad, kellega väljaanne vestles, hoiatavad võimalike negatiivsete tagajärgede eest: IT-ettevõtete kulude suurenemise ja sellest tulenevalt erinevate digiteenuste, sealhulgas takso-, muusika- ja mängutellimuste kallinemise eest.
Advokaadibüroo Rustam Kurmaev & Partnerid IT & IP vaidluste lahendamise osakonna juhataja Jaroslav Schitzle sõnul ei sisalda eelnõu seletuskiri detailset põhjendust andmete säilitamise perioodi pikendamise vajaduse kohta. Ekspert pakub, et kolmeaastase perioodi võiks siduda finantsvaidluste aegumistähtajaga, võimaldades pankadel, mikrokrediidiorganisatsioonidel ja tarbijatel lahendada krediidivaidlusi kohtus. Selline muudatus toob aga paratamatult kaasa teabelevi korraldajate (IDO) kulude olulise suurenemise.
Sellega nõustub T.Hunteri uurimisosakonna direktor Igor Beder. Ta märgib, et suurte andmemahtude salvestamine eeldab serveri võimsuse laiendamist või pilvelahenduste rentimist. Suurtele ettevõtetele (nt sotsiaalvõrgustikud ja sõnumitoojad) võib see aastas maksta miljoneid rublasid ning väikeste platvormide jaoks võib see muutuda talumatuks rahaliseks koormaks.
Lisaks nõuab andmete säilitamise perioodi pikendamine tõsisemaid investeeringuid krüpteerimissüsteemidesse, monitooringu ja tarkvarauuendustesse ning see võib kaasa tuua sektori monopoliseerumise suurte tegijate poolt ja teenuste hinnatõusu lõpptarbijatele, lisab Bederov. Mida kauem andmeid säilitatakse, seda suurem on tema sõnul nende lekkimise tõenäosus turvasüsteemide haavatavuste tõttu: isegi kui sõnumite sisu ei salvestata, on metaandmed ise (näiteks saatmise aeg, geolokatsioon ja kontaktid) väärtuslikud ning neid saavad ründajad kasutada.
Ühe suurema IT-ettevõtte esindaja ütles Izvestijale, et operaatorid on juba praegu sunnitud talletama kolossaalses koguses teavet, millest märkimisväärne osa on dubleeritud ja üleliigne. Säilivusaja pikendamine kolmele aastale toob kaasa lisakulusid, mis võivad ulatuda miljarditesse rubladesse. See omakorda suurendab nõudlust andmesalvestussüsteemide järele ja võib vallandada ostuhindade tõusu. Siiski on ebaselge, mil määral sellised meetmed tegelikult aitavad küberpettusi vähendada.
Interneti-uuringute instituudi strateegiliste projektide direktori Irina Levova sõnul võib metaandmete salvestamise serverivõimsuse laiendamine igale suuremale venemaa digiettevõttele maksma minna kuni 200 miljonit rubla. Ta rõhutab, et koormus ei jaotu ühtlaselt – kõik sõltub iga konkreetse platvormi tehnilisest infrastruktuurist. Igal juhul võivad lisakulud Levova hinnangul kaasa tuua digiteenuste hinnatõusu: taksodest meelelahutusteenuste tellimusteni.
ComNewsi uurimistöö partner Leonid Konik on samuti algatuse suhtes skeptiline. Tema sõnul tundub teabe säilitamisaja kolmekordistamine ülemäärane, kuna petturid kasutavad samu telefoninumbreid harva kauem kui paar nädalat, mõnikord isegi päevi. „Kogemus näitab, et kuu jooksul kasutamata jäänud infot hiljem enam ei kasutata,” selgitab ta.
Digiarengu ministeerium on vastupidi veendunud, et ORI-teabe säilitamise tähtaja pikendamine ühelt aastalt kolmele on vajalik kasutajate turvalisuse ja kuritegude, sealhulgas pettuste ja muude küberkuritegude uurimise tõhususe parandamiseks. Agentuur ütles ka, et ei eelda, et uued nõuded suurendavad ärikulusid ega ennusta lõppkasutajate jaoks mingeid muudatusi.
12. venemaa Föderatsioonist ekspordiks monopoolse torugaasi tarnija PJSC Gazpromi peakontori välisvaluutareservid vähenesid 2024. aasta lõpuks enam kui 50 korda, selgub ettevõtte raamatupidamise aastaaruandest vastavalt venemaa raamatupidamisstandarditele. Aastat alustanud 77,37 miljardi rubla (774 miljonit eurot) suuruse välisvaluutakontoga Gazpromil oli selle lõpuks alles 1,37 miljardit (13 miljonit eurot). Gazpromi sularaha kogumaht, sealhulgas rublad ja arvelduskontod, on aastaga vähenenud 17%, 321,5 miljardilt 267,1 miljardile rublale. Välisvaluuta osatähtsus selles langes 24%-lt kõigest 0,4%-le.
17. märtsil avaldatud RAS-i finantsaruanne võtab arvesse ainult kontserni emaettevõtet Gazprom ja selle gaasi põhitegevust ning ei sisalda tütarettevõtteid, sealhulgas naftavarasid, LNG-d ja energeetikat. Peakontor moodustab ligikaudu kolmandiku ettevõtte kogu sularahareservist, mis 30. septembri seisuga ulatus IFRS aruandluse kohaselt 933 miljardi rublani (9,3 miljardi euroni). Gazprom ei avalikusta kogu „sularahapadja” valuutastruktuuri.
venemaa raamatupidamisstandardite (RAS) aruande kohaselt sai Gazpromi emafirma eelmisel aastal 1 triljoni rubla suuruse puhaskahjumi ja müügitulu 192 miljardi rubla ulatuses. Eksport Euroopasse ulatus Reutersi andmetel 32 miljardi kuupmeetrini, mis on vaid 4 miljardi kuupmeetri võrra rohkem kui 2023. aastal, mil tarnemahud langesid madalaimale tasemele alates 1970. aastate teisest poolest. Võrdluseks: aastatel 2018–2019 pumpas Gazprom ELi aastas 180–190 miljardit kuupmeetrit ehk 5–6 korda rohkem.
Ekspordi kokkuvarisemine pärast ebaõnnestunud katset külmutada Euroopat ja kahjud sunnivad Gazpromi kulusid kärpima. Gazprom on oma kunagises võtmetähtsusega ekspordidivisjonis vallandanud peaaegu kõik oma töötajad, jättes sinna tööle vaid paarkümmend inimest, kes tegelevad peamiselt õigusvaidlustega endiste Euroopa klientidega, kes on esitanud Gazpromi vastu rohkem kui 18 miljardi euro eest hagi, teatasid Reutersi ettevõttele lähedased allikad. Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller andis samuti korralduse koondada 1500 inimest Lakhta keskuses asuvas peakontoris ning kaalub võimalust müüa maha 2014. aastal Itaalia palazzo stiilis ehitatud Gazprom Exporti peakorter.
putini katse pidada läbirääkimisi Hiinaga uue gaasilepingu sõlmimiseks ja gaasijuhtme Power of Siberia 2 ehitus lõppes fiaskoga. Alates 1. jaanuarist 2025 kaotas Gazprom oma transiiditee Ukraina kaudu EL-i. See toob kaasa ekspordi edasise languse Türki ja EL-i – eelmise aasta 50 miljardilt kuupmeetrilt 40 miljardile aastatel 2025–2027, ennustab BCS.
13. Tundmatud isikud röövisid Ivanovo oblastist kuus töötut ja saatsid nad Ukrainasse sõtta, vahendab Verstka, viidates röövitud meeste lähedastele. Nende sõnul viidi mehed sunniviisiliselt kodudest või tänavalt ära. Kõiknad elasid asotsiaalset eluviisi, kuritarvitasid alkoholi ja neil puudus püsiv sissetulek. Hiljem selgus, et nad olid sõlminud lepingud kaitseministeeriumiga ja neli neist saadeti ühte LPR territooriumil asuvasse väeossa. Sugulased kahtlustavad, et nende kadumisega võivad olla seotud lepingulise teenuse värbamiskeskuse töötajad ja kohaliku omavalitsuse esindajad.
Nikonihha küla elanik Tatjana Malkova ütles, et detsembris sisenesid kolm tundmatut meest tema majja ilma hoiatuseta ja esitasid kohalike elanike nimekirja. Sel hetkel koristas tema elukaaslane tänavalt lund, ta viidi jõuga minema. Malkova märkis, et röövijad olid riietatud politseivormi meenutavatesse riietesse. Samal päeval viidi minema ka tema naabrinaise Antonina Saveljeva poeg. Ivanovo aktivisti Alena Tihhomirova sõnul olid sellistes nimekirjades peamiselt vaeseid, töötuid ja alkoholi kuritarvitajaid. Ta on kindel, et need nimekirjad koostas Parskoje asula administratsioon, kuhu kuulub ka Nikonihha küla.
Sarnane olukord juhtus ka Ivanovost pärit Oksana Turlapovaga – tema vend Vadim Valkov jäi poodi minnes kadunuks. Pealtnägijate sõnul ründasid teda kaks meest ja sunniti ta autosse. Hiljem sai teatavaks, et Valkov sattus Voroneži sõjaväeossa. Ta helistas õele kaks korda tundmatutelt numbritelt. Nende telefonide omanikeks osutusid Kirill Zajets ja Konstantin Galin. Turlapova leidis nende lehed sotsiaalvõrgustikest ja hiljem kohtus mõlemaga Ivanovo lepingulises värbamispunktis, kus nad töötavad juhendajatena. Vestluse ajal väitis Galin, et „ta mõtles selle kõik välja”. Kuid nagu Verstka välja selgitas, on sõjaväeuurijad Valkovi röövimise asjus juba uurimist alustanud.
Mõnel kadunud mehel ei olnud seotud pangateenustega telefoninumbreid, kuid pärast kaitseministeeriumiga lepingute sõlmimist tekkis neil ootamatult konto Promsvjazbankis, ütlesid sugulased.
Märtsi alguses tunnistas Kesksõjaväeringkonna (CMD) prokuratuur sisuliselt rikkumisi, mis on toime pandud ajateenijate suhtes, kelle väejuhatus lepingutele allkirjade võltsimisega rindele saatis. Sügisel lahvatas Tšebarkulis skandaal, kui sõdurite vanemad teatasid, et noormehi kas veendi või peteti kohe pärast üksusesse saabumist dokumentidele alla kirjutama. Veebruaris sai teatavaks viis sellist sõdurit Belgorodi oblastis.
Paljud vanemad väidavad, et nende poegade allkirjad lepingutel on võltsitud, kuid ilma käekirjaeksperdita on seda ülimalt keeruline tõestada. 74,RU ajakirjanikud saatsid sõjaväeprokuratuurile pöördumise, püüdes välja selgitada, milliseid meetmeid komandöride suhtes rakendati ja kas üheksa ajateenija lepinguid tühistati. Prokuratuuri ametlikus vastuses märgitakse, et „juurde võetud meetmete tulemusena on eelnimetatud seaduserikkumised kõrvaldatud ja huvitatud isikuid teavitatud”.
14. Ungari peaminister Viktor Orban on korduvalt takistanud oma EL-i kolleegidel langetamast otsuseid Ukraina abistamise või venemaa karistamise kohta. Nad püüdsid selle neutraliseerimiseks välja mõelda erinevaid viise ja otsustasid lõpuks seda lihtsalt ignoreerida. „Orban on valinud isolatsiooni ja illiberaalse demokraatia tee, mis on vastuolus EL-i ja tõepoolest Ungari ilmsete huvidega. Talle anti palju võimalusi, kuid ta lükkas välja sirutatud käe,” ütles üks Euroopa diplomaat Politicole. – „Euroopa julgeolek on liiga tõsine küsimus, et seda saaks lahendada üks mees, kelle vaated on risti vastupidised kõigi teiste omadega. Kui ta arvab, et tal on parem üksi minna, siis ma arvan, et paljud ei püüa teda takistada.”
EL-i liidrid kogunesid neljapäeval järjekordsele tippkohtumisele, et arutada küsimusi alates majanduskonkurentsist kuni relvatarneteni Ukrainale. Ungari vastuväiteid võetakse nüüd kuulda – ja neid lihtsalt eiratakse, ütleb kõrge EL-i ametnik. Selleks et tippkohtumisele järgnev ühisavaldus Euroopa Ülemkogu nimel tehtaks, peavad seda toetama kõik 27 bloki riiki. Kuid 6. märtsi koosolekul otsustasid juhid minna teist teed ja kordasid seekord oma lähenemist. „Ukraina-teemaline avaldus avaldatakse täna lisana 26 riigi nimel,” ütles EL-i kõrge diplomaat neljapäeval väljaandele Politico. – „See on uus norm. Mugav, kui tegemist on poliitiliste kavatsustega.”
Kuigi võib-olla seisavad EL-i riigid tulevikus silmitsi muude probleemidega, tõdes ta.
6. märtsi kohtumisel püüdis Orban harjumuspäraselt maha matta ettepanekuid Ukraina toetamiseks – antud juhul oli idee, et Euroopa riigid asendaksid sõjalised tarned Kiievile, mille USA peatas pärast presidentide Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenski tüli Valges Majas. Selle tulemusena lisati teistele resolutsioonidele selleteemaline avaldus, milles nõustusid 26 riiki, mis kiideti ühehäälselt heaks. Ja kuigi Ungari sellele alla ei kirjutanud, avaldati see siiski Euroopa Ülemkogu ametliku dokumendina – lihtsalt lisana.
Taktika näib olevat töötanud ja diplomaadid ütlevad, et kavatsevad seda jätkata. Pealegi õnnestus neil veenda avaldusega ühinema Slovakkia peaminister Robert Fico, kes mõnikord toetab Ungarit selle katsetes kaitsta putinit.
„Pärast 6. märtsi ei olnud kellelgi kahtlust, et ühe riigiga on eriarvamused,” ütleb kõrge EL-i ametnik. – „Eesmärk peab alati olema, et kõik 27 riiki nõustuksid. Kui see pole võimalik, kui strateegiline lahknevus püsib – ja meil on kõik tõendid selle kohta –, liigume edasi 26 riigiga.”
Kuigi juhid ei jõudnud neljapäeval konkreetsele otsusele Ukraina relvastamise kohta sel aastal, nõustusid nad avaldusega, mis ütles osaliselt: „Euroopa Liit järgib „rahu läbi jõu” lähenemisviisi, mis nõuab Ukrainalt võimalikult tugevat positsiooni, mille oluliseks komponendiks on oma tugev sõjaline ja kaitsevõime.”
Tõsi, Orbanil on veel võimalus jätkata kaigaste kodaratesse loopimist. Mõned praktilised otsused nõuavad siiski üksmeelset toetust – eelkõige venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamine. Neid pikendatakse iga poole aasta tagant ja enne järgmist tähtaega 31. jaanuaril hakkas Orban selle vastu sõna võtma, öeldes, et esmalt tuleb ära oodata, millal USA uue presidendi administratsiooni seisukoht selgemaks saab. Donald Trump aga ei taganenud jaanuaris venemaa survestamisest ning Orban toetas sanktsioonide pikendamist, mis kehtivad nüüd 31. juulini.
15. Ukraina peab „tühiseks aktiks” kremli liidri putini viimast dekreeti, mis käsib lahkuda Ukraina kodanikel, kellel pole seaduslikku alust vene Föderatsioonis viibimiseks. Sellest teatas Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Georgi Tikhõi 21. märtsil Kiievis toimunud briifingul, nagu tsiteerib Interfax-Ukraine. „20. märtsil nägime järjekordset venemaa määrust, mis nägi ette sisuliselt ajutiselt okupeeritud aladel ja vene Föderatsiooni territooriumil viibivate Ukraina kodanike sunniviisilise väljasaatmise ilma n-ö seadusliku aluseta. Usume, et see on väärtusetu tegu, see on järjekordne samm venemaa diskrimineerimise, tagakiusamise ja Ukraina kodanike kodumaalt sunniviisilise ümberasustamise kampaanias või välisriigi staatuse saamiseks.”
Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja rõhutas, et venemaa Föderatsioon jätkab süstemaatiliselt rahvusvahelise õiguse põhinormide rikkumist, eelkõige selle määrusega – rikub vähemalt kolme rahvusvahelist õigusdokumenti. „Rõhutame, et need süsteemsed küüditamised ja tagakiusamised on osa venemaa genotsiidipoliitikast Ukraina rahva vastu,” teatas välisministeerium.
Mis eelnes: putin allkirjastas dekreedi, mille kohaselt „venemaal ebaseaduslikult viibivad Ukraina kodanikud peavad lahkuma 10. septembriks või legaliseerima end”. Dokumendis on kirjas, et sõrmejälgede ja fotode abil registreeritud ukrainlased vabastatakse haldusvastutusest venemaal viibimise reeglite rikkumise eest, kui nad pöörduvad legaliseerimiseks politseisse.
16. Sõjauuringute Instituudi (ISW): venemaa võimud on hoogustanud inforünnakuid, püüdes õõnestada rahukõneluste võimalust Ukrainaga. Analüütikute hinnangul levitab kreml teadlikult narratiive, mille eesmärk on tekitada lahkhelisid Kiievi ja Washingtoni vahel, diskrediteerida Ukrainat ja õigustada sõja jätkumist. Sõjauuringute Instituudi analüütikud märgivad, et kreml hoogustab teabekampaaniaid, süüdistades Ukrainat sõjakuritegudes, rünnakutes venemaa taristu vastu ja läänega sõlmitud lepingute rikkumises. Eelkõige teatas venemaa välisministeeriumi pressisekretär maria zahharova, et USA peab selgitama, kuidas nad Ukrainat „juhtima hakkavad” pärast väidetavaid Ukraina rünnakuid venemaa energiaobjektidele.
kremli pressiesindaja dmitri peskov kasutas Kiievi diskrediteerimiseks ka venemaal Kurski oblastis Sudžas asuvas gaasijaotusjaamas toimunud plahvatust, öeldes, et Ukraina seotuse eitamine „näitab, kui palju teda saab usaldada”. Lisaks üritavad venemaa võimud jätta muljet, et Kiiev rikub tahtlikult lääne piiranguid, eelkõige seoses venemaa energiataristu vastu suunatud rünnakute moratooriumiga. ISW rõhutab, et nii püüab Moskva lääneliitlaste seas külvata kahtlusi Ukraina usaldusväärsuses ja õõnestada nende usaldust.
„kreml kasutab järjekindlalt informatsiooniga manipuleerimist, et õõnestada rahvusvahelist usaldust Ukraina vastu ning tekitada lõhe Kiievi ja Washingtoni vahel. Moskva püüab katkestada igasugused läbirääkimised, luues illusiooni, et Ukraina on Lääne jaoks ebausaldusväärne partner.”
21. märtsil avaldas venemaa uurimiskomitee informatsiooni Ukraina sõjaväelaste vastu suunatud kriminaalasjadest, süüdistades neid rünnakutes Kurski tuumaelektrijaama ja tsiviilisikute vastu. ISW analüütikud usuvad, et need tegevused on osa kremli laiemast strateegiast, mille eesmärk on luua mulje, et Ukraina ohustab piirkonna stabiilsust ja sundida Ühendriike oma toetust Kiievile ümber mõtlema.
„kreml valmistub hoogustama narratiive, milles süüdistatakse Ukraina vägesid sõjakuritegudes Kurski oblastis. See on vajalik selleks, et diskrediteerida Ukraina sõjaväelasi, õõnestada Lääne toetust Ukrainale ning häirida või edasi lükata läbirääkimisi ajutise relvarahu ettepanekute üle.” ISW märkis, et kogu täiemahulise sõja vältel on kreml neid narratiive järjekindlalt propageerinud, püüdes tähelepanu venemaa tegevuselt kõrvale juhtida.
Analüütikud meenutasid, et vene väed panid lahinguväljal ja Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel toime arvukalt sõjakuritegusid, militariseeriti ja seadsid Zaporižja tuumaelektrijaama katastroofi ohtu. Raportis meenutati ka, et 14. veebruaril kahjustas vene droon Shahed Tšernobõli tuumajaama hävinud neljanda reaktori kohal asuvat varjendit.
„kreml võib proovida kasutada oma narratiive, mis ekslikult kujutavad Ukrainat riigina, mis ohustab vene tuumaelektrijaamu ja on Zaporižja tuumaelektrijaama ohtlik operaator USA-ukraina kahepoolseteks kõnelusteks.”
17. USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff ütles, et Ukraina ei saa venemaa ja USA positsiooni tõttu veel NATO-ga liituda, kuid lahtiseks jääb küsimus talle Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 alusel julgeolekugarantiide andmise kohta. Allikas: Witkoff intervjuus Ameerika propagandistile Tucker Carlsonile. Lisaks ütles Steve Witkoff, et peab vajalikuks Ukrainas presidendivalimiste korraldamist ning selles küsimuses on juba kokku lepitud.
Vestluse käigus küsis Carlson Witkoffilt, kas Ukrainas on oodata valimisi. Trumpi erisaadik vastas jaatavalt, märkides, et vastav otsus on juba tehtud. „Jah, teil on õigus. Tuleb. Jah, nad leppisid selles kokku. Ukrainas toimuvad valimised,” ütles Witkoff. „Ma arvan, et Zelenski üritab teha kõik, mis võimalik. Ta on väga-väga raskes olukorras, kuid ta on tuumariigi vastu ja ta on ka riigi vastu, kus on neli korda rohkem rahvast kui tal on, ja seega peab ta teadma, et ta purustatakse. Praegu on tema jaoks parim aeg tehingu tegemiseks. President Trump saab anda talle parima võimaliku tehingu, mille ta kunagi saab.”
USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff ütles, et Krimm ja nn neli piirkonda: Donbas, Lugansk ja veel kaks on suurimad takistused venemaa algatatud sõja lahendamisel. „Nad on venekeelsed, toimusid referendumid, kus valdav enamus inimesi näitas, et nad tahavad olla venemaa võimu all. Usun, et see on konflikti võtmeküsimus.”
Witkoff lisas, et see on esmatähtis ja käimas on väga positiivne vestlus. Tema sõnul on see alati probleemiks olnud, kuigi keegi ei näi tahtvat sellest rääkida. „See on elevant ruumis. Elevant ruumis on Ukraina põhiseaduslikud küsimused, millest nad saavad loobuda territooriumidest loobumisel. venelased kontrollivad neid alasid de facto. Küsimus on selles, kas maailm tunnistab, et need on venemaa alad? Kas Zelenski jääb poliitiliselt ellu, kui ta seda tunnistab? See on konflikti absoluutne keskne küsimus.”
18. Lühiuudised
Miljardäride kinnisvaramaakler Beauchamp Estates viitab sellele, et edukas relvarahu Ukrainas võib tuua jõukad venemaa ostjad tagasi Londoni kinnisvaraturule. Agentuuri direktori Paul Finchi sõnul väidavad venemaalt pärit kliendid, et eelistavad investeerida Londoni kinnisvarasse, mitte Dubaisse. „Neil pole lihtsalt viimased kolm aastat olnud valikut. Euroopa ja USA olid neile suletud. Neil on endiselt palju raha ja nende hulgas on tõsiseid tegelasi. Nii kurb kui see ka ei kõla, sõjad toovad alati kasumit ja rikkad venelased on palju teeninud… Ja nad tahavad seda raha kulutada. Neile meeldib London – restoranid, muuseumid, kultuur, ooper, ooper, ballett,” hakkavad nad varsti raha kulutama.
Läbirääkimised territooriumide jagamise ja sõjategevuse lõpetamise üle Ukrainas käivad praegu, ütles USA president Donald Trump Valges Majas ajakirjanikele. „Arvan, et varsti suudame saavutada täieliku relvarahu ja seejärel kokkuleppe sõlmida. Neid küsimusi arutatakse praegu – me räägime maa jagamisest ja muudest aspektidest,” märkis Trump. Praeguseks on tema sõnul teatud rindelõikudes juba saavutatud relvarahu, mida jälgitakse hästi. Ühtlasi rõhutas Ameerika president, et alus tulevasele rahulepingule pandi paika tema kontaktide käigus Ukraina ja venemaa presidentide Vladimir Zelenski ja vladimir putiniga. „Mul oli mõlemaga väga hea vestlus ja ma usun, et oleme juba moodustanud tulevase lepingu raamistiku,” ütles Trump.
Ukraina välisministeerium teatas, et Ukraina ja Ameerika delegatsioonide eelseisval kohtumisel Saudi Araabias arutatakse erinevate relvarahurežiimide ettepanekute parameetreid.
Saksamaa Liidupäeva eelarvekomisjon kiitis äsja heaks umbes 11 miljardi euro suuruse sõjalise abi andmise Ukrainale aastatel 2025–2029. Osa sellest on 3 miljardi euro suurune pakett, millest suur osa tuleb kohale toimetada sel aastal.
Tšehhi president Petr Pavel, mõeldes oma hiljutisele visiidile Odessasse venemaa rünnakute ajal, märkis: „Me lahkusime 20 minutit enne plahvatusi. Raske on arutada rahu üle, kui tsiviilinfrastruktuur on rünnaku all.”
Rootsi tarnib Ukrainale plaanipäraselt varajase hoiatamise lennukid ASC 890, kinnitas Rootsi kaitseministeerium. Ajastus sõltub F-16 reaktiivlennukite muudatustest, kuid jääb graafikusse. Viivitusi ei ole teatatud.
Poola on esindatud järgmisel nädalal Pariisis toimuval Ukraina tippkohtumisel, kinnitas peaminister Tusk. Ta peab enne üritust ka erakohtumise Macroniga. Tusk seadis aga kahtluse alla, kas Ukrainaga seotud kohtumiste suur arv viib tõelise edasiminekuni.
Saksamaa on konfiskeerinud tankeri Eventin, mis vedas ligi 100 000 tonni naftat väärtusega umbes 40 miljonit eurot. Laev kanti EL-i sanktsioonide nimekirja veebruari lõpus venemaa varilaevastiku koosseisus.
Euroopa ametnike sõnul on Trumpi administratsioon vähendanud oma osalust venemaa sanktsioonide jõustamises, eriti töörühmades, mille eesmärk on peatada sanktsioonidest kõrvalehoidmine.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
